Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-3-1-13-17 1. august 2017 Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Taago Voolu kaebus Tallinna Vangla otsuste ja vaideotsuse tühistamiseks, mis puudutavad kaebajale pikaajaliste kokkusaamiste keelamist ning Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajale pikaajalist kokkusaamist elukaaslasega Kaebaja Taago Vool Vastustaja Tallinna Vangla Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-2393 Tallinna Vangla kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna Vangla kassatsioonkaebus.
2.Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2016. a otsus ning tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-2393 osas, millega rahuldati Taago Voolu kaebus osaliselt ning tühistati Tallinna Vangla 12. mai 2016. a otsus nr 511/16/12842-1 ja 30. mai 2016. a otsus nr 5-11/16/14337-1.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Taago Voolu kaebus täies ulatuses rahuldamata.
4.Jätta Taago Voolu menetluskulud tema enda kanda.
1.Taago Vool peeti 14. aprillil 2014 kahtlustatavana kinni ja viibib vahi all alates 16. aprillist 2014. Riigiprokuratuur keelas 16. aprilli 2014. a määrusega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1431 alusel T. Voolul kokkusaamised, kirjavahetuse ja telefoni teel suhtlemise kõikide isikutega, v.a riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ning kaitsja, samuti lühiajalised väljaviimised. Riigiprokuratuur lubas 9. septembri 2014. a määrusega T. Voolule lühiajalised kokkusaamised, kirjavahetuse ja telefonikõned teiste hulgas elukaaslasega. Riigiprokuratuur tühistas
5.novembri 2014. a määrusega T. Voolu suhtes 16. aprilli 2014. a määrusega kehtestatud lisapiirangud täies mahus, kuna puudub alus arvata, et vahistatu suhtlemine kolmandate isikutega võiks kriminaalmenetlust kahjustada. 19. märtsil 2015 anti T. Vool kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku § 255 lg-s 1 ja § 214 lg 2 p-des 1 ja 4 sätestatud kuritegude toimepanemises. 19. märtsil 2015 toimunud eelistungil jättis kohus T. Voolule kohaldatud tõkendi – vahistamine – muutmata.
7.septembril 2016 mõisteti T. Vool Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6717 talle süüks pandud kuritegudes süüdi.
3-3-1-13-17
2.T. Vool esitas 23. veebruaril 2015 Tallinna Vanglale taotluse elukaaslasega pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Tallinna Vangla jättis selle 12. märtsi 2015. a otsusega nr 5-8/15/6326-2 läbi vaatamata. T. Vool pöördus uue taotlusega Tallinna Vangla poole 3. juulil 2015, kuid sellegi taotluse jättis Tallinna Vangla 29. juuli 2015. a otsusega nr 5-8/15/19880-2 läbi vaatamata, kuna vangistusseaduse (VangS) § 25 ja § 94 lg 5 kohaselt saab pikaajalist kokkusaamist taotleda üksnes kinnipeetav. Tallinna Vangla jättis 31. augusti 2015. a vaideotsusega nr 5-15/15/24652-1 T. Voolu vaide rahuldamata.
3.T. Vool esitas 22. septembril 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 29. juuli 2015. a otsuse ja 31. augusti 2015. a vaideotsuse tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajal pikaajalist kokkusaamist oma elukaaslasega. Kaebuse kohaselt on Tallinna Vangla rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-d 8 ja 14, kuna ei ole kaebajale võimaldanud kohtumisi lähedastega. Kaebaja on vahi all olnud pikka aega, kuid talle ei ole kordagi selle aja jooksul võimaldatud pikaajalist kokkusaamist oma perekonnaga. Pikka aega vahistatu staatuses viibivale isikule pikaajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamine võib endast kujutada põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse ebaproportsionaalset riivet (Riigikohtu 19. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-62-09, p 18). Kaebajale KrMS § 1431 alusel kehtestatud suhtlemispiirangud tühistati 5. novembril 2014, mistõttu puudub alus käsitada tema kohtumist elukaaslasega kriminaalmenetlust ohustavana. VangS § 94 lg-s 5 sätestatud keeldu ei saa õigustada kriminaalmenetluse tagamise eesmärkidega.
4.Tallinna Halduskohus jättis 18. märtsi 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata, kuna VangS § 25 ja § 94 5 järgi ei ole vahistatule pikaajalisi kokkusaamisi ette nähtud ning puudub alus tunnistada kõnealune piirang põhiseadusega vastuolus olevaks. VangS § 94 lg 5 on imperatiivne norm ega võimalda kaalumist. Vahistatu pikaajaliste kokkusaamiste keelu põhiseaduslikkust on Riigikohus analüüsinud 4. aprilli 2011. a otsuses asjas nr 3-4-1-9-10 ning leidnud selle olevat põhiseadusega kooskõlas. Kaebaja saab perekondlikke sidemeid säilitada lühiajaliste kokkusaamiste käigus. Kaebaja on suhelnud elukaaslasega telefoni teel ning saanud ka kirju ja pakke.
5.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ning täiendas seda nõudes ka vangla hilisemate keelduvate otsuste tühistamist ning kokkusaamiste võimaldamist. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30. mai 2016. a määrusega taotluse kaebuse täiendamiseks nõuetega tühistada Tallinna Vangla 12. oktoobri 2015. a otsus nr 5-11/15/26762-2, 18. novembri 2015. a otsus nr 5-11/15/30502-2, 10. detsembri 2015. a otsus nr 5-11/15/30502-4, 30. detsembri 2015. a otsus nr 5-11/15/36523-2, 17. veebruari 2016. a otsus nr 5-11/16/3621-2, 4. märtsi 2016. a otsus nr 5-1116/5965-2, 31. märtsi 2016. a otsus nr 5-11/16/8124-2 ja 12. mai 2016. a otsus nr 5-11/16/12842-1. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse muutmine on lubatav ja otstarbekas ning kuivõrd kõigi taotluste rahuldamise välistas kehtiv õigus, ei saanuks vastustaja vastuväited muudetud nõude kohta sisult erineda esialgse nõude kohta esitatud vastuväidetest. Kaebuse nõuete täiendamine aitab vältida uusi kohtuvaidlusi ning VangS § 11 lg-s 5 ja § 47 lg-s 1 sätestatud nõuded olid esialgse kaebusega halduskohtusse pöördumisel täidetud.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30. juuni 2016. a otsusega kaebaja taotluse haldusasjas esitatud kaebuse täiendamiseks nõudega tühistada Tallinna Vangla 30. mai 2016. a otsus nr 5-11/16/14337-1 ning tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata VangS § 94 lg 5. Ühtlasi rahuldas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu
18.märtsi 2016. a otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Vangla 12. mai 2016. a otsuse nr 5-11/16/12842-1 ja 30. mai 2016. a otsuse nr 5-11/16/14337-1. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata.
6.1.Kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi mitte võimaldades on tuginetud vaid VangS § 94 lg-le 5, kuid välja ei ole toodud mitte ühtegi sisulist asjaolu või põhjendust, millest nähtuks, et kaebajale ja tema 2(4)
3-3-1-13-17
elukaaslasele pikaajalise kokkusaamise võimaldamine võiks kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust või soodustada kuritegude jätkuvat toimepanemist. Asjas on oluline see, et kaebaja elukaaslane ei ole kriminaalmenetlusega seotud. Seda aspekti on riive proportsionaalsuse hindamisel nimetanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) (Varnas vs. Leedu, p 120; Costel Gaciu vs. Rumeenia, p 60). Vahistatu pikaajaliste kokkusaamiste piirang kujutab endast ühtlasi vahistatu perekonnaliikmete PS §-ga 26 tagatud põhiõiguse peaaegu sama intensiivset riivet. Lühiajalised kokkusaamised, kirjavahetus ja telefonikõned aitavad kahtlemata kaasa vahistatu peresidemete säilimisele, kuid need ei saa asendada pikaajalisi kokkusaamisi, sest ei võimalda viimati nimetatuga võrreldavat lähedust. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja perekonnaelu puutumatuse õiguse riivet saab pidada ebaproportsionaalseks hiljemalt alates Tallinna Vangla 12. mai 2016. a keeldumisest, selleks ajaks oli kaebaja vahistamisest möödunud üle kahe aasta ning prokuratuur oli pooleteise aasta eest lõpetanud kõik KrMS § 1431 alusel kehtestatud suhtluspiirangud. Kuivõrd Tallinna Vangla jättis 12. mai 2016. a ja 30. mai 2016. a otsustega kaebaja 8. mai ja 26. mai 2016. a taotlused rahuldamata kaalumist mittevõimaldava VangS § 94 lg 5 tõttu, tunnistas Tallinna Ringkonnakohus nimetatud sätte PS §-ga 26 vastuolus olevaks ning jättis asjas lahendamisel kohaldamata.
6.2.1. jaanuaril 2013 jõustunud VangS § 94 lg 5 reguleeris vahistatu pikaajalisi kokkusaamisi eraldi, mistõttu ei saa viidatud sätte kehtetuks tunnistamise korral vahistatu pikaajaliste kokkusaamiste keeldu tuletada enam ka VangS § 94 lg-st 1. Kuivõrd VangS § 25 lg-te 1, 11, 2 ja 4 järgi saab vangla anda loa pikaajaliseks kokkusaamiseks üksnes juhul, kui eelnevalt on tuvastatud seaduses sätestatud tingimuste täidetus ja keeldumise aluseks olevate asjaolude puudumine, ei ole võimalik rahuldada kaebaja taotlust kohustada Tallinna Vanglat võimaldama talle pikaajalist kokkusaamist tema elukaaslasega, sest VangS §-s 25 toodud asjaolud on välja selgitamata. Varasemate kui 12. mai 2016. a keeldumiste tühistamise nõuete osas jäi kaebus rahuldamata.
6.3.Kaebaja tasus riigilõive kokku 90 eurot. Kuna kaebus rahuldati viiendiku ulatuses, mõistis Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja 18 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
7.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis 16. novembri 2016. a otsusega asjas nr 3-4-1-2-16 rahuldamata Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2016. a otsuses haldusasjas nr 3-152393 sisalduva taotluse ning leidis, et VangS § 94 lg 5, mis sätestab, et vahistatule ei kohaldata VangS §-s 25 sätestatud pikaajalist kokkusaamist, on põhiseadusega kooskõlas. Kolleegium jäi oma varasemas 2011. a lahendis võetud seisukoha juurde, et vahistatute puhul ei ole võimalik saavutada jätkuva kuritegude toimepanemise, sh tõendite hävitamise, muutmise ning võltsimise ja tunnistajate mõjutamise vältimise eesmärke teise, isikut vähem koormava, kuid vähemalt sama efektiivse abinõuga kui pikaajaliste kokkusaamiste keelamine (otsus asjas nr 3-4-1-9-10, p 60). Vahistatute pikaajalise kokkusaamise keeld on nende perekonnapõhiõiguse vajalik piirang. Kolleegium märkis, et vahistatuse põhjendatuse kontrolli reguleerivad asjakohased kriminaalmenetluse seadustiku sätted võimaldavad kaaluda vahistatu perekonnaelu puutumatuse põhiõiguse riive proportsionaalsust kriminaalasja menetluse käigus. Kolleegium leidis, et kaebaja perekonnaelu puutumatuse põhiõiguse riivet on tema suhtes kohaldatud tõkendi jätkuva põhjendatuse kontrolli menetlustes korduvalt kaalutud, mistõttu ei kahelnud kolleegium selles, et VangS § 94 lg 5 on kaebaja olukorda arvesse võttes põhiseaduspärane.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Tallinna Vangla palub kassatsioonkaebuses Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2016. a otsuse tühistada ning jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2016. a otsuse. Kassatsioonkaebuses märgitakse järgmist.
8.1.Ringkonnakohus jättis asjas kohaldamata VangS § 94 lg 5, leides, et see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis aga 16. novembri 2016. a otsuses asjas nr 3-4-1-2-16, et VangS § 94 lg-s 5 sätestatud absoluutne keeld on vaidlusalusel juhul 3(4)
3-3-1-13-17
konkreetse kaebaja olukorda arvestades põhiseaduspärane ega riiva kaebaja perekonnaelupõhiõigust ebaproportsionaalselt. Ringkonnakohus jättis nimetatud sätte ebaõigesti kohaldamata.
8.2.Kaebaja oli 12. ja 16. mail 2016 pikaajalise kokkusaamise taotluse esitamise ajal vahistatu staatuses, mistõttu ei olnud tal VangS § 94 lg 5 järgi pikaajalise kokkusaamise õigust. Alates
2.novembrist 2016 on kaebaja kinnipeetu staatuses, mistõttu VangS § 94 lg 5 ei kohaldu enam tema suhtes. Sellele vaatamata tuleb ringkonnakohtu õigusvastane otsus tühistada.
9.Kaebaja märgib vastuses kassatsioonkaebusele, et Tallinna Vangla kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning ringkonnakohtu otsus tuleb jõusse jätta, kusjuures VangS § 94 lg 5 tuleb põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada. Vangla on pikaajalisi kokkusaamisi keelates tuginenud vaid VangS § 94 lg-le 5, hindamata sealjuures ühtegi sisulist asjaolu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on küll ülal viidatud lahendis leidnud, et VangS § 94 lg 5 on põhiseadusega kooskõlas, kuid jätnud arvesse võtmata KrMS § 1431 lg 1. Seda meedet arvestades puudub alus kohaldada veelgi enam isiku õigusi piiravat VangS § 94 lg-t 5.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis vaidlustatud otsusega kohaldamata VangS § 94 lg 5, kuna leidis selle olevat põhiseadusega vastuolus, mistõttu edastati otsus Riigikohtule võtmaks seisukohta viidatud sätte põhiseaduspärasuses. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 16. novembri 2016. a otsuses asjas nr 3-4-1-2-16, et VangS § 94 lg 5 on põhiseadusega kooskõlas.
11.Viidatud lahendi järgi on asja lahendamisel kohaldatav VangS § 94 lg 5 ning seetõttu tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2016. a otsus tühistada osas, millega VangS § 94 lg 5 jäeti kohaldamata ning rahuldati kaebus osaliselt ning tühistati Tallinna Vangla 12. mai 2016. a otsus nr 511/16/12842-1 ja 30. mai 2016. a otsus nr 5-11/16/14337-1. Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2016. a otsuse tühistamiseks ei ole alust. Tallinna Vangla otsused, millega kaebajale keelduti võimaldamast pikaajalist kokkusaamist oma elukaaslasega ajal, mil kaebaja oli vahistatu, on õiguspärased, mistõttu jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata.
12.Kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, peab Riigikohus muutma halduskohtumenetluse seadustiku § 109 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotust. Seetõttu jäävad kaebaja kantud menetluskulud 90 eurot täielikult kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.