O.A.i kaebus Eesti Töötukassa 27.09.2016 e-kirja nr 67.2/12/601 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebaja 23.09.2016 taotlus uuesti lahendada
Menetlusosalised
Kaebaja – O.A., riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada O.A.i kaebus.
Tühistada Eesti Töötukassa 27.09.2016 e-kirjas nr 6-7.2/12/601 sisalduv otsus.
Kohustada Eesti Töötukassat O.A.i 23.09.2016 taotlust uuesti lahendama.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning menetlusabi ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulud riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.09.2017, välja arvatud HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Eesti Töötukassa (vastustaja) võttis O.A.i (kaebaja) alates 24.01.2011 töötuna arvele.
Kaebaja osales 15.09.2011–14.10.2011 tööpraktikal ning 31.10.2011–16.12.2011 tööalasel koolitusel. Kaebajale maksti tööpraktikal osalemise eest stipendiumi 84,48 eurot, sõidutoetust 8,80 eurot ja tööpraktika läbiviijale juhendajatasu 304,48 eurot ning koolitusel osalemise eest stipendiumi 72,96 eurot, sõidutoetust 110,20 eurot ja koolitajale 912 eurot, kokku 1492,92 eurot. Vastustaja lõpetas 06.06.2012 otsusega nr TA12-0077342 kaebaja töötuna arveloleku tagasiulatuvalt 31.01.2011 seisuga, sest kaebaja töötas alates 01.02.2011 SA-s Dharma. Vastustaja esitas kaebajale 28.06.2012 tagasinõude nr 6-7.2/601 summas 1492,92 eurot. Kaebaja esitas tagasinõude peale 16.08.2012 vaide, viidates oma maksejõuetusele. Vastustaja jättis 17.09.2012 vaideotsusega nr 149 vaide rahuldamata.
Kaebaja esitas 09.09.2013 vastustajale avalduse maksegraafiku koostamiseks.
Vastustaja kohustas 02.10.2013 ettekirjutusega nr 6-7.2/12/601 kaebajat tagastama õigusliku aluseta saadud 1492,92 eurot hiljemalt 07.11.2013. Vastustaja sõlmis 11.12.2013 kaebajaga kokkuleppe nr 6-7.2/12/601, millega kaebaja tunnistas, et talle on õigusliku aluseta vastustaja poolt makstud 1492,92 eurot. Kaebaja kohustus võlgnevuse tasuma tagasimaksegraafiku alusel perioodi 10.01.2014–10.03.2017 jooksul. Kaebaja kinnitas, et on teadlik, et kui ta ei maksa alusetult saadud summat tagasimaksegraafikust tulenevalt õigeaegselt, saadab vastustaja ettekirjutuse sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras.
3.Vastustaja selgitas 06.03.2015 e-kirjas kaebajale, et vastutulekuna kaebajale sõlmiti tagasimaksegraafik kaebajaga ebatavaliselt pika perioodi peale. Tavaliselt sõlmitakse töötukassa sisemiste normdokumentide alusel tagasimaksegraafik kuni 6 kuuks, kaebajaga sõlmiti kokkulepe ligi 7 korda pikemaks ajaks (39 kuuks). Vastustaja ei paku võimalust tagasimaksegraafikut maksevabaks muuta ehk võtta maksepuhkust. Kaebajale pakuti võimalust tasuda tasumata osamaksed hiljem, kuid keelduti pikendamast tagasimaksegraafiku lõpptähtaega. Maksete õigeaegse tasumata jätmise korral saadetakse ettekirjutus sundtäitmiseks TMS-s sätestatud korras ja siis lisanduvad tagasinõude summale ka kohtutäituri tasud.
4.Vastutaja saatis 23.09.2016 e-kirjaga kaebajale meeldetuletuse tagasinõude tasumise tähtaja ja tagasinõude jääksumma osas. Kaebaja esitas vastustajale 23.09.2016 taotluse maksepuhkuse lubamiseks kuni 12.04.2016 sündinud lapse 3-aastaseks saamiseni. Kaebaja kasvatab üksi 3 alaealist last (sündinud 04.11.2003, 27.11.2007 ja 12.04.2016). Kaebaja sissetulekuteks on lapsetoetused summas 219,18 eurot, hüvitis summas 377,20 eurot ja elatis 100 eurot, mis on piisavad, et katta kommunaalkulud ja laste õppekulud. Vastustaja jättis 27.09.2016 e-kirjaga nr 6-7.2/12/601 kaebaja taotluse rahuldamata. Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 41 lg 1 kohaselt nõuab vastustaja alusetult tööturuteenusteks ja –toetusteks makstud summad tagasi. Summad nõutakse tagasi sõltumata isiku majanduslikust olukorrast (sh lapse saamine), tema tervisest või laenukoormusest. 2(7)
3-17-136
Vastustaja arvestab summade tagasinõudmisel isiku majandusliku olukorraga, kui otsustab, kas nõuda summad tagasi korraga või koostada isikuga tagasimaksegraafik. Vastustaja on kaebajale vastu tulnud ja pakkunud 11.12.2013 võimalust nõue tasuda 39 kuu jooksul. Kaebaja ei ole tagasimaksegraafikut nõuetekohaselt täitnud. Vastustaja on 06.03.2015 selgitanud, et tagasimaksegraafikut ei saa muuta maksevabaks ehk võtta maksepuhkust. Kaebaja on teadlik, et tagasimaksegraafik kehtib kuni märtsini 2017, ja teda on korduvalt hoiatatud, et kui ta ei maksa alusetult saadud summat tagasimaksegraafikust tulenevalt õigeaegselt, saadab vastustaja ettekirjutuse sundtäitmiseks TMS-s sätestatud korras ning siis lisanduvad tagasinõude summale ka kohtutäituri tasud.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 27.09.2016 e-kirja tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebaja 23.09.2016 taotlus uuesti lahendada. Põhjendused:
5.1.Kaebaja on endale võetud kohustused korrektselt täitnud kuni 11.07.2016. Kaebajal tekkisid raskused kohustuste täitmisel kolmanda lapse sündimise tõttu. Vastustaja nõue kahjustab nii kaebaja kui ka tema alaealiste laste huve. Kaebaja sissetulekuks on lapsetoetused 219,18 eurot, vanemahüvitis 377,20 eurot ja elatis lapsele 100 eurot. Märgitud sissetulekutele ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Samuti on kaebaja omandis korter, mis on tema ja laste elukohaks.
5.2.Maksegraafiku muutmine on vastustaja kaalutlusotsus. Kaebaja 23.09.2016 avaldus oli maksegraafiku muutmise ettepanek. Vastustaja 27.09.2016 e-kiri ei ole põhjendatud ega kontrollitav ega vasta haldusakti miinimumnõuetele. Arvestades, et iga kaalutlusotsus on eriline ja ainukordne, ei saa kaalutlusotsuse kaalutlused sisalduda varasemas dokumendis. Vastustaja on viidanud varasemale kirjale (06.03.2015), esitamata selle kirja sisulisi põhjendusi. Seda ei saa pidada põhjendamiskohustuse täitmiseks.
5.3.Kaebajal puuduvad rahalised vahendid ja sissetulekud, et tasuda võlgnevust ja täita juba sõlmitud maksegraafikut. Kaebaja sissetulek kuus on ca 930 eurot. Enamuse sellest moodustavad lastele tasutavad elatised ja sotsiaal- ning peretoetused – kaebaja kasvatab üksi 3 alaealist last. TMS § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei saa kaebaja sissetulekut täitemenetluses arestida 2 palga alammäära ulatuses (1 palga alammäär kaebaja kohta ja 1/3 palga alammäära iga lapse kohta). Kuna palga alammäär on 470 eurot kuus, siis ei saaks kaebaja sissetulekut arestida 940 euro ulatuses kuus. Peretoetustele ja seadusel põhinevale elatisele ei saa TMS § 131 lg 1 p-de 1 ja 7 kohaselt üldse sissenõuet pöörata. Seega poleks täitemenetluse algatamine kaebaja suhtes edukas. Tekiksid täitemenetluse kulud, mis tuleks kaebajal hiljem maksevõime taastumisel tasuda. Tegemist oleks sama tulemiga, kui vastustaja pikendaks koheselt maksegraafikut ja annaks maksepuhkust. Erinevus oleks täitekulude tekkes. Kaebaja tunnistab võlgnevust ja soovib seda tasuda, kuid tal puuduvad rahalised vahendid. Kohene võla tasumine toimuks laste arvelt, kuna elatised ja peretoetused on ette nähtud laste ülalpidamiseks. Vastustaja ei ole kaebaja esitatud asjaolusid alaealiste laste üksinda kasvatamise ja väikese sissetuleku kohta analüüsinud.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.TTTS-st ei tulene õigust nõuda vastustajalt tagasinõudemenetluse peatamist. Tagasimaksegraafiku sõlmimise ajal kehtinud TTTS regulatsioon ei võimaldanud alusetult makstud tööturutoetusi või tööturuteenusteks kulunud summasid teisiti tagasi nõuda kui korraga. Vastav võimalus alusetult makstud summade tagasi nõudmiseks ositi (tagasimaksegraafiku alusel) jõustus 01.05.2014 (TTTS § 41 lg 11). Vastustaja sõlmis 09.12.2013 tagasimaksegraafiku kaalutlusotsuse tulemusel, arvestades kaebaja majandusliku olukorraga. Tagasimaksegraafik sõlmiti erakordselt pikaks perioodiks – 39 kuuks. Kaebajaga 3(7)
3-17-136
kokku lepitud maksed ei olnud ebaproportsionaalselt suured. Vastustaja on juba korra kaebajale oluliselt vastu tulnud. Kaebaja ei teinud tagasimaksegraafiku kohaseid makseid, vaatamata meeldetuletustele, suurendades sellega ise igakuiseid tagasimakseid. Kuna vastustaja on juba varasemalt teinud kaalutletud otsuse, arvestades kaebaja majandusliku olukorraga, ei ole põhjendatud seda uuesti teha ja võimaldada kaebajale maksepuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kaebaja esitatud dokumentidest ja kohtu kogutud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks maksejõuetu. Kaebajal on püsiv sissetulek.
6.2.Kaebajale pakuti erinevaid võimalusi võlgnevuse tasumiseks. 06.03.2015 kirjas pakuti kaebajale võimalust tasuda järgmine osamakse aprillis 2015, ilma, et tagasimakse tähtaeg pikeneks. Kaebaja ettepanekule ei vastanud ega teinud omapoolseid ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks. Kaebaja vastas alles 23.09.2016, pärast meeldetuletuse saamist.
6.3.Kaebaja viited täitemenetlusele ei ole praeguse vaidluse ese. Täitemenetlust ei ole algatatud. Täitemenetluses on võimalik sissenõue pöörata ka võlgniku varale. Vastustaja ei plaani hetkel võlgnevust sundtäitmisele anda.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Asjaoludest nähtuvalt osales kaebaja töötuna arveloleku ajal tööpraktikal ja koolitusel, mille eest vastustaja maksis talle ning tema juhendajale ja koolitajale erinevaid tasusid. Kuna kaebaja töötuna arvelolek lõpetati tagasiulatuva kuupäevaga, siis muutusid tööpraktika ja koolituse eest makstud summad alusetult makstud tasudeks. TTTS § 41 lg 1 paneb vastustajale kohustuse nõuda tööturuteenuse saajalt tagasi tööturutoetuseks alusetult makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu 22.04.2014 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-51-13 peab vastustaja tegema sellise otsuse kaalutlusõigust kasutades. Vastustaja tegi kaebajale 02.10.2013 ettekirjutuse alusetult saadud 1492,92 euro tagasimaksmiseks. Kaebaja ei ole vastustaja haldusakte tema töötuna arveloleku lõpetamise ega alusetult makstud summade tagasinõudmise kohta kohtus vaidlustanud.
8.TTTS § 41 lg 11 järgi võib vastustaja isikuga kokkuleppel koostada tagasimaksegraafiku. Sisuliselt on tegemist võla ajatamisega. Kuna võla ajatamise otsus reguleerib isiku kohustusi, on tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. Samamoodi on haldusaktideks loetud maksumenetluses koostatud ajatamise otsuseid (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.12.2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-65-12, 25.04.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-10, 27.04.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-06).
9.TTTS § 41 lg 11 jõustus 01.05.2014. Kaebaja ja vastustaja sõlmisid 11.12.2013 (s.o enne TTTS § 41 lg 11 jõustumist) kokkuleppe alusetult saadud summade tagasimaksmise graafiku kohta. Pooled ei vaidle tagasimaksegraafiku õiguspärasuse ega kehtivuse üle. Tühiseks sellist tagasimaksegraafikut pidada ei saa (HMS § 63 lg 2). Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 1). Kaebaja tunnistab oma võlga vastustaja ees, ei vaidle vastu tagasimaksmise kohustusele ja on tagasimaksegraafikut ka osaliselt täitnud.
10.Kaebuse eesmärgiks on tagasimaksegraafiku täitmise peatamine kuni kaebaja 12.04.2016 sündinud lapse 3-aastaseks saamiseni, sest kaebaja selgituste kohaselt puudub tal seni maksevõimekus võla tasumiseks.
11.TTTS § 41 lg-st 11 nähtuvalt on vastustajal kaalutlusõigus nii otsustamisel, kas tagasimaksegraafik koostada, kui ka otsustamisel, millise sisuga tagasimaksegraafik isikuga kokku leppida. Kokkulepe tuleb saavutada nii tagasimaksegraafiku koostamises kui ka selle
4(7)
3-17-136
sisus. Seega on isikuga saavutataval kokkuleppel tagasimaksegraafiku juures oluline osa ja tegemist ei ole tavapärase haldusaktiga. Seda tuleb arvestada ka haldusakti muutmisel.
12.Õiguskindluse tagamise eesmärgil piirab HMS § 68 lg 1 (koos HMS § 64 lg-ga 1) isiku õigust taotleda kehtiva haldusakti muutmist. Seda on lubatud teha vaid juhul, kui esinevad HMS §-s 44 sätestatud alused. HMS § 44 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud või asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Kohtu hinnangul võimaldavad nimetatud alused isikul taotleda vastustajalt tagasimaksegraafiku muutmist, kui tagasimaksegraafiku täitmist võimaldavad asjaolud (isiku maksevõime) oluliselt muutuvad. Isik sõlmib kokkuleppe tagasimaksegraafiku kohta oma senist ja ettenähtavat maksevõimet arvestades. Kui maksevõimet mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, võib olla põhjendatud tagasimaksegraafiku ümbervaatamine.
13.TTTS ei reguleeri täpsemalt tagasimaksekohustuse ja -graafikuga seonduvat, samuti selle peatamise või muutmise võimalusi. HMS § 69 lg 1 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 22 lg 3 järgi tuleb alusetult saadud raha tagastamisel lähtuda eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivatest sätetest. Alusetut rikastumist reguleerivad võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 1027-1042 ei sätesta, kuidas tuleb alusetust rikastumisest tulenev nõue täita. VÕS üldosa normide kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (VÕS § 76 lg-d 1 ja 2). Kohustus tuleb täita kindlaks määratud tähtpäeval või ette nähtud tähtaja jooksul (VÕS § 82 lg-d 1 ja 2). Kohustus tuleb täita ühekorraga, kui lepingust ei tulene teisiti või kui kohustuse ositi täitmise vastuvõtmisest keeldumine oleks vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 82 lg 4). Kohtu hinnangul tuleb ka tagasimaksegraafiku kokkuleppe muutmisel arvestada eraõiguses kehtiva hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega.
14.TTTS on sotsiaalõiguse valdkonna eriosa seadus. Valdkonna üldseaduseks on sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS). SÜS § 3 lg 8 järgi kohaldatakse sotsiaalkaitsele SÜS-s isiku õiguste, kohustuste ja vastutuse ning sotsiaalkaitse menetluste kohta sätestatut sotsiaalkaitset reguleerivas seaduses sätestatud juhul. Nimetatud normi eesmärk on vältida kollisiooni SÜS ja enne SÜS jõustumist kehtinud sotsiaalõiguse eriseaduste vahel (vt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu 93 SE seletuskiri1, lk 15). TTTS ei tee tagasinõuete osas viidet SÜS-le. Sellele vaatamata saab SÜS-s toodust analoogia korras lähtuda niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus TTTS regulatsiooni ja eesmärgiga.
15.SÜS § 32 lg 2 järgi antakse [tagasinõudmise] ettekirjutuse täitmiseks mõistlik tähtaeg. Kokkuleppel isikuga või isiku põhjendatud taotluse alusel võib tagasinõutava summa suurust ja isiku võimalusi arvestades otsustada tagasimaksmise osade kaupa. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse eelnõu 93 SE seletuskirjas (lk 88-89) on selgitatud nimetatud sätet järgnevalt: „Ettekirjutuse täitmise tähtaja määramisel tuleks arvesse võtta konkreetse juhtumi asjaolusid, mistõttu tuleks konkreetse päevade arvu sätestamise asemel jätta haldusorganile võimalus asjaolusid hinnates mõistlik tähtaeg paika panna. /.../ Sätte kohaselt võib haldusorgan hüvitise tagasimaksmise ajatada või leppida isikuga kokku maksegraafikus. Hüvitise tagasimaksmine peab toimuma mõistliku aja jooksul, pidades silmas võlgnetava summa suurust ning hüvitise alusetult saanud isiku reaalseid võimalusi.“
Eeltoodust nähtuvalt tuleb tagasinõude täitmiseks anda mõistlik tähtaeg. Tähtaja andmisel tuleb arvestada tagasinõutava summa suurust, isiku reaalseid võimalusi ja konkreetse juhtumi asjaolusid. Nimetatud asjaoludest saab analoogia korras lähtuda ka TTTS-s sätestatud tagasinõudegraafiku koostamise ja muutmise otsustamisel, sest SÜS § 32 lg 2 kohaldamine ei ole vastuolus TTTS normi ja selle eesmärgiga.
16.Haldusakti muudetakse iseseisva haldusaktiga (vt HMS § 70 lg 1 koos § 64 lg-ga 1). Haldusaktiks on ka otsus, millega otsustatakse jätta taotletud haldusakt andmata (HMS § 43 lg 2). Seega on vastustaja 27.09.2016 e-kiri vaatamata vorminõuete rikkumisele haldusakt.
17.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei too vorminõuete rikkumine kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist, sest see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Asjas ei nähtu ka olulisi menetlusnõuete rikkumisi – isiku võis jätta ära kuulamata, sest tema taotluses esitatud andmetest ei kaldutud kõrvale (HMS § 40 lg 3 p 2). Küll aga on vaidlusalune otsus kaalutlusvigadega.
18.Kuna TTTS § 41 lg 11 annab vastustajale tagasimaksegraafiku koostamisel diskretsiooniõiguse (HMS § 4 lg 1), tuleb vastustajal lähtuda kaalutlusõiguse reeglitest (HMS § 4). HMS § 64 lg-test 1 ja 2 nähtuvalt otsustab haldusorgan haldusakti muutmise kaalutlusõiguse kohaselt. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti muutmise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti muutmise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid (HMS § 64 lg 3 koos lg-ga 1). Muude tähtsust omavate asjaoludena saab kohtu hinnangul arvestada SÜS § 32 lg-s 2 viidatud asjaoludega. Samuti tuleks arvestada eelpool viidatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega.
19.HKMS § 158 lg-st 3 nähtuvalt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega saab kohus praeguse asja lahendamisel kontrollida vaid seda, kas vastustaja on teinud vaidlusaluse otsuse kaalutlusreegleid järgides. Kohus ei saa ise vastustaja asemel kaalutlusotsust langetada ega otsustada, kas kaebaja taotlus tulnuks rahuldada või mitte.
20.Vastustaja selgitas 27.09.2016 e-kirjas kaebajale, et alusetult makstud summad nõutakse tagasi olenemata isiku majanduslikust olukorrast, tervisest ja laenukoormusest. Isiku majandusliku olukorraga arvestatakse vaid siis, kui otsustatakse, kas nõuda summad tagasi korraga või koostada maksegraafik. Kaebajale on koostatud maksegraafik, mida ta ei ole nõuetekohaselt täitnud. Vastustaja leidis, et tagasimaksegraafikut ei saa maksevabaks muuta ehk võtta maksepuhkust. Seetõttu ei rahuldanud vastustaja kaebaja 23.09.2016 taotlust. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel kaalumist teostanud ega arvestanud kaebaja muutunud majandusliku olukorra ja vähenenud maksevõimekusega. Kaalutlusotsuse tegemisel kaalumise teostamata jätmine on oluline kaalumisviga, mis toob vältimatu tagajärjena kaasa haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise, sest selline rikkumine võis mõjutada asja otsustamist (RVastS § 3 lg 3 p 1). Kohus ei saa astuda
6(7)
3-17-136
haldusorgani asemele ega otsustada, kas kaebaja välja toodud asjaolud pidanuks antud juhul kaasa tooma tagasimaksegraafiku tähtaegade ja/või tagasimakse osamaksete suuruse muutmise või mitte. Kindlasti ei saa aga kaebaja välja toodud asjaolusid pidada ilmselgelt asjakohatuteks, millele tuginedes tagasimaksegraafiku muutmist kindlasti taotleda ei saa. Vastustaja poolt kohtumenetluses tehtud viited kaebaja püsivale sissetulekule ja senisele ebakorrektsele maksekäitumisele võivad olla asjakohasteks kaalutlusteks kaalutlusotsuse tegemisel, kuid selliste asjaoludega saab arvestada haldusmenetluses kaalutlusotsuse tegemisel, mitte kohtumenetluses haldusakti kehtimajäämise õigustamisel.
21.Kohtupraktikas on peetud võimalikuks haldusakti kontrollimisel arvestada erandlikult ka kohtumenetluses täiendavalt esitatud põhjendusi ja kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus just nendest kaalutlustest haldusakti andmisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-14, p 15). Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12, p 20). Seega on kohtul võimalik jätta õigusvastane haldusakt tühistamata, kui kohus veendub, vastustaja on tegelikult haldusakti andmisel kaalumist teostanud ja asjakohaste asjaoludega arvestanud, kuigi jättis need ebaõigesti haldusaktis kajastamata. Praegusel juhul on vastustaja nii haldus- kui kohtumenetluses kinnitanud, et ta ei ole pidanud vajalikuks kaalumist teostada ja kaebaja välja toodud asjaoludega arvestada, sest TTTS tagasimaksegraafiku peatamise võimalust ette ei näe ja vastustaja on juba teostanud kaalumist, kui otsustas tagasimaksegraafiku koostada. Järelikult ei ole vaidlusaluse haldusakti puudusi võimalik kõrvaldada ka kohtumenetluses esitatud põhjendustega.
22.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune haldusakt on õigusvastane ja tuleb tühistada. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti lahendada (RVastS § 6 lg 4).
23.Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja kanda. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
24.Kohus andis 03.03.2017 määrusega kaebajale menetlusabi ja vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot tasumisest. Samuti jätkas kohus 21.04.2017 määrusega kaebajale menetlusabi andmist ega nõudnud kaebajalt 20.04.2017 määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot tasumist. Nimetatud menetluskulu tuleb jätta riigi kanda. Samuti jäävad riigi kanda kaebajale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud.