Rimi Eesti Food AS kaebus Terviseameti Lõuna talituse poolt põhjustatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Rimi Eesti Food AS, esindaja Erik Lepik Vastustaja – Terviseamet, esindaja Tõnu Kaur
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rimi Eesti Food AS kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. augustil 2017. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Terviseameti Lõuna talitus tegi 27. septembril 2016 Rimi Eesti Food AS-ile ettekirjutuse (tl-d 6-7) nr 9.4-3/3688-16, milles kohustas Rimi Eesti Food AS-i:
3-17-498
1) tagama hiljemalt 31. detsembril 2016 rahvatervise seaduse § 4 p-s 13 nimetatud elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõude täitmine – tagama, et ettevõtte poolt tekitatav müra ei ületaks piirkonna lähielamualal sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutus ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 7 tabelis 2 p 1.2 kehtestatud piirtasemeid; 2) teavitama ameti Lõuna talitust kasutusele võetud müravastastest meetmetest, mille efektiivsust kinnitada akrediteeritud labori poolt teostatud müramõõtmiste protokolliga.
2.Terviseameti Lõuna talitus teatas 6. veebruari 2017. a kirjas nr 9.4-3/3688-22, et rakendab
27.septembri 2016. a ettekirjutuse nr 9.4-3/3688-16 resolutsiooni p-de 1 ja 2 mittetäitmise eest sunniraha 600 eurot, mille ettevõte on kohustatud tasuma hiljemalt 20. veebruariks 2017 (tl 4).
3.Terviseameti Lõuna talitus teatas 11. aprilli 2017. a kirjas nr 9.4-3/3688-26, et rakendab
27.septembri 2016. a ettekirjutuse nr 9.4-3/3688-16 resolutsiooni p-de 1 ja 2 mittetäitmise eest sunniraha 600 eurot, mille ettevõte on kohustatud tasuma hiljemalt 27. aprilliks 2017.
4.Tartu Halduskohus võttis 4. mai 2017. a määrusega menetlusse Rimi Eesti Food AS-i kaebuse (tl 2) Terviseameti Lõuna talituse poolt väljastatud sunniraha määramise aktidega nr 9.4-3/3688-22 ja nr 9.4-3/3688-26 põhjustatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks, tunnistas vastustajaks Terviseameti ning kohustas Terviseametit kaebusele vastama.
5.Vastustaja esitas 19. mail 2017 vastuse kaebusele (tl-d 52-53).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja on taotlenud Terviseameti Lõuna talituse poolt põhjustatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist, väites järgmist: 1) Terviseameti ettekirjutus nr 9.4-3/3688-16 ei ole korrektne. Mõõtekoha ja mõõtmise kestus polnud esinduslik alates 1. veebruarist 2017 kehtiva keskkonnaministri määruse nr 71 § 8 lg 2 kohaselt, mis sätestab, et mõõtekoha valikul ja mõõtmise kestuse määramisel tuleb tagada müraolukorra esinduslikkus kogu müraolukorra suhtes. Rimi Eesti Food AS esindajat ei kaasatud müra mõõtmistesse. Kaebajal ei olnud võimalik mõõtmise juures oma tähelepanekuid ja vastuväiteid esitada. 2) Keskkonnamüra hindamise alused sotsiaalministri määruses nr 42 on muutnud. Mõõtmise aluseks tuli võtta määrus nr 71. Algselt teostatud mõõtmistel ei eristata tehnoseadmete poolt tekitatud müra muudest piirkonnas esinevatest müraliikidest. See asjaolu võib muuta oluliselt mõõtmise tulemusi. 3) Sunniraha määramise aktis (ettekirjutus nr 9.4-3/3688-22) on välja toodud, et Väino Rätsepp külastas 2. jaanuari 2017. a järelkontrolli käigus Tuglase Säästumarketi piirkonda ning tuvastas müra subjektiivsel hindamisel, et olukord on endine. Kaebaja ei saa nõustuda subjektiivselt läbiviidud müra hindamisega.
7.Terviseamet palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised väited: 1) Ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ning järelevalve raames teostatud toimingud on kõik kirjeldatud ettekirjutuses nr 9.4-3/3688-16. Tehtud toiminguid ega antud selgitusi ei ole kaebaja vaidlustanud. 2) Niivõrd oluline ei ole vahepeal toimunud seadusandluse muutmine, kuivõrd aspekt, kas kaebaja saasteallikast tulenev müra oli mõõdetud norme ületav ja inimeste tervisele kahjulik. Müra mõõtmine on teostatud akrediteeritud labori poolt ja akrediteeritud 2(6)
3-17-498
meetoditega, mis oli näidatud mõõteprotokollis ja mille üle ei peaks vaidlust olema, kuna standardid, mis reguleerivad müra mõõtmist, ei ole muutunud. Tööstusmüra maksimaalne tase ei ole normeeritud. Kuna mõõdetud tase öösel oli 59,9 dBA, on ka praegu tegemist müra normtaseme ületusega nii II kui ka III kategooria ala jaoks. Isegi kui arvestada laiendmääramatust 2,8, on müranormi ületamine ilmne nii vanema kui uuema nn müramääruse alusel. Kaebuses esitatud väide, et ettekirjutusega on kaebaja pandud halvemasse olukorda, kui siis, kui mõõtmised oleksid toimunud uue seadusandluse alusel, ei vasta tõele ja on paljasõnaline.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Asja materjalidest nähtub, et korteriühistu Tukla 13 esitas korduvalt Terviseametile avaldusi Tuglase Säästumarketi jahutussüsteemi ventilaatorite töötamisest tingitud häiriva müra kohta (tl-d 6, 54). Järelevalvemenetluse raames teostas Terviseameti Lõuna talituse vaneminspektor V. Ratasepp 23. augustil 2016 paikvaatluse aadressil Tuglase 13, Tartu. Mõõtmise eesmärk oli Rimi Eesti Food AS Tuglase Säästumarketi jahutusseadmete ventilaatorite töötamisest tingitud keskkonnamüra taseme uuringud naabruses asuva korrusmaja õuealal (tl 8p).
9.Poolte vahel pole vaidlust selles, et mürataseme mõõtmise juures ei viibinud kaebaja esindajat. Mürataseme mõõteprotokollist nr TL2016/M17 nähtub, et mõõtmise teostas Terviseameti Tartu labori vanemspetsialist Peeter Saarelaid (tl 9). Mõõtmise juures viibisid Terviseameti Lõuna talituse vaneminspektor V. Ratasepp ning korteriühistu Tuglase 13 juhatuse liige Raili Tralla (tl 8p). Kaebaja peab õigusvastaseks, et tal ei olnud võimalik mõõtmise juures oma tähelepanekuid ja vastuväiteid esitada. Terviseamet selgitas 27. septembri 2016. a ettekirjutuses nr 9.4-3/3688-16, et objektiivse ja mõjutamata tulemuse saavutamiseks ettevõtet mürataseme mõõdistamisest ei teavitatud, sest müra mõõtmised teostati korterelamu territooriumil (tl 6p) – korrusmaja Säästumarketi poolses parklas (tl 9).
10.Kaebaja leiab, et keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) § 8 lg 2 kohaselt tuleb mõõtekoha valikul ja mõõtmise kestuse määramisel tagada müraolukorra esinduslikkus kogu müraolukorra suhtes. Esmalt märgib kohus, et „müraolukorra esinduslikkuse“ all ei ole seadusandja silmas pidanud esindamist, juures viibimist. Kohtu hinnangul tähendab see valimi esinduslikkust – piisavat arvu mõõtmisi õigel režiimil, õigest kohast ning pädeva mõõtja poolt. Määruse nr 71 § 8 ega ka ükski muu nimetatud määruse sätetest ja määruse lisadest 1-3 ei reguleeri seda, kes peaksid müra mõõtmisel osalema.
11.Kaebaja märgib, et mõõdistused tehti sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määrus nr 42) § 7 tabeli 2 p 1.2 alusel, mis praeguseks enam ei kehti. Mõõtmise aluseks tulnuks kaebaja sõnutsi võtta määrus nr 71. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt mõõtis Terviseamet müra 23. augustil 2016 (tl 8p) ning tegi ettekirjutuse
27.septembril 2016 (tl 6). Keskkonnaminister võttis määruse nr 71 vastu 16. detsembril 2016, ning nagu kaebajagi märkis, jõustus määrus 1. veebruaril 2017. Vastustaja ei saanud mõõtmistel tugineda määrusele, mis alles tulevikus kehtima hakkab. Kuigi määruse nr 42 muutmine oli seotud atmosfääriõhu kaitse seaduse jõustumisega 1. jaanuaril 2017 ja selle alusel kehtestatava keskkonnaministri määrusega nr 71, tuli vastustajal kohaldada kehtivat seadust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
3(6)
3-17-498
12.Kuni 11. veebruarini 2017 kehtinud määruse nr 42 § 7 tabeli 2 p-le 1.2 vastavalt, ei tohtinud sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmete müratase elamute välisterritooriumil ületada järgmisi piirtasemeid: päeval (LpA,eq,T) 50 dB, öösel 40 dB ja öine maksimaalne tase (LpA,max) 45 dB. Terviseameti Tartu labori 7. septembri 2016. a mürataseme mõõteprotokolli nr TL2016/M70 kohaselt oli Tuglase Säästumarketi tehnoseadmete müra piirtaseme ületus Tuglase tn 13 kinnistul öösel 19,9 dB (müra tase 59,9 dB). Kohus nõustub vastustajaga, et kuna mõõdetud müratase öösel oli 59,9 dB, siis oleks ka määruse nr 71 kohaselt tegemist müra normtaseme ületusega nii II (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad: müra piirväärtus öösel 45 dB ja müra sihtväärtus öösel 40 dB) kui III (keskuse maa-alad: müra piirväärtus öösel 50 dB ja müra sihtväärtus öösel 45 dB) kategooria ala jaoks. Isegi kui arvestada laiendmääramatust 2,8 on müranormi ületamine ilmne nii määruse nr 42 kui määruse nr 71 alusel. Seetõttu ei nõustu kohus kaebajaga, et ettekirjutuse täitmise sundimine ei ole enam muutunud seadusandluse tõttu põhjendatud.
13.Ettekirjutusest nr 9.4-3/3688-16 nähtub, et järelevalvemenetluse raames saatis vastustaja selgituste ja arvamuste andmiseks 9. juunil 2015 kaebajale kirja (tl 7). „Ettevõtte esindaja Mari Muhel selgitas 12.06.2015 ametile saadetud kirjas, et 2015. aasta sügisel on plaanis Tuglase Säästumarketi kaupluse rekonstrueerimisetööd, mille käigus muudetakse külmasüsteemi seadmeid koos ümberpaigutamisega. Süsteemi ümberehitamisega oleks pidanud lahenema ka müraprobleem. Kuid veel enne kaupluse rekonstrueerimist, esimesel võimalusel, vaadatakse külmasüsteemi hooldusfirma poolt üle ventilaatorid ning tehakse täiendav hooldus müra vähendamiseks. Järelevalvemenetluse raames saatis amet 08.02.2016 (kiri nr 9.4-3/3688-8) ettevõttele uue järelepärimise selgituste ja arvamuste andmiseks. Ettevõte selgitas 15.02.2016 ametile saadetud vastuses (ettevõtte kinnisvarajuht Urmas Sildnik) et müraprobleem jäi lahendamata, kuna Tuglase Säästumarketi kaupluse rekonstrueerimine lükkus edasi, alternatiivina lubati paigaldada seadmetele sagedusmuundurid hiljemalt 01.05.2016. Kuna lubatud tööd jäid 1. maiks 2016 teostamata saatis ameti vaneminspektor Väino Ratasepp 18.05.2016 e-kirja sooviga saada informatsiooni teostatud tööde ja müra vastavuse kohta sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid nõuetele. E-kiri saadeti nii kinnisvarajuht Urmas Sildnikule kui ka Mari Muhelile, kuid vastust ei tulnud.“ Kaebaja ei ole ei kaebuses ega kaebuse täiendustes väitnud, et eelpooltoodud väited oleksid valed. Tsiteeritud selgitustest järeldub, et kaebaja oli müraprobleemist teadlik ja plaanis selle lahendamist.
14.Terviseamet kohustas kaebajat 27. septembri 2016. a ettekirjutusega nr 9.4-3/3688-16 1) tagama hiljemalt 31. detsembril 2016, et ettevõtte poolt tekitatav müra ei ületaks piirkonna lähielamualal müra piirtasemeid; 2) teavitama kasutusele võetud müravastastest meetmetest, mille efektiivsust kinnitada akrediteeritud labori poolt teostatud müramõõtmiste protokolliga. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatakse ettevõttele sunniraha 300 eurot iga täitmata punkti kohta. Seega nägi vastustaja kaebajale ette kaks kohustust – müra normtasemel tagamise ja meetmetest teavitamise. Seejuures nägi teine tegevus ette esmalt akrediteeritud labori poolt teostatud müramõõtmise. Kohus selgitab, et kuna kaebajat kohustati tegema mitut tegu, tuli sunniraha määrata iga kohustuse kohta eraldi (asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) § 7 lg 5).
15.Kuigi kohtu hinnangul oli 27. septembri 2016. a ettekirjutus nr 9.4-3/3688-16 õiguspärane, märgib kohus, et sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 16). Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (HMS § 60, ATSS § 8 lg d 1 ja 3).
4(6)
3-17-498
16.Terviseamet rakendas 6. veebruari 2017. a otsusega nr 9.4-3/3688-22 ettekirjutuse nr 9.43/3688-16 resolutsiooni p-de 1 ja 2 mittetäitmise eest kaebajale sunniraha kokku 600 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 20. veebruaril 2017 (tl 4). Kaebaja tasus sunniraha 23. veebruaril 2017 (tl 25). Terviseamet leidis 11. aprilli 2017. a sunniraha määramise otsuses nr 9.4-3/3688-26, et kuna ettekirjutuse nr 9.4-3/3688-16 resolutsiooni p-d 1 ja 2 on jätkuvalt täitmata, tuleb kaebajale määrata sunniraha 600 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 27. aprillil 2017 (tl 40). Kaebaja tasus sunniraha 27. aprillil 2017 (tl 42). Kohus selgitab, et keelatud ei ole sunniraha rakendada korduvalt. Nii sätestab ATSS § 2 lg 2, et sunnivahendit võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni rakendada. Kuna kaebaja ei olnud ettekirjutust täitnud, oli vastustajal õigus sunnivahendit rakendada mitu korda.
17.Vastustaja on 6. veebruari 2017. a sunniraha määramise otsuses selgitanud, et kaebaja ei ole 31. detsembriks 2016 Terviseametit ettekirjutuse täitmisest teavitanud ning ei ole vastanud ka 10. jaanuari 2017. a meeldetuletusele (kiri nr 9.4-3/3688-20). Terviseameti esindaja külastas
2.jaanuaril 2017 järelkontrolli käigus Tuglase Säästumarketi piirkonda ja tuvastas, et jahutussüsteemi osas ei ole tehtud nähtavaid muudatusi ning müratase subjektiivsel hindamisel oli endine (tl 69). Kaebaja ei nõustu subjektiivselt läbi viidud müra hindamisega. Kaebaja leiab, et sellist müra hinnangut ei saa aluseks võtta, et olla veendunud, et olukord ei ole muutnud. Kohus ei nõustu kaebajaga. Esmalt märgib kohus, et kaebajal oli kohustus Terviseameti Lõuna talitust teavitada kasutusele võetud müravastastest meetmetest. Kuna kaebaja seda ei teinud, tekkis vastustajal põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei ole müravastaseid meetmeid kasutusele võtnudki. Sellist kahtlust kinnitas kohtu hinnangul veelgi asjaolu, et Tuglase tn 13, Tartu elanikud pöördusid 9. jaanuaril 2017 uue avaldusega Terviseameti Lõuna talituse poole, sest Tuglase Säästumarketi tehnoseadmete töötamisest tingitud müra häiris neid jätkuvalt (tl-d 56, 61). Samuti kinnitas sellist kahtlust asjaolu, et kaebajalt oodati enne sunniraha täitekorralduse esitamist asjakohast seletust hiljemalt 16. jaanuariks 2017, kuid seda seletust kaebaja ei esitanud (tl 61). Sellises olukorras oli Terviseameti Lõuna talituse vaneminspektor pädev tuvastama, et jahutussüsteemi osas ei teinud kaebaja silmale nähtavaid muudatusi. Seda enam, et ametnik oli ka isikuks, kes osales mürataseme mõõtmisel ja koostas kaebajale ettekirjutuse ja (tl-d 6, 8p). Terviseameti esindaja oli pädev otsustama, et müratõkke vahendeid ei ole paigaldatud või et ümberehituse- või rekonstrueerimise töid ei ole tehtud (tl 69p). Kaebaja ei ole kohtumenetluses kordagi väitnud, et tegelikult on ta 27. septembri 2016. a ettekirjutuses ette nähtud tegevused teostanud. Sarnane oli olukord ka teise sunniraha määramise otsuse ajal
11.aprillil 2017 (tl 40). Ka siis oli korteriühistu teavitanud vastustajat jätkuvast müraprobleemist ning kaebajal oli palutud selgitada, millistel põhjustel on probleem lahendamata (tl 60). Kaebaja seda ei teinud.
18.Sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda ettekirjutust täitma (ATSS § 3 lg d 2 ja 3; Riigikohtu üldkogu 17. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-4-13, p 42). Proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ka ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit. Vastustaja on kohtu hinnangul arusaadavalt ja piisavalt selgitanud, miks kohaldati sunniraha 300 eurot ettekirjutuse resolutsiooni iga täitmata punkti eest. Vastavalt rahvatervise seaduse §-le 17 on sunniraha ülemmäär 640 eurot.
19.Kuna sunnivahendi rakendamise eeldused olid täidetud, sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ei esinenud sunni kohaldamist välistavaid asjaolusid, jätab kohus rahuldamata Rimi Eesti Food AS-i kaebuse Terviseameti Lõuna talituse poolt väljastatud sunniraha määramise aktidega nr 9.4-3/3688-22 ja nr 9.4-3/3688-26 põhjustatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks. Vastustaja ei ole sunniraha rakendanud õigusvastaselt. Kaebaja esitatud väited ei anna alust vastupidiseks järelduseks. 5(6)
3-17-498
20.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega dokumente nende kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.