Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 23. august 2017, Tartu 3-17-1493 Rakke valla kaebus Lääne-Viru maavanema 13. juuli 2017. a korralduste nr 1-1/17-431, nr 1-1/17-432, nr 1-1/17-433 ja 1-1/17-434 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 18. juuli 2017. a määrus Rakke valla määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. juuli 2017. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Rakke vald Esindaja vandeadvokaat Allar Jõks Vastustaja Lääne-Viru Maavalitsus
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. juuli 2017. a määrus muutmata.
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lõige 7).
korralduste nr 1-1/17/431, nr 1-1/17-432, nr 1-1/17-433 ja nr 1-1/17-434 tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et Rakke valla suhtes on hetkel tehtud vastuolulised valimistoimingud. Rakke vald on teinud valimistoimingud valimiste läbiviimiseks olemasolevas Rakke vallas. Lääne-Viru maavanem on teinud valimistoimingud valimiste läbiviimiseks Rakke ja VäikeMaarja valla sundliitmise tulemusena tekkivas Väike-Maarja vallas. Kuna maavanema korraldused takistavad valimiste korraldamist, on Rakke vallal kaebeõigus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõike 5 alusel ja enesekorraldusõiguse intensiivse riive tõttu. Maavanema õigusliku aluseta tehtud valimistoimingud on loonud konkureerivate valimiste toimumise ohu. Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, millega paluti peatada Lääne-Viru maavanema korralduste kehtivus kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole juhul, kui kohus rahuldab kaebuse pärast kohalikke valimisi, võimalik enam kohtuotsust täita, sest valimised on juba toimunud sundliitmise tulemusena tekkivas vallas.
ette Riigikohtu praktika. Halduskohtu põhjendused on äärmiselt lühidad ja nendes pole vastatud kaebaja väidetele. 4.3 Ekslik on halduskohtu seisukoht, et Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 106 on täitmiseks kohustuslik. Rakke vald tegi valimistoimingud kehtiva haldusterritoriaalse korralduse alusel ning halduskohus välistas ekslikult Rakke valla valimistoimingute kehtivuse. Täidetud ei olnud eeldus, et maavanematel oleks olnud õigus valimistoiminguid teha. Vabariigi Valitsuse määrus nr 106 on kehtiv, kuid ei ole § 1 lõike 1 ja § 4 osas jõustunud. Maavanema korraldus kui üksikakt ei muuda kehtetuks Rakke Vallavalitsuse määrust kui üldakti. 4.4 Ekslik on halduskohtu järeldus, et maavanema korralduste kehtima jäämine kohtuvaidluse ajaks tagab õigusselguse. Kaebaja suhtes kehtivad vastuolulised valimistoimingud, sest maavanema korraldused ei muuda valla tehtud otsuseid de facto kehtetuks. Kui maavanema korralduste kehtivust ei peatata, on konkureerivatel valimiskomisjonidel alates 16. augustist 2017 õigus kandidaate registreerida. Koos määruskaebusega esitas kaebaja ka uue esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus peatada viivitamatult tagasiulatuvalt Lääne-Viru maavanema 13. juuli 2017. a korralduste nr 1-1/17/431, nr 1-1/17-432, nr 1-1/17-433 ja nr 1-1/17-434 kehtivus kuni käesolevas haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
halduskohtule protesti nende tühistamiseks ning sellisel juhtumil tuleb kohaliku omavalitsuse volikogu valimise läbiviimisel lähtuda maavanema asjakohastest toimingutest ja otsustest. Kokkuvõtvalt saab öelda, et maavanema 13. juuli 2017. a korraldused asendavad kaebaja poolt kohalike omavalitsuste valimistega seoses tehtud otsustusi. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja väidetud esialgse õiguskaitse vajadust seaduste eelviidatud tõlgenduse korral ei esine. Haldusasja materjalidest nähtuvalt tingis LääneViru maavanema 13. juuli 2017. a korralduste andmise sisuliselt Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 106, millega moodustati uus haldusüksus Väike-Maarja vald seniste Rakke valla ja Väike-Maarja valla ühinemise teel. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus oli vaidlustatud korralduste andmise ajal kehtiv ja on seda ka praegu. Puudub alus tõlgendada haldusreformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse asjakohaseid sätteid teisiti, kui seda on teinud halduskohus. Kuna seaduse tõlgendusest sõltus kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamine, ei eksinud halduskohus seadust tõlgendades menetlusnormide vastu. Kaebaja väidetud segaduse kõrvaldamiseks küsimuses, milline akt reguleerib valimistoiminguid 15. oktoobri kohaliku omavalitsuse valimisteks, on kaebajal võimalik enda tehtud 15. oktoobri 2017. a valimisi puudutavad otsused ise kehtetuks tunnistada.
käesoleval juhul ei saa pidada kaebaja huvi jätkata senise haldusterritoriaalse korralduse ja valimisringkondadega kuidagi avalikele huvidele eelistatuks, tuleb huvide kaalumisel ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid tähtaegu silmas pidades määravaks pidada maavanemate korralduste kehtima jäämist kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni. Praeguse olukorra säilitamise kasuks räägib ka asjaolu, et KOVVS § 7 lõikest 7, § 8 lõikest 6 ja § 14 lõikest 2 lähtudes pidid kohalike omavalitsuste volikogude liikmete arv, valimisringkonnad ja valimiskomisjoni liikmed olema määratud hiljemalt 17. juuliks 2017. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.