lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-781/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-781/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1264
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

kaebuse tagastamise kohta

Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

3-17-781 07.06.2017 Mare Priks A.B. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt ebainimlike kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas. Tagastada A.B. kaebus. Asendada isiku nimi jõustunud kohtulahendis tähemärkidega. Kohtumäärus saata kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.A.B. esitas 28.02.2017 Tallinna Vanglale (registreeritud 01.03.2017 nr 5-37/17/24-1 all) mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 7364 eurot. Kahju hüvitamise nõue oli esitatud selle eest, et A. B. viibis ajavahemikus 26.03.2007–20.04.2012, kokku 1052 päeva (iga päeva eest 7 eurot kahju hüvitiseks) kambrites, kus ei olnud tagatud 3 m2 isiklikku ruumi. Kahjunõudes on kaebaja märkinud, et esimest korda sai ta kahjunõude aluseks olevatest asjaoludest teada 13.11.2014, kui teda paigutati kambrisse, kus oli tavapärasest vähem magamiskohti.
2.Tallinna Vangla tagastas A. B. kahju hüvitamise taotluse 08.03.2017 vastusega nr 5-37/17/242 läbivaatamatult. Tallinna Vangla tagastas A. B. kahju hüvitise taotluse läbivaatamatult seetõttu, et kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg oli möödunud. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 17 lg 3 järgi kahju hüvitamise taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Vangla leidis, et kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg lõppes esimese perioodi (26.03.2007-12.05.2008) osas 12.05.2011, teise perioodi (31.07.2009-16.04.2010) osas 16.04.2013 ning kolmanda perioodi (13.04.2011-20.04.2012) osas 20.04.2015. Tallinna Vangla põhjendas, et haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 34 lg 3 kohaselt ei ennistata menetlustähtaega kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Seega tulenevalt HMS § 34 lg-st 3 ei olnud kahju hüvitamise nõude tähtaja ennistamine enam võimalik.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.11.04.2017 saabus Tartu Halduskohtusse A. B. mittevaralise kahju hüvitise nõue 1052 päeva eest, summas 7 eurot päeva kohta, sest teda hoiti perioodil 26.03.2007-20.04.2012 (kokku 1052 päeva) inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja on esitanud kahju hüvitise nõude summas 7362 eurot, kuid 1052 päeva eest 7 eurot hüvitiseks teeb kokku 7364 eurot. Kohus tõlgendab, et nõue summas 7362 eurot on ilmselge näpuviga, sest tehe 1052 päeva x 7 eurot = 7364 eurot ning kaebaja on ka vanglale esitanud nimetatud summas (so 7364 eurot) ja sama päevade arvu (so 1052) eest kahju hüvitise nõude.
4.Kaebaja on märkinud, kahju tekitamisest sai ta teada 13.11.2014, kui ta paigutati kambrisse, kus oli tavapärasest vähem magamiskohti. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega ja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, sest tal puuduvad rahalised sissetulekud. Kaebusele oli lisatud kaebaja vabakasutuskonto väljavõte perioodi 10.12.2016-10.04.2017 kohta.
5.Tartu Halduskohus esitas 20.04.2017 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus kohtule esitada A. B. kahju hüvitamise taotlus, Tallinna Vangla vastuse sellele ja muud käesolevas asjas kaebaja poolt vanglale esitatud pöördumised ning vangla vastused.
6.Tallinna Vangla esitas 24.04.2017 kirjaga nr 1-11/17/8346-2 kohtunõudele vastuse, esitades kohtule A. B. 28.02.2017 kahju hüvitamise taotluse, Tallinna Vangla 08.03.2017 vastuse sellele ning Omniva väljastusteate vangla 08.03.2017 vastuse kaebajale kätte toimetamise kohta (vangla 08.03.2017 kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsus toimetati kaebajale kätte 14.03.2017). Kohtu seisukoht
7.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega VangS § 11 lg-s 8 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna.
9.A. B. on esitanud Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse ja vangla on selle kaebetähtaja ületamise tõttu A. B. 08.03.2017 tagastanud. Kaebuse esitamine kohtule on lubatav vaid juhul, kui kahju hüvitamise taotlus on tagastatud ebaõigesti.
10.Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et A. B. kahju hüvitamise taotlus on esitatud hilinemisega. Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et Riigikohtu Halduskolleegium on korduvalt käsitlenud inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste ning sellest ajendatuna kahju hüvitise taotluse esitamise küsimust (15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, 06.03.2014 otsus nr 3-3-1-93-13). Riigikohtu seisukoha järgi RVastS § 17 lg 3 ei seo kahjunõude esitamise tähtaega sellega, milline oli väidetavalt kahju tekitanud tegevuse iseloom – kas tegemist oli ühekordse, korduva või jätkuva

toiminguga. Nõude esitamise tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada (15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15 p 11). Riigikohus on märkinud, et isiku kinnipidamine on jätkuv tegevus, mille kestel võivad tingimused muutuda. Seega ei pruugi inimväärikust alandavate kinnipidamistingimuste korral olla alati võimalik üheselt määrata kindlat hetke, millal kannatanu saab kahjust teada või peab sellest teada saama. Jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb kahju tekitav toiming, kuid kaebuse esitamise tähtaeg võib erandina hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (vt 06.03.2014 otsus nr 3-3-1-93-13, p-d 13 ja 14, 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15 p 12). Riigikohus on 15.06.2015 määruse nr 3-3-1-20-15 p-s 13 märkinud, et kui kahjust teada saamise aega on raske eristada, algab kahjunõude kaebetähtaeg siis, kui kahjustav tegevus lõpeb. Ebamäärasust, mis kaasneb kaebetähtaja kulgemahakkamisega niisugustes asjades, aitab tasandada kaebetähtaja 3-aastane pikkus. Kaebuse esitamisega viivitamine ei tohi olla kantud eesmärgist saada suuremat hüvitist.

11.Kaebaja on nimetanud, et sai teada sellest, et on perioodil 26.03.2007-20.04.2012 viibinud kokku 1052 päeva inimväärikust alandavates tingimustes (kambri pind alla 3 m2), kui ta 13.11.2014 paigutati kambrisse, kus oli tavapärasest vähem magamiskohti. Kohus märgib, et kui kaebaja oleks 13.11.2014 esitanud kohtule kahju hüvitamise taotluse, oleks kaebaja viimane vangistuses veedetud periood (so 13.04.2011-20.04.2012) langenud kaebuse esitamise tähtaja (so kolme aasta) sisse ja kohtul oleks olnud võimalik menetleda kaebaja kahju hüvitise taotlust. Käesoleval juhul nõustub kohus Tallinna Vangla seisukohaga, et inimväärikust alandavate tingimuste suhtes kahju hüvitise taotluse esitamise tähtaeg esimese perioodi (so 26.03.200712.05.2008) osas lõppes 12.05.2011, teise perioodi (31.07.2009-16.04.2010) osas lõppes 16.04.2013 ning kolmanda perioodi (13.04.2011-20.04.2012) osas lõppes 20.04.2015. Kaebaja pöördus kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole alles 28.02.2017, so ajal, mil kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg oli möödunud.
12.Kohus märgib, et kahju hüvitise taotlusega kohtusse pöördumise õigus on kaebajal siis, kui kaebaja on läbinud kohtustuliku kohtueelse menetluse (VangS § 11 lg 8). Kaebaja on 28.02.2017 esitanud Tallinna Vanglale kõnealuse kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla on selle kaebajale tagastanud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui taotlus on esitatud hilinemisega, on vangla selle õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust (Riigikohtu Halduskolleegiumi 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15 p 9). Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla 08.03.2017 tagastanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt ja seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu esitatud kahju hüvitise taotlus ei ole lubatav.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. B. kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Kohtu

initsiatiivil asendada kohtulahendi jõustumisel isiku nimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3) isiku õiguste kaitseks. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium