esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number
3-17-1629
Määruse kuupäev
24.08.2017
Kohtunik
Mare Priks
Kohtuasi
A.Z. esialgse õiguskaitse taotlus haldusasjas nr 3-17-1629 seoses Tartu Vanglasse ümberpaigutamisega
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta rahuldamata A.Z. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks haldusasjas nr 3-17-1629. Mitte avalikustada kohtulahendis taotleja isikuandmeid ja asendada nimi tähemärkidega. Kohtumäärus saata A.Z.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.07.08.2017 saabus Tartu Halduskohtusse A.Z.i (Z.) esialgse õiguskaitse taotlus peatada Tallinna Vangla 10.07.2017 otsuse tühistamine.
2.Esialgse õiguskaitse taotlusele ei olnud juurde lisatud ühtegi tõendit ega dokumenti.
3.Tartu Halduskohus esitas 08.08.2017 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus Tallinna Vanglal kohtule esitada esialgse õiguskaitse taotlusega seotud A.Z. suhtes koostatud dokumendid ning A.Z. poolt kõnealuses küsimuses vanglale esitatud pöördumised (kaebus, vaie, taotlus vms) ning vangla vastused nendele.
4.Tallinna Vangla esitas Tartu Halduskohtule vastuse 10.08.2017. Koos vastusega esitas vangla kohtule 10.07.2017 teatise nr 5-4/17/14464-1, Politsei– ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 06.07.2017 otsuse nr 15.3-3.4/2017/4856-1 koos 06.07.2017 saatekirjaga, Tallinna Vangla 10.07.2017 teatise, Tallinna Vangla 14.07.2017 käskkirja nr 51/17/1415, A.Z. Tartu Vanglasse ümberpaigutamise väljavõtte seisuga 17.07.2017 ja 08.08.2017 nr 5-15/17/198-1 all registreeritud ja 06.08.2017 A.Z. poolt allkirjastatud vaide.
5.Tartu Halduskohus kohustas 11.08.2017 määrusega Tallinna Vanglat vastama A.Z. esialgse õiguskaitse taotlusele. Tallinna Vangla esitas kohtule 14.08.2017 vastusega nr 111/17/16493-4 vangla seisukoha.
6.Tartu Halduskohtu 16.08.2017 määrusega jäeti A.Z. esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ja anti taotlejale 7 päeva taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
7.A.Z. esitas halduskohtule 21.08.2017 esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise avalduse. Taotleja esitas kohtule kolm kaardimaksekviitungit (nr 004051, 004214, 009505), infosedeli Maanteeameti Tallinna teenindusbüroo eksami (04.08.2017) toimumisaja kohta, Maanteeameti 13.07.2017 e-kirja „Kinnipeetav A.Z. pöördumine“, Tallinna Vangla Maardu üksuse kinnipeetava iseloomustuse (14.06.2017), PPA 09.08.2017 teate nr 15.3-3.1/2017/4131-6 (vaide tagastamine), maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta.
Kaebaja taotlus
8.07.08.2017 Tartu Halduskohtule esitatud A.Z. esialgse õiguskaitse taotluses taotles A.Z. peatada Tallinna Vangla 10.07.2017 otsuse tühistamine. Esialgse õiguskaitse taotluses on märgitud, et 06.07.2017 tühistas PPA taotleja elamisloa ja see otsus on halduskohtus vaidlustatud. Taotleja hinnangul ei ole Tallinna Vanglal õigust taotlejat karistada ja saata teda teise sisekorraga kinnisesse vanglasse. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et 17.07.2017 on A.Z. saadetud kinnise sisekorraga vanglasse ja seeläbi on taotlejalt ära võetud võimalus töötada, suhelda sugulastega, uuendada autojuhilubasid ja sulanduda ühiskonda.
9.A.Z. esitas 21.08.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse täienduses seisukoha, et avavanglas olles on ta saanud töötada, perekonnaga suhelda, osaleda kinnipeetavate rehabilitatsiooni kursustel, kus oli ka grupijuht. Taotleja on märkinud, et on väga palju aega ja vahendeid raisanud B-kategooria autojuhilubade saamiseks ja et tal on jäänud veel vaid teha üks sõidueksam Maanteeametis. Lisaks eksamimaksudele on taotleja tasunud ka õppesõidutundide eest. B-kategooria juhilubade saamiseks on
sõidueksamit võimalik teha aasta jooksul peale teooriaeksami sooritamist. Taotleja on põhjendanud, et peale vabanemist ei jõua ta teha sõidueksamit, mis ajalises mõttes satuks nimetatud aasta sisse, sest sõidueksami sooritamiseks tuleb olla järjekorras. Seega, kui taotleja ei jõua õigel ajal sõidueksamist sooritatud, peab ta alustama juhilubade taotlemist ja eksamite sooritamist uuesti. A.Z. on märkinud, et pool aastat tagasi keeldus ta ennetähtaegsest vabanemisest, et eluliselt end muuta paremaks ja sotsialiseeruda vabaduses. Taotleja on märkinud, et on täiesti erinev, kas vabaneda kinnise režiimiga vanglast või avavanglast. Avavangla režiimil töötas A.Z. Bildsdan OÜ-s A.Z. hinnangul kinnitab PPA 09.08.2017 vastuses nr 15.3-3.1/2017/4131-6 (vaide tagastamise kohta) viide välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43 lg 1 p-le 5, et kuni kohus ei ole teinud lõplikku otsust, on elamisluba kehtiv.
Tallinna Vangla seisukoht
10.Tallinna Vangla esitas halduskohtule 14.08.2017 A.Z. esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha, milles palus jätta A.Z. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Tallinna Vangla põhjendas, et PPA 06.07.2017 otsusega nr 15.3-3.4/2017/4856-1 tunnistati kehtetuks A.Z. elamisluba. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 5 kohaselt on välismaalasest kinnipeetava avavanglasse või avavanglaosakonda paigutamise eelduseks elamisloa olemasolu. Kuivõrd PPA tunnistas A.Z. elamisloa kehtetuks, ei ole A.Z. suhtes täidetud nimetatud määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p-s 5 sätestatud nõue, tuli A.Z. paigutada tagasi kinnisesse vanglasse. Tallinna Vangla 14.07.2017 käskkirja nr 5-1/17/1415 alusel paigutati A.Z. 17.07.2017 karistuse kandmise jätkamiseks Tartu Vangla kinnisesse osakonda. Tallinna Vangla märkis, et kuigi A.Z. on halduskohtus vaidlustanud PPA 06.07.2017 otsuse ei muuda vaidlustus kõnealust elamisluba kehtivaks. VMS § 239 järgi pikaajalise elaniku elamisluba kehtib kuni elamisloa kehtivusaja lõppemiseni või elamisloa kehtetuks tunnistamiseni. Vangla hinnangul ei saa A.Z. esialgse õiguskaitse korras nõuda ümberpaigutamisest hoidumist, sest ümberpaigutamine on juba toimunud. Tallinna Vangla märkis, et avavangla eesmärk on lubada kinnipeetavatel väljaspool vanglat töötada ning järelevalveta liikuda. Olukorras, kus isiku elamisluba on kehtetuks tunnistatud ja on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks, suureneb risk, et A.Z. võib vangla usaldust kuritarvitada ning kasutada järelevalveta liikumise võimalust põgenemiseks ja enda varjamiseks, et teda ei saaks Eestist välja saata. Arvestades põhjuseid, miks A.Z. elamisluba kehtetuks tunnistati, kaalub avalik huvi A.Z. kinnisesse vanglasesse paigutamiseks üles taotluse esitaja huvi jätkata karistuse kandmist soodsamal režiimil avavanglas. A.Z. taotluse põhjendused ei õigusta esialgse õiguskaitse
kohaldamist. Kõik tegevused, mis A.Z. taotluses märgib, on teostatavad ka Tartu Vanglas.
Kohtu seisukohad
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja taotluse alusel või omal algatusel igas menetlusstaadiumis teha kaebaja õiguste kaitseks kohtumääruse, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega hilisemalt osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 5 järgi esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. HKMS § 251 lg 1 p-i 1 kohaselt võib kohus peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.
12.Vastavalt HKMS § 249 lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt on tasutud riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 summas 15 eurot.
13.Käesoleval juhul tuleb halduskohtul hinnata esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse vajadus peab olema põhjendatud ja tähendama seda, et kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda, saabuvad kaebajale õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus, kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Riigikohtu praktika kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik, kui on olemas kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Kohus ei pea kahjuliku tagajärje ohuga arvestama siis, kui on veendunud, et risk on äärmiselt väike või puudub üldse. Kuigi Riigikohus on tõdenud (RKHK 26.06.2006 määrus haldusasjas nr 3-3-1-54-06, p 12), et kaebuse esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus, on samas määruses Riigikohus ka selgitanud, et perspektiivikuse kõrval tuleb esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisel arvestada ka oluliste avalike huvide ja teiste isikute õigustega.
Riigikohtu halduskolleegium märkis 22.09.2014 määruses asjas nr 3-3-1-59-14, p-s 19, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Ka see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud.
15.A.Z. esialgse õiguskaitse taotlusest nähtub, et taotleja eesmärgiks on viibida Tallinna Vangla Maardu üksuses ajal, mil ta vaidleb enese Tartu Vanglasse ümberpaigutamise käskkirja üle. A.Z. arvates ei oleks vangla tohtinud teda Tartusse ümber paigutada, sest A.Z. on halduskohtus vaidlustanud PPA 06.07.2017 otsuse.
16.Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et A.Z. on esialgse õiguskaitse taotlusega pöördunud kohtu poole ajal, mil ta on juba Tartu Vangla kinnisesse osakonda toodud (ümberpaigutamine toimus 17.07.2017, esialgse õiguskaitse taotlus on kohtule esitatud 07.08.2017). Seega taotleja ümberpaigutamist käesoleval hetkel enam ära hoida ei saa. Kui kohus rahuldaks A.Z. esialgse õiguskaitse taotluse, võiks olla mõeldav vaidemenetluse ajaks A.Z. Tallinna Vangla Maardu üksusse tagasi ümberpaigutamine.
17.Kohus on seisukohal, et A.Z. esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
18.A.Z. on esitanud vaide Tallinna Vangla 14.07.2017 käskkirja nr 5-1/17/1415 peale, millega ta paigutati ümber Tartu Vanglasse. Seega, kohus peab hindama, kas vaidemenetluse ajal võivad A.Z. õigused saada sedavõrd kahjustada, et kohus peaks kohaldama esialgset õiguskaitset või esinevad asjaolud, mis tingivad esialgse õiguskaitse taotluse mitte rahuldamise.
19.A.Z. on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust põhjendanud sellega, et Tartu Vanglasse ümberpaigutamisel väheneb tal perekonnaga suhtlemise võimalus ja avavangla režiimil viibimine ning avavanglas kinnipeetavate rehabilitatsiooniga tegelemine võimaldavad tal vangistusest vabanemisel paremini kohaneda vabaduses elavate inimestega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et A.Z. lähedaste hulka kuuluvad ema ja õde, ülalpeetavad puuduvad. Emaga suhtleb A.Z. peamiselt telefoni teel, ema on toonud vanglasse ka pakke ja taotleja on käinud kolmel korral ema juures ja aidanud emal remonti teha. Kohtu hinnangul on A.Z. olemas võimalus perega suhelda, nendega häid suhteid hoida ja neid arendada ka ajal, mil ta viib Tartu Vanglas ja toimub vaidemenetlus taotleja ümebrpaigutamise õiguse üle. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul A.Z. soov perekonnaga (eeskätt emaga nagu nähtub taotleja selgitusest) suhelda ja avavanglas kinnipeetavate rehabilitatsiooni kursustel osaleda või sellist gruppi juhtida sedavõrd kaalukas argument, et vaidemenetluse ajaks tuleks A.Z. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.
20.A.Z. on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust põhjendanud ka sellega, et ta on teinud kulutusi B-kategooria juhilubade saamiseks. B-kategooria sõidueksamit saab teha aasta jooksul peale teooriaeksami sooritamist. A.Z. on väitnud, et kui ta vangistusest vabaneb, ei saa ta kohe sõidueksamit sooritada, vaid selleks peab ta olema esmalt mitu kuud sõidueksami sooritamise järjekorras, mistõttu möödub enne aastane tähtaeg, mil sõidueksamit saab teha. Kohtu hinnangul on mõistetav, et taotlejal on huvi sooritada tegevused, et B-kategooria juhiloa saamise protsess lõpule viia. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et sõidukite juhtimisõigusega tegeleva Maanteeametiga on taotlejal võimalik vangla vahendusel informatsiooni vahetada ja seega leida vangistuses viibides lahendus, kuidas B-kategooria sõidueksamit sooritada peale vabanemist nii, et ei ületataks aastast tähtaega (alates teooriaeksami tegemisest sõiduki juhtimiseksami sooritamiseni). Seega, kohtu hinnangul ei ole sõidueksami sooritamisega seonduv käesoleval hetkel sellist ülekaalukat huvi omav argument, mis tingiks A.Z. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise.
21.Tallinna Vangla on kohtule esitatud seisukohas märkinud, et A.Z. ohtlikkus ühiskonnale ja risk avavanglareziimi väärkasutuseks kaalub üles isikliku huvi saada tagasi paigutatud avavanglasse. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et A.Z. on rahvuselt venelane, ta on kriminaalkorras karistatud kümnel korral ja väärteokorras karistatud 29 korral. Käesolevat vangistust kannab ta suures koguses narkootilise- või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise ja varavastaste kuritegude eest. Kohus nõustub vanglaga selles, et käesoleval juhul avalik huvi, tagamaks PPA 06.07.2017 otsuse täitmise võimalikkus ja kindlustamaks avavanglarežiimi väärkasutuse vältimist, kaalub üles A.Z. isikliku huvi avavanglas viibimiseks.
22.Kohtu hinnangul ei kaasne A.Z. Tartu Vanglasse vaidemenetluse ajaks jäämisel selliseid mõjutusi, mida ei oleks võimalik hiljem (nt peale vaide rahuldamist) tagasi täita. Kuigi kohtu hinnangul ei ole vaidemenetlus A.Z. Tartu Vanglasse ümber paigutamise osas kohtu hinnangul perspektiivikas vaidlus, saab taotleja siiski avavanglasse tagasi paigutada juhul, kui tema vaie rahuldatakse.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega ei kaasne A.Z. pöördumatuid kahjulikke tagajärgi.
24.Vastavalt HKMS § 252 lg-le 7 võib esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
25.Kohus peab vajalikuks A.Z. selgitada järgnevat. VMS § 43 lg 1 järgi välismaalasel peab Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 lg 1 p 5 järgi välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus on vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. Kuivõrd A.Z. on kinnipeetav isik, siis käesoleval hetkel (kui elamisluba on kehtetu) tema Eestis
viibimise seaduslik alus on kohtulahendist tulenev kohustus kanda karistust ja seega ei pea A.Z.il kui kinnipeetaval kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud käesolevas seaduses ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust (VMS § 43 lg 3). Seega, seni kuni A.Z. on kinnipeetav, on tema kui välismaalase Eestis viibimine seaduslik. Kohus märgib, et VMS § 43 lg 1 p 5 ja § 43 lg 3 kaudu ei ole võimalik tõlgendada, et seni kuni kohus ei ole teinud lõplikku otsust PPA 06.07.2017 otsuse suhtes (haldusasi 3-17-1545), on A.Z. elamisluba kehtiv. VMS § 239 järgi pikaajalise elaniku elamisluba kehtib kuni elamisloa kehtivusaja lõppemiseni või elamisloa kehtetuks tunnistamiseni. Elamisloa kehtetuks tunnistamise vaidlus ei muuda seda, et PPA on 06.07.2017 otsusega A.Z. pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistanud. 26.Kohus määrab oma initsiatiivil mitte avalikustada jõustunud kohtulahendis taotleja isikuandmeid ning asendada nimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3), et vältida isiku tuvastamist kohtulahendi jõustumisel ja mitte kahjustada isiku huve.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.