lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-781/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-781/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1377
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusRVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-781/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja07.06.2017

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
3-25-3189/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.10.20253-25-3189/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.09.20253-19-1579/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.10.20203-17-2550/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.12.20173-17-2555/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja05.12.20173-17-2334/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.11.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 22.08.2017, Tartu 3-17-781 A.B. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt ebainimlike kinnipidamistingimustega Tartu Halduskohtu 07.06.2017. a määrus A.B. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja A.B. Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A.B. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.06.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.B. esitas 28.02.2017 Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, milles ta palus välja mõista hüvitis summas 7364 eurot, kuna ta viibis 26.03.2007-20.04.2012 kambrites, kus ei olnud talle tagatud 3 m2 isiklikku ruumi. A.B. väitel sai ta esimest korda kahjunõude aluseks olevatest asjaoludest teada 13.11.2014, kui ta paigutati kambrisse, kus oli tavapärasest vähem magamiskohti.
2.Tallinna Vangla tagastas 08.03.2017. a otsusega nr 5-37/17/24-2 A.B. kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult, kuna see on esitatud olulise tähtaja rikkumisega. Vangla leidis, et kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg lõppes esimese perioodi 26.03.2007-12.05.2008 osas 12.05.2011, teise perioodi 31.07.2009-16.04.2010 osas 16.04.2013 ning kolmanda perioodi 13.04.2011-20.04.2012 osas 20.04.2015. Vangla märkis, et kaebetähtaja ennistamine ei ole võimalik tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg-st 3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3-17-2364/13
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
27.11.2017
3.A.B. esitas 10.04.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kokku 1052 päeva eest summas 7 eurot päeva kohta, sest teda hoiti 26.03.2007-20.04.2012 inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja väitel sai

ta kahju tekitamisest teada 13.11.2014, kui ta paigutati kambrisse, kus oli tavapärasest vähem magamiskohti.

4.Tartu Halduskohus tagastas 07.06.2017. a määrusega A.B. kaebuse ning veel otsustas kohus asendada isiku nime jõustunud kohtulahendis tähemärkidega. Määruse põhjendused: Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna. Kaebuse esitamine kohtule on lubatav vaid juhul, kui kahju hüvitamise taotlus on tagastatud ebaõigesti. A.B. kahju hüvitamise taotlus on esitatud hilinemisega. Kui kaebaja oleks 13.11.2014 esitanud kohtule kahju hüvitamise taotluse, oleks kaebaja viimane vangistuses veedetud periood (13.04.2011-20.04.2012) langenud kaebuse esitamise tähtaja (kolme aasta) sisse ja kohtul oleks olnud võimalik menetleda kaebaja kahju hüvitise taotlust. Käesoleval juhul inimväärikust alandavate tingimuste suhtes kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg esimese perioodi (26.03.2007-12.05.2008) osas lõppes 12.05.2011, teise perioodi (31.07.200916.04.2010) osas lõppes 16.04.2013 ning kolmanda perioodi (13.04.2011-20.04.2012) osas lõppes 20.04.2015. Kaebaja pöördus kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole alles 28.02.2017, s.o ajal, mil kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg oli möödunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui taotlus on esitatud hilinemisega, on vangla selle õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust (Riigikohtu 15.06.2015. a määrus nr 3-3-1-20-15, p 9). Tallinna Vangla on tagastanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning esitatud kahju hüvitise taotlus ei ole lubatav, mistõttu kuulub A.B. kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.A.B. esitas 20.06.2017 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu määrus. Kaebaja väitel ei saa juhinduda Riigikohtu 15.06.2015. a määrusest, kuna antud juhtumis kahjust teadasaamise aeg on eristatud kuupäeva täpsusega. Kaebaja väitel esitas ta kahjunõude seda põhjendavate asjaolude teada saamise kuupäevast (13.11.2014) enam kui kaks aastat hiljem, sest ta saabus 13.11.2014 Tallinna Vanglasse arestimajast, kus teda oli kinni peetud kuu aega kahtlusega kuriteo toimepanemises, mille eest võis oodata teda karistusena 10-aastane vangistus, mistõttu jäi kõik muu toimuv tahaplaanile. Kaebaja märgib, et taas oli ta perioodil 04.-16.05.2016 Tallinna Vangla kambris nr 363, kus oli tavapärasest sisustusest eemaldatud kolm voodit, ja sel hetkel sai ta aru, et varasem olukord oli olnud halb, misjärel ta uuris seadusi ja kohtulahendeid. Kaebaja on seisukohal, et ruumikitsikuses kinnipidamisega õigusvastaselt tekitatud kahjust sai ta teadlikuks pärast kinnipidamise lõppu ja sellest varem teada saamine on välistatud, sest vanglasse sattumise perioodidel teda õigustest ei teavitatud ja tal puudus kaebuses märgitud perioodidel võimalus kinnipidamistingimusi võrrelda. Kaebaja väitel kahjust teadasaamise hetk on kindlalt eristatav ning voodite arvu vähendamine kambrites viitab, et Tallinna Vangla on eelneva olukorra seisuga kinnipeetavate õigusi rikkunud, millest teadasaamine on piisav põhjus haldusorganile kahjunõude esitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
7.Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuses märgitust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 07.06.2017. a määruse üksnes osas, millega halduskohus tagastas tema kaebuse.
8.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 07.06.2017. a määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale ja tühistada halduskohtu määrus. Kaebaja kaebus on talle õiguspäraselt tagastatud ning halduskohus ei saanud kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda nõuetekohaselt läbituks, mistõttu on halduskohus 07.06.2017. a määruses asunud õigele seisukohale, et asjas esineb HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne alus kaebuse tagastamiseks. Vastuseks kaebaja määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-st 3 tuleneb, et taotlus haldusorganile tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega RVastS § 17 lg 3 seob kahjunõudega haldusorgani poole pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Halduskohtu viide Riigikohtu 15.06.2015. a määrusele nr 3-3-1-20-15 on igati asjakohane. Riigikohus on eelviidatud lahendis (p 11) sedastanud, et nõude esitamise tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Sealjuures ei ole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus. Oluline pole sealjuures küsimus, kas kahju tekitaja oma vastutust eitab. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et kui kahjust teada saamise aega on raske eristada, algab kahjunõude kaebetähtaeg siis, kui kahjustav tegevus lõpeb (Riigikohtu 15.06.2015. a määrusele nr 3-3-1-20-15, p 13). Kuna kaebaja on esitanud taotluse kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate elamistingimustega (isikliku ruumi vähesus kambris) Tallinna Vanglas, siis pidi ta väidetavast kahju tekkimisest ja selle põhjustajast teada saama hiljemalt siis, kui lõppes tema hoidmine õigusvastastes tingimustes, seega hiljemalt vanglast vabanemise järel. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja viibis Tallinna Vanglas kolmel erineval perioodil, s.o 26.03.2007-12.05.2008, 31.07.2009-16.04.2010 ja 13.04.2011-20.04.2012, millistel juhtudel pidi kaebajale väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja teada olema vastavalt hiljemalt 13.05.2008, 17.04.2010 ning 21.04.2012, kuid kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale esitas kaebaja alles 28.02.2017 (tl 12) ehk pärast 3 aasta möödumist kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saamisest. Halduskohus on eeltoodust tulenevalt asunud põhjendatult seisukohale, et kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale pärast RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega.
10.Kolmeaastane tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik oma kaebeõigust realiseerida (Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2014. a määrus nr 3-13-1407, p 12). Riigikohus on leidnud, et põhiseaduse § 15 lg 1 ls-st 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 20) ning seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku kaebeõiguse kaotus. Kuna kaebaja poolt Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus ei olnud tähtaegne, oli vangla poolt taotluse tagastamine põhjendatud.
11.Ringkonnakohus peab vajalikuks ka selgitada, et seaduses on sätestatud kaebuse lubatavuse eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise. Kohtupraktikas on

sedastatud, et HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui taotlus on esitatud hilinemisega, on vangla selle õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust (Riigikohtu 15.06.2015. a määrus nr 3-3-1-20-15, p 9). HKMS § 121 lg-s 1 toodud aluste puhul puudub kohtul tagastamise otsustamisel kaalutlusruum, vaid tegemist on puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav. Kuna A.B. ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, siis sellisel juhul ei ole kohtul õigust asja lahendada ning halduskohtul oli kohustus A.B. kaebus tagastada.

12.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A.B. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.06.2017. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium