XXX (füüsilisest isikust ettevõtja) kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 27.01.2017 otsuse nr 136/142 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX (füüsilisest isikust ettevõtja), esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind; Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 29.09.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 11.06.2015 otsusega nr 136/761 XXX põllumajandusministri 20.01.2015 määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 7) alusel toetuse 15 000 eurot mee tootmiseks ja töötlemiseks vajaminevate seadmete ostmiseks. Toetus maksti välja summas 14 811,75 eurot.
2.06.01.2016 esitas XXX PRIA-le tehtud kulutuste aruande I osa, mille kohaselt teostas ta äriplaanis kavandatud investeeringud summas 17 480 eurot. Muude tegevuste elluviimiseks ta kulutusi ei teinud, st kogu toetusraha kulutas ta investeeringuks. Kuludokumentidena esitas ta Osaühing XXX poolt 16.12.2015 väljastatud arve nr A-139 summas 7800 eurot, mille eest ostis ta Osaühingult Asteni Mesindus meesegamismasina 200 l, tigupressi ja meevurri. Täiendavalt esitas ta Osaühing XXX poolt 11.08.2015 väljastatud arve nr
A-94 summas 9680 eurot, mille kohaselt ostis ta Osaühingult XXX meesegamismasina, kaanetusmasina, sulatusmasina ja nõrgumiskasti.
3.27.01.2017 tegi PRIA XXX otsuse nr 13-6/142, millega nõudis XXX (taotluse viitenr 663015670510) tagasi toetuse summas 14 811,75 eurot. Otsuse kohaselt on toetuse saaja ostnud toetusraha eest kõik seadmed tema ainuomandis olevalt osaühingult ning seetõttu leidis PRIA, et toetusõiguslikkuse seisukohalt selliseid tehinguid abikõlblikeks lugeda ei saa. Seda põhjusel, et toetusraha jääb tegelikult ühele ja samale füüsilisele isikule. 02.03.2017 esitas XXX PRIA-le vaide. PRIA jättis vaide 31.03.2017 vaideotsusega nr 13-30.2/17/375-1 rahuldamata.
4.19.04.2017 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus PRIA 27.01.2017 otsuse nr 13-6/142 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 20.04.2017 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
5.05.06.2017 saabusid kohtule kaebaja esindaja menetluses kantud kohtukulude dokumendid.
KAEBAJA VÄITED
6.Kaebaja väitel eirab vastustaja järjekindlalt eraõiguses omaksvõetud mõisteid ja instituute ning samastab äriühingu tema osanikuga. Äriühingu osanik, isegi kui talle kuuluvad 100% osa või aktsiatest, ei tee sellest osanikust äriühingu ega selle vara omanikku. Äriühing on juriidiline isik, küll abstraktsioon, kuid siiski ise oma vara omanik. Antud kaasuses on tegemist kahe eraldiseisva subjektiga, mis on tegutsenud pika aja jooksul ning mille tegevus erineb. Seda ei saa pidada kuritarvituseks ega kunstlikuks kujunduseks, mis oleks tehtud toetuste saamise eesmärgil.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt nõutakse toetus tagasi kahel põhjusel: 1) tingimused toetuse saamiseks on loodud kunstlikult (FIE XXX on seadmed soetanud Osaühingult XXX, kelle ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on XXX) ja 2) toetuse taotlemisel näidatud 2012. aasta põllumajandusliku müügitulu tegelik suurus ei vasta määruse nr 7 nõuetele. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on kunstlike tingimuste loomisega toetusraha saamiseks. PRIA ei ole väitnud, et eraldi isikud oleksid loodud või lahutatud toetuste tõttu, vaidluse all on määratud ja makstud toetusraha kasutamine ja seotud tehingud. Kuigi kaebaja väidab kaebuses, et ta peab raamatupidamist tekkepõhiselt, tegi vastustaja kohapealse kontrolli käigus kindlaks, et kaebaja peab kassapõhist raamatupidamise arvestust. Määruse nr 7 § 2 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda äriühing või FIE, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu oli taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4 000 – 14 000 eurot ja taotlemise aastale vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1 200 eurot. Vastustaja tegi kindlaks, et kaebaja 2012. majandusaasta põllumajandusest saadud müügitulu oli kassapõhise raamatupidamise arvestuse kohaselt 764 eurot, mis ei vasta määruse nr 7 nõuetele (peab olema 1200 eurot).
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et osaühingut ei saa samastada selle osanikuga ega ühegi füüsilise isikuga, sest tegemist on iseseisva õigussubjektiga, millel on õigusvõime ja mis võtab iseseisvalt õigusi ja kohustusi. Vara ei kuulu tema osanikule ega aktsionärile vaid konkreetsele juriidilisele isikule. Tegemist ei ole näilike tehingutega. Toetuste tõttu ei ole loodud eraldi isikuid või selle tõttu asutud oma tegevust lahutama ning seeläbi ennast kujundama toetuskõlbulikuks.
8.1.Riigikohtu halduskolleegium asus 19.12.2006 otsuse nr 3-3-1-80-06 p-s 23 seisukohale, et oluline ei ole mitte niivõrd üksuste range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui ettevõtjate vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga. Seega tuleb tehingute kunstlikkuse kindlakstegemisel arvesse võtta ka majanduslikke ja isiklikke seoseid ettevõtjate vahel, mitte ainult rangelt õiguslikku määratlust. Samas juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu fondidest toetuse väära jaotamise vältimiseks ei saa lugeda õiguspäraseks toetuse maksmist neile, kes on tekitanud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult.
8.2.Euroopa Kohus märkis oma otsuse C-607/13 p-s 67, et tehingute kunstlikkuse hindamisel saab nende tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke suhteid. Selles otsuses väljendatud põhimõte ei ole kohaldatav vaid kolmandast riigist banaanide impordi maksustamisel (vt otsuse p 1). Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1-4) art 4 lg-t 3, mis sätestab, et kui tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi, mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse see ära.
8.3.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.
8.4.Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul on tegemist kunstlike tingimuste loomisega toetusraha saamiseks. Kaebuse esitaja XXX on Osaühing XXX ainuosanik ja juhatuse liige. Toetust sai XXX kui füüsilisest isikust ettevõtja. Osaühing XXX juriidiliseks aadressiks on XXX, XXX küla, XXX vald, XXX maakond. XXX juriidiliseks aadressiks on XXX, XXX küla, XXX vald, XXX maakond. Vaidlust ei ole selles, et mesindushoonet kasutavad ettevõtjad ühiselt. Äriregistri väljavõttest (tl 10-11) nähtuvalt alustas Osaühing XXX põhitegevusala mesindusega 2000. aastal, kergmetalltaara tootmisega hakkas tegelema alles 2014. aastal. XXX kui füüsilisest isikust ettevõtja (tl 9), kelle põhitegevusalaks on mesindus, registreeriti äriregistris 09.01.2009.
8.5.Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja oli kohustatud täitma määruse nr 7 §-des 12 ja 13 loetletud kohustusi, mille kohaselt peab toetuse saaja viima ellu äriplaanis kavandatud tegevused ja esitama PRIA-le tehtud kulutuste aruande ja investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni kahes osas ühe taotluse kohta ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt toetuse esimese osa arvelduskontole kandmise päevast.
8.6.Kaebaja jättis lõpliku aruande seisuga 18.08.2016 vastustajale esitama ja esitas nimetatu alles pärast seda, kui vastustaja saatis kaebajale 18.08.2016 teavituskirja nr 1330.2/16/1704(viitenr 663015670510) aruande esitamise tähtaja möödumise kohta (tl 20).
9.Kaebuse kohaselt käsitleb kaebaja enda raamatupidamises tulu tekkepõhiselt, kuid toetustaotluse esitamisel määratles kaebaja ennast ise kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava isikuna (tl 19). Raamatupidamise seaduse (RPS) § 43 lg 1 näeb ette, et füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt ning lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes RPS §-dest 1-3, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lg 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti finantsaruandluse standardi nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist. Seega kassapõhist raamatupidamise arvestust pidav füüsilisest isikust ettevõtja ei pea koostama ja esitama majandusaasta aruannet ning muid finantsaruandeid RPS-s ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Kui kaebaja peab enda väitel tekkepõhist raamatupidamise arvestust, siis on tal kohustus esitada majandusaasta aruanne. Kohus märgib, et äriregistrist majandusaasta aruannete esitamist ei nähtu. Samas tegi vastustaja kohapealse kontrolli käigus kindlaks, et kaebaja pidas kassapõhist raamatupidamise arvestust (tl 21 ja 36-37). Kassapõhine raamatupidamine näeb ette registrina kasutada päevaraamatut, mis kaebajal küll igapäevase rahaliikumise kohta puudus, kuid olemas oli vihik, kuhu kanti kuude kaupa kokkuvõtvalt tulud ja kulud.
9.1.Kaebaja arvestuste kohaselt vastab 2012. aasta müügitulu määruse nr 7 nõuetele (2012 detsembris XXX poolt koostatud arve alusel Osaühing XXX poolt 2013 tasutud summa tuleb arvestada toetuse saaja 2012. majandusaasta müügitulu hulka). Kohus sellise käsitlusega nõustuda ei saa.
9.2.Määruse nr 7 § 2 lg 1 kohaselt võib toetust taotleda äriühing või FIE, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu oli taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4 000 – 14 000 eurot ja taotlemise aastale vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1 200 eurot.
9.3.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Osaühingule XXX 29.12.2012 arve nr 10 maheda mee müügi eest summas 1 800 eurot. Kontrollitud pangaväljavõtte kohaselt tasus Osaühing XXX selle mee eest kaebajale 25.01.2013. Kohus nõustub vastustajaga, et kassapõhise raamatupidamise reeglite järgi oli see 2013. aasta müügitulu, seega 2012. aasta põllumajanduslik müügitulu oli kohapeal kontrollitud arvete ja kaebaja kokkuvõtva kulu-tulu vihiku alusel mee müügist saadud sularaha 764 eurot, mis ei vasta määruse nr 7 nõudele (peab olema vähemalt 1 200 eurot).
10.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013, 17.12.2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 art 63 lg 1 sätestab, et juhul kui leitakse, et toetusesaaja ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele, ei täida põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud toetuse andmise tingimustega seotud kohustusi või muid kohustusi, toetust ei maksta või selle maksmine lõpetatakse täielikult või osaliselt. Lg 3 kohaselt nõutakse väljamakstud summad tagasi.
11.Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna antud juhul on toetuse saamiseks vajalikud tingimused läbi seotud osapoolte vahelise tehingu tekitatud kunstlikult. Nimetatud müügitehingud ei ole loomulikult keelatud, kuid toetusõiguslikkuse seisukohalt selliseid tehinguid abikõlblikeks lugeda ei ole kohtu arvates õige. Seega puudub vaidlustatud PRIA 27.01.2017 otsuse nr 13-6/142 tühistamiseks alus.
12.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.