lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1726/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 21.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1726/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
677
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TA R T U H A L D U S K O H U S

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-1726

Määruse kuupäev

21. august 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

********e esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja ********, esindaja advokaat Silver Reinsaar

Resolutsioon

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

2.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

3.Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud

1.******** esitas 18.08.2017.a Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta palus esialgset õiguskaitset. Millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist taotleja soovib, seda ei ole taotluses selgelt välja toodud. Taotluse põhjal on taotleja avaldanud Viru Vanglale soovi osaleda koos advokaadiga riskihindamise vestlusel, mis viiakse läbi seoses taotleja tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamise tähtaja saabumisega. Vangla keeldub advokaadi osavõttu sellest toimingust tagamast. Taotleja on esitanud vanglale vaide. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib saada kahjustatud taotleja õigus osaleda riskihindamisel koos advokaadist esindajaga, kuna hiljemalt 28.08.2017 esitab vangla tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule. Taotleja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest. Kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 2 alusel ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata, kuna tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega.
3.HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praeguses asjas näevad teistsuguse menetluskorra ette kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja vangistusseadustik (VangS). Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlus on sätestatud KrMS § 426 ja § 432. KrMS § 426 lg 1 alusel otsustab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. KrMS § 432 lg 3 alusel toimub see süüdimõistetu, tema taotlusel ka kaitsja osavõtul. Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla kinnipeetava tingimisi enne

tähtaega vabastamiseks kohtule seaduses ette nähtud dokumendid, sealhulgas iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta. Riskihinnangut seadus ennetähtaegse vabastamise menetluse dokumendina ette ei näe. Justiitsministri määruse „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 4 lg 1 sätestab, et kinnipeetava iseloomustus koostatakse tema kriminogeensetele riskidele antud hinnangu (riskihinnang) ja kriminaalhooldusametniku arvamuse alusel. Kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamist reguleerib täpsemalt korra § 8.

4.Eeltoodust tuleneb, et riskihinnang on vangla töömeetod või -vahend, mida kasutatakse kohtule esitatava iseloomustuse koostamisel. Ka iseloomustus ei ole iseseisvat tähendust omav, sh õiguslikke tagajärgi kaasa toov dokument. Tegemist on dokumendiga, mis kajastab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks vajalikke faktilisi andmeid ja vangla seisukohti kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega seotud küsimustes. Otsustuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus. Enne selle otsustuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele, kui need on valed, ja vangla poolt antud hinnangute põhjendatusele. Kokkuvõttes on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ette nähtud eraldi menetluskord. Menetlus toimub maakohtus, vangla esitab maakohtule menetluse ettevalmistamiseks vajalikud dokumendid. Kaitsja osavõtt menetlusest on ette nähtud maakohtus toimuva kohtumenetluse staadiumis. See tähendab, et halduskohtul puudub võimalus kohaldada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks läbi viidavas menetluses, sh dokumentide ettevalmistamise staadiumis esialgset õiguskaitset, olenemata sellest, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist taotleja soovib. Seetõttu puudub vajadus anda taotlejale võimalus taotlust täpsustada. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
5.Kohus märgib täiendavalt, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kinnipeetava suhtes läbi viidud riskihindamisest ei tulene kinnipeetavale mingeid õigusi, kohustusi või muid õiguslikke tagajärgi ning seepärast puudub kinnipeetaval õigus vaidlustada tema suhtes läbi viidud riskihindamise tulemust kohtus (vt näiteks Riigikohtu lahendit 3-3-1-95-09 p 25-26). Vaidlustada saab riskihindamisele tuginedes tehtud otsustusi ning selle vaidluse käigus saab esitada oma vastuväited ka riskihinnangule. See tähendab, et isegi kui riskihindamisele tuginedes oleks vangla andnud haldusakti või teinud haldustoimingu, ei oleks võimalik olnud riskihindamise iseseisev vaidlustamine ja järelikult ei oleks lubatav olnud ka riskihindamise menetlusele suunatud esialgse õiguskaitse taotlus.
6.Halduskohtu õigust lahendada esialgse õiguskaitse taotlust ei saa tuletada üksnes sellest, et taotleja on esitanud Viru Vanglale vaide. Vaide esitamine ei kõrvalda määruse punktides 2-5 välja toodud asjaolusid.
7.Kuna taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja