Roby Koik OÜ Härjanurme Mõis kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 1. aprilli 2016. a otsuste nr 12-6/406 ja nr 126/407 ja PRIA peadirektori 21. juuni 2016. a vaideotsuse nr 124/16/240-2 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks
Kohtuasi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: OÜ Härjanurme Mõis, lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks Vastustaja: PRIA, volitatud esindaja Angelika Tõnsing
Resolutsioon
1.Rahuldada OÜ Härjanurme Mõis kaebus haldusasjas nr 316-1484 osaliselt.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 1. aprilli 2016. a otsus nr 12-6/406 pindalatoetuste vähendamise ja otsus nr 12-6/407 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse vähendamise osas.
3.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 21. juuni 2016. a vaideotsus nr 12-4/16/240-2 täielikult.
4.Teha PRIA-le ettekirjutus OÜ Härjanurme Mõis taotluse nr 110151103384 uuesti läbi vaatamiseks.
5.Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Härjanurme Mõis kasuks menetluskulu 2279 eurot.
peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada Edasikaebamise kord Otsuse apellatsioonkaebuse
päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. septembril 2017. a. Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Härjanurme Mõis esitas 18.05.2015. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste- ja maksetaotluse nr 110151103384 (tl 16–18).
2.PRIA ja Veterinaar- ja Toiduamet on eelnevalt perioodil 01.10.2011.a kuni 30.09.2012. a, perioodil 01.11.2013 kuni 31.10.2014. a ja 01.11.2015. a kontrollinud OÜ Härjanurme Mõis kui majandusüksuse nõuetele vastavust ja tuvastanud, et OÜ Härjanurme Mõis on korduvalt rikkunud PRIA-le nõutavas vormis andmete edastamise kohustust ja veise kõrvamärkidega identifitseerimise kohustust, samuti arvestusdokumentide kolme aastast hoidmise kohustust.
3.OÜ Härjanurme Mõis esitas 11.03.2015. a PRIA-le avalduse, et loom EE13444907 on PRIA-s arvel lehmikuna, tegelikult on aga tegemist lehmaga, sest 09.12.2013. a poegimise käigus sündis surnult vasikas (tl 15).
4.PRIA teavitas 27.11.105. a OÜ-d Härjanurme Mõis (tl 118) põllumajandusministri määruse nr 128 § 7 lg-st 1 ja määruse nr 148 § 14 lg 1 kohasest kohustuse rikkumisest edastada PRIAle nõutud vormis andmed veiste, lammaste ja kitsed märgistamise, esmakordse poegimise, Eestist väljaviimise või Eestisse sissetoomise kohta 7 päeva jooksul alates nimetatud sündmuse toimumisest. Teavituskirja kohaselt kuulub 81% võrra ülaltoodud nõuetelele vastavuse nõuete rikkumise tõttu vähendamisele kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus ja ühtne pindalatoetus (Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus 640/2014 artiklid 39 ja 40).
5.PRIA 01.04.2016. a otsusega nr 12-6/406 (tl 129p–130) määrati OÜ-le Härjanurme Mõis pindalatoetus osaliselt. PRIA 01.04.2016. a otsusega nr 12-6/407 (tl 131p–132) määrati OÜ-le Härjanurme Mõis kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus osaliselt. Toetusi vähendati 15% seoses sündmusele loomaga EE13444907. PRIA varasemad haldusaktid toetuste 81% võrra vähendamise kohta tunnistati kehtetuks.
6.OÜ Härjanurme Mõis 25.04.2016. a vaie jäeti PRIA peadirektori 21.06.2016. a vaideotsusega nr 12-4/16/240-2 (tl 135-136) rahuldamata.
7.OÜ Härjanurme Mõis esitas 21.07.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 01.04.2016. a otsuse nr 12-6/406 ja 12-6/407 ning PRIA peadirektori 21.06.2016. a vaideotsuse nr 124/16/240-2 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata uuesti läbi taotlus nr 110151103384. Kaebaja seisukohad
8.Kaebuse kohaselt ei saa PRIA vähendada 2015.aastal tasumisele kuuluvat toetust 2013. aastal toimunud rikkumise eest. Kaebaja viitab EL-i määruse 1306/2013 art-le 97. Art 97 sätestab selle, et eeskirjade vastu eksimine kohaldatakse sellele aastale, millal sündmus toimus, mitte sellele aastale, millal rikkumine tuvastati. 2013. aastal on juba kaebaja toetust sama rikkumise eest vähendatud 9% võrra.
9.Teiseks, kaebaja seisukohalt ei saa kaebaja sündmuse registreerimata jätmist lugeda tahtlikuks rikkumiseks. Lähtuvalt EL-i määrusest 1306/2013 tuleb halduskaristuse määramisel alati kaaluda selle proportsionaalust. Pole põhjendatud PRIA seisukoht, et neil puudub kaalutlusõigus selles, kas lugeda rikkumine tahtlikuks või mitte. Kaebaja viitab veel kord asjaolule, et 2013. aastal toime pandud rikkumist ei saa omistada 2015. aastale. Kaebaja viitab EL-i määruse 1306/2013 art-tele 39 ja 40.
10.Proportsionaalsuse printsiibist (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11 lg 2) lähtuvalt tuleb enne meetme kohaldamist kontrollida, kas kohaldatav meede on saavutatava eesmärgi jaoks vajalik ja mõõdukas, kui sama eesmärk on saavutatav ka isiku suhtes leebemaid vahendeid kasutades.
11.Kaebaja leiab, et rikkumisel puudub ulatus, püsivus ja vajalik raskusaste, et seda võiks lugeda tahtlikuks rikkumiseks. Arvestades, et loomadega seonduvate sündmuste registreerimise
eesmärk on taudileviku takistamine, on 2013. aastal toimunud esmakordse poegimise registreerimata jätmise tagajärgede ulatus minimaalne ja sel puudub raskusaste.
12.PRIA määratud halduskaristused on kaebaja tegevust oluliselt mõjutanud positiivses suunas, mistõttu ei ole põhjendatud sedavõrd suure halduskaristuse määramine. Loomade arv, kelle puhul on nõudeid rikutud, on iga aasta vähenenud.
13.Kaebaja leiab, et tal on õigus parandada elektroonilises andmebaasis deklareeritud veiste valesid andmeid, ilma et sellega kaasneks halduskaristust. EL-i määruse nr 640/2014 art 15 lg 1 kohaselt ei kohaldata käesolevas peatükis sätestatud halduskaristusi toetuse ega maksetaotluse selle osa suhtes, mille kohta toetusesaaja teavitab pädevat asutust kirjalikult, et toetuse saamiseks esitatud andmed ei ole õiged.
14.Eelmises punktis nimetatud määrus sätestab, et veiste valede andmete parandamisega ei tohi kaasneda halduskaristust juhul, kui 1) toetusesaajale ei ole teatatud pädeva asutuse kavatsusest teha kohapealset kontrolli ja 2) asutus ei ole toetusesaajale juba teatanud toetusevõi maksetaotluses esinevast nõuete rikkumisest.
15.Kaebaja teavitas PRIA-t valedest andmetest 11.03.2015. a ja esitas 18.05.2015. a pindalatoetuste- ja maksetaotluse nr 110151103384. PRIA tegi iga-aastase kontrolli 01.11.2015. a. Vastustaja vastuväited
16.Loomapidaja on kohustatud teavitama kõikidest põllumajandusloomade registrisse kandmisele kuuluvatest andmetest PRIA põllumajandusloomade registrit seitsme päeva jooksul arvates sündmuse toimumisest. See nõue tugineb põllumajandusministri 2009. a 21. detsembri määrusele nr 128 ja Vabariigi Valitsuse 26.06.2014. a määrusele nr 103 (§ 7 lg 2 p 7).
17.Maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 § 10 lõike 1 kohaselt on ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotleja kohustatud täitma §-s 8 sätestatud nõudeid, sh kohustuslikke majandamisnõudeid. Juhul, kui taotleja nõudeid ei täida, otsustab PRIA toetuse vähendamise.
18.2015. aastal tehtud nõuetele vastavuse administratiivse kontrolli käigus tuvastati kaebaja põllumajanduslikus majapidamises mitmendat korda loomade identifitseerimise ja registreerimise nõude rikkumine. Kaebajat oli 2014. aastal teavitatud sellest, et kui sama rikkumine tehakse veel üks kord kindlaks, loetakse rikkumine tahtlikuks. 2015. aastal oli tegemist nõude tahtliku rikkumisega Euroopa Komisjoni määruse nr 640/2014 artikkel 40 tähenduses.
19.Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1306/2013 artikli 97 tõlgendus. Et käesoleval juhul algas rikkumine 2013. aastal ja vältas 451 päeva (tuvastati 2015. aastal), ei tähenda, et halduskaristust tulnuks ja saanuks kohaldada 2013. aastal määratud toetussummadest, kuna siis polnud rikkumist veel kindlakski tehtud.
20.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1306/2013 artikli 99 lg 1 kohaselt kohaldatakse artiklis 91 sätestatud halduskaristust, vähendades nõuete täitmata jätmise tuvastamise kalendriaasta jooksul juba tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes raha maksmata.
21.Ka Euroopa Komisjoni rakendusmääruse nr 809/2014 artikli 73 lõike 4 punktis a on märgitud, et halduskaristust kohaldatakse kogusummale, mis on toetusesaajale eraldatud või
kuulub eraldamisele toetuse- või maksetaotluse alusel, mille ta on esitanud või esitab rikkumise avastamise kalendriaasta jooksul.
22.Vastuseks kaebaja väitele, et PRIA-l on rikkumise tahtlikuks lugemisel kaalutlusõigus, märgib vastustaja, et siinsel juhul käsitleti kõnesoleva nõude rikkumist tahtliku rikkumisena Euroopa Komisjoni määruse nr 640/2014 artikkel 40 tähenduses just seetõttu, et kaebaja on sama kohustusliku majandamisnõude vastu eksinud ka aastatel 2012, 2013 ja 2014.
23.Kui esinevad eelmises punktis nimetatud määruse artiklis 39 toodud asjaolud, tuleb rikkumist käsitleda nõuete tahtliku rikkumisena ning PRIA ei ole volitatud otsustama kuidagi teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja seisukoht, mille kohaselt pidanuks PRIA kaaluma, kas lugeda rikkumine tahtlikuks või mitte, asjakohane ega põhine kehtival õigusel.
24.Eelmises punktis nimetatud norm ei näe PRIA-le ette võimalust ega kohustust hinnata rikkumise ulatust, püsivust või raskusastet. Kaebaja peab oma põllumajandusvaldkonnas kehtivaid nõudeid täitma, olenemata sellest, kas nõude rikkumisel on kaebaja hinnangul mõju, kas selle ulatus on minimaalne või mitte jms. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1760/2000 ja määruses nr 128 on määratletud täpselt ajavahemik, mille jooksul tuleb loomapidajal oma kohutus täita, kusjuures see on sõnastatud imperatiivselt. Selle sätestamisel ei oleks mingit kasulikku mõju, kui loomapidajad võiksid jätta selle ajavahemiku järgimata, sest arvavad sündmuse õigeaegse registreerimise kohtuse rikkumise olevat ebaolulise.
25.Euroopa Komisjoni artikkel 40 jätab taotleja tahtliku käitumise puhul PRIA-le küll teatava võimaluse otsustamaks toetuse vähendamise protsendi üle, ent ei näe ette, et toetust võiks vähendada alla 15% toetuse kogusummast.
26.PRIA on juba toetuse vähendamise määra otsustamisel arvestanud sellega, et nõuete rikkumine kaebaja tegevuses on aastate jooksul vähenenud. Seetõttu on PRIA vähendanud toetust väikseimal võimalikul määral ehk 15%.
27.Vastuseks kaebaja väitele, et tal on õigus parandada valesid andmeid, ilma et parandamisele järgneks halduskaristus, märgib PRIA, et siinsel juhul ei ole tegemist valede andmetega, vaid rikutud on toetuse saamise nõudeid. Rikkumist, isegi kui see oleks kestnud 451 päeva asemel nt 2 päeva, ei ole võimalik parandada või olematuks muuta. Kohtu seisukoht
28.Käesolevas asjas on vaidluse esemeks vaidlustatud otsuste osaliselt tühistamine ja vaideotsuse täielikult tühistamine, vaatamata sellele, et kaebuses (tl 1) taotletakse otsuste tervikuna tühistamist. Nimelt ei vaidlustata kaebuses otsuseid kaebajale kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ja pindalatoetuse määramise, vaid üksnes nende toetuste osaliselt määramata jätmise osas. Seega ei ole vaidluse esemeks otsused tervikuna, kuna valdavas osas on tegemist soodustavate haldusaktidega.
29.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus kuulub kaebuses esitatud kujul sisuliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul on vastustaja käesoleval juhul eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.
30.Vaidluse saab lahendada tuginedes siseriiklikule õigusele.
31.Elusündmuseks, mis käivitas kaebaja jaoks käesolevas kohtuasjas vaidlustatud koormavate haldusaktide andmisega päädinud haldusmenetluse on kohtu käsutuses olevate tõendite kohaselt tõsiasi, et 11. märtsiks 2015. a selgus OÜ-s Härjanurme Mõis andmete kontrollimisel,
et loom EE13444907 on PRIA-s arvel lehmikuna, tegelikult on aga tegemist lehmaga, sest 09.12.2013. a poegimise käigus sündis sellel lehmal surnult vasikas, millest kaebaja teavitaski PRIA-t 11.03.2015. a avaldusega (tl 15).
32.Jättes kõrvale selle, kas PRIA on õigesti EL õiguse kohaselt kvalifitseerinud kaebaja avaldusega hilinemise tahtliku tegevusena (eelmiste aastate rikkumiste valguses) või mitte, ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oleks tahtlikult teavitamise kohustust, milleks seadus andis talle 7 päevase tähtaja, eiranud. Kuna tahtlus kaebaja tegevuses ei nähtu ka PRIA-le esitatud avalduse sisust, on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole kohtueelses haldusmenetluses tuvastanud, et kaebaja on püüdnud PRIA-t tahtlikult eksitada, et poeginud lehmiku asemel on tema karjas tegelikult poeginud lehm (EE13444907), kes on nõuetekohaselt lehmana ümber registreerimata.
33.Kohus lahendab esmalt PRIA otsustele esitatud kaebuse (I), seejärel võtab seisukoha vaideotsuse õiguspärasuses (II), misjärel lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (III). I
34.Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja on 2015. aastal kalendriaasta vältel täitnud põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandsusliku majapidamise maal kohustuslikke majandamisnõudeid (maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 § 8). Nimelt, kuna kaebaja taotletud toetused on kalendri- ehk taotlemise aasta põhised, siis ei tohi taotleja olla sel aastal eiranud ka kohustuslikke majandamisnõudeid, vastasel juhul kuuluvad toetused proportsionaalselt vähendamisele.
35.Halduskohus on seisukohal, et rikkumine, mis kaebajale on inkrimineeritud PRIA 27.11.2015. a teavituskirjas (tl 118) ja mille eest vaidlustatud otsustega (tl 129p–130, 131p– 132) vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu pindalatoetust ja kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust määruse nr 32 § 8 alusel on toime pandud 10-16. detsembrini 2013. a, mitte 2015. a kalendriaasta jooksul. Ükski vastustaja poolt kohtumenetluses senini viidatud õigusaktidest ei reguleeri olukorda, kus isik on rikkunud teavitamise tähtaega ja tunnistaks taolise rikkumise jätkuvaks rikkumiseks või muuks isikule õiguslikult etteheidetavaks tegevuseks. Sellest tõsiasjast lähtudes loeb kohus asjakohatuteks vastustaja viited EL õiguse sätetele, mis reguleerivad toetuste vähendamist korduvate rikkumiste korral.
36.Kaebaja on õigesti osundanud põhimõttele, et käesolevas asjas peab toetuste vähendamisele eelnema asjakohane teavitamine, nagu see ongi käesoleval juhul 27.11.2015. a teavituskirjaga (tl 118) toimunud.
37.Vaidlust ei saa olla selles, et 11.03.2015. a teavitas kaebaja vastustajat tõele mittevastavatest registriandmetest (tl 15). Seega on ebaõige 27. novembri teavituskirja sissejuhatuses olev konstateering, mille kohaselt avastati kaebaja poolt nõuete rikkumine alles 01.11.2015. a.
38.Kui vastustaja on kaebaja rikkumist pidanud sedavõrd oluliseks, et seda käsitada põllumajandusettevõttele kohustuslike majandamisnõuete rikkumisena, siis jääb kohtule asjas kogutud tõenditest arusaamatuks, miks vastustaja oli surmaga lõppenud poegimisest teada saamisest ja registreerimise tähtaja eiramisest teavitamise järgselt rohkem kui pool aastat tegevusetuses ja registrit ei viinud vastavusse tegelikule elule.
39.Vaatamata nimetatud minetusele teavituskirjas on teavitaja õigesti tuvastanud, et kaebaja ei ole loomapidajana edastanud 7 päeva jooksul arvates sündmuse toimumisest registrile
andmeid esmakordse poegimise kohta olukorras, kus järglast ei olnud suremise tõttu võimalik märgistada. Koostoimes kaebaja 11. märtsi avaldusega on seega üheselt tõendatud, et kaebaja lehm, kelle kohta pidi hiljemalt 16.12.2013. a olema PRIA-t teavitatud surnud järglase ilmale toomisest ja seega lehma staatusesse tõusmisest, oli PRIA registrites kirjas endiselt lehmikuna.
40.Nagu nenditud sai kaebaja 7 päevast teavitamise nõuet eirata 2013. a detsembris, mitte 01.01.2015-10.03.2015. a, nagu alusetult on leidnud vastustaja vaideotsuses. Selles valguses ei oma tähtsust, et teavituskirja koostaja on viidanud põllumajandusministri 13.12.2004. a määruse nr 184 § 14 lg-le 1, mis on kohtu käsutuses olevatel andmetel alates 01.08.2008. a kehtetu. Samuti on teavituse koostaja õigesti osundanud põllumajandusministri 21.12.2009. a määruse nr 128 § 7 lg-le 1, mille kohaselt peab loomapidaja esitama vormikohase taotluse veise märgistamiseks. Nimetatud sätte kohaselt tuleb seda teha Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Teavituskirja koostamise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määrus nr 184, mis analoogselt praegu kehtiva Vabariigi Valitsuse 26.06.2014. a määruse nr 103 § 7 lg 2 p 7 kohustas registrisse kandma põllumajanduslooma esmakordse poegimise kuupäeva. Kokkuvõtvalt ei ole 7 päevane teavitamiseks määratud tähtaeg õigusaktides muutunud.
41.Vaidlustatud otsused on seetõttu vastuolus määruse nr 32 § 8, kuna asjas kogutud tõendite kohaselt ei ole vastustaja kaebaja suhtes läbi viinud rikkumismenetlust 2015. aastal registreeringu nõude eiramisest põllumajanduslooma esmakordsel poegimisel. Kohtule arusaadavalt ei saa vaidlust olla selles, et kaebaja veis poegis 2013. aastal, mitte 2015. a. Kui vastustaja arvates on iseseisvaks deliktiks mingi kaebajale etteheidetav jätkuv tegevus 2013. a detsembrist kuni 2015. a märtsini, siis tuleb selles osas enne toetuste vähendamist läbi viia rikkumismenetlusest teavitamine koos viidetega vastavatele õigusnormidele, mis reguleerivad õiguslikku olukorda kui 7 päeva jooksul arvates sündmusest mingi õiguserikkumine kestab või vältab.
42.Neil asjaoludel tühistab halduskohus vaidlustatud otsused. II
43.Käesoleval juhul on PRIA vaideotsuses rikkunud kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, sest vaideotsuses on laiendatud kaebajale tehtud õiguslikku etteheidet 451 päevasele tegevusetusele nõutavate andmete esitamisel. Kohtule ei ole teada õigusakti, mis PRIA-le vaidemenetluses vastavad volitused annaks ilma, et enne toetuste vähendamist oleks kaebajat rikkumise kogu ulatusest teavitatud ja et seda tohiks teha just vaidemenetluses, milles kontrollitakse vaidemenetluses läbivaatamisel olevate haldusaktide õiguspärasust, mitte ei algatata süüdlase suhtes uut rikkumismenetlust. Käesoleval juhul on vastustaja seeläbi kaldunud kõrvale vaidemenetluse eesmärgist ja ülesandest.
44.Kohus on seisukohal, et seetõttu kulub ka vaideotsus tühistamisele. Kohus märgib vastuseks vastustajale, et enne asja uuesti otsustamist tuleks püüda sisustada määruse nr 32 § 8 määratlemata õigusmõistet põllumajandusliku majapidamise kohustuslikud majandamisnõuded ja jõuda siseveendumusele, kas registris sellise järglase kohta andmete puudumine, keda tema surma tõttu poegimisel ei saanud registrisse kanda, kvalifitseerub kohustuslike majandamisnõuete rikkumiseks, kuna vastustaja poolt kohaldatud objektiivse õiguse eesmärgiks on saavutada registriandmete tõele vastavus. Kohtule ei ole äratuntav oht loomatauditõrje aluspõhimõtetele käesoleva kaasuse valguses. Fakt, et kaebajal on varasematel aastatel probleeme, mis tingisid toetuste vähendamise, ei tundu kohtule esitatud tõendite pinnalt olevat põhjuslikus seoses käesoleva kaasuse asjaoludega.
45.Seoses vaidlustatud haldusaktide tühistamisega, teeb halduskohus vastustajale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. III
46.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel kuulub kaebus rahuldamisele.
47.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab vastustaja seoses kaebuse põhinõuete rahuldamisega kandma kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.