Otsuse avalikult teatavaks 12. juuli 2017, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-16-1471
Haldusasi
MUZ-MUZ OÜ kaebus Keila valla tegevusetusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 1320 eurot
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: MUZ-MUZ OÜ, esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Meris Velling Vastustaja: Keila vald
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja mõista Keila vallalt MUZ-MUZ OÜ kasuks välja tegevusetusega tekitatud varalise kahju hüvitis summas 1320 eurot.
2.Mõista Keila vallalt MUZ-MUZ OÜ kasuks välja menetluskulud summas 990 eurot.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. august 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.20.07.2016 saabus Tallinna Halduskohtule MUZ-MUZ OÜ kaebus Keila valla kohustamiseks lahendada kaebaja 12.04.2015 esitatud Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus ja Keila valla tegevusetusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 1320 eurot. Kohus võttis kaebuse oma 30.08.2016 määrusega menetlusse.
2.29.09.2016 saabus kohtule Keila valla vastus kaebusele, millest nähtus, Keila Vallavolikogu on oma 29.07.2016 otsusega nr 288/0716 otsustanud jätta algatamata Keila valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu Keila vallas Tuulna külas Siimu kinnistul (vt tl 6263). 20.10.2016 saabus kohtule kaebuse esitaja seisukoht, milles kaebaja nõustub haldusasja menetluse lõpetamisega kohustamisnõudes.
3.23.11.2016 määrusega lõpetas kohus menetluse MUZ-MUZ OÜ kaebuse nõudes Keila valla kohustamiseks lahendada kaebaja 12.04.2015 esitatud Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus ja jättis kohustamiskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ühtlasi jätkas kohus menetlust MUZ-MUZ OÜ kaebuse nõudes Keila valla tegevusetusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 1320 eurot. 13.03.2017 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Vastustaja on tegevusetusega põhjustanud kaebajale kahju. Kaebaja selgitab, et MUZ-MUZ OÜ esitas 12.04.2015 Keila vallale taotluse kaebaja kaasomandisse kuuluva kinnistu (asukohaga Siimu, Tuulna küla, Keila vald, Harju maakond, nimetusega Siimu, registriosa nr 3150802, edaspidi Siimu kinnistu) detailplaneeringu algatamiseks (tl 5-7p – 12.04.2015 taotlus; tl 8-19 – detailplaneeringu algatamiseelne eskiis koos lisadega). Alates 2015. a mai lõpust on kaebaja püüdnud erinevate pöördumistega välja selgitada Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamisega seonduva menetluse viivituse põhjuseid, et menetluse kiirendamisele omalt poolt kaasa aidata. Vastustaja on mitmed kaebaja pöördumised jätnud tähelepanuta (tl 20 – planeerija 27.05.2015 kiri; tl 21 – planeerija 15.06.2015 kiri; tl 22 – planeerija 28.02.2016 kiri; tl 23 – T. K. 09.03.2016 kiri); vastamisel on menetluse viibimist põhjendatud suure töökoormuse või ametnike puudumisega (tl 24 ja selle pöördel – A. Pallase 02.02.2016, 12:48 kiri, tl 25 ja selle pöördel – 13.04.2016 Keila Vallavalitsuse vastus vaidele; tl 26 ja selle pöördel – 04.07.2016 Keila Vallavalitsuse vastus) ning järjepidevalt on antud täitma lubadusi selle kohta, et peatselt kaebaja taotlus lahendatakse (tl 24– A. Pallase 02.02.2016, 13:29 kiri; tl 25-26p; tl 27 – A. Pallase 22.01.2016, 12:49 kiri; tl 28 – Keila Vallavalitsuse 17.12.2015 kiri; lisaks eelnevale on vastavaid lubadusi antud arvukatel kordadel ka telefonivestluste käigus). 28.03.2016 esitas kaebaja Harju maavanemale ning Keila Vallavalitsusele vaide kohustamaks vastustajat Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise kohta otsuse tegemiseks (tl 29-31). 01.04.2016 tegi Harju maavanem Keila Vallavalitsusele ettepaneku anda haldusakt või sooritada toiming kaebaja 12.04.2015 taotluse lahendamiseks 30 päeva jooksul ettepaneku tegemisest, viidates, et ettepaneku mittejärgmisel on Harju maavanemal õigus pöörduda protestiga kohtusse (tl 32-33). 13.04.2016 vastuses vaidele nõustus vastustaja, et viivitus Siimu kinnistu osas otsustuse tegemiseks on olnud pikk; kaebaja 12.04.2015 taotlus lubati lahendada hiljemalt 2016. maikuu II pooles (tl 25 ja selle pöördel).
Kuivõrd 2016. maikuu II pooles Siimu kinnistu algatamisega seonduvat ei otsustatud, pöördus kaebaja otsuse tegemise võimaliku aja kohta informatsiooni saamiseks uuesti vastustaja poole (pöördumine esitati telefoni teel 27.05.2016). Vastustaja (planeerimisspetsialisti A. Pallase kaudu) andis teada, et Siimu kinnistu algatamisega seonduv otsustatakse juunis. Lubatud tähtaja jooksul kõnealust otsustust ei tehtud, mistõttu pöördus kaebaja veelkord vastustaja poole (pöördumine esitati telefoni teel 01.07.2016). Vastustaja 04.07.2016 vastuses esitatud selgituste kohaselt ei otsustatud Siimu kinnistuga seonduvat 28.06.2016 toimunud volikogu istungil planeerimismenetluses tehtavate otsuste eelnõusid ettevalmistava ametniku puhkusel viibimise tõttu perioodil 30.05.2016 – 12.06.2016; otsuse eelnõu olevat ettevalmistamisel ning otsus Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta tehtavat järgmisel volikogu istungil (tl 26 ja selle pöördel). Vastustaja 01.07.2016 e-kirja kohaselt peaks järgmine volikogu istung toimuma 29.07.2016. Istungi toimumise aeg ei ole kinnitatud (tl 34).
4.2.RVastS § 7 lg-te 2 ja 3 alusel võib isik nõuda halduse tegevusetusega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamist juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata ja toiming sooritamata ning sellega rikuti isiku õigusi. Nagu kaebaja toodust nähtub, ei ole vastustaja mõistliku aja jooksul ehk õigeaegselt andnud haldusakti (teinud Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamata jätmise otsust) ega sooritanud toimingut (teinud Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise otsust) ning see rikub kaebaja õigusi. Põhjendamatu viivitus ehk õigusvastane tegevusetus Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamisega seonduva otsustamisel on kaebajale põhjustanud otsest varalist kahju summas 1320 eurot (tl 48-49p – Advokaadibüroo Primus arved). Nimelt oli kaebaja enda õiguste kaitseks sunnitud pöörduma advokaadi poole, kelle abiga otsiti võimalusi menetluse kiirendamiseks ning esitati vaie vastustaja tegevusetusele. Vastustaja ise ei täitnud HMS § 36 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevaid kohustusti ega selgitanud kaebajale, millised on tema õigused haldusmenetluses või millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse (vt tl 23 – T. K. 09.03.2016, 12:17 kiri). Ilma vastustaja rikkumisteta ning juhul, kui kaebaja 12.04.2015 taotlus oleks lahendatud mõistliku aja jooksul, ei oleks kaebaja pidanud tegema täiendavaid kulutusi õigusabiteenusele. Kaebajale tekkinud varaline kahju on eelnevat arvesse võttes otseses põhjuslikus seoses vastustaja tegevusetusega, mistõttu nõuab kaebaja vastustajalt varalise kahju hüvitamist summas 1320 eurot.
4.3.Kaebajal ei ole olnud võimalik kahju vältida ega kõrvaldada. Kaebaja tegi enne advokaadi poole pöördumist kahju vältimiseks kõik võimaliku. Esiteks ootas kaebaja ära kõikide vastustaja lubatud tähtaegade saabumise, mille jooksul vastustaja tõenäoliselt pidi Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamisega seonduva otsustama (viimane tähtaeg, mille jooksul vastustaja lubas kõnealuse otsuse teha määrati veebruarisse 2016 – tl 24 – A. Pallase 02.02.2016, 13:29 kiri; pärast lubatud tähtaja tulemusteta möödumist ei osanud vastustaja HMS § 41 rikkudes kaebajale haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolist aega öelda – tl 23 – A. Pallase 09.03.2016, 11:41 kiri). Teiseks püüdis kaebaja aktiivselt kaasa aidata menetluse võimalikule kiirendamisele, pöördudes vastavasisuliste küsimustega vastustaja poole (tl 20-21) ning esitades esimesel võimalusel kõik vastustaja nõutud dokumendid. Kolmandaks proovis kaebaja saada vastustajalt HMS § 36 lg 1 p 1 kohaseid selgitusi selle kohta, millised on tema võimalused ja õigused olukorras, kus vastustaja on kõik lubatud tähtajad ületanud. Vastustaja kaebaja pöördumisele ei vastanud. Kaebajal ei ole õnnestunud enda õiguste kaitse ka RVastS § 6 kohase nõudega. 28.03.2016 esitatud vaides taotles kaebaja, et vastustaja teeks viivitamata otsuse Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise kohta. 13.04.2016 vastuses vaidele lubas vastustaja kaebaja taotluse Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise osas lahendada hiljemalt 2016. a maikuu II pooles (tl 25 ja selle pöördel). Kaebaja taotlust kaebuse esitamise seisuga vastustaja ei olnud lahendanud.
4.4.Kaebaja märgib, et vaidemenetluses kantud õigusabikulud ei kuulu üldjuhul hüvitamisele. Vastavat põhimõtet on kinnitanud Riigikohus haldusasjades 3-3-1-93-04 ning 3-3-1-76-15. Viidatud lahenditest tuleneb, et vaidemenetluses kantud õigusabikulude hüvitamine ei ole üldprintsiibis põhjendatud, sest „vaidemenetluse üks eesmärke on anda isikule võimalus kaitsta
oma õigusi võimalikult lihtsas, kiires ja odavas menetluses. Ka vaidemenetlusele laieneb haldusmenetluse uurimispõhimõte ja haldusorgani selgitamiskohustus. Seega saab igaüks ka õigusabi kasutamata esitada vaide sellest sõltumata, kas tal on vastavaid eriteadmisi ja kogemusi.“ (Riigikohtu 16.03.2005 otsus asjas 3-3-1-93-04, p 14). Nendele põhjendustele tuginedes on Riigikohus järeldanud, et kuivõrd õigusabiteenus ei ole vaidemenetluses igal juhul vajalik, puudub (üldjuhul) põhjuslik seos halduse tegevuse ning kaebajale põhjustatud kahju vahel (Riigikohtu 13.01.2015 otsuses asjas 3-3-1-76-15, p 12; Riigikohtu 16.03.2005 otsus asjas 3-3-1-93-04, p 6). Seega on Riigikohtu praktika kohaselt vaidemenetluses kantud õigusabikulude kahjuna käsitlemine välistatud eeldusel, et haldusorgan täidab haldusmenetluses kehtivat uurimis- ja selgitamiskohustust ning halduse tegevuse ja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asja ei ole nimetatud eeldused täidetud.
4.5.Kaebaja vajas õigusabi vältimatult, sest vastustaja ei täitnud enda selgitamiskohustust. Jättes kõrvale kohustamisnõude alustena esitatud rikkumised, on kaebaja 12.04.2015 esitatud Siimu kinnistu taotluse menetluse läbiviimine õigusvastane lisaks ka põhjusel, et vastustaja ei täitnud menetluse vältel HMS § 36 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi. Vastustaja ei pööranud mitmetele kaeabaja esitatud pöördumistele mingisugust tähelepanu ega selgitanud kaebajale, millisel viisil on kaebajal haldusmenetluses enda õigusi võimalik kaitsta (vt tl 23 ja selle pöördel). Olukorras, kus haldusorgan isiku õigusi järjepidevalt rikub ega selgita isikule, millised on tema seadusest tulenevad võimalused enda õiguste kaitseks, on õigusabi saamise vajalikkus kaebaja hinnangul vältimatu.
4.6.Vastustaja tegevusetus on otseses põhjuslikus seoses kaebajale tekkinud kahjuga. Seoses vaidemenetluses kantud kulude hüvitamisega on Riigikohus 16.03.2005 otsuses asjas 3-3-1-9304 p-s 6 kinnitanud ringkonnakohtu seisukohta, et „Põhjusliku seosega on tegemist siis, kui õigusabiteenus olnuks igal juhul vajalik õiguste kaitseks.“ Kuivõrd õigusabi oli kaebaja õiguste kaitseks vältimatult vajalik (vt ülal), ei saa eitada põhjuslikku seost vastustaja tegevusetuse ning kaebaja kantud õigusabikulude vahel vähemalt ulatuses, mis ei ole otseselt seotud vaide esitamisega. Järgnevalt selgitab kaebaja, et ka vaidemenetlusega kaasnenud õigusabikulud on põhjuslikus seoses vastustaja tegevusetusega.
4.7.Vaidemenetluses kantud õigusabikulud on käsitletavad kaebaja kahjuna põhjusel, et vaidemenetlus lõppes vastustaja rikkumiste tõttu ilma igasuguse õigusliku tulemita. RVastS § 5 lg 2 kohaselt võib taotluse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada nii haldusorganile kui kohtule. Kohtusse pöördumise asemele valis kaebaja enda õiguste kaitseks eelduslikult lihtsama, kiirema ning odavama menetluse (vt ka ülal viidatud Riigikohtu arvamust vaidemenetluse eeliste kohta). Kaebaja on seisukohal, et alternatiivse õiguskaitsevahendi valikul ei pea isik arvestama võimalusega, et sellel puudub igasugune õiguslik tulem. See tähendab, et kaebaja ei pidanud vaide esitamisel arvestama võimalusega, et a) vastustaja ei lahenda tema vaiet HMS § 84 lg-s 1 ette nähtud kümnepäevase tähtaja jooksul – kaebaja esitas vaide 28.03.2016, vastustaja vastas vaidele alles 13.04.2016; ning b) vastustaja ei anna haldusakti ega tee toimingut vaideotsuses lubatud tähtaja ega muu mõistliku aja jooksul – vastustaja kinnitas vaides, et taotlus Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise osas lahendatakse hiljemalt 2016. a maikuu II pooles, kuid seda ei juhtunud. Kui vastustaja oleks vaide lahendamisel käitunud õiguspäraselt, s.t lahendanud vaide seaduses ettenähtud aja jooksul ja andnud haldusakti või sooritanud toimingu lubatud tähtaja või muu mõistliku aja jooksul pärast vaideotsuse tegemist, ei käsitleks kaebaja vaidemenetluses kantud õigusabikulusid kahjuna ega nõuaks nende hüvitamist vastustajalt. Vaidemenetluses kantud õigusabikulud on põhjustanud kaebajale kahju põhjusel, et vaidemenetlus lõppes vastustaja rikkumiste tõttu igasuguse õigusliku tulemita. Ka vastustaja on enda 29.09.2016 vastuse p-s 6 möönnud, et „MUZ-MUZ OÜ poolt RVastS § 7 lg 1 järgi kahju hüvitamise nõue oleks asjakohane, kui Keila Vallavalitsus ei oleks peale eelpool nimetatud vaide esitamist ikka asunud oma kohustusi täitma ...“. Kaebaja leiab, et õigusriigi põhimõttega on vastuolus seisukoht,
mille kohaselt peab isik kahju tekkimise vältimiseks arvestama võimalusega, et haldusorgan riigivõimu esindajana rikub seadusest tulenevaid kohustusi ning siduvas otsuses antud lubadusi. Eeltoodu tõttu on vastustaja tegevusetus otseses põhjuslikus seoses kaebajale vaidemenetluses tekkinud kahjuga.
4.8.Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1623,60 eurot (ilma käibemaksuta) sh riigilõiv summas 39,60 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 76-79).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
5.1.Kaebaja on oma kaebuses leidnud, et vastustaja tegevus on põhjustanud kaebajale kahju ja seda kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada. Vastustaja ei saa selle käsitlusega nõustuda. 28.03.2016 esitas Advokaadibüroo Primus, kelle kliendiks on MUZ-MUZ OÜ, vaide Keila Vallavalitsuse tegevusetusele MUZ-MUZ OÜ 12.04.2015 esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse läbi vaatamise kohta. Keila Vallavalitsus nõustus, et viivitus otsustuse tegemiseks on olnud pikk ja andis vastuse, et püüab MUZ-MUZ OÜ taotluse Siimu kinnistu osas detailplaneeringu algatamise osas lahendada hiljemalt 2016.a maikuu II pooles.
5.2.Siimu kinnistu osas detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsustamine on tavapärasest detailplaneeringu menetlusest keerukam. Tegemist on Keila valla kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille puhul on eelnevalt vajalikud mitmed toimingud ja kooskõlastused. Peale MUZ-MUZ OÜ vaiet, asus Keila Vallavalitsus aktiivselt tegelema detailplaneeringu algatamise menetlusega. Nimetatud tegevust kinnitab ka kaebaja poolt lisatud (tl 26 ja selle pöördel) Keila Vallavalitsuse 04.07.2016.a kiri nr 7-4/16/3090-1. Oluline on siinkohal nimetada, et Keila Vallavalitsus saatis detailplaneeringut algatava otsuse eelnõu 21.04.2016 kirjaga nr 7-4116/1731 seisukoha saamiseks Keskkonnaametile ja Harju Maavalitsusele. Kuna vastused nimetatud asutustest saabusid alles vastavalt 20.05.2016 ja 30.05.2016, siis ei olnud põhjendatult võimalik teha otsustusi lubatud tähtajaks, s.t 2016.a maikuu II pooles. Seejuures ei andnud omapoolset kooskõlastust Harju Maavalitsus.
5.2.Peale MUZ-MUZ OÜ poolt Keila Vallavalitsuse tegevusetusele vaide esitamist on Keila Vallavalitsus teinud omapoolselt kõikvõimaliku, et kiiresti lahendada tekkinud olukord. Kõikidest omapoolsetest tegevustest on informeeritud ka kaebajat. Seega oli kaebajal olemas informatsioon, et Keila Vallavalitsus saades aru eksimustest on asunud võimalikult kiiresti lahendama tekkinud olukorda, et vältida otseste kahjude tekkimist.
5.3.MUZ-MUZ OÜ nõuab oma kaebuses talle tekkinud varalise kahju hüvitamist summas 1320 eurot. Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et kahju on tekkinud Advokaadibüroo Primus arvete tasumisega, mis on seotud 28.03.2016 Keila Vallavalitsusele esitatud vaide esitamisega. Vaide esitamine ei ole nii keerukas protseduur, mis vajaks advokaadibüroo sekkumist. 28.03.2016 Keila Vallavalitsusele vaide esitamist saab tõlgendada RVastS § 6 lõike 1 alusel nõuet haldus-akti andmiseks või toimingu sooritamiseks. MUZ-MUZ OÜ poolt RVastS § 7 lõike 1 järgi kahju hüvitamise nõue oleks asjakohane, kui Keila Vallavalitsus ei oleks peale eelpool nimetatud vaide esitamist ikka asunud oma kohustusi täitma ning Keila Vallavolikogu ei oleks 29.07.2016 võtnud vastu otsust nr 288/0716.
5.4.Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas Keila vald on tekitanud kaebuse esitajale varalist kahju seoses kaebaja poolt 12.04.2015 Keila vallale esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse menetluse ja valla tegevusetusele esitatud vaide menetlusega.
7.Kahju hüvitamiseks peavad riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-test 1 ja 2 tulenevalt olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kui kahjunõude rahuldamise eeldused on täidetud, tuleb selgitada, kas esineb aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1). Riigikohus on 26.03.2015 määruses nr 3-3-1-86-14 (p 25) möönnud, et RVastS § 7 lg-test 3 ja 4 tulenevalt on avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel asjakohane ka VÕS § 128 lg-s 3 sätestatu. Nimetatud norm võimaldab otsese varalise kahjuna nõuda muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulusid, sh kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. VÕS § 128 lg 3 rakenduspraktikast lähtudes peavad sellise nõude rahuldamiseks olema täidetud kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused ehk RVastS § 7 lg-tes 1 ja 2 sätestatu (vt täiendavalt Riigikohtu 09.02.2011 otsus nr 3-2-1-138-10, p-d 26-27; 14.10.2014 otsus nr 3-2-1-84-14, p 24).
8.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud:
8.1.Kohus märgib esmalt, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas vastustajale 12.04.2015 detailplaneeringu algatamise taotluse Siimu kinnistu (katastritunnus: 29501:007:2950) detailplaneeringu algatamiseks (tl 6-19).
8.2.Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et kaebaja on ise kui ka kaebaja poolt määratud esindaja on korduvalt (27.05.2015, 15.06.2015, 02.02.2016, 28.02.2016, 09.03.2016) pöördunud Keila valla poole seoses detailplaneeringu algatamise küsimusega (tl 20-25p), kuid detailplaneeringu algatamise suhtes otsust enne kohtumenetluse algust vastu ei võetud. Vastav otsus tehti 29.07.2016 (tl 62-63).
8.3.Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja esitas advokaadibüroo vahendusel 28.03.2016 vaide Keila Vallavalitsusele ja Harju maavanemale seoses Keila valla tegevusetusega Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemisel (tl 29-31). Advokaadibüroo arvete alusel tuli kaebajal tasuda vaidemenetlusega seoses kokku 1320 eurot (tl 48-49 pöördel arved). Vastavad arved on kaebaja poolt tasutud (tl 81-82).
8.4.Keila Vallavalitsuse 13.04.2016 vastuses nr 7-4/16/1306-2 vaidele möönis vald, et vaide esitamise hetkeks on vald menetlenud taotlust ligi 11 kuud ning nõustus, et viivitus otsuse tegemiseks on olnud pikk. Vald põhjendas viivitust vallavalitsuse planeerimisspetsialisti väga suure töökoormusega. Vald märkis, et püüab taotluse Siimu kinnistu detailplaneeringu algatamise osas lahendada hiljemalt 2016 maikuu teises pooles (tl 25 ja selle pöördel). Vaidlust ei ole ka selles, et vastustaja taotlust maikuu teises pooles ei lahendanud. Harju Maavalitsuse 01.04.2016 otsusega nr 3-2/1101 tagastati vaie läbivaatamatult, kuna Harju Maavalitsusel puudub seadusest tulenev pädevus vaiet lahendada. Ühtlasi tegi Harju Maavalitsus lähtudes muuhulgas Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 ja 3 ettepaneku anda välja haldusakt MUZ-MUZ OÜ 12.04.2015 taotluse lahendamiseks või sooritada toiming sama taotluse lahendamiseks. Harju Maavalitsus märkis, et Keila Vallavalitsus on käesoleval juhul ilmselgelt ületanud menetluse läbiviimise mõistliku tähtaja taotluse lahendamisel (tl 32-33).
8.5.Keila Vallavalitsuse 04.07.2016 vastusega nr 7-4/16/3090-1 „Vastus vaidele Siimu kinnistu detailplaneeringu menetluses“ teatas vastustaja, et hetkel on volikogule ettevalmistamisel detailplaneeringu algatamisest keelduva otsuse eelnõu, mis peab läbima eelnevalt arutelu volikogu maakomisjonis. Seetõttu on see alles järgmisel volikogul otsustamisel (tl 26 ja selle pöördel). Kaebaja taotletud otsus detailplaneeringu algatamise osas võeti vastu 29. juulil 2016 (tl 62-63) ja sellega jäeti kaebaja taotletud detailplaneering algatamata.
9.Kohus leiab eelpool tuvastatud faktilisi asjaolusid arvestades, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et vastustaja on olnud õigusvastases viivituses kaebaja poolt 12.04.2015 esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse „Siimu kinnistu (katastritunnus: 29501:007:2950) detailplaneeringu algatamiseks“ menetlemisega. Kuigi taotluse esitamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r), mille alusel tuli planeeringut menetleda vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, ei näinud ette täpset detailplaneeringu algatamise taotluse läbivaatamise tähtaega, tulihaldusmenetluse läbiviimisel lähtuda üldisest haldusmenetluses kehtivast printsiibist, et taotlus tuleb lahendada mõistliku aja jooksul ja täiendavalt Keila valla ehitusmäärusest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 4 sätestab, et detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. Vastav säte jõustus 05.05.2017. Samasugune põhimõte kehtis alates 01.07.2015 alates järgmises sõnastuses: Detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu sõlmimise eelduseks olevate asjaolude selgitamiseks või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. Seadusest nähtub selgelt, et seadusandja on pidanud käesoleval ajal detailplaneeringu algatamise otsuse langetamise mõistlikuks tähtajaks 30 päeva, mida võib mõjuval põhjusel pikendada kuni 90 päevani. Antud juhul ei võtnud vastustaja vastavat otsust vastu tervelt 15 kuu vältel, mida ei saa pidada mõistlikuks ajaks detailplaneeringu algatamise taotluse lahendamisel isegi olukorras, kus taotluse lahendamiseks seadusega konkreetset tähtaega sätestatud ei oldud. Nimetatud seisukohta toetab ka Harju Maavalitsuse 01.04.2016 otsuses märgitu, et Keila Vallavalitsus on käesoleval juhul ilmselgelt ületanud menetluse läbiviimise mõistliku tähtaja taotluse lahendamisel. Tegelikult on sellega, et taotluse lahendamise aeg on olnud liialt pikk, nõustunud ka vastustaja ise oma vaideotsuses. Kohus märgib siinkohal lisaks, et ka Keila valla 26.10.2006 kehtestatud ehitusmääruse § 4 lg 5 kohaselt pidi vallavalitsus detailplaneeringu algatamise korralduse koostama ühe kuu jooksul alates avalduse saamisest. See omakorda näitab, et vald ei täitnud ka enda kehtestatud korda kaebaja taotluse menetlemisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on olnud selgelt õigusvastases viivituses kaebaja 12.04.2015 taotluse lahendamisel lahendades taotluse alles peale vaidemenetluse lõppu kohtumenetluse ajal so 29.07.2016 ehk kokku 15 kuud peale taotluse saamist. Kohus on seisukohal, et kuna vald ei ole ametlikult pikendanud taotluse menetlemise aega HMS § 41 sätestatud korras alates ehitusmääruses ette nähtud ühekuise tähtaja möödumisest. Sellega asus vastustaja õigusvastaselt viivitama kaebaja taotluse menetlemisega ja rikkus kaebaja õigust haldusmenetluse läbiviimisele mõistliku aja jooksul.
10.Kohus leiab eelpool märgitud ja tuvastatud asjaolusid arvestades, et käesoleval juhul on kinnitust leidnud ka kaebaja õiguste rikkumise tagajärjel kaebajale kahju tekkimine, milleks on otsene varaline kahju advokaadibüroo arvete näol, mida kaebajal tuli kanda seoses vaidemenetlusega. Nimelt tuleneb VÕS § 128 lg 3, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,
isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Samuti nõustub kohus kaebajaga selles, et antud juhul esineb põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel. Kohus ei jaga vastustaja seisukohta esmalt selles, et kaebajal puudus vajadus kvalifitseeritud õigusabi kasutamiseks vaidemenetluses. Kaebaja poolt 12.04.2015 esitatud taotluse menetlemise käigust nähtub selgelt, et kaebaja arvukad pöördumised ei ole andnud menetluses mingit tulemust. Alles peale advokaadibüroo poolt koostatud õiguslikult põhjendatud vaide saamist on vastustaja astunud tegelikke samme detailplaneeringu taotluse menetlemisel – koostades vastava eelnõu ning küsides sellele kooskõlastused Harju Maavalitsuselt ja Keskkonnaametilt. Ka vastustaja ise kinnitab, et peale vaide saamist on vastustaja teinud kõikvõimaliku, et kiiresti lahendada tekkinud olukord. Samas, nähtuvalt vastustaja ja kaebaja kirjavahetusest, ei ole enne advokaadibüroo poolt vaide saamist vastustaja sooritanud praktiliselt mingeid toiminguid vaatamata kaebaja korduvatele pöördumistele. Kohus leiab, et seetõttu ei ole õige vastustaja väide, et kaebajal puudus vajadus õigusabi kasutamiseks ning õigusabi kasutamise vajadust ei tinginud vastustaja õigusvastane käitumine (tegevusetus). Isegi kui möönda, et vaidemenetlus ei ole üldjuhul niivõrd keerukas, et vajaks selleks kvalifitseeritud õigusabi kasutamist, siis antud olukorras peab kohus õigusabi kasutamist põhjendatuks, kuivõrd kaebaja enda poolsed korduvad pöördumised, mille eesmärk oli sama, mis vaidelegi – ehk see, et vastustaja teeks vastava otsuse – jäid ilma igasuguse tulemuseta pikema aja vältel. Käesoleva juhtumi teeb veelgi erilisemaks asjaolu, et isegi peale vaideotsuse tegemist ja maavanemalt ettepaneku saamist ei teinud vastustaja taotletud toimingut ära otsuses lubatud aja jooksul ja viitas otsuse tegemise venimise ühe põhjusena jätkuvalt näiteks vastava spetsialisti puhkusele. Kohus märgib, et isegi see põhjus on kohtu arvates otsistud, sest vastustaja põhjendas asjaolu, et ei jõudnud 2016 juuni vallavolikoguks otsust ette valmistada põhjusel, et planeerimisspetsialist viibis puhkusel 30.05.2016-12.06.2016 ehk tegemist oli valla enda töökorraldusliku probleemiga. Kuna vald on sellele probleemile (spetsialisti suur töökoormus) viidanud kogu menetluse aja, kui põhjusele, miks see venib, siis märgib kohus, et selle probleemi lahendamine kasvõi spetsialisti töö prioriteetide seadmise kaudu, oli valla võimuses ja selle probleemi lahendamata jätmine pika aja jooksul näitab vastustaja selget hoolimatut ja pahatahtlikku käitumist kaebaja suhtes. Sellises olukorras on kohtu arvates õigustatud seisukoht, et kaebaja võis oma õiguste maksmapanekuks ja edasise huvide kahjustamise vältimiseks pöörduda tasulist õigusabi osutava isiku poole ja maksis talle osutatud õigusabi eest. Kohus leiab eelpooltoodut kokku võttes, et antud juhul on vastustaja õigusvastase tegevusetuse tagajärjel tekkinud kaebajale otsene varaline kahju – ehk kulud, mida kaebaja kandis vältimaks otsustamisega jätkuvalt õigusvastaselt venitamisega talle täiendava kahju tekkimist ning vastava nõude esitamisega kaasnevad kulud.
11.VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest ning viidatud õiguslikust regulatsioonist leiab kohus, et käesoleval juhul on täidetud ka kahju hüvitamise viimane eeldus, ehk kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga. Kohus leiab, et HMS § 5 lg 2 ja 4 tuleneb isikule subjektiivne õigus nõuda haldusmenetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul vastustaja seda nõuet ei täitnud ning viivitas kohtu arvates pahatahtlikult ja õigusvastaselt toimingu sooritamisega, mille sooritamiseks näeb kehtiv õigus ette 30 päeva (erandjuhtudel 90 päeva) kokku ligi 15 kuud. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et just otsustamatus takistas kaebajal oma omandi kasutamist vastavalt oma soovidele. Juhul, kui vald oleks
õigeaegselt otsust langetades keeldunud detailplaneeringu algatamisest, oleks kaebaja saanud sellise otsuse vaidlustada ja kontrollida kohtu kaudu selle õiguspärasust. Käesoleval juhul oli õigusvastase tegevusega selline võimalus oma huvide eest seista takistatud üle aasta.
12.Kohtul tuleb kontrollida, kas esineb kahju vähendavaid asjaolusid. RVastS § 13 lg 1 sätestab, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse: 1) kahju tekkimise ettenägematust; 2) objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskust; 4) eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Vastustaja ei ole välja toonud ning kohus ei ole tuvastanud, et käesoleval juhul oleks esinenud mõni viidatud alustest, mis võiks tingida kahju hüvitise vähendamise. Vastustaja pidi arvestama sellega, et kui ta mõistliku aja jooksul detailplaneeringu algatamise taotlust ei lahenda, siis võib isik oma õiguste kaitseks mh esitada vaide kasutades selleks kvalifitseeritud õigusabi ning kandes sellega kulusid ning saades sellega otsest varalist kahju, mis on võimalik hiljem vastustajalt välja mõista. Samuti on kaebaja kohtule esitatud materjalide põhjal proovinud teha kõik endast oleneva kulude tekkimise vältimiseks (kaebaja on teinud enne advokaadibüroo poole pöördumist arvukaid järelepärimisi seoses enda taotluse lahendamisega), mis ei ole aga soovitud tulemust andnud. Arvestades, et viivitus kaebaja taotluse lahendamisel kestis kuni advokaadibüroo poole pöördumiseni ligi 11 kuud (kokku 15 kuud), siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli vastustajapoolse raske rikkumisega haldusmenetluse läbiviimisel. Käesoleval juhul ei esine ka eraõiguses sätestatuid piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekkimisel ega esine muid asjaolusid, millest tulenevalt võiks asuda seisukohale, et täies ulatuses kahju hüvitamine oleks ebaõiglane. Kohus leiab ka, et käesoleval juhul ei ole ka kaebajale osutatud õigusabi maht üle paisutatud, arvestades, et valla senise kaebaja suhtes selgelt pahatahtliku käitumise tõttu tuli õigusabi osutajal läbi töötada küllaltki mahukas kirjavahetus ja esitada õiguslikult selgelt ja täpselt põhistatud vaie, milles on kõik asjaolud täpselt kirjeldatud. Seega kahju hüvitis kohtu arvates vähendamisele ei kuulu ning kaebus tuleb käesoleva asja asjaolude valguses rahuldada varalise kahju hüvitamise nõudes täielikult. Eeltoodust tulenevalt tuleb Keila vallalt kaebaja kasuks välja mõista otsene varaline kahju summas 1320 eurot.
13.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud 1584 eurot õigusabikulude eest (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 39,60 eurot (tl 76-79 ja 50). 02.06.2017 arves kajastatud töö sisu on esindaja kulu, mis on kohtu hinnangul seotud käesoleva vaidlusega ning töö maht on vastavuses sellele kulutatud ajaga. Arve on tasutud. Samas arvestades, et kohus jättis oma 23.11.2016 määrusega kohustamisnõude esitamisega seotud menetluskulud poolte enda kanda, siis tuleb kaebaja poolt taotletud menetluskulusid selles osas vähendada, kuivõrd arvelt nähtub, et kulud on kantud kogu kaebuse esitamise ja menetlemisega. Kuivõrd algselt esitati kaks nõuet ning nende osakaal oli kaebuses põhimõtteliselt võrdne, leiab kohus, et menetluskulusid tuleb kohustamiskaebusega seotud menetluskulude osa arvestades vähendada poole võrra. Lisaks märgib kohus, et vastavalt Riigikohtu praktikale (otsus s nr 3-3-1-58-07, p-d 15 ja 16, otsus nr 3-3-1-54-12) tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga.
Järelikult tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 950,40 eurot, millele lisandub riigilõiv 39,60 eurot so kokku 990 eurot.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik Tallinna Ringkonnakohus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada MUZ-MUZ OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.07.2017 otsuse resolutsiooni punkt 2 ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Keila vallalt MUZ-MUZ OÜ kasuks menetluskulude katteks 1839 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa) eurot ja 60 senti.
3.Mõista Keila vallalt MUZ-MUZ OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulude katteks 15 (viisteist) eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.