Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
31.08.2017, Tartu
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-17-1574 Vjatšeslav Koguti taotlus esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla direktori 13.06.2017. a käskkirjaga nr 1-1/68 kehtestatud suitsetamispiirangute kehtivuse peatamiseks Tartu Halduskohtu 01.08.2017. a määruse resolutsiooni p 2. Vjatšeslav Koguti määruskaebus Kirjalik menetlus Esialgse õiguskaitse taotluse/määruskaebuse esitaja – Vjatšeslav Kogut Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Vjatšeslav Koguti menetlusabi taotlus ja vabastada ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
2.Võtta määruskaebus menetlusse.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.08.2017. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav Vjatšeslav Kogut esitas 26.07.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus, et halduskohus peataks Viru Vangla direktori 13.06.2017. a käskkirja nr 1-1/68 kehtivuse osas, millega Viru Vangla direktor keelas müüa kinnipeetavatele vangla kauplusest rohkem kui kaks pakki sigarette ühe poekorra ajal ja keelas jalutuskäigule kaasa võtta rohkem kui kaks sigaretti. V. Kogut leiab, et selline keeld on diskrimineeriv võrreldes nende isikutega, kes viibivad vabaduses. V. Koguti arvates on tal endal õigus otsustada, kui palju sigarette ta jalutuskäigule kaasa võtab ja kui palju neist ära suitsetab. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja on märkinud, et ta esitas 17.07.2017 vaide vangla direktorile. 25.07.2017. a kirjaga on palunud vangla
kõrvaldada vaides esinevad puudused. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja arvates tema vaides puudusi ei esinenud, sest sellest oli aru saada, et vaidlustatakse 13.06.2017. a käskkirja nr 1-1/68.
2.Tartu Halduskohus jättis 01.08.2017. a määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis, et Viru Vanglalt kohtu pärimise peale saadud vastus kinnitab, et 17.07.2017 on registreeritud esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Justiitsministeeriumile adresseeritud 13.06.2017. a käskkirjaga nr 1-1/68 seotud vaie. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. Halduskohus leidis, et kaebaja poolt kohtule väidetust ja taotlusele lisatud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et vaidel või tulevasel võimalikul kaebusel on erilisi edulootusi, sest ühestki õigusaktist ei tulene täpset määra, kui palju peab kinnipeetav või mistahes muu isik saama ühes päevas suitsetada ja kui palju tuleks tal võimaldada sigarette omandada. Karistuse kandmise ajal otsustab õigusaktides sätestatud ulatuses kinnipeetavate elukorralduse üle vangla. Kinni peetav isik on allutatud vanglas kehtestatud korrale ja tal tuleb oma harjumused viia vastavusse sellest tulenevate nõuetega. Vanglal on õigus kehtestada kinni peetava isiku suhtes täiendavaid piiranguid ning nii kaua, kui need on kooskõlas volitusnormiga ega riiva tema õigusi ebaproportsionaalselt, pole kohtul õigust vastavasse otsustusvabadusse sekkuda. Suitsetamisele kehtestatud piirangutest tulenev kinni peetava isiku valikute tegemise kitsendamine on vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et sigarettide arvu piiramine on toimunud vangla julgeoleku huvidest lähtuvalt ning on seega igati sobiv ja vajalik meede. Halduskohus leidis, et ei ole alust arvata, et ühe tunni jooksul kahe sigareti suitsetamise võimaldamine oleks ilmselgelt ebapiisav ning võiks ülemääraselt piirata kinnipeetavate õigusi. Halduskohus asus seisukohale, et puuduvad piisavad põhjused järeldada, et kaebaja õigused saaksid menetluse ajal suitsetamise piirangu läbi pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning puudub piisav alus selleks, et kohaldada esialgset õiguskaitset.
3.V. Kogut esitas Tartu Halduskohtu 01.08.2017. a määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus osas, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning palus see rahuldada. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et ta ei ole veel vaiet esitanud. Määruskaebuse esitaja arvates on halduskohtu seisukoht tema vaide mitteedukuse osas ennatlik. Justiitsministeerium ei ole tema vaiet veel lahendanud. V. Koguti arvates ei saa suitsetamise piirangut vanglas pidada proportsionaalseks. Alates septembrist 2017 hakatakse väljastama sigarette vaid ühe kaupa ja seejärel võetakse üldse vanglas suitsetamise õigus ära. Suitsetamise piiramine on toimunud alates aastast 2009 ning seejuures viidatakse vangla julgeolekule. Määruskaebuse esitaja ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et tal ei ole õigust sekkuda vangla õigusesse teha otsuseid. Samuti ei nõustu V. Kogut sellega, et suitsetamise piiramine vanglas on ebamugavus, mis paratamatult kaasneb vangistusega. Õiguskantsler on korduvalt toonitanud, et suitsetamise keeld vanglates ei ole seadusega kooskõlas. Määruskaebuse esitaja palub kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada 13.06.2017. a käskkirja nr 1-1/68 kehtivus ning kohustada vanglat väljastama jalutuskäiguks rohkem kui kaks sigaretti ja võimaldada osta vanglapoest rohkem kui kaks pakki sigarette. Samuti palub määruskaebuse esitaja, et kohus kontrolliks 13.06.2017. a käskkirja nr 1-1/68 vastavust õigusaktidele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha määruskaebuse esitaja menetluseabi taotluse kohta (I), otsustab seejärel määruskaebuse menetlusse võtmise (II) ning lahendab määruskaebuse sisuliselt
(III).
I
5.Määruskaebuse esitaja on esitanud ka menetlusabi taotluse, millega soovib, et ringkonnakohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada isiku kas täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuu sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
6.Vastavalt V. Koguti vanglasisese isikukonto väljavõttele on tal menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul (08.04.2017–09.08.2017) olnud sissetulekuid summas 390 eurot. Nimetatud sissetulekutest on tehtud kinnipidamisi nõuete ja vabanemisfondi kokku summas 273 eurot. Kaebaja on tasunud sellel perioodil elektri eest summas 2,52 eurot. Need summad (kokku 275,52 eurot) saab HKMS § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu praktika kohaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-82-13) määruskaebuse esitaja tuludest (390 eurot) maha arvata. Lisaks sellele saab vastavalt Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-35-15 arvestada määruskaebuse esitaja tuludest maha ka igakuised eeldatavad kulutused summas kuni 94 eurot, s.o 5% kehtiva töötasu alammäärast. Määruskaebuse esitaja on teinud vaadeldavad ajavahemikul muid kulutusi (kaupluses tasumine) summas 96,30 eurot, mis saab koguulatuses menetlusabi taotluse esitaja tuludest maha arvata. Seega oli V. Koguti HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kahekordne keskmine kuusissetulek, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, 9,09 eurot ((390-275,52-96,30):4×2). Nimetatud summa on ebapiisav määruskaebuse esitamisel nõutava riigilõivu 15 eurot tasumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada määruskaebust ka perspektiivituks. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse ja vabastab ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. II
7.HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. HKMS § 206 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebus menetlusse võtta, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades ning määruskaebus vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele.
III
8.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse taotluses ei viita miski sellele, et kaebaja õigused võiksid menetlus ajal saada vaidlustatud suitstemaise piirangu tõttu pöördumatult või olulisel määral kahjustatud. Seega puudub V. Kogutil esialgse õiguskaitse vajadus HKMS § 249 lg 1 esimese lause mõttes.
9.Ringkonnakohus märgib, et V. Kogut on ekslikult aru saanud halduskohtu määruse põhjendustest selles osas, nagu halduskohus oleks leidnud, et ta ei ole vaiet esitanud. Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 6 märkinud, et kaebaja ei ole veel seoses Viru Vangla 13.06.2017. a käskkirjaga nr 1-1/68 esitanud halduskohtule kaebust. Vaide osas on halduskohus leidnud, et selle on kaebaja esitanud. Vastasel korral ei oleks esialgse õiguskaitse taotluse esitamine olnud lubatav ning halduskohus ei oleks saanud seda lahendada.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et halduskohus ei oleks tohtinud vaide ning edaspidi kohtusse esitatava kaebuse edukust hinnata. HKMS § 249 lg 3 kohaselt peab kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hindama muuhulgas ka kaebuse perspektiive. Kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitada ka vaidemenetluse ajal, siis sellises olukorras, kui kaebust halduskohtule ei ole veel esitatud, on halduskohtul võimalik hinnata üksnes vaide perspektiive. Riigikohtu praktika kohaselt puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alus, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-76-04, p 8). Halduskohus ei ole vaiet või võimalikku tulevast kaebust küll ilmselgelt perspektiivituks pidanud, kuid on leidnud, et need ei ole eriliste edulootustega, sest vanglal on õigus õigusaktides sätestatud ulatuses kinnipeetavate elukorralduse üle vanglas otsustada ning ühestki õigusaktist ei tulene, mitu sigaretti päevas peaks esialgse õiguskaitse taotluse esitajal olema õigus suitsetada. Määruskaebuse esitaja ei ole sellele vastu vaielnud. Nii esialgse õiguskaitse taotluses kui ka määruskaebuses on V. Koguti põhiväiteks, et Viru Vangla direktori 13.06.2017. a käskkirjaga nr 1-1/68 kehtestatud suitsetamise piirangud on ebaproportsionaalsed ning rikuvad talle põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi. Ringkonnakohus märgib, et see, kas nimetatud piirangud on kehtestatud õiguspäraselt või mitte, on asja sisulise lahendamise küsimus ja selle osas saab kohus võtta seisukoha üksnes vastavasisulist kaebust lahendades. Käesoleval juhul kaebust halduskohtule veel esitatud ei ole.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab selle taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 249 lg 1 esimese aluse kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset juhul, kui vastasel korral võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Käesolevas asjas ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitaja toonud välja mitte ühtegi põhjendust selle kohta, miks tal esineb esialgse õiguskaitse vajadus juba vaidemenetluse ajal. Mitte miski esialgse õiguskaitse taotluses ei viita sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võiksid kaebaja jaoks saabuda juba vaidemenetluse ajal rasked tagajärjed. Üksnes väide, et piirang on ebaproportsionaalne ja võib esialgse õiguskaitse taotluse esitaja õigusi rikkuda, ei ole piisav esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. V. Kogut on esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et ta tahab ise otsustada, kui palju sigarette võtab jalutuskäigule kaasa ja kui palju nendest ära suitsetab. Selline väide ei viita ringkonnakohtu hinnangul mingil viisil sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega võiksid isikule vaidemenetluse ajal rasked või pöördumatud tagajärjed saabuda, mille
kõrvaldamine võib hiljem olla raske või võimatu. Seega on halduskohus õigesti jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 01.08.2017. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.