3-16-1556 31. august 2017. a Roby Koik Makop Arendus OÜ kaebus Ülenurme Vallavalitsuse 21. juuni 2016. a korralduse nr 357 tühistamiseks ning uue korralduse andmiseks kohustamiseks 1. august 2017. a Kaebaja – Makop Arendus OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar Vastustaja – Ülenurme vald, volitatud esindaja vandeadvokaat Triin Raudsepp
1.Jätta Makop Arendus OÜ kaebus haldusasjas nr 3-161556 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 181 lg 1). Seega apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. oktoober 2017. a. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Makop Arendus OÜ, kellel kuulub alates 26.02.2016. a (tl 6) kinnistu Ülenurme vallas, Kiige tn 1a, esitas 16.05.2016. a Ülenurme vallale taotluse Kiige tn 1a detailplaneeringu algatamiseks, et muuta kinnistu sihtotstarve üldkasutatavast maast elamumaaks ja määrata ehitusõigus elamu püstitamiseks (tl 33–34).
2.Ülenurme Vallavalitsuse 21.06.2016. a korraldusega nr 357 (tl 10) keelduti detailplaneeringu algatamisest. Ülenurme valla põhjendused olid lühidalt järgmised.
2.1.Kiige tn 1a maaüksuse sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa, kuhu kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud mänguväljaku rajamine. Kiige tn 1a maaüksus on moodustatud Ülenurme Vallavolikogu 23.08.2005. a otsusega nr 87 (tl 16) kehtestatud Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneeringu alusel. Kodu tn 5 ja 6 krundid moodustati 2003. aastal kehtestatud Uus-Saia nimelise detailplaneeringu alusel, millega kavandati piirkonda 36 elamukrunti ja maaüksus Kodu tn 6 planeeriti üldmaaks. Ülenurme Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana ja Ülenurme Vallavolikogu detailplaneeringu kehtestajana on juba andnud üks kord nõusoleku üldmaad vähendada ja detailplaneeringu kehtestanud, kuna otsusega nr 87 vähendati sotsiaalmaad ning moodustati Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 katastriüksustest kolm katastriüksust, millest Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 said elamumaa sihtotstarbe ning Kiige tn 1a maa-ala jäeti varasema määratud sotsiaalmaa sihtotstarbega.
2.2.Piirkonnas on üks üldmaa (Kiige tn 1a) suurusega 1506 m2. Ülenurme valla üldplaneeringu kohaselt on elamumaa kasutusotstarbega maa-ala puhuldetailplaneeringu koostamise käigus kohustus kavandada 7,5% planeeritavast maast piirkonda teenindavaks üldkasutatavaks maaks. Uus-Saia detailplaneeringuala suurus on 8,2 ha ning Kiige tn 1a suurus moodustab sellest vaid 1,8%.
2.3.Kiige tn 1a piirinaaber on avaldanud vastuseisu maa sihtotstarbe muutmiseks, mistõttu on ka avalik huvi üldmaa säilitamiseks.
2.4.Makop Arendus OÜ-l oli kinnistu omandamisel teada maa sihtotstarve, mille tõttu ei saanud olla õiguspärast ootust, et maaüksuse otstarvet muudetakse.
2.5.Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus on vastuolus valla üldplaneeringu põhimõtetega. Taotletav planeering riivab nende isikute õigusi, kes on piirkonda asunud elama teadmisega, et elamualal asub üldmaa.
3.Makop Arendus OÜ esitas 02.08.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse Ülenurme Vallavalitsuse 21.06.2016. a korralduse nr 357 tühistamiseks ning Ülenurme valla kohustamiseks 16.05.2016. a taotluse suhtes uue otsuse tegemiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et korraldus nr 357 on vastuolus üldplaneeringuga, motiveerimata ja sisaldab kaalutlusvigu. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.
4.1.Sihtotstarbe „üldkasutatav maa“ säilitamise väidetav eesmärk on rajada kinnistule laste mänguväljak, kuid seda ei ole 15 aasta jooksul alates vastava detailplaneeringu kehtestamisest rajatud. Vald ei kavatse kinnistut lähiajal ka sellel eesmärgil kaebajalt omandada.
4.2.Vastustaja jagas Kodu tn 6 kinnistu, kuhu 2003. a kehtestatud piirkonna detailplaneeringuga oli kavandatud mänguväljak, 23.08.2005. a otsusega kehtestatud uue
detailplaneeringuga kaheks kinnistuks (Kodu tn 6 ja Kiige tn 1a), millest ühele on andnud ehitusõiguse (100% elamumaa), teisele aga mitte (Kiige tn 1a, 100% üldmaa).
4.3.Vastustaja on muutnud elamumaa sihtsotstarbega maa sihtotstarvet üksnes eesmärgiga omandada kinnistu selle eraomanikult hinnaga, mis on oluliselt väiksem kui selle tegelik väärtus elamumaana.
4.4.Ei ole tõene, et Kiige 1a on „piirkonda teenindav üldmaa“, kuna kinnistu ei ole avalikult läbikäidav ega avatud piirkonna elanikele. Kinnistu omanikul ei ole kohustust lubada enda kinnistule teisi isikuid vaatamata sellele, et kohalik omavalitsus on muutnud sihtotstarbe üldkasutatavaks maaks. Krunt seisab tühjalt, kuigi sellele elamu ehitamine oleks kooskõlas piirkonna üldplaneeringuga, elamu jaoks on olemas taristu, ligipääsutee jmt.
4.5.Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Kiige 1a planeeritud elamumaaks. Seega ei ole sihtotstarbe „elamumaaks“ tagasi muutmine vastuolus üldplaneeringuga ja vastustaja viide „maakasutamise tingimustele“ on kontekstist välja võetud ja asjakohatu. Vastustajal ei ole kohustust muuta üldplaneeringuga määratletud kasutusotstarbeid vastavalt mingile osakaalule. Kaebaja hinnangul tuleb üldplaneeringu seletuskirjas sätestatud maa-alade kasutustingimustest juhinduda siis, kui koostatakse üldplaneeringut muutev detailplaneering, kuid käesoleval juhul see nii ei ole.
4.6.Vastustaja väide on ebaõige, et üldplaneeringu seletuskirja p 2.5.1.1 nõuetega tuleb arvestada iga detailplaneeringu koostamisel, kui täpsustatakse üldplaneeringut. Üldplaneeringus on tasakaalustatult määratletud, millised alad on elamumaa- ja millised sotsiaalmaa kasutusotstarbega. Üldplaneeringu mõte on säilitada niipalju kui võimalik üldplaneeringu põhikaardil märgitud kasutusotstarbeid.
4.7.Kiige 1a sihtsotstarve muutus üldkasutatavaks maaks vastustaja 2003. aastal kehtestatud detailplaneeringu alusel, mis oli üldplaneeringut muutev detailplaneering ning mille puhul on oluliselt rikutud üldplaneeringu põhimõtteid. Ei nähtu, et vald oleks kinni pidanud üldplaneeringus määratud kasutusotstarbest (nõue tuleneb üldplaneeringu punkt 2.5.1.1). Samuti puudus kinnistu Kodu tn 6 toonase omaniku nõusolek sihtotstarbe muutmiseks, et planeeringut oleks menetletud üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna või et oleks üldse arvestatud üldplaneeringus määratud kasutusotstarbeid. Samuti ei ole kinnistu ühises omandis, mis on üldplaneeringu järgi eelduseks, et muuta kinnistu sihtotstarve üldkasutatavaks maaks. Samuti puudus kokkulepe üldkasutatava maa edaspidise omandi ja hooldamise osas.
4.8.Vald peab planeerimisel arvestama isikute omandiõiguse kui põhiõigusega. Vallal ei ole õigust meelevaldselt säilitada kinnistule ekslikult ja õigusvastaselt määratud sihtotstarvet ning keelata sellega kinnistu elumaana kasutamine.
4.9.Väär on vastustaja väide, nagu üldplaneering sätestaks, et üldplaneeringut ei tohi kehtestatud kujul ellu viia, vaid seda tuleb muuta detailplaneeringutes vastavalt teatud osakaaludele. Üldplaneeringus on juba kavandatud elamumaad ja üldkasutatavad maad ning üldplaneering ei sätesta, nagu peaks detailplaneeringus seda jaotust muutma. Isegi, kui vald leiaks, et selline muutmine on vajalik, eeldab see kokkulepet kinnistu omanikuga.
4.10.Vastustaja väidab, et tal on kohustus säilitada vähemalt 7,5% üldkasutavat maad teatud piirkonna kohta. Üldplaneeringust sellist kohustust ei tulene. Vastustaja määratleb
selle piirkonnana 8,2 ha suuruse maa-ala. Ka enne 23.08.2005. a moodustas Kodu tn 6 sihtotstarbega üldkasutatav maa 8,2 ha suurusest piirkonnast üksnes 3,4%. 23.08.2005. a otsusega vähendati seda 1,8 %-le ning siis ei nähtud selle otsuse tegemisel vastuolu üldplaneeringuga.
4.11.Korraldus nr 357 on vastuolus avaliku huviga. Naaberkinnistu omaniku huvi, et tema kõrval olev kinnistu jääks tühjaks ning sinna ei ehitataks maja, ei ole olulisem kui kinnistu omaniku omandiõigus ja õigus enda kinnistut kasutada. Avalik huvi saab olla üldplaneeringu säilitamiseks, mitte aga selle muutmiseks. Naaberkinnistu omaniku kirjast nähtub, et naaber on vastu Kiige tn 1a kinnistu osadeks tükeldamisele, mida ei ole kaebaja soovinud ja vastavat taotlust esitanud.
4.12.Korraldus nr 357 on kaalutlusveaga. Ainsateks põhjendusteks on nimetatud, et maakasutuse muutmist on vallalt palutud juba korduvalt ning, et planeerimisalase tegevuse korraldajana näeb vallavalitsus, et Kiige tn 1a peab jääma piirkonda teenindavaks üldmaaks. Kiige tn 1a ei ole piirkonda teenindav üldmaa, vaid kasutult seisev krunt, mida mitte keegi, ka selle omanik, ei saa kasutada. Praegusest olukorrast saavad kasu vaid Kiige tn 1a piirinaabrid, kelle kinnistu väärtus selle võrra suureneb, et kinnistute vahel on nö puhvertsoon, kuhu ei ole võimalik elamut ehitada.
5.Vastustaja on seisukohal, et korraldus nr 357 on õiguspärane, kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
5.1.Vastustaja on igakülgselt kaalunud nii kaebaja erahuvi, avalikku huvi kui ka kolmandate isikute erahuvi. Vastustaja ei pea perspektiivseks detailplaneeringu koostamise algatamist, kui selles soovitud eesmärgil detailplaneeringu kehtestamine ei ole võimalik.
5.2.Kiige tn 1a on kehtivate planeeringute järgi üldkasutatav maa. Enne Ülenurme Vallavolikogu 10.02.2009. a otsuse vastuvõtmist ei kehtinud Ülenurme vallas üldplaneeringut. Kiige tn 1a on moodustatud enne üldplaneeringu kehtestamist ja sihtotstarve on määratud enne üldplaneeringut kehtestatud detailplaneeringuga.
5.3.Üldplaneeringu koostamise käigus on arvestatud kõikide kehtivate detailplaneeringutega ning pärast üldplaneeringu kehtestamist jäid kehtima kõik varasemad detailplaneeringud (Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 ning Uus-Saia detailplaneering). Ebaõiged ja eksitavad on kaebaja väited selle kohta, justkui vastustaja tugineb Kiige tn 1a kinnistu osas õigusvastasele ja üldplaneeringut muutvale 2003. a detailplaneeringule.
5.4.Kuigi endise Uus-Saia kinnistu ala on määratletud üldplaneeringu kohaselt elamumaana, siis tegemist on üksnes juhtotstarbega, mida täpsustavad kehtivad detailplaneeringud ning ainuüksi üldplaneeringus määratud juhtfunktsioon ei anna alust muuta vaidlusaluse maaüksuse sihtotstarvet.
5.5.Ekslik on kaebaja poolt esitatud käsitlus, nagu tuleks piirkonna määratlemisel aluseks võtta üksnes temale kuuluv kinnistu. Uus-Saia kinnistust 2003. a ja 2005. a detailplaneeringute alusel moodustatud elamumaa sihtotstarbega krundid moodustavad loogiliselt ühe terviku ning 2009. a kehtestatud üldplaneeringuga ette nähtud planeeritavast alast üldkasutatava maa kavandamise nõuet tuleb rakendada tervele endise Uus-Saia kinnistu detailplaneeringu alale. Ühtlasi tuleb arvestada ka, et nii Uus-Saia kinnistu kui ka Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneeringuid on asutud realiseerima.
Üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.5.1.1 on märgitud, et kehtiva detailplaneeringu osale detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada varem väljakujunenud põhimõtteid.
5.6.Kuigi kinnistu sihtotstarbeks oli 2006. a ekslikult määratud elamumaa ning oli selliselt vastuolus kehtivates Uus-Saia kinnistu ning Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneeringutes kinnistule ette nähtud sotsiaalmaa sihtotstarbega, siis Ülenurme Vallavalitsuse 03.04.2008. a korraldusega nr 96 see viga parandati ning Kiige tn 1a kinnistu sihtotstarbeks määrati sotsiaalmaa alaliigina üldkasutatav maa. Vastustaja on 2009. a selgitanud kinnistu sihtotstarbe korduvat muutmist ka kinnistu omaniku seaduslikule esindajale.
5.7.Vaidlusalust maaüksust kasutatakse ka tegelikkuses elamupiirkonnas mänguväljaku ja haljasalana.
5.8.Kohtutäituril oli kinnisasja enampakkumisele pannes teada, et kinnistul ei ole ehitusõigust ja tegemist on üldkasutatava maaga. Üldkasutatava maa hind on teatavasti kordades madalam kui elamumaal.
5.9.Vastustaja ei nõustu, et vaidlustatud haldusakt on kaalumisvigadega. Kohalikul omavalitsusel on kohustus esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku menetlemine, kuid ettepaneku esitamisega ei kaasne kohustust detailplaneeringu algatamiseks.
5.10.Maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks oleks vastuolus kehtiva üldplaneeringu ja detailplaneeringutega, kuna mõlemates on ühetaoliselt väljendatud selles osas avalik huvi. Piirkonna elanike üldine soov on, et Kiige tn 1a jääks üldkasutatavaks maaks.
5.11.Ei oma tähendust asjaolu, et 2005. a detailplaneeringuga on juba moodustatud varasemast üldkasutatava maa sihtotstarbega Kodu tn 6 kinnistust kaks kinnistut, millest üks kinnistu sai elamumaa sihtotstarbe ja Kiige tn 1a jäi üldkasutatava maa sihtotstarbega. Kaebaja jätab tähelepanuta, et uus Kodu tn 6 kinnistu on moodustatud osaliselt ka elamumaa sihtotstarbega Kodu tn 5 kinnistust.
5.12.Vastustaja möönab, et piirinaabri Kodu tn 6 seisukohal on kaebaja omast vähem kaalu, kuid kuna seisukoht langeb kokku kehtivates planeeringutes väljendatud avaliku huviga, pidas vastustaja vajalikuks tuua piirinaabri seisukoht ära vaidlustatud haldusaktis.
5.13.Omanikuvahetus ei saa tuua kaasa maa sihtotstarbe muutmist. Avalik huvi kehtivate planeeringutega määratletud sihtotstarbe säilitamiseks kaalub kaebaja erahuvi üle. Sihtotstarve üldkasutatava maana pidi olema kaebajale teada kinnistu omandamisel.
5.14.Kaebaja oli nii Uus-Saia kinnistu detailplaneeringu kui Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 detailplaneeringu arendajaks, kellele kuulusid Kiige tn 1a kinnistu moodustamise ajal Kodu tn 5 ja Kodu tn 6 kinnistud ning kes omandas 2016. a ka Kiige tn 1a kinnistu.
5.15.Asjaolu, kuidas üldkasutatava maa omanik ja kogukond või vastustaja omavahel korraldavad maa sihtotstarbelise kasutuse, ei ole kaebaja taotletava sihtotstarbe muutmise ja ehitusõiguse määramise eesmärgiga detailplaneeringu menetlemise küsimus ega oma tähendust käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt.
KOHTU SEISUKOHT
6.Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
7.Pooled vaidlevad korralduse nr 357 kooskõla üle 2009. aastal kehtestatud Ülenurme valla üldplaneeringuga (tl 36–63). Halduskohus on seisukohal, et tõsiasjast, et üldplaneeringu põhikaardi kohaselt on maa-ala {file:///C:/Users/roby.koik/Downloads/%C3%9Cldplaneeringu%20p%C3%B5hikaart%206 00dpi.pdf, 31.08.2017}, kus asub endine Uus-Saia kinnistu üldplaneeringus määratletud elamumaana, ei tulene korralduse nr 357 vastuolu üldplaneeringuga. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja poolt viidatud seletuskirja punktid ei reguleeri varasemalt kehtestatud detailplaneeringute kehtivusega seonduvat. Nimelt reguleerib üldplaneeringut mõjutavaid kehtivaid planeeringuid üldplaneeringu p 1.3 ja kehtivaid detailplaneeringuid selle punkti alapunkt 1.3.3. Üldplaneeringu p 1.3.3. kolmanda lõigu kohaselt (tl 39p) on Ülenurme valla üldplaneeringu koostamise käigus arvestatud kõikide kehtivate detailplaneeringutega. Halduskohus saab kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega kehtestatud üldplaneeringu seletuskirjast aru taoliselt, et sellest sedastava loomuga punktist tuleneb kohaliku omavalitsuse tahe jätta varasemad detailplaneeringud üldplaneeringu kehtestamise järgselt kehtima, sest vald konstateerib nendega arvestamist üldplaneeringu kehtestamisel. Seetõttu ei jaga halduskohus kaebuse põhiväidet korralduse nr 357 vastuolust kehtiva õigusega, milleks käesoleva kaasuse valguses on valla üldplaneering, konkreetsemalt selle p 1.3.3. (vrdl RKHKo 3-3-1-79-09, p 13 teise lõigu 4. lause). Halduskohtu seisukohast tuleneb aga järgmine kohtupraktikas omaks võetud seisukoht. Nimelt on halduskohus seisukohal, et olukorras, kus üldplaneeringu kehtestamisel on arvestatud varasemate kehtivate detailplaneeringutega, saab sellest teha järelduse, et üldplaneeringu kõrval tuleb arvestada ka kehtivate detailplaneeringutega, mistõttu on kehtivad detailplaneeringud käesoleva kaasuse valguses üldplaneeringuga võrdses staatuses. Kohtupraktika peab nimelt detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmist erandlikuks (vrdl RKHKo 3-3-1-47-12 p 20).
8.Vaidlusalune korraldus nr 357 (tl 10) on antud kaebaja 16.05.2016. a detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku (tl 33–34) alusel. Kaebaja taotles ettepanekus kohalikult omavalitsuselt aktsepti üksikelamu (ehitise kasutamise otstarve nr 11101) ehitamiseks, s.o Kiige tn 1a kinnistule ehitusõiguse määramist ja kinnistu sihtotstarbe muutmist elamumaaks. Kusjuures nagu varasemalt viidatud on, kinnistusraamatusse üle võetud maakatastri andmetega (tl 6) tõendatud, et kinnistu sihtotstarbeks on 100% üldkasutatav maa. Eesti õigusruum kasutab kinnistusraamatu kannete puhul nn jäiga kinnistusraamatu põhimõtet. Seetõttu on halduskohtu hinnangul ainuüksi kinnistusraamatu kehtivate kannetega kummutatud kaebaja paljasõnalised väited kohaliku omavalitsuse varasemate detailplaneeringuid kehtestavate haldusaktide õigusvastasusest ja nende mittevastavusest kinnistuomaniku ja detailplaneeringute algatajate tegelikule tahtele.
9.Vastustaja on vaidlustatud korralduse nr 357 andnud tuginedes planeerimisseaduse § 128 ja leidnud, et kaebaja taotlus on vastuolus valla üldplaneeringu põhimõtetega. Kusjuures vastustaja on ja pidanud ilmseks, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole
võimalik, sest see riivab nende isikute õigusi, kes on piirkonda asunud elama teadmisega, et elamualal asub üldmaa.
10.Seega vaidlevad pooled detailplaneeringu lahenduse lisaks vastuolule valla üldplaneeringu põhimõtetega ka selle üle, kas esineb objektiivsest õigusest tulenev alus tõdemuseks, et algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik.
11.PlanS § 128 lg 2 p 1 kohaselt detailplaneeringut ei algatata, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga ja p 2 kohaselt peab olema ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast.
12.Vastustaja ei ole kaebajat koormavas korralduses nr 357 käsitlenud detailplaneeringu rahastamisega seonduvat, mistõttu halduskohus seda aspekti käesolevas otsuses ei käsitle.
13.Vaidlust ei saa olla selles, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmist peetakse erandlikuks (RKHKo 3-3-1-47-12, p 20 ja seal viidatud praktika). Vaidluse all ei ole ka põhimõte, et detailplaneeringud koostatakse vastavuses üldplaneeringuga ja üldplaneeringus kavandatu elluviimiseks. Nimetatud põhimõtet on kohtupraktikas tunnustatud kaaluka avaliku huvina. Vaidlustatud korralduses nr 357 on vastustaja seeläbi õigustatult viidanud RKHKo 3-3-1-79-09 p-des 13–14 käsitletud avaliku huvi ja taotleja põhjendatud huviga arvestamise kohustusele ja halduskohtu hinnangul on vastustaja vastavad kaalutlused põhjendatud ja ka kontrollitavad ning asjas kogutud tõenditega tõendatud.
14.Kaebaja on kaebuse esitamist põhjendanud omandiõiguse riivega Kiige tn 1a kinnistu suhtes. Halduskohtu hinnangul on kaebaja käesoleval juhul jätnud aga vajaliku tähelepanuta eraõiguslikust maaomanikust arendajal lasuva kohustuse arvestada, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta ei muudeta (vt RKHKo3-3-1-87-08 p 22 ja seal viidatud praktika).
15.Niisiis ei pea kaebaja planeeringut, mille algatamist ta taotleb, üldplaneeringut muutvaks detailplaneeringuks, kuid vastustaja peab. Vastustaja on seetõttu tuginenud vaidlustatud korralduse nr 357 andmisel materiaalõiguslikult PlanS § 128 lg 2 p-le 1. Kaebaja taotluse sisulisel lahendamisel planeeringu algatamisest keeldumise faasis on tuginetud sama lõike p-le 2.
16.Halduskohus nõustub vastustajaga, et võttes arvesse Ülenurme Vallavolikogu 23.08.2005.a otsusega nr 87 (tl 16) ja Ülenurme Vallavalitsuse 15.09.2005. a korraldusega nr 460 (vallavalitsuse 03.04.2008. a korralduse nr 96 redaktsioonis) (tl 64, 65) kehtestatud planeeringuid, kohaldub vaidlusalusele korraldusele nr 357 ühtlasi üldplaneeringu p-s 2.5.1 maaalade kasutamise üldtingimustes sätestatud põhimõte, mille kohaselt: „Kui soovitakse detailplaneeringut koostada kehtiva detailplaneeringu osale või välja kujunenud asustus- ja krundistruktuuriga piirkonnas, /..../, sellisel juhul tuleb järgida, et detailplaneeringu koostamisel arvestatakse varem väljakujunenud põhimõtteid“. Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et tegemist on vastustaja poolt kontekstist välja rebitud viitega, sest vaieldamatult kehtestati valla üldplaneering, millele pooled apelleerivad 2009. aastal. 2009. aastal kehtisid aga vaieldamatult detailplaneeringud, millega vastustaja on kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel arvestanud.
17.Selles valguses on kaebuse väited 2003. aastast kehtestatud detailplaneeringute õigusvastasusest paljasõnalised ja ka tõendamata. Kohus on kaebajast vastupidisel seisukohal. Kohtu käsutuses olevate tõendite kohaselt on tegemist kehtivate haldusaktidega, koos sellest tõsiasjast tulenevate õiguslike järelmitega (HMS § 60). Nimelt on kehtiva haldusakti resolutiivosa täitmiseks kohustuslik kõigile, sh kohalikule omavalitsusele, kes on ise haldusakti kehtestanud.
18.Käesolevas asjas ei ole vaidluse esemeks kaebaja poolt PlanS 140 lg 1 kohase taotluse alusel antud haldusakt, mistõttu ei ole asjakohane kaebuse põhistamine ja viited 2003. aastast kehtiva väidetava õigusvastase olukorra muutmise sooviga. Seadus on selge ja üheselt mõistetav, kui soovitakse kehtivat planeeringut muuta, tuleb selleks esitada kohalikule omavalitsusele vastav taotlus.
19.Halduskohtu hinnangul on Ülenurme vald korraldust nr 357 andes selgelt ja õigesti hinnanud, et kavandatud detailplaneeringulahendus, s.o piirkonda, kus kehtiva detailplaneeringu alusel on rajatud 36 elamukrunti, oleks üldmaa arvelt veel ühe elamukrundi rajamine vastuolus varem väljakujunenud hoonestamise põhimõtetega. Seetõttu on korraldus nr 357 õiguspärane ja kooskõlas PlanS § 128 lg 2 p-dega 1 ja 2. Kaebajale üldplaneeringust tulenevaid õigusi ei ole seetõttu halduskohtu hinnangul rikutud (vrdl RKHKm 3-3-1-87-16 p 10).
20.Olukorras, kus haldusorgan leiab juba detailplaneeringu algatamise taotluse läbivaatamisel, et taotletud detailplaneeringut ei kehtestataks selle vastuolu tõttu üldplaneeringuga, ei ole alust algatada ka detailplaneeringu koostamise menetlust. Kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht, et eesmärgipäratu planeerimismenetlus koormab oluliselt nii haldusorganit kui ka teisi menetlusosalisi (vrdl Tln RK o 3-13-70067 p 9 ja seal viidatud praktika).
21.2005. a detailplaneeringu puhul ei ole tegemist realiseerimata detailplaneeringuga, mis annaks aluse selle ülevaatamiseks käesolevas vaidluses (vrdl RKHKo 3-3-1-9-14 p 22).
22.Neil asjaoludel ei tähelda halduskohus korralduses nr 358 diskretsioonivolituste mittetäielikku kasutamist ja olulistele asjaoludele mittetuginevat kaalumist, mille puhul oleks tegemist olulise diskretsiooniveaga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks (RKHKo 3-3-1-81-07 p 20).
23.Halduskohus peab muuhulgas asjakohaseks vastustaja viidet tõsiasjale, et kaebaja on küll kaebuse esitanud Kiige tn 1a kinnistu omanikuna omandiõiguse kaitseks, kuid selle kõrval, on ta olnud ka nende soodustavate haldusaktide adressaadiks ja seeläbi soodustatud isikuks, kelle taotlusel on kehtivad detailplaneeringud kehtestatud. Vastuseks kaebusele märgib kohus, et korraldus nr 358 ei ole antud Kiige tn 1a kinnistu vallale võõrandamise küsimuse lahendamiseks, samuti ei ole võrreldavad käesoleva kaasuse asjaolud juhtumitega, kus isiku omandiõigust piiratakse teede või tehnorajatiste ehitamisega kohaliku omavalitsuse või riigi poolt avalikes huvides. Korraldus nr 357 ei reguleeri kaebaja kinnistul viibimise küsimust. Kinnistu kasutamist puudutava kaalutluse puhul on tegemist kõrvalkaalutlusega.
Neil asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab menetluskulud kandma kaebaja. Vastustaja on korralduse nr 357 andnud KOKS § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 37 ja valla ehitusmäärusest tulenevaid
kohaliku omavalitsuse ülesandeid täites. Seeläbi ei ole valitseva kohtupraktika kohaselt välise õigusabi kulude kaebaja kanda panemine lubatav ega kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 11, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.