kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise ja kohta Kohtuasja number
3-17-2555
Määruse kuupäev ja koht
05.12.2017, Tartu
Kohtunik
Mare Priks
Kohtuasi
Sulev Ketsi (Kets) esialgse õiguskaitse taotlus peatada Tartu Vanglas kaebaja suhtes kehtiv suitsetamise keeld ning kohustada vanglat suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks
1.Tagastada Sulev Ketsi kaebus.
2.Jätta Sulev Ketsi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määrus toimetatakse Sulev Ketsile kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla kinnipeetav Sulev Kets esitas 23.11.2017 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles taotleb esialgset riigi õigusabi kohtueelses menetluses osalemiseks, peatada kaebaja suhtes kehtiv Tartu Vangla direktori käskkiri nr 1-1/49 ning kohustada vanglat suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Sulev Kets taotleb vabastada ta kohtueelses menetluses riigilõivu maksmisest ja on märkinud, et on nõus menetlusega kirjalikus vormis.
2.Tartu Halduskohus esitas 27.11.2017 Tartu Vanglale kohtunõude, paludes kohtule teatada, kas Sulev Kets on vanglale või vangla kaudu Justiitsministeeriumile esitanud kaebuses toodud asjaoludega (st suitsetamise keelamise, taotlus suitsetamise võimaldamiseks või vangla poolt suitsetamise võimaldamiseks toimingute tegemiseks vms) seonduvaid taotlusi või vaideid ning kas vangla on need lahendanud. Kui on, siis palus kohus esitada eeltoodud dokumendid ning Sulev Ketsi vanglasisese isikuarve väljavõte, mis kajastaks Sulev Ketsi sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 23.07.2017–22.11.2017.
3.Tartu Vangla vastas kohtule 28.11.2017 ja selgitas, et Sulev Kets ei ole esitanud Tartu Vanglale ega Justiitsministeeriumile vaiet seoses suitsetamise keelamisega. Vangla märkis, et Sulev Kets
on suitsetaja ja tema isiklike asjade lattu paigutati 9 sigaretti. Vangla esitas Sulev Ketsi isikuarve väljavõtte ning märkis, et on kohtule saatnud samal teemal vastuse 14.11.2017 (haldusasi nr 3-172370).
4.Tartu Halduskohus esitas 28.11.2017 Justiitsministeeriumile kohtunõude, milles palus Justiitsministeeriumil kohtule teatada, kas Sulev Kets on ministeeriumile esitanud kaebuses toodud asjaoludega (st suitsetamise keelamise, taotlus suitsetamise võimaldamiseks või vangla poolt suitsetamise võimaldamiseks toimingute tegemiseks vms) seonduvaid pöördumisi või vaideid ning kas ministeerium on need lahendanud. Kui on, siis palus kohus eeltoodud dokumendid esitada ja teatada kohtule, millises etapis on pöördumise (vaide vm) lahendamine. Kohus palus esimesel võimalusel esitada kaebajale saadetud ministeeriumi vastus.
5.Justiitsministeerium esitas halduskohtule 30.11.2017 vastuse, milles selgitas, et 16.11.2017 registreeriti ministeeriumis Sulev Ketsi pöördumine, mis sisaldas vaiet (vangla direktori käskkirjale nr 1-1/49) ja taotlust (tunnistada Vangla sisekorraeeskirja sätted, mis keelavad vanglas suitsetamise põhiseadusega vastuolus olevaks). 23.11.2017 tagastas Justiitsministeerium Sulev Ketsi vaide ja jättis taotluse läbi vaatamata. Ministeerium esitas kohtule Sulev Ketsi 14.11.2017 pöördumise ja Justiitsministeeriumi 23.11.2017 vaide tagastamise ja taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse nr 11-7/8075-2.
Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kohtule esitatud taotlusest ning asjaolust, et Tartu Vangla 04.05.2017 käskkirjast nr 1-1/49 nähtuvalt näeb alates 01.10.2017 vangla territooriumil suitsetamise keelu ette Tartu Vangla kodukorra p 2.3 ehk kaebaja õigusi on hakanud mõjutama Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVK) p 2.3, mitte aga Tartu Vangla 04.05.2017 käskkiri nr 1-1/49, tõlgendab kohus, et Sulev Kets on kohtule esitanud kaebuse Tartu Vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse või täitmise peatamiseks ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Lisaks mõistab kohus, et kaebaja on esitanud taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kui kohus on kaebaja pöördumist ebaõigesti tõlgendanud, tuleb tal sellest kohut viivitamatult teavitada.
7.Kohus peab vajalikuks Sulev Ketsile selgitada, et kui Sulev Kets soovib riigi õigusabi kohtueelses menetluses tema esindamiseks, siis taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb esitada taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule (Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3).
8.Kohus lahendab esmalt Sulev Ketsi kaebuse (kohustada vanglat suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks) lubatavusega seotud küsimuse (I), seejärel Sulev Ketsi esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lubatavusega seotud küsimuse (II) ning viimasena annab kaebajale juhiseid
(III).
I
9.HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb
HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
10.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
11.Sulev Kets on kohtule 23.11.2017 esitatud pöördumises märkinud, et esitab kohustamisnõude vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Seega, kaebaja on esitanud nõude, kohustada vanglat suitsetamise võimaldamiseks toimingute tegemiseks.
12.Tartu Halduskohus küsis vanglalt, kas Sulev Kets on seoses kohtule esitatud pöördumisega esitanud vanglale või vanglale teadaolevalt Justiitsministeeriumile vaide või mõne muu pöördumise. Vangla 28.11.2017 vastusest nähtub, et Sulev Kets ei ole Tartu Vanglale või Justiitsministeeriumile esitanud seoses vanglas suitsetamise keeluga vaiet.
13.Justiitsministeeriumi 30.11.2017 vastusest nähtub, et 16.11.2017 registreeriti ministeeriumis Sulev Ketsi pöördumine, mis sisaldas vaiet (vangla direktori käskkirjale nr 1-1/49) ja taotlust (tunnistada Vangla sisekorraeeskirja sätted, mis keelavad vanglas suitsetamise põhiseadusega vastuolus olevaks). Justiitsministeerium tagastas 23.11.2017 otsusega nr 11-7/8075-2 Sulev Ketsile tema kaebuse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 79 lg 2 alusel, sest esitatud vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse. Vaide tagastamise otsuses selgitas Justiitsministeerium, et VangS § 11 lg-st 41 tulenevalt vaatab Justiitsministeerium läbi üksnes vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid ja vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. HMS § 73 lg 1 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. HMS § 80 lg 1 järgi kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet.
14.Sulev Ketsi taotluse jättis Justiitsministeerium 23.11.2017 läbi vaatamata HMS § 15 lg 4 alusel, sest Sulev Kets taotles vanglas suitsetamise keelu eelneva olukorra taastamist ja seega justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) suitsetamise keeluga seotud sätete muutmist. Justiitsministeerium märkis, et VSkE on Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt õigustloov akt, saab kohus kontrollida VSkE sätete põhiseaduspärasust üksnes juhul, kui kohtule on esitatud kaebus vangla haldusakti või toimingu peale, mis on väidetavalt kaasa toonud isiku õiguste rikkumise VSkE-s sätestatu tõttu. Riigikohtul on võimalik kontrollida VSkE sätete põhiseaduspärasust. Seega, Justiitsministeeriumi pädevusse ei kuulu VSkE põhiseaduspärasuse kontrollimine.
15.Seega, kuivõrd Sulev Kets esitas vaide Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjale nr 11/49 otse Justiitsministeeriumile, oli Sulev Ketsi vaie esitatud rikkudes HMS-i sätteid ja Justiitsministeeriumil ei olnud võimalik Sulev Ketsi vaiet lahendada.
16.Halduskohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et Sulev Kets esitas vaide Justiitsministeeriumile, rikkudes vaide esitamise korda (VangS § 11 lg 41 ja HMS § 73 lg 1) ja seega on Justiitsministeerium õigesti 23.11.2017 Sulev Ketsile tema vaide HMS § 79 lg 2 alusel tagastanud. Halduskohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et VSkE sätete põhiseaduspärasuse kontrolli teostamiseks puudub Justiitsministeeriumil pädevus ja seega on ministeerium Sulev Ketsi kõnealuse taotluse 23.11.2017 õigesti jätnud läbi vaatamata ja selle HMS § 15 lg 4 alusel tagastanud.
17.HKMS-is on sätestatud kaebuse lubatavuse eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise. Kohtupraktikas on sedastatud, et HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kohtupraktikas on sedastatud, et kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebuse kohtule esitamine HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.04.2017 määrus nr 3-3-1-78-13, p 18-19).
18.HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi tagastab kohus kaebajale tema esitatud kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus märgib, et HKMS § 121 lg-s 1 toodud aluste puhul puudub kohtul kaebuse tagastamise otsustamisel kaalutlusruum, vaid tegemist on puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav (Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2017 määrus nr 3-17-781, p 11).
19.Võttes arvesse, et kaebaja vaie tagastati Justiitsministeeriumi poolt õiguspäraselt, samuti pole kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kaebaja esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvat taotlust ega vaiet, mida vangla oleks saanud lahendada, ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda, mistõttu ei ole Sulev Ketsi kaebus menetletav.
20.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Sulev Ketsi kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus märgib, et kuigi HKMS § 43 lg 2 kohaselt on kaebajal kaebuse tagastamise korral õigus uuesti kaebusega kohtusse pöörduda, peavad kaebuse esitamisel olema ikkagi täidetud kõik kaebuse esitamise tingimused, st kaebus peab olema esitatud tähtaegselt, kohtueelne menetlus peab olema läbitud ja riigilõiv tasutud. HKMS § 43 lg 2 ei anna absoluutset õigust samasisulise kaebusega uuesti piiranguteta kohtusse pöörduda.
21.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks.
II
22.Sulev Ketsi kohtule esitatud pöördumisest nähtub, et Sulev Kets taotleb peatada tema suhtes kehtiv Tartu Vangla direktori käskkiri nr 1-1/49, mida kohus käsitleb (määruse p 6) esialgse õiguskaitse taotlusena Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse või täitmise peatamiseks ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks.
23.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või
võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg-st 5 tulenevalt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
24.Tartu Vangla 28.11.2017 vastusest kohtule nähtub, et Sulev Kets ei ole vanglale ega Justiitsministeeriumile esitanud vaiet seoses suitsetamise keelamisega. Justiitsministeeriumi 30.11.2017 vastusest kohtule nähtub, et 16.11.2017 registreeriti Justiitsministeeriumis Sulev Ketsi vaiet ja taotlust sisaldav pöördumine. 23.11.2017 Justiitsministeerium tagastas Sulev Ketsile tema vaide ja jättis taotluse läbi vaatamata.
25.Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal õigusliku olustiku säilitamine. Lähtudes HKMS § 249 lg-test 1, 2 ja 5 peab esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise ajal toimuma taotluse esemega seonduv vaide- või kohtumenetlus. Käesoleva määruse tegemise seisuga kohtule teadaolevalt ei ole pooleli vaidemenetlust ega kaebuse menetlust, mille käigus saaks kohus kohaldada esialgset õiguskaitset. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, mistõttu kohus jätab Sulev Ketsi esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
26.Kuivõrd kohus jätab Sulev Ketsi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.
III
27.Kohus peab vajalikuks Sulev Ketsile selgitada seoses vanglas kehtiva suitsetamise keeluga kohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega seotud võimalusi.
28.Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt on Sulev Ketsil võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata.
29.Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 2.3. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati TVK-s Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 11/49. Kaebajal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada TVK muudatusi. Täiendavalt on asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks Sulev Kets taotleda ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ kohaldamata jätmist suitsetamisega seonduvas osas põhiseadusevastasuse tõttu (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrust nr 3-17-749).
30.Kohtule tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga esmalt VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, esitades selleks vastava vaide. Justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaide esitamisel tuleb kinni pidada vaide esitamise korrast, see tähendab, et vaie tuleb Justiitsministeeriumile esitada vangla kaudu. Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik kohtult taotleda ka esialgset õiguskaitset. Kohus märgib, et käesolevalt võib aga tühistamiskaebuse osas vaide esitamise 30 päevane tähtaeg olla juba möödunud. Seda isegi, kui arvestada, et üldkorraldust on
isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 määruse nr 3-3-1-95-07, p 13-14). (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.