AN hagi EN vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
36 100 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AN apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik ja vandeadvokaat Helvia Räägel Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): EN (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi
Kohtuistungi toimumise aeg
12.10.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja AN ja tema esindajad vandeadvokaat Heidi RajamäeParik ja vandeadvokaat Helvia Räägel ning kostja EN ja tema esindaja vandeadvokaat Äili Rodi
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.04.2016 otsus tühistada osaliselt AN-lt riigituludesse väljamõistetavate ekspertiisitasude suuruse osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.2.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistada Harju Maakohtu 08.10.2012 määrusega nr 2-12-40212 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega notar Mare Milleril keelati testaatori JO (isikukood XXXXXXXXXXX; surnud 20.07.2012) omakäeliselt kirjutatud testamendi alusel antava pärimistunnistuse väljaandmine EN-le (isikukood XXXXXXXXXXX) kuni käesolevas asjas lõpplahendi tegemiseni.
4.3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud AN kanda.
4.4.Välja mõista AN-lt EN kasuks maakohtu menetluskulud 7601,50 eurot. AN-l tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
4.5.Välja mõista AN-lt EN kasuks ringkonnakohtu menetluskulud 1587 eurot.
4.6.Mõista AN-lt riigituludesse välja ekspertiiside kulu 1140 eurot. Rahaline kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma lahendis ettenähtud tähtaja jooksul. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr IBAN EE351010052031000004 AS-s SEB Pank või arvelduskontole nr IBAN EE522200221013264447 Swedbank AS-s. Viitenumber 99916700030080. Maksekorralduse selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.05.10.2012 esitas AN (hageja) maakohtule EN (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et 01(11). mail 2012 koostatud testament, mille kohaselt JO (isikukood XXXXXXXXXXX) jätab kogu oma vara kostjale, on tühine.
2(8)
2.JO on 08.06.2006 teinud testamendi, millega määras kogu oma vara pärijaks hageja. Pärandaja suri 20.07.2012. 30.07.2012 esitas kostja notarile väidetavalt pärandaja koostatud omakäelise testamendi, milles on märgitud, et JO pärandab kogu oma vara kostjale. Testamendist nähtub, et see on allkirjastatud kas 11. või 01. mail 2012, täpset kuupäeva ei ole võimalik tuvastada, kuna kuupäevas on tehtud parandus.
3.Padise Vallavalitsus tuvastas 2008 juunis, et pärandaja vajab oma tervisliku seisundi tõttu abi ja määras 09.06.2008 korraldusega pärandaja hooldajaks hageja abikaasa EN, kes hooldas pärandajat kuni viimase paigutamiseni PJV Hooldusravi SA Keila osakonda 30.05.2012. Hageja ja tema perekond oli pärandajat abistanud juba aastaid enne ametlikult hooldajaks määramist. Pärandajal oli lisaks muudele haigustele ka nägemise süvenev halvenemine. 06.12.2011 pärandaja tervisekontrolli läbi viinud arst on tuvastanud, et pärandaja nägi hallutsinatsioone, oli kohati amentiivne. 08.05.2012 märkis arst patsiendikaardile, et pärandajal on vanadusparanoia, alkoholiprobleemid, unehäired, dementsuse nähud ja süvenevad nägemishäired. 15.05.2012 tervisekontrolli kohaselt esines pärandajal maniakaalseid episoode. Pärandaja oli võimetu oma tegudest aru saama. Padise Vallavalitsus kavatses esitada kohtule avalduse JO-le eestkostja määramiseks. Kuivõrd pärandaja oli pime juba 2011. aastal, siis ei ole võimalik, et pärandaja oleks 2012. aasta mai alguses koostanud omakäelise testamendi. Kui testament oli kirjutatud JO poolt, siis ei ole testament koostatud JO tahte kohaselt. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.JO tegi testamendi kostja kasuks oma kodus 01.05.2012. Kostja koos abikaasaga läks JO juurde tema kutsel ning testamendi tegemise juures viibis kostja koos oma abikaasaga. Kostja arvates oli JO mõistus korras terve tema elu, kaasa arvatud testamendi tegemise ajal. Kostja tunneb JO üle 50 aasta, neil on olnud kogu aeg väga lähedane suhe. Mais 2012 keelas EN JO-l kostjaga suhtlemise ning rohkem kohtumisi peale 01.05.2012 ei toimunud. JO soovis oma vara kostjale pärandada, seda tõendavad ka tema varasemad kaks Padise Vallavalitsuses tehtud testamenti. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus 22.04.2016 otsusega jättis hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 7601,50 eurot, otsustas, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, ja mõistis välja hagejalt riigituludesse ekspertiisi kulu 1691,20 eurot.
7.JO koostas 08.06.2006 notariaalse testamendi, milles määras kogu oma vara pärijaks hageja ja asepärijaks AN (I kd, tl 14). Hageja taotles peale JO surma pärimismenetluse algatamist (I kd, tl 17-19). Peale pärimismenetluse teate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded (I kd, tl 21) esitas kostja notarile dokumendi, mille koostas väidetavalt JO 01.05.2012 ja millega ta pärandas kogu oma vara kostjale. EKEI käekirjaekspertiisi 14.01.2014 aktis on eksperdid teinud järelduse, et kogu tekst ja allkiri 01(11).05.2012.a kodusel testamendil on kirjutatud JO poolt, testament võib olla allkirjastatud JO poolt mais 2012. aastal või sellele lähedasel ajal (I kd, tl 189191). Dokumendiekspertide järeldus täpsustab koduse testamendi koostamise kuupäevaks 01.05.2012. JO suri 20.07.2012, s.o vähem kui kuue kuu möödumisel
3(8)
koduse testamendi tegemisest. Seega on JO omakäeliselt kirjutatud kodune testament kehtiv.
8.EKEI poolt määratud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla eksperdid asusid 18.08.2014 ekspertiisiaktis seisukohale, et ekspertidele olemasolevas meditsiinilises dokumentatsioonis ei esine kindlaid viiteid püsivale raskele psüühikahäirele iseloomulike sümptomite esinemise kohta uuritaval. Eksperdid KE ja TK jõudsid 04.06.2015 koostatud ekspertiisiaktis järeldusele, et ajavahemikul 01.-11.05.2012 ei esinenud JO-l psüühikahäireid ega selliseid kognitiivseid defitsiite, mis oleks temal piiranud või takistanud ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sotsiaalsest tähendusest ja võimalikest tagajärgedest arusaamist (III kd, tl 60-90).
9.Kohus jättis tõendite hulgast, millele otsuse tegemisel tugineb, välja kostja ja tunnistaja EN ütlused. EN, kes on hageja AN abikaasa, võib olla menetluse lõpplahendist sellisel määral huvitatud, et ütlused ei pruugi olla objektiivsed.
10.JO tervise kohta kogutud kirjalikud tõendid ja JO-ga tegelenud sotsiaaltöötajate RV ja EL tunnistajatena antud ütlused ei käsitle hagi aluseks olevat küsimust, kas JO koduse testamendi tegemise ajal 01.05.2012 või 11.05.2012 oli teovõimeline. Samuti ei kajasta JO psüühilist seisundit testamendi tegemise ajal hageja poolt esitatud psühhiaatri arvamus (VI kd, tl 79-83).
11.Hageja kanda tuleb jätta ekspertiiside kulud (TsMS § 179 lg l): dokumendiekspertiis 77 eurot (I kd, tl 188), käekirjaekspertiis 282 eurot (I kd, 195), kohtupsühhiaatria ekspertiis 510 eurot (II kd, tl 222), kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis 1140 eurot (III kd, tl 92 ja 98), ekspertide istungil ärakuulamise kulu 421,20 eurot (VI kd, tl 20 ja 22), kokku ekspertiiside kulud 2430,20 eurot. Hageja on teinud dokumendi ekspertiisi läbiviimiseks ettemaksu 77 eurot, käekirja ekspertiisi jaoks ettemaksu 282 eurot ning kohtupsühhiaatria ekspertiisi jaoks 380 eurot. Seega tuleb hagejalt välja mõista ekspertiisikulud summas 1691,20 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
13.Maakohus ei arvanud 27.06.2014 ekspertiisimääruse tegemisel ekspertiisi aluseks võetavate materjalide hulgast välja kostja ütlusi, rikkudes TsMS § 297 lg 3, samuti ei küsinud hageja poolt esitatud küsimusi, seda põhjendamata, rikkudes TsMS § 298 lg
1.18.08.2014 ekspertiisi järeldus näitas, et kostja ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega. Kui oli vaieldav, kas perearst VA diagnoos oli õige, oli maakohtul kohustus tõendeid koguda ja määrata, milline asjaolu ekspertiisi aluseks võetakse. 18.08.2014 ekspertiisi ei teostanud riiklikult tunnustatud eksperdid, millega rikuti TsMS § 294 lg
2.18.08.2014 ja 04.06.2015 ekspertiisiaktid ei vasta TsMS § 301 lg 1 nõuetele. Eksperdid ei võinud hinnata tõendeid. Maakohus, keeldudes ekspertiisi määramisest hageja taotletud tingimustel, rikkus TsMS § 236 lg 1.
14.04.06.2015 ekspertiis ei olnud tehtud tsiviilasja tõendite alusel. Maakohus, andes ekspertidele õiguse kasutada kõiki dokumente ja tehnilisi abivahendeid, rikkus TsMS § 302 lg 2 ja § 299 lg 1. Ekspertiis põhineb osaliselt teadmata materjalidel. Olukorras,
4(8)
kus maakohus on jätnud arvestamata kostja ja EN ütlustega, on maakohus teinud osaliselt kostja ütlustele rajaneva ekspertiisiga arvestades vastuolulise otsuse.
15.Maakohus jättis EU ebaõigesti tunnistajana üle kuulamata. Maakohus ei ole tõendeid analüüsinud ja oma seisukohti seaduse kohaselt põhjendanud. Maakohus on ebaõigesti jätnud tähelepanuta psühhiaater VS arvamuse (kd VI tl 79-83) ja hindamata EN ütlused. Otsuses ei ole põhjendatud, miks EN ütlused ei ole usaldusväärsed. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta sotsiaaltöötajate RV ja EL tunnistajatena antud ütlused.
16.On arusaamatu hagejalt välja mõistetud ekspertiisikulu suurus. Esimese ekspertiisi eest nõutav 2-kordne tasu on alusetu. Teise ekspertiisi tasu ei peaks hageja tasuma, sest maakohus ei rahuldanud hageja ekspertiisitaotlust, vaid määras ekspertiisi teistsuguste küsimustega. Ekspertide poolt istungil küsimustele vastamine on kaetud ekspertiisitasuga. Hagejale teadaolevalt ei ole ekspertiisitasu määruseid tehtud või ei ole neid hagejale kätte toimetatud ja hagejal ei olnud võimalik ekspertiisikulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud pooled, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige, kuid maakohus on ebaõiges suuruses välja mõistnud hagejalt riigituludesse ekspertiisitasu, millises osas tuleb maakohtu otsus osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada.
19.TsMS § 652 lg 1 p 1 sätestab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus hagi lahendamisel faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
20.Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega, mille kohaselt on maakohus rikkunud mõlema kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramisel oluliselt menetlusõiguse norme. Õige on see, et 27.06.2014 määruse järgi ekspertiisi teinud eksperdid ei olnud riiklikult tunnustatud, kuid ainuüksi see ei tähenda, et 18.08.2014 ekspertiisiakt ei ole kohane tõend. Apellant ei ole väitnud, et ekspertideks olnud isikud - psühhiaater ML ja psühholoog EK - ei omanud ekspertiisi läbiviimiseks vajalikke eriteadmisi. TsMS § 294 lg 1 ei välista muu isiku määramist eksperdiks. Maakohus on 27.06.2014 määrusega (II kd, tl 186-188) ekspertiisi läbiviimise teinud TsMS § 294 lg 6 järgi ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, kes määras eksperdid. Kolleegiumi arvates ei mõjuta 18.08.2014 ekspertiisiakti (II kd, tl 217-220)
5(8)
usaldusväärsust tõendina see, et maakohus lubas ekspertidel kasutada ekspertiisi tegemisel kostja EN vande alla antud seletust. Ekspertiisiakti järgi ei ole eksperdid arvamuse andmiseks kasutanud tunnistajate ütlusi ja EN vande all antud seletust nende vasturääkivuste tõttu. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme 22.01.2015 määruses ekspertidele küsimuste esitamisel. TsMS § 298 lg 1 järgi saavad menetlusosalised eksperdile esitada küsimusi kohtu kaudu ja küsimused, mida eksperdile esitatakse, määrab kohus. Menetlusosaliste küsimuste tagasilükkamist peab kohus põhjendama. Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole ekspertiisimääruses põhjendanud, miks ta ei esitanud ekspertidele hageja 26.09.2014 menetlusdokumendis esitatud küsimusi, kuid kolleegiumi arvates on hageja esitatud küsimused olulises osas kaetud maakohtu 22.01.2015 määruses sõnastatud küsimusega: „Kas JO-l esines või ei esinenud 01.05.2012 või 11.05.2012 progresseruva kuluga raske psüühikahäire dementsus või esines tal ajuvereringehäiretest põhjustatud ajutine delirioosne seisund, mis takistas tal oma tegudest aru saada ja neid juhtida?“ Lisaks on pärast ekspertiisiga tutvumist maakohus lubanud pooltel eksperte suuliselt 14.12.2015 kohtuistungil küsitleda. Hageja on 08.12.2015 menetlusdokumendis esitanud ekspertidele kokku 41 küsimust, millele eksperdid vastasid. Kolleegium leiab, et ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et 04.06.2015 kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt (III kd, tl 60-90) ei vasta TsMS § 301 lg 1 nõuetele. Eksperdid on andnud põhjendatud vastuse kohtu esitatud küsimusele viisil, kus nad eelnevalt kirjeldasid tõendeid ja asjaolusid, millele tuginedes nad oma järelduse kujundasid. Eksperdid on hinnanud meditsiinidokumente ja muid tõendeid mahus, mis oli vajalik kohtu küsimusele vastamiseks. Eksitav on apellatsioonkaebuse väide, et 04.06.2015 ekspertiisiaktis on hinnatud tõendeid, mida ei ole käesoleva tsiviilasja toimikus. Maakohus lubas 15.04.2015 määrusega ekspertidel arvamuse andmiseks kasutada kõiki tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid kajastavaid dokumente. Eeltoodud dokumentide koopiad on pärast ekspertiisi läbiviimist esitatud maakohtule ja need asuvad käesoleva tsiviilasja toimikutes. Ebaõige on apellandi etteheide, et ekspertiisi aluseks olevate dokumentidega ei olnud menetlusosalistel võimalik tutvuda.
21.Tunnistajate EU, EL ja RV ülekuulamiseks esitas hageja taotluse 28.02.2014 (II kd, tl 49-50). 24.03.2014 e-kirjaga teatas kohus, et taotletud tunnistajatest kuulatakse üle sotsiaaltöötajad EL ja RV, kelle ülekuulamine toimus 08.04.2014 kohtuistungil. Hageja ei ole kohtule taotluse rahuldamata jätmisega mittenõustusmise kohta TsMS § 333 lg 1 järgi vastuväidet esitanud. Eeltoodu tõttu ei saa apellatsioonkaebuses apellant TsMS § 333 lg 3 ja § 652 lg 6 järgi tugineda veale kohtu tegevuses. Lisaks märgib kolleegium, et juhul, kui apellant leiab, et maakohus on menetlusõiguse norme rikkudes jätnud taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, siis oleks olnud tal võimalus esitada vastav taotlus ringkonnakohtule, kuid apellant ei ole soovinud tunnistaja ülekuulamist ringkonnakohtu poolt.
22.Õige on maakohtu järeldus, et psühhiaater VS vastused hageja esindaja küsimustele (VI kd, tl 79-83) ei sisalda olulist informatsiooni seoses käesoleva vaidlusega. Esitatud dokumendis dr. VS kirjeldab erinevaid haigusseisundeid, seostamata neid JO otsusevõimega testamendi tegemise ajal.
23.TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Siseveendumuse kujunemisel on oluline kaaluda ka
6(8)
tõendi usaldusväärusust. Tunnistaja EN on hageja abikaasa ja eelduslikult huvitatud vaidluse lahendamisest hageja kasuks. Õige on maakohtu järeldus, et tunnistajate RV ja EL ütlustest saab järeldada pärandaja tervisliku seisundi halvenemist perioodil 2011 kuni mai 2012, kuid tunnistajate ütlused ei sisalda andmeid selle kohta, kas JO sai testamendi tegemise ajal aru oma tegude tähendusest ja tagajärgedest või mitte.
24.Kolleegium leiab, et maakohus on menetluskulud jaganud vaidlustatud otsuses õigesti ja jätnud need TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Apellant vaidlustas kaebuses maakohtu poolt riigituludesse väljamõistetud ekspertiisitasude suurused. Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust selles osas.
25.27.06.2014 kohtumääruse järgi teostatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kohta on esitatud arve nr MAR14003221 summas 510 eurot (II kd, tl 222), mille maakohtu kohtunik on viseerinud pealdisega: „välja maksta“. Arve kohaselt on teostatud 2 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi maksumusega kokku 510 eurot. Õige on apellandi väide, et vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 275 p-le 2 on vastava ekspertiisi tasu 380 eurot. Tsiviilasja toimikust ei tulene, et oleks tehtud kaks ekspertiisi. Seega on maakohus ebaõigesti lubanud teostatud ekspertiisi eest välja maksta 510 eurot. Vaatamata sellele, et maakohus on ekspertiisiasutusele ebaõigesti tasunud, ei ole poolelt alust välja mõista riigituludesse suuremat summat, kui on kohtuekspertiisiseaduses ette nähtud. Apellant on tasunud ekspertiisikulu 380 eurot kohtu deposiiti, milleks teda kohustati maakohtu 10.07.2014 e-kirjaga. Seega ei kuulu 27.06.2014 ekspertiisi eest tasu hagejalt kohtuotsusega väljamõistmisele.
26.Pärast esimese ekspertiisi tegemist esitas hageja taotluse uue ekspertiisi läbiviimiseks, kuna esimest ekspertiisi ei teinud riiklikult tunnustatud eksperdid. Asjaolu, et ekspertiisimääruses ei olnud esitatud hageja esitatud küsimusi viisil nagu hageja soovis, ei vabasta hagejat menetluskulude tasumisest. 22.01.2015 määrusega määras maakohus ekspertideks riiklikult tunnustatud eksperdid psühhiaater KE ja neuropsühholoog TK. Kolleegiumi arvates ei ole selle ekspertiisi osas maakohus eksinud ekspertidele tasu määramisel. Kumbki ekspert on esitanud kohtule arve kompleksekspertiisi maksumuse tasumiseks pooles summas. Eksperdid on taotlenud Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 (Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjale tasu maksmise kord, edaspidi: määrus nr 322) § 52 lg 3 järgi seoses ekspertiisiks vajaliku ajakulu suurenemisega kehtestatud tasu 380 eurot suurendamist kolm korda. Maakohus on arvetele kirjutatud väljamaksmise korraldusega taotlust aktsepteerinud. Kolleegium leiab, et maakohus on tasu suurendanud põhjendatult. Eksperdid pidid arvamuse kujundamiseks läbi töötama lisaks muudele tõenditele üle 400 lehekülje meditsiinilist informatsiooni sisaldavaid dokumente, mille tõttu nõudis ekspertiisi tegemine tavapärasega võrreldes rohkem aega. Seega on teise kompleksekspertiisi tasu 1140 eurot õige.
27.Eksperdid KE Ja TK osalesid 14.12.2015 kohtuistungil ja vastasid suuliselt hageja eelnevalt esitatud küsimustele. Kohtuistungil osalemise eest esitas TK arve 187,20 euro saamiseks (VI kd, tl 20) ja KE 234 euro saamiseks (VI kd, tl 22). Maakohtu kohtunik kirjutas arvetele korralduse need välja maksta. Apellant leidis, et maakohus on määranud kohtuistungil osalemise eest ekspertidele tasu ja selle hagejalt väljamõistnud ebaõigesti, kuna määruse nr 322 § 51 lg 1 p 5 järgi kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu sisaldab kõiki
7(8)
ekspertiisi tegemisega seonduvaid kulusid, sealhulgas eksperdi kohtumenetluses osalemisega kaasnevad kulud. Kolleegium nõustub apellandiga, et määruse nr 322 § 51 lg 1 p 5 järgi ekspertiisitasu hõlmab ka kohtuistungil osalemise. Eeltoodu tõttu ei olnud kohtuistungil osalemise eest eksperdid õigustatud tasu saama. Vaatamata sellele, et maakohus on ekspertidele tasu väljamaksmise otsustanud, leiab kolleegium, et ekspertide kohtuistungil osalemise tasu ei kuulu hagejalt väljamõistmisele.
28.Eelnevalt tuvastatust tulenevalt tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse ekspertiisi maksumus 1140 eurot.
29.Õige on kaebuse väide, et TsMS § 159 lg 1 järgi tuleb kohtul eksperdile makstav tasu ja hüvitatavad kulud kindlaks määrata määrusega ja nimetatud määrus on TsMS § 159 lg 3 järgi edasikaevatav. Maakohus on jätnud ekspertidele tasu määramise kohta määruse tegemata. Kolleegiumi arvates ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, kuna ringkonnakohtul oli võimalik hageja kaebuse põhjal ekspertidele tasuks määratud summasid apellatsioonimenetluses kontrollida.
30.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega puudutavalt ainult ekspertiisitasude väljamõistmist riigituludesse, tuleb ringkonnakohtu arvates jätta TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 178 lg 4 järgi apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (hageja) kanda. Maakohtu menetluskulud on seoses hagi rahuldamata jätmisega õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jäetud hageja kanda.
31.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjat esindas ringkonnakohtu menetluses lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi. Esitatud taotluse järgi kulutas kostja esindaja kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele ning õigusliku seisukoha kujundamisele 1 tunni ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 8 tundi. Ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks ja seal osalemiseks kulus taotluse kohaselt 2,5 tundi. Kokku 11,5 tundi. Kolleegium leiab, et kostja (vastustaja) ajakulu on vaidluse asjaolusid ja esitatud menetlusdokumente arvestades vajalik ja põhjendatud. Vastustaja esindaja tunnitasu on taotluse kohaselt 115 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnituse kohaselt on kõik kulud seotud käesoleva menetlusega ja hageja ei saa neilt käibemaksu tagasi. Tunnitasu suurus vastab kolleegiumi arvates kohtupraktikas tavapärasele vandeadvokaadi tunnihinnale. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1587 eurot.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.