lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1584/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 11.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1584/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1020
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

11. august 2017, Jõhvi

Kohtuasja number

3-17-1584

Kohtuasi

A.Si kaebus Tartu Halduskohtu poolt tekitatud 10 000 euro suuruse kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada A.Si kaebus.
2.Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1.24.10.2016 on kinnipeetav A.S (edaspidi kaebaja) koostanud kaebuse, milles avaldas rahulolematust Viru Vangla tegevuse peale tema kirjade saatmisel väljaspoole vanglat. 10.04.2017 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule (edaspidi vastustaja) taotluse, milles palus saata talle koopia kaebusest ja teatada, millisesse kohtusse ta peab pöörduma, et lahti blokeerida kohtutäituri poolt blokeeritud pangaarve. 09.05.2017 määrusega jäeti taotlus koopia saamiseks rahuldamata põhjusel, et menetlusseadustikust ei tulene taotlejale õigust saada koopiat tema enda poolt kohtumenetluses esitatud dokumentidest. Lisaks selgitati kohtumääruses ka kohtutäituri tegevuse vaidlustamise korda. 12.05.2017 koostas kaebaja nimetatud määruse peale määruskaebuse, milles nõudis kohtumääruse tühistamist. 18.05.2017 vastuses teatati talle, et 09.05.2017 kohtumäärust ei ole võimalik vaidlustada. Ühtlasi selgitati kaebajale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (edaspidi EIK) pöördumise korda ning märgiti, et kuna vastuse andmise päeva seisuga ei ole Riigikohus veel otsustanud haldusasjas nr 316-2150 Tartu Ringkonnakohtus 29.03.2017 tehtud määruse peale 18.04.2017 registreeritud määruskaebuse menetlusse võtmist või menetlusloa andmisest keeldumist, pole riigisisesed õiguskaitsevahendid selle haldusasja raames käesolevaks hetkeks ammendunud, mistõttu ei ole EIK poole pöördumine hetkel võimalik ja tal puudub vajadus enda õiguste kaitseks koopiaid saada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.27.07.2017 koostatud kaebuses soovis kaebaja saada Eesti Vabariigilt 10 000 euro suurust hüvitist talle tekitatud moraalse kahju ning õiguste ja vabaduste rikkumise eest, millega alandati, kitsendati, diskrimineeriti ja solvati tema inimväärsust ja õigusi. Nõuet põhjendas ta 18.05.2017 vastusele osundades väitega, et vastustaja ei tee talle koopiat kaebusest, jättes ta seeläbi ilma võimalusest pöörduda EIK-sse, kus võetakse vastu ainult koopiaid. Lisaks märkis ta ära ka selle, et vastustaja tõlgendab valesti tema kaebust selles osas, et ta pole esitanud kahju hüvitamist ega suuda öelda, millal ta saab kaebusega EIK-sse pöörduda. Ühtlasi esitas ta menetlusabi taotluse, milles palus vabade rahaliste vahendite puudumise tõttu riigilõivu tasumisest vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel kontrollima, kas ei esine alust selle tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 võimaldab kaebuse tagastada, kui selle abil pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebaja on esitanud 10 000 euro suuruse hüvitamisnõude niisuguse mittevaralise kahju suhtes, mis on väidetavalt tekitatud seeläbi, et vastustaja ei tee talle koopiat haldusasjas esitatud kaebusest.
4.Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise aluseid käsitleb RVastS. Selle § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au ja hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 7 lg-tes 1 ja 4 ning VÕS § 127 lg-s 4 kehtestatust tulenevalt on vastava nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja õigusvastane süüline tegevus, mittevaralise kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel on tuvastatud.
5.Kaebaja väited viitavad sellele, et kaebuses kirjeldatud vastustaja tegevus on alandanud tema väärikust. Mingeid muid eespool nimetatud mittevaralise kahju liike pole ta otseselt ära nimetanud ega neile ka kaudselt viidanud. VangS § 4’ lg-s 1 sätestatu kohustab küll kohtlema kinnipeetavat tema inimväärikust austaval viisil ega luba põhjustada talle karistuse kandmise läbi vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevast rohkem kannatusi, kuid antud juhul ei viita miski sellele, et vaidluse põhjustanud tegevust saab üldse pidada kaebaja väärikuse süüliseks alandamiseks. Riigikohtus on nimelt märkinud oma lahendi nr 3-4-1-9-14 punktis 36 vangla elamistingimustega seotud väärikuse alandamise küsimust käsitledes, et vastuolu õigusega väärikale kohtlemisele saab tekkida ainult siis, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme, kuid selle täpset piiri ei ole võimalik määrata. See sõltub mitmetest asjaoludest, sealhulgas kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust ning muudest kinnipidamise tingimustest. Vaatamata oluliselt teistsugusele vaidluse esemele, on vastav seisukoht kohaldatav ka käesolevas kaebuses kirjeldatud tegevusele. Enda poolt koostatud kaebusest koopia saamiseks esitatud taotluse peale keelduva vastuse saamine ei pruukinud kaebajale meeldida ning võis talle ka pahameelt ja vaimseid üleelamisi põhjustada, kuid kindlasti ei saa tegemist olla niisuguste taluvuse piire ületavate kannatustega, mida oleks põhjust käsitleda rahalise hüvitise saamist õigustava süülise väärikuse alandamisena. Rahalist hüvitise määramist õigustavat väärikuse alandamist ei saaks mingil juhul tuleneda ka ajaoludest, et kaebaja väidetel on vastustaja tõlgendanud valesti tema haldusasjana 3-162150 registreeritud kaebust ega ole suutnud öelda, millal ta saab kaebusega EIK-sse pöörduda.
6.Lisaks omab siinkohal olulist tähendust ka HKMS § 88 lg 1, milles sätestatud menetlusosalise õigus saada menetlusdokumentidest ärakirju ei ole piiramatu. Niisugust seisukohta on Riigikohus avaldanud kohtumääruses nr 3-7-1-502-15. Selle punktis 3 märgiti, et koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik ning täiendavalt tuleb arvestada ka HKMS § 28 lg-ga 2, milline ei luba menetlusosalisel oma õigusi

kuritarvitada. Veel märgiti, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju ta enda poolt esitatud menetlusdokumendist, sest niisuguse dokumendi sisu on talle teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri. Käesoleval juhul on kaebaja soovinud koopiat ta enda poolt koostatud kaebusest. Kuna selle saamiseks ei nähtunud vastavast taotlusest mingit tema õigustega seotud vajadust, polnud alust ka selle rahuldamiseks. Hiljem on ta küll viidanud vajadusele saada koopia seoses sooviga pöörduda EIK-sse, kuid tema haldusasjana nr 3-16-2150 registreeritud kaebuse tagastamise kohta 30.12.2016 koostatud määrus on Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2017 kohtumäärusega tühistatud ja haldusasi menetlusse võtmise üle otsustamise staadiumis menetluse jätkamiseks vastustajale tagasi saadetud ning see on praegu veel kaebuse puuduste kõrvaldamise järgus. Seega puudub asjas käesolevaks hetkeks jõustunud kohtulahend, mis võimaldaks EIK-sse pöördumist. Nimelt on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 35 lg 1 kohaselt võimalik individuaalkaebusega EIK poole pöörduda alles pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud.

7.Eeltoodud järeldustel ei ole kaebajal ilmselgelt võimalik saavutada oma kaebuse eesmärgiks oleva rahalise hüvitise saamist. Seetõttu ei pea Tartu Halduskohus tema kaebust menetlusse võtma ning võib selle HKMS § 121 lg 2 p-le 2 toetudes täies ulatuses tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu jääb selles sisalduv menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium