PP kaebus Mustjala Vallavalitsuse 7. juuni 2017. a korralduse nr 85 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. juuli 2017. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – PP Eeldatav vastustaja – Mustjala vald, esindaja Kalle Kolter
Menetluse alus ringkonnakohtus
PP määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse PP määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. juuli 2017. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-17-1432.
Jätta PP määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10. juuli 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1432 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3; § 252 lg 7). Määruskaebuse menetlusse võtmist ja halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1; § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.PP-le anti Kingissepa RSN Täitevkomitee 18.07.1988 otsusega nr 224 ja Mustjala kolhoosi volinike 22.02.1989 koosoleku otsusega kasutusse 0,25 ha suurune õue-aiamaa individuaalelamu ehitamiseks. 30.03.1989 koostati maa looduses eraldamise akt, mille lisaks oleva plaani kohaselt on PP kasutusse antud õuemaa mõõtmeteks 62,5×40 m (0,25 ha). PP püstitas tema kasutusse antud õue-aiamaale 1990. aastate alguses majandushoone.
3-17-1432 PP esitas vallavalitsusele avalduse 2 ha maa erastamiseks endise Vapso talu nr A-43 maal ja Mustjala Vallavalitsuse 20.12.2001 korraldusega nr 312 määrati PP-le ostueesõigusega erastamisele kuuluva maaüksuse piir. Korralduse nr 312 tunnistas Mustjala Vallavalitsus õigusvastasuse tõttu kehtetuks 08.02.2006 korraldusega nr 48, mille peale esitatud kaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 06.06.2007 otsusega nr 3-06-446 rahuldamata.
2.Mustjala Vallavalitsus tegi 19.11.2007 korralduse nr 149 p-ga 1 PP-le piiride kulgemise ettepaneku, mille kohaselt on tal õigus erastada talle Võhma külas kuuluva majandushoone juurde maad piirides, mis on määratud 30.03.1989 koostatud maa looduses eraldamise aktiga. HP esitas korralduse nr 149 peale kaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis jõustunud 04.07.2011 otsusega nr 3-09-1625 rahuldamata, PP oli kohtumenetlusse kaasatud kolmanda isikuna.
3.Mustjala Vallavalitsus otsustas 16.05.2017 korraldusega nr 69 Võhma küla Niidu maaüksuse ostueesõigusega erastamise ja määras PP-le ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 2500 m2 (looduslik rohumaa 725 m2, õuemaa 1775 m2). Mustjala Vallavalitsus on 19.11.2007 korralduse nr 149 p-ga 1 teinud PP-le ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiride kulgemise ettepaneku, mille kohaselt on PP-l õigus erastada talle kuuluva majandushoone juurde 0,25 ha maad vastavalt 30.03.1989 koostatud maa looduses eraldamise aktile. Eeltoodust tulenevalt on PP-le erastatava maa suuruse ja piiride küsimus kehtiva haldusaktiga lahendatud. Mustjala Vallavalitsus tegi HP-le 24.09.2008 kirjaga nr 5-1.8/439 ostueesõigusega erastatava maa kulgemise ettepaneku, millest nähtub, et PP-le ostueesõigusega erastamisele kuuluv maatükk (0,25 ha) jääb HP-le erastatava maa sisse ja erastatavad maaüksused asuvad Vapso A-43 maadel, mille tagastamist taotlevad JK ja KK. Mustjala Vallavalitsuse 24.09.2008 kirja peale esitatud HP kaebus jäi haldusasjas nr 3-09-1625 jõustunud otsusega rahuldamata ja piiride kulgemise ettepanekut ei tühistatud.
4.Mustjala Vallavalitsus otsustas 07.06.2017 korraldusega nr 85 Võhma küla endise Vapso A-43 maa tagastamise. Vapso nr A-43 talu maade suuruseks on 53,79 ha ning Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2012 otsuses nr 3-09-1625 on tehtud kindlaks, et õiguspärane on lugeda maa tagastamise subjektideks JK ja KK. Endise Vapso A-43 maadel asuvad TP-le, HP-le ja PP-le kuuluvad hooned. Mustjala Vallavalitsuse 07.06.2017 korraldusega tagastatakse Vapso A-43 talu maadest 42,33 ha 1⁄2 mõttelise osa ulatuses JK-le ja 1⁄2 mõttelise osa ulatuses KK-le Vana-Vapso maaüksusena, mis koosneb neljast lahustükist (100% maatulundusmaa sihtotstarve) ja millel ei asu hooneid. Endisest Vapso A-43 talu maadest jääb tagastamata 11,46 ha, mis on rohkem kui +/- 8% lubatust ja mis kuulub kompenseerimisele maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p 3 alusel.
5.PP esitas 07.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustjala Vallavalitsuse 07.06.2017 korralduse nr 85 tühistamiseks. Kaebaja esitas 1997. aastal avalduse 5 ha maa erastamiseks ja Mustjala vald andis esialgselt võimaluse 4,88 ha suuruse maa erastamiseks, kui väljastas 27.11.2001 teatise maa ostueesõigusega erastamise ettemaksu tasumise kohta. PP on esitanud vaide Mustjala Vallavalitsuse 16.05.2017 korraldusele nr 69. Kaebaja õigusi rikutakse seeläbi, et maa tagastamisele õigustatud subjektide huve eelistatakse kaebaja huvidele. Kaebajal on MaaRS § 9 lg 1 p-st 1 ja § 20 lg-st 12 tulenevalt õigus erastada oma elamu juurde vähemalt 2 ha maad. Ka on kaebuse kohaselt maad tagastatud õigustamata subjektidele. 2(5)
3-17-1432 Kaebaja esitas ühtlasi esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Mustjala Vallavalitsuse 07.06.2017 korralduse nr 85 täitmine kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Vaidlustatud korraldusega on otsustatud maa tagastamine ulatuses, mis ei võimalda kaebajal erastada maad seaduses sätestatud minimaalses määras 2 ha. Ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata ei ole välistatud maa omandiõiguse üleandmine JK-le ja KK-le, kes võivad omakorda kinnistu võõrandada. Heauskse omandamise korral ei ole vallal võimalik nõuda kinnistu tagastamist, et korraldada maa tagastamine kaebajale soodsal viisil. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei kahjusta avalikku huvi ja sellega ei kaasne raskeid tagajärgi.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 10.07.2017 määrusega PP kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajale kuuluvate ehitiste juurde maa erastamine on otsustatud 16.05.2017 korraldusega nr 69 ning selle andmisel on lähtutud Mustjala Vallavalitsuse 19.11.2007 korraldusega nr 149 tehtud ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa piiride kulgemise ettepanekust. Erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, mida kaebaja ei ole vaidlustanud ja mille vaidlustamise võimalused on käesolevaks ajaks ammendunud. Seega on kaebaja omandis olevate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamine otsustatud 19.11.2007 piiride kulgemise ettepanekus märgitud ulatuses. Oluline ei ole, kas kaebaja omandis on elamu maareformi seaduse tähenduses või ei ole elamut püstitatud. Käesolevast kaebusest, vaidlustatud haldusaktist ega Mustjala Vallavalitsuse 16.05.2017 korraldusest nr 69 ei saa järeldada, et maa tagastamine JK-le ja KK-le takistaks kaebaja ehitise juurde 0,25 ha suuruse maa erastamist. Rohkema kui 0,25 ha maa erastamist ei saa kaebaja antud juhul nõuda, kuna selline erastatava maa suurus on 19.11.2007 piiride kulgemise ettepanekuga (eelhaldusaktiga) kehtivalt kindlaks määratud. Eeltoodust tulenevalt ei saa 07.06.2017 korraldusega maa tagastamine kaebaja õigusi rikkuda ja üksnes mingisuguse haldusakti objektiivne õigusvastasus ei anna õigust kaebusega kohtusse pöörduda. Kaebus tagastatakse perspektiivituse tõttu ja esialgse õiguskaitse kohaldamine on välistatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.PP palub 28.07.2017 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.07.2017 määruse ja teha uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Mustjala Vallavalitsuse 19.11.2007 korraldusega nr 149 ei määratud kindlaks PP poolt erastatava maa suurust, mistõttu ei rikkunud see kaebaja õigust saada elamu juurde 2 ha maad. Korralduse nr 149 resolutiivosa ei saanud PP õigusi rikkuda ja tal puudus õigustus selle vaidlustamiseks (vt Riigikohtu 26.03.2014 otsus nr 3-3-1-55-13, p 16). Mustjala Vallavalitsus määras PP-le erastatava maa suuruse esmakordselt kindlaks 16.05.2017 korraldusega nr 69, mille kaebaja on vaidlustanud. Kaebaja hinnangul on eelhaldusaktiks Mustjala Vallavalitsuse 2001. a teatis maa ostueesõigusega ettemaksu tasumise teatise kohta, millega määrati kindlaks kaebajale erastamisele kuuluva maa suurus 4,88 ha. Mustjala Vallavalitsus on 11.02.2002 tõendis nr 5 kinnitanud PP-le erastamisele kuuluva maa kinnistamist.
Mustjala vald palus kirjalikus seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3(5)
3-17-1432
9.Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.07.2017 määruse resolutsiooni p 2 peale tuleb võtta HKMS § 206 lg 1 ja § 252 lg 7 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (§ 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel on tasutud õiges suuruses riigilõivu.
10.PP määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
11.HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (nt Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 8; 25.11.2015 määrus nr 3-3-1-52-15, p 10). Samuti on kohtupraktikas leitud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja asja sisulist läbivaatamist (nt Riigikohtu 11.10.2012 määrus nr 3-3-135-12, p 12). Praegusel juhul ei olnud halduskohtul põhjust võtta PP kaebust menetlusse, sest kaebeõiguse puudumine oli halduskohtule kahtluseta selge ja tegemist ei ole menetlusõiguslikult keeruka olukorraga. Halduskohus on asjakohaselt välja toonud, et kaebajale kuuluva ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamine on otsustatud 16.05.2017 korraldusega nr 69 ja kaebaja on vastava haldusakti kaebuse kohaselt ka vaidlustanud. Seega on kaebajal võimalik esitada kõik oma vastuväited õigusvastaselt võõrandatud maa erastamisega seonduvalt Mustjala Vallavalitsuse 16.05.2017 korralduse nr 69 vaide- ja kohtumenetluse raames.
12.Mustjala Vallavalitsuse 19.11.2007 korralduse nr 149 resolutsiooni p-s 1 otsustati teha PP-le piiride kulgemise ettepanek, mille kohaselt on tal õigus erastada talle Võhma külas kuuluva majandushoone juurde maad piirides, mis on määratud 30.03.1989 koostatud maa looduses eraldamise aktiga (tl 33). PP määruskaebuses esitatud väide, et korraldusega nr 149 ei määratud kindlaks tema poolt erastatava maa suurust, on ilmselgelt vale ja vastuolus määruskaebusele lisatud tõenditega. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus varem 01.03.2012 otsuse nr 3-09-1625 p-s 15 selgitanud, et HP-le ja PP-le ei saanud aastatel 2001-2002 tehtud erastamise või tagastamise eeltoimingutest ega vastavate menetluste raames vastu võetud (ja hiljem kehtetuks tunnistatud) haldusaktidest tuleneda õiguspärast ootust neile kuuluvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamiseks tollel ajal välja pakutud suuruses ja piirides. Kaebuses esitatud väidetele vaatamata puudub alus arvata, et kaebajal on õigus nõuda maa erastamist 30.03.1989 koostatud maa looduses eraldamise aktiga määratud 0,25 ha ületavas osas, mh põhjusel, et erastatava maa suurus on ka 19.11.2007 piiride kulgemise ettepanekuga kindlaks määratud. Lisaks on vaidlustatud korralduses nr 85 märgitud, et endisest Vapso A-43 talu maadest jääb tagastamata 11,46 ha ja tagastataval maal hooneid ei asu (tl 10), st puudub alus arvata, et JK-le ja KK-le tagastatakse maid viisil, mis kahjustavad kaebaja õiguseid. Kuivõrd PP ei ole 07.06.2017 korralduse nr 85 adressaat ja tal puudub piisav puutumus vaidlustatud haldusaktiga, siis on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et isikul puudub ilmselgelt kaebeõigus.
13.Tallinna Ringkonnakohus ei korda tervikuna 01.03.2012 otsuse nr 3-09-1625 p-s 17 võetud seisukohta maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise osas ja vastuseks PP esitatud väidetele märgib, et nõudeõiguse loovutamise avaldused tuleb lugeda kehtivateks ja JK ning 4(5)
3-17-1432 KK on õiguspäraselt loetud maa tagastamise õigustatud subjektideks. Samuti on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud 06.06.2007 otsuse nr 3-06-446 p-s 14, et PP kasutusse antud maaalale on püstitatud majandushoone, mitte elamu, ja MaaRS § 9 lg 1 p 3 kohaselt on ehitise omanikul õigus erastada õigusvastaselt võõrandatud maa arvel maad vaid üksnes ehitise teenindamiseks vajalikus ulatuses (mitte vähemalt 2 ha ulatuses, nagu kaebuses on väidetud). Seega tuleb pidada paljasõnaliseks PP väiteid erastatava maa suuruse ja õigustamata subjektidele maa tagastamise kohta.
14.Kuna halduskohus tagastas PP kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt, siis jättis kohus põhjendatult rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajal on HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt võimalik taotleda oma õiguste ja huvide tagamist ka 16.05.2017 korralduse nr 69 vaidemenetluse ajal.
15.Eelneva põhjal jääb PP määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2017 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pikamäe
Ruth Plaks
Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.