OÜ KODALA kaebus kohustada Rae valda vastama OÜ KODALA 04.10.2016 pöördumisele ning selgitama Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsuse nr 424 p 4 tähendust
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ KODALA (registrikood: 10048947), volitatud esindaja v.adv Enno Heringson Vastustaja – Rae vald, seaduslik esindaja Martin Minn ja volitatud esindaja Maiga Liiv
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Rae valla taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-17-817 menetlus.
3.Mõista Rae vallalt välja OÜ KODALA menetluskulud summas 532,80 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 80 senti).
4.Tagastada OÜ-le KODALA kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot (viisteist eurot) Heringson ja GLO OÜ arveldusarvele Swedbank AS-is EE082200221053124673.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p-de 2 ja 3 peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (HKMS § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 2).
1.OÜ-le KODALA kuulub Harjumaal Rae vallas Lehmja külas asuv Kurekivi kinnisasi (katastriüksus 65301:002:0747). Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsusega nr 424 kehtestati Kurekivi, Kuremaa, Kuremetsa ja Kurepõllu kinnistute detailplaneering (DP). Otsuse p 4 kohaselt ei väljasta vallavalitsus ehituslube DP alal planeeritud kruntidele hoonete ehitamiseks enne DP järgsete krunte teenindavate tehnovõrkude ja teede väljaehitamist arendaja poolt ja neile kasutuslubade väljastamist.
2.Kaebaja pöördus viiel korral Rae valla poole (04.10.2016, 16.11.2016, 30.11.2016, 11.01.2017 ja viimati 09.03.2017) samasisulise nõudega: selgitada Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsuse nr 424 p 4 sisu. Lühidalt soovis kaebaja teada, kas Kurekivi kinnistut on võimalik arendada eraldi teistest DP-ga hõlmatud kinnistutest. Kuna kaebaja hinnangul tema pöördumistele ammendavalt ei vastatud, pöördus ta oma õiguste kaitseks halduskohtusse.
3-17-817
3.Tallinna Halduskohus võttis 20.04.2017 määrusega menetlusse OÜ KODALA kaebuse Rae valla kohustamiseks vastata kaebaja 04.10.2016 pöördumisele ja selgitada Rae Vallavolikogu 12.08.2008 otsuse nr 424 p 4 tähendust. Vastustajale määrati tähtaeg kaebusele vastamiseks.
4.Oma 22.05.2017 vastuses kaebusele märkis Rae vald, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaebaja pöördumistele on ammendavalt vastatud. Kaebaja soovib, et vastustaja vastaks tema pöördumisele talle meelepärasel viisil, kuid kohus ei saa kohustada vastustajat vastama konkreetsel viisil. Nõnda ei ole kaebusega võimalik saavutada selle eesmärki. Viimati vastati 09.03.2017 pöördumisele 10.05.2017 kirjaga nr 6-6/7864-8.
5.Kohus leidis 21.06.2017 kohtunõudes, et kaebaja pöördumisele on 10.05.2017 kirjaga asjakohaselt vastatud ning küsis kaebajalt, kas ta on oma pöördumisele ammendava vastuse saanud ning kuidas ta soovib menetlust jätkata.
6.Kaebaja 22.06.2017 vastuse kohaselt on ta saanud selge vastuse oma pöördumisele, mistõttu on põhjendatud lõpetada menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja täitis kohtunõude kohtumenetluse tõttu. Viimati esitas kaebaja Rae vallale selgitustaotluse 09.03.2017, millele tulnuks vastata 10.04.2017. Rae vald vastas selgitustaotlusele 10.05.2017 ehk pärast kaebuse menetlusse võtmist. Toimingu tegemise tingis kaebuse esitamine, mistõttu tuleb vastustajal hüvitada HKMS § 108 lg-le 6 alusel kaebaja menetluskulud. Kaebaja esitas samas kuludokumendid.
7.Kohus küsis vastustajalt 11.07.2017 kohtunõudega seisukohta menetluse lõpetamise taotlusele ning andis võimaluse vaielda vastu menetluskuludele.
8.Vastustaja jääb oma 13.07.2017 vastuses varem väljendatud seisukohale, et kuna kaebaja taotlustele on ammendavalt vastatud, ei ole tema subjektiivseid õigusi riivatud. Vastustaja ei nõustu haldusasja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja ei saa nõuda vastustajalt endale meelepäraseid vastuseid. Ka kohus märkis oma 20.04.2017 määruse p-s 5, et ei saa vastustajat kohustada vastama konkreetsetele küsimustele konkreetsel viisil, sest haldusorganil on pöördumistele vastamisel ulatuslik diskretsioon. Kaebaja 04.10.2016 pöördumisele vastati faktiliselt 14.11.2016. Vastustaja hinnangul on ebaõige kohtu 11.07.2017 nõudes väljendatud seisukoht, et kaebaja 04.10.2016 pöördumisele vastati alles 10.05.2017. Vastustaja on andnud kaebajale korduvalt ühetaolisi ja ammendavaid selgitusi (14.11.2016, 24.11.2016 ja 23.01.2017). Arvestades, et kaebaja on tegelenud Rae vallas kinnisvaraarendusega, on planeerimis- ja ehitusvaldkond temale tuttav, mistõttu ei ole usutav, et ta ei mõistnud vastustaja korduvaid selgitusi. Oluline on, et kaebajale on faktiliselt vastatud. Kuna kohustamisnõue on täidetud enne 11.07.2017 kohtunõuet, ei saa menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kohus ei saa otsustada, missugune vastus konkreetselt oli või oleks pidanud olema. Vastusaja vaidleb vastu kaebaja menetluskuludele. Kaebaja menetluskulud on põhjendamatult suured. Õigusabi kestusega 8 tundi ja 18 minutit niivõrd lihtsas vaidluses, mis on seotud kliendiga suhtlemise, kohtupraktika otsimise, kaebuse koostamise, täiendamise ja esitamisega, on ebamõistlikult pikk. Kaebus koosneb enamjaolt kaebaja ja vastustaja vahelise kirjavahetuse osalisest taasesitamisest. Õigusabikulud on põhjendatud kõige enam 4 tunni ja 27 minuti ulatuses. Riigilõivu väljamõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus peab esmalt vajalikuks välja tuua, et kaebaja esitas vastustajale pöördumised 04.10.2016, 16.11.2016, 30.11.2016, 11.01.2017 ja 09.03.2017, millele vastustaja vastas vastavalt 14.11.2016 kirjaga nr 6-6/7864-2, 24.11.2016 kirjaga nr 6-6/7864-4, 14.12.2016 2(5)
3-17-817 kirjaga nr 6-6/9088-1, 23.01.2017 kirjaga nr 6-6/7864-6. Kaebaja 09.03.2017 pöördumisele vastas Rae vald 10.05.2017 kirjaga nr 6-6/7864-8.
10.Kohus märkis 20.04.2017 menetlusse võtmise määruses, et kaebaja pöördumistele ei ole üheselt mõistetavalt vastatud. Kohtu hinnangul tekitas segadust Rae Vallavalitsuse 24.11.2016 vastus nr 6-6/7864-4 (20.04.2017 määruses ja 11.07.2017 kohtunõudes on ekslikult märgitud 14.11.2016 vastus nr 6-6/7864-2), milles märgiti järgmist: „ [...] kuivõrd Rae Vallavalitsuse seisukoht ei välista detailplaneeringualal paiknevate kinnisasjade, sh Kurekivi kinnisasi, eraldiseisvat arendamist, siis puudub vajadus osaühing KODALA 04.10.2016 kirjas toodud juriidiliste väidete ümberlükkamiseks. Küll aga peab Rae Vallavalitsus vajalikuks märkida, et detailplaneeringualal asuvate kinnisasjade eraldiseisvaks arendamiseks tuleb välja töötada lahendused, mille realiseerumine tagaks ehitatavaid hooneid teenindavate rajatiste kehtivatele nõuetele vastavuse“. Sellega erines kohtu hinnangul Rae valla seisukoht sama vastuse 2. lõigus sedastatust, 14.12.2016 vastusest ja 23.01.2017 vastusest. Viidatud vastustes on Rae vald korranud seisukohta, et OÜ-le KODALA kuuluvale Kurekivi kinnisasjale on võimalik hooneid ehitada, kui nende hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja teed on vastavalt detailplaneeringule ning kehtivatele nõuetele valmis ehitatud ja neile on kasutusload väljastatud. Kohus mõistis vastustaja 24.11.2016 vastuse nr 6-6/7864-4 (20.04.2017 määruses ekslikult märgitud 14.11.2016 vastuse nr 6-6/7864-2) 2. ja 3. lõiku koostoimes selliselt, et Kurekivi kinnistule hoonete ehitamise eelduseks on vajalik eelnevalt kogu DP ala osas krunte teenindavate tehnovõrkude ja teede väljaehitamine ja neile kasutuslubade väljastamine.
11.Kohus jääb varem väljendatud seisukoha juurde. Vastustaja ei ole andnud kaebaja pöördumistele 14.11.2016, 24.11.2016, 14.12.2016 ja 23.01.2017 kirjades selget vastust. Viidatud vastustest ei ole võimalik aru saada, kas Kurekivi kinnistu eraldiseisev arendamine teiste DP alasse jäävate kinnistuteta on võimalik või mitte. Kui 24.11.2016 kirja nr 6-6/7864-4
3.lõigust nähtub, et võimalust Kurekivi kinnistut eraldiseisvalt arendada ei saa välistada, siis sama kirja 2. lõigus ning 14.11.2016, 14.12.2016 ja 23.01.2017 kirjades on korratud, et hoonete ehitamine on võimalik juhul, kui vastavalt DP-le ehitatakse valmis hoonete teenindamiseks vajalikud teed ja tehnovõrgud ja neile väljastatakse kasutusload. Eelnevast tulenevalt ei saa väita, et Rae valla vastus oleks üheselt mõistetav. Kuigi kaebajal on kinnisvaraarenduses eriteadmised, ei saa eeldada, et ta peab mõistma vastustaja vastuolulisi selgitusi. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus pöörduda selgitustaotlustega kohaliku omavalitsuse poole ja saada neile pöördumistele vastuseid. Iseenesest on kohalikul omavalitsusel õigus valida, kuidas pöördumistele vastata. Pöördumistele vastamise näol on tegemist menetlustoiminguga ning menetlustoimingu vormi valikul on haldusorganil kaalutlusruum (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 1). Põhiseaduse ja seadustega kehtestatakse sisule vaid üldised nõuded. Nõnda ei saa kohalikku omavalitsust kohustada vastama pöördumistele teatud viisil, sh pöördujale meelepärasel viisil. Selleks, et see õigus oleks tegelikkuses tagatud, peab vastus siiski lahendama pöördumises püstitatud probleemi või küsimused. Ka põhiseaduse kommentaaris märgitakse, et PS §-is 44 sätestatud õiguse eesmärgiks ei ole mitte niivõrd anda igaühele õigus pöördumisi esitada, kui just tagada neile vastuste saamine, mis annab pöördumisele mõtte (Kask, Oliver. Põhiseaduse § 46 kommentaar. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Tallinn: Juura, 2017). Kohustuse täitmiseks ei piisa seega üksnes faktilisest vastamisest, vaid vastus peab andma pöördumisele lahenduse. Vastupidine tõlgendus ei võimaldaks õigust efektiivselt realiseerida. Kuivõrd lahendusest sõltub, kas ja missugused võimalused on avaldajal enda õiguste edasiseks kaitseks, peab vastus olema selge ja üheselt mõistetav. Selles ei tohi olla vasturääkivusi. Käesoleval juhul edastati kaebajale üksteisele vastukäivaid vastuseid, millest ei olnud võimalik aru saada, missugust lahendust peab vallavalitsus Kurekivi kinnistu arendamisel võimalikuks. Kuna kaebaja pöördumistele ei ole selgelt vastatud, on tal kaebeõigus kohustamiskaebuse 3(5)
3-17-817 esitamiseks. Vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise ja kaebuse perspektiivituse tõttu tuleb jätta rahuldamata.
12.Kohus leidis 21.06.2017 kohtunõudes, et vastustaja on oma 10.05.2017 vastusega andnud asjakohased selgitused kaebaja pöördumisele. Kohus viitas samas HKMS § 152 lg 1 p-le 4, mille kohaselt lõpetatakse haldusasja menetlus määrusega, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud. Kaebaja leidis oma 22.06.2017 vastuses kohtunõudele, et on saanud selge vastuse pöördumisele, mistõttu on põhjendatud lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on seisukohal, et kuna toiming tehti kohtumenetluse tõttu, tuleb vastustajal hüvitada tema menetluskulud. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja pöördumisele anti selge vastus 10.05.2017 kirjas nr 66/7864-8. Vastusest nähtub, et Kurekivi kinnistu eraldiseisev arendamine on võimalik, kui ehitatakse valmis hoonete teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja teed ja neile väljastatakse kasutusload. Vastuses on selgitatud, et planeeringualas kajastatud teiste kinnisasjade hõlmamise vajadus sõltub planeeritavate hoonete iseloomust, millest selguvad omakorda piirkonnas tegutsevate võrguettevõtete poolt antavad tehnilised tingimused, tulevane liikluskoormus ja sellele vastav liikluskorralduse vajadus. Vastuse kohaselt ei nõuta Kurekivi kinnistule ehitamiseks seega kogu DP ala arendamist, mis aga nähtus Rae valla varasematest vastustest. Kuna kaebuses nõutav toiming on tehtud, tuleb haldusasja menetlus määrusega lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on saavutanud eesmärgi, mille tõttu ta kohtusse pöördus. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Haldusasja menetlus tuleb lõpetada.
13.HKMS § 109 lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus lõpetas määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja on nõudnud vastustajalt menetluskulude hüvitamist ja esitanud kuludokumendid. Kohus nõustub kaebajaga, et taotletud toiming tehti põhjusel, et kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse. Vastustaja on kaebaja 09.03.2017 pöördumisele vastanud 10.05.2017 kirjaga nr 6-6/7864-8, s.o pärast kaebuse menetlusse võtmist. Kohus selgitas 20.04.2017 määruses, missugused ebakõlad vastustes esinevad ning vastustaja on 10.05.2017 vastuses selgelt märkinud, mis tingimustel on võimalik Kurekivi kinnistu eraldiseisev arendamine. Varasemates vastustest see välja ei tulnud. Seega võib eeldada, et nõutud toiming tehti kohtumenetluse tõttu. Asjaolu, et kohus küsis 11.07.2017 kohtunõudes vastustaja seisukohta menetluse lõpetamise taotlusele ja kaebaja menetluskuludele, ei mõjuta seda, et vastustaja vastas kaebaja pöördumisele pärast kaebuse menetlusse võtmist.
14.Kahtlust ei ole, et kaebaja on menetluskulud kandnud. Menetluskulude kandmist tõendab pangakonto väljavõte (kaebaja 22.06.2017 vastus kohtunõudele, lisa 3). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotletud menetluskulud on põhjendamatult suured. Kaebaja esitas kohtule 22.06.2017 menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on kaebajale osutatud õigusabi hinnaga 144 eurot/h (koos käibemaksuga) kokku 9 h ja 36 min ulatuses (8 h 18 min arve nr 1170403 kohaselt + 1 h 18 min arve nr 1170610 kohaselt) kokku summas 1382,40 eurot. 4(5)
3-17-817 Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestab kohus muu hulgas läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, seda, kui palju korratakse varem esitatud seisukohti, samuti menetluse kestust. Kohus ei kahtle, et esindajakulu on seotud käesoleva vaidlusega. Töö maht ja asja keerukus ei ole siiski vastavuses sellele kulutatud ajaga. Vaidlused selgitustaotlusele vastuse saamiseks ei ole keerukad ning ei nõua eriteadmisi. Nõude põhjendamisel ei ole vaja näidata, miks vastustaja seisukoht Kurekivi kinnistu eraldiseisva arendamise lubamata jätmise kohta ei ole juriidiliselt õige, kuna selles osas ei saa kohus seisukohta võtta. Vaidlus käib selgitustaotlusele vastamise üle ning täpsemalt selle üle, kas vastustaja on seda teinud. Kaebuses on suuresti korratud selgitustaotluses esitatud põhjendusi ja refereeritud juba esitatud taotlusi. Menetlusse võtmise määrusele vastamisel oleks piisanud ühest lausest, kas kaebaja peab võimalikuks asja lahendamist lihtmenetluses, asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 3 h ja 42 minutit. Kohtul tuleb kontrollida volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele pole vastu vaieldud (HKMS § 108 lg 12). Kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel näidatud käibemaksuga. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista õigusabikulud summas (222/60 x 144 = ) 532,80 eurot.
15.Kaebajale tuleb tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Riigilõivu tagastamiseks ei ole vaja esitada avaldust.