lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1475/10

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 15.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1475/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
801
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1475

Haldusasi

Mittetulundusliku Tehnovõrkude Ühistu Miidu kaebus Viimsi Vallavalitsuse 14.06.2017 ehitusloa nr 1712271/20023 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – Mittetulunduslik Tehnovõrkude Ühistu Miidu, esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Eeldatav vastustaja – Viimsi vald, esindaja Karin Laugas Eeldatav kolmas isik – PIN ARHITEKTID OÜ, esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.Mittetulunduslik Tehnovõrkude Ühistu Miidu esitas 14.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 14.06.2017 ehitusloa nr 1712271/20023 tühistamiseks. Kõnealune ehitusluba on antud Miiduranna külas Laineoru tee 5 kinnistule 720,4 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga 2 maapealse korrusega ridaelamu ehitamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Ehitusluba riivab kaebaja omandiõigust. Selles nähakse ette ehitamine ka kaebajale kuuluvale kinnistule, sest projekteeritud juurdepääsutee läbib kaebaja kinnistut ning samuti on sinna kavandatud ümberpööramise koht suurtele sõidukitele. Vaidlustatav ehitusluba piirab seega oluliselt kaebaja õigust oma kinnisasja vabalt valitud viisil ja ulatuses kasutada. 2) Vastustaja ei viinud haldusmenetlust kohaselt läbi ning ehitusluba on formaalselt õigusvastane. Olukorras, kus ehitusloa taotlusega taotleti muuhulgas luba ehitada naaberkinnisasjal, tulnuks kaebaja menetlusse kaasata ja ära kuulata. Kaebajat ei kaasatud menetlusse kohaselt. Ehitusluba anti 2 päeva enne kaebajale arvamuste ja vastuväidete esitamiseks antud tähtpäeva saabumist. Ehitusluba ei sisalda põhjendusi. On arusaamatu, milline kolmest ehitusloale lisatud eri kuupäeva ja sisuga ehitusprojektist on ehitusloa aluseks.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-1475

3) Ehitusluba on sisuliselt õigusvastane. Ehitusprojektid ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele, mistõttu pidanuks vastustaja ehitusloa andmisest keelduma. Ehitusprojektidel puuduvad nõutavad kooskõlastused. Vastustajal puudus õigus ilma kaebaja nõusolekuta ehitusloaga määrata Laineoru tee 5 kinnisasja juurdepääsu asukoht ning ümberpöördelahendus kaebajale kuuluvale kinnisasjale. Nende rajamine ehitusloaga määratud kohtadesse ei ole objektiivselt põhjendatud. Koos kaebusega taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras ehitusloa kehtivuse peatamist.

2.Tallinna Halduskohus jättis 19.07.2017 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja soovib kaitsta enda omandiõigust, ent selle õiguse kaitseks halduskohtusse pöördumine on tarbetu. Sõltumata ehitusloa andmise aluseks olevast ehitusprojektist ei anna ehitusluba adressaadile õigust ehitada võõrale kinnisasjale ega nõuda teise kinnisasja omanikult ehitusloale või selle aluseks olevale projektile tuginedes ehitise talumist, juurdepääsuõigust kinnistule vms. Ehitusluba ei reguleeri mingil moel ehitaja ning ehitamise kohaks oleva kinnistu omaniku või naaberkinnistu omaniku eraõiguslikke suhteid. Sõltumata ehitusprojektist ja ehitusloa olemasolust ei ole ehitusloa omanikul õigust toimetada kaebaja kinnisasjal, kui selleks kaebajaga vastavad kokkulepped puuduvad. Seejuures ei tulene ehitusseadustikust, et ehitusloa väljastamisel peaks kohalik omavalitsus kontrollima, kas ehitusloa taotlejal on olemas nt ehitusprojektis kavandatud juurdepääsude rajamiseks vajalikud kokkulepped kavandatavate juurdepääsuteedega koormatud või koormatava teiste kinnisasjade omanikega. Ehitaja ei saa üksnes ehitusloale tuginedes nõuda, et teise kinnisasja omanik sellist juurdepääsu lubaks või seda taluks. Väide menetlusnormide rikkumisest on ainetu seni, kuni kaebaja ei ole suutnud ära näidata, millise tema subjektiivsete õiguste rikkumise see kaasa tõi. On ilmne, et ehitusloa kohane ehitis kui selline kaebaja kinnisomandiõigust ei riku.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Riigikohtu praktikast tulenevalt on viidatud sätte alusel kaebuse tagastamine võimalik ka juhul, kui teatud nõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata. Kohus leiab, et praegusel juhul on Mittetulundusliku Tehnovõrkude Ühistu Miidu kaebus Viimsi Vallavalitsuse 14.06.2017 ehitusloa nr 1712271/20023 tühistamiseks materiaalõiguslikult perspektiivitu ja tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada.
4.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kohus selgitas 19.07.2017 määruses, et kuivõrd kaebaja tugineb ehitusloa vaidlustamisel omandiõiguse rikkumisele, mis kaebaja hinnangul seisneb juurdepääsutee ja ümberpööramise koha projekteerimises kaebaja kinnistule, ent ehitusluba ei anna adressaadile õigust ehitada võõrale kinnisasjale ega nõuda teise kinnisasja omanikult ehitise talumist, juurdepääsuõigust kinnistule vmt, on ehitusloa vaidlustamine praegusel juhul tarbetu. Kohus jääb selles määruses esitatud seisukohtade juurde. Vaidlustatud ehitusluba ei saa kaebaja nimetatud põhjendusi arvestades rikkuda kaebaja omandiõigust.
5.Ka kaebaja väited menetlusnormide rikkumisest ei saaks olla kaebuse rahuldamise aluseks seni, kuni kaebaja ei ole ära näidanud, millise tema subjektiivse õiguse rikkumise need kaasa tõid. Kohus leiab jätkuvalt, et isegi juhul, kui kaebaja oleks tulnud kõnealuse ehitusloa väljastamise menetlusse kaasata, on eeltoodud põhjustel ilmne, et ehitusluba ei saa rikkuda kaebaja omandiõigust. Kaebaja ei ole väitnud, et ehitusluba ei vastaks planeeringutele või

2(3)

3-17-1475

takistaks muul põhjusel lubamatult kaebajal oma kinnisasja kasutamist. Kaebaja kinnisomandiõigust ei saa rikkuda ehitusloa kohane ehitis kui selline.

6.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Seega ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja