lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-3189/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-3189/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1729
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 207 lg 2, 3Määruskaebuse menetlusse võtmise kordRVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamineVangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 187 lg 3Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-3189/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Kaire Pikamäe, Maili Lokk 14.10.2025, Tartu 3-25-3189 X.X.-i kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõudes seoses aastatel 2015 kuni 2020 toimunud läbiotsimistega Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 29.09.2025 Tartu Halduskohtule kaks digitaalselt allkirjastatud dokumenti. Ühe dokumendi puhul oli tegemist kaebaja 10.09.2025 allkirjastatud kahju hüvitamise taotlusega, mis on adresseeritud Viru Vangla direktorile. Teine dokument oli Viru Vangla 26.09.2025. a otsus nr 1-9/3-25/86-2, millega vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Halduskohtule sõnaselgelt adresseeritud kaebus dokumentide hulgas puudus, kuid kaebaja on asja juurde lisanud märkuse (kohtute infosüsteemis), mille kohaselt palus ta end riigilõivu tasumisest vabastada. Seejuures viitas kaebaja ka temalt õigusvastaselt vabaduse võtmisele, alandavale kohtlemisele ja tema tervise kahjustamisele. Kohtule esitatud ja Viru Vangla direktorile adresseeritud taotlusest nähtus, et kaebaja esitas vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses tema suhtes aastatel 2015-2020 teostatud alasti läbiotsimistega. Kaebaja leidis, et tema nõue ei ole aegunud, sest Riigikohus tunnustas alles 19.06.2025. a otsuses asjas nr , et süstemaatilised ja põhjendamata alasti läbiotsimised kujutavad endast õigusvastast ja

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 37 lg 2Kaebus
HKMS § 43 lg 2Korduv kaebus
HKMS § 47Kohtueelne menetlus
3-22-1384

inimväärikust alandavat kohtlemist, mis annab aluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Enne seda puudus Eesti kohtupraktikas selge seisukoht alasti läbiotsimiste õigusvastasuse kohta. Kaebaja hinnangul kujutab viidatud kohtuotsus endast uut olulist asjaolu, mistõttu aegumistähtaeg hakkab uuesti kulgema 19.06.2025, mil Riigikohtu otsusega sai selgeks alasti läbiotsimiste õigusvastane iseloom ja sellest tulenev mittevaralise kahju hüvitamise võimalus.

2.Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 30.09.2025. a määrusega (resolutsiooni p 1) ja jättis läbi vaatamata menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
2.1.Kuigi kaebaja ei ole esitanud halduskohtule otsesõnu adresseeritud kaebust, mõistab kohus esitatud dokumentide ja täiendava kommentaari põhjal, et kaebaja soovib kohtule esitada hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4), nõudes kohtus Viru Vanglalt hüvitist samadel asjaoludel, mis on kirjas Viru Vangla direktorile adresseeritud taotluses (dtl 2-7). Viidatud taotlusest nähtub, et kaebaja soovib Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist aastatel 2015-2020 toimunud lahti riietumisega läbiotsimiste tõttu. Kaebaja märgib, et alasti läbiotsimised leidsid aset igal argipäeval töölt naastes ja pärast jalutuskäikudel käimist. Süstemaatiliselt läbi viidud lahti riietumisega läbiotsimised ei tuginenud konkreetsele ohule, alandasid kaebaja väärikust ning rikkusid eraelu puutumatust. Seega soovib kaebaja vanglalt hüvitist eelkõige väärikuse alandamise tõttu, aga viitab ka eraelu puutumatuse riivele. Lisaks on kaebaja kohtule esitatud menetlusabi taotluse juures märkinud, et tema nõue puudutab õigusvastaselt vabaduse võtmist, alandavat kohtlemist ja tervise kahjustamist.
2.2.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest.
2.3.Kohus leiab, et kaebajal on käesolevas asjas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. Esmalt märgib kohus, et kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses (dtl 2-7) nõudnud hüvitist põhjusel, et vangla võttis temalt õigusvastaselt vabaduse ja kahjustas tema tervist. Nendel alustel esitatud hüvitamiskaebus tuleb seega tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest vanglale ja kohtule esitatava hüvitamisnõude alused peavad kattuma. Mis puudutab hüvitamiskaebust seoses väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse rikkumisega, siis märgib kohus järgmist. Kohtupraktika kohaselt hõlmab kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus ka küsimust, kas see on algatatud tähtaega järgides (vt nt Riigikohtu 17.01.2019. a määrus asjas nr 3-17-911, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). RVastS § 17 lg 3 sätestab, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi

teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Viru Vanglale 10.09.2025 ehk enam kui kolm aastat pärast seda, kui väidetavad kahju põhjustanud tegevused lõppesid (s.o 14.08.2020 ehk vangistuse viimane päev, dtl 10). Viru Vangla leidis 26.09.2025. a otsuses nr 1-9/3-25/86-2 (dtl 10), et kaebaja on kahjunõude esitamisel ületanud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolme aasta pikkust tähtaega, tähtaeg ei kuulu ennistamisele ning kahjunõue tuleb läbivaatamatult tagastada. Kohus märgib, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui kahju hüvitamise taotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (vt ka Riigikohtu 29.04.2014. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-13, p 19 ja 15.06.2015. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-15, p 9).

2.4.Kohus nõustub Viru Vangla 26.09.2025. a otsuses nr 1-9/3-25/86-2 toodud põhjendustega kahjunõude tagastamise kohta. Kuigi vangla ei ole otsuses viidanud õiguslikele alustele, millele tuginedes ta kahjunõude läbivaatamatult tagastab, nähtub otsusest, et taotlus tagastatakse põhjusel, et selle esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Seega on kahju hüvitamise taotluse tagastamise õiguslikuks aluseks haldusmenetluse seaduse § 14 lg 6 p 1, mis sätestab, et haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. Kohus leiab, et vangla on õigesti tuvastanud, et kaebaja hilines kohtueelses menetluses kahjunõude esitamisega. Kaebaja pidi aastatel 2015 kuni 2020 läbiotsimistega kaasnevaid väidetavaid tagajärgi tajuma siiski koheselt nende tekkimisel. Kuna kahjunõue puudutab ajavahemikku 2015 kuni 2020, oleks tulnud kahju hüvitamise taotlus 2020. a osas esitada vanglale hiljemalt 2023. aastal ja varasemaid aastaid (nt 2015 jne) arvestades veelgi varem.
2.5.Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, mille kohaselt hakkas praegusel juhul nõude esitamise tähtaeg uuesti kulgema 19.06.2025, mil Riigikohus tegi lahendi asjas nr 3-22-1384. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et nõude esitamise tähtaja kulgema hakkamist ei saa siduda tegevuse õigusvastasusest teada saamisega, vaid RVastS § 17 lg 3 seob kahju hüvitamise nõudega haldusorgani poole pöördumise aja kahjust ja selle põhjustajast teada saamisega (vt nt Tallinna Halduskohtu 06.02.2017. a määrus asjas nr 3-16-2718 ja Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2027. a määrus asjas nr 3-17-781). Järelikult ei ole praegusel juhul oluline, millal sai kaebaja teada sarnases kohtuasjas tehtud otsusest. Kaebajal puudusid seega mõjuvad põhjused kahjunõude esitamise tähtaja ületamiseks. Kohus märgib, et tähtaja ennistamise välistas praegusel juhul ka haldusmenetluse seaduse § 34 lg 3. Viru Vangla jättis seega 26.09.2025. a otsusega nr 1-9/3-25/86-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata.
2.6.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõudes läbimata ning kaebus ei ole seetõttu kohtus lubatav. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
2.7.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.X.X.-i esitas 13.10.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale. Määruskaebuses leiab kaebaja, et halduskohtu 30.09.2025. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 tuleb tühistada ning saata asi tagasi Tartu Halduskohtule uueks sisuliseks läbivaatamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et tema mittevaralise kahju hüvitamise nõue vanglale ei ole aegunud, kuna Riigikohtu 19.06.2025. a otsus asjas nr 3-22-1384 loob uue olulise asjaolu - Riigikohtu 19.06.2025. a otsus tunnustas esmakordselt Eesti õiguspraktikas, et süstemaatilised ja põhjendamata alasti läbiotsimised kujutavad endast õigusvastast ja inimväärikust alandavat kohtlemist. See otsus muutis õiguslikku hinnangut RVastS § 17 lg-le 3, mis seob aegumistähtaja alguse kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saamisega. Enne Riigikohtu 19.06.2025. a otsust puudus Eesti õiguskorras selge seisukoht selle kohta, et sellised läbiotsimised on õigusvastased ja annavad õiguse hüvitamisele, seega peab aegumistähtaeg algama 19.06.2025.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 30.09.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 30.09.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kaebaja väide, et alles Riigikohtu 19.06.2025. a otsus tunnustas esmakordselt Eesti õiguspraktikas, et süstemaatilised ja põhjendamata alasti läbiotsimised kujutavad endast õigusvastast ja inimväärikust alandavat kohtlemist, ei ole õige. Rutiinsete läbiotsimistega, sh lahtiriietumisega läbiotsimistega, seonduvat temaatikat on kohtud lahendanud ka varem (vt nt asi nr 3-22-2587) ja tunnistanud lahtiriietumisega läbiotsimised ka õigusvastaseks (vt nt asi nr 3-17-1236).
4.1.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 30.09.2025. a määruse põhjendustega ka osas, millega jäeti taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Kuna kaebus tagastati, siis puudus halduskohtul vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust sisuliselt. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium