Viktor Perevalovi kaebus seonduvalt Tartus aadressil XXX asuva korteriga
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 23.05.2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viktor Perevalovi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Viktor Perevalov
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.05.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 25.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, kus oli vastustajatena viidatud Tartu Linnavalitsusele, korteriühistule XXX, Tartu Maakohtule, pankrotihaldur/kohtutäitur O. Kutšmeile ja notar A. Priks-Toomile. Kaebusest võis aru saada, et see puudutab määruskaebuse esitaja emale, kes on käesolevaks ajaks surnud, kuuluvat korterit, kus elab määruskaebuse esitaja õde ning sellel korteril lasuvat võlgnevust, kuid kaebuse sisu ei ole üheselt mõistetav. Kaebuses viidati tsiviilasjale nr 2-16-14848, kus korteriühistu XXX on teinud maakohtule avalduse määruskaebuse esitaja ema pärandavara hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandvarale hooldaja määramiseks. Kaebuses oli esitatud riigilõivust vabastamise taotlus.
2.Tartu Halduskohus jättis 15.12.2016. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse ja menetlusabi taotlus käiguta. Halduskohus selgitas, et kaebusest ei selgu vaidluse ese. Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitajal tuleb konkreetselt ja lühidalt selgitada, milliste asjaolude pinnalt kaebus esitatakse ning formuleerida kaebuse nõue HKMS § 37 lg-st 2 tulenevalt. Lisaks tuleb
määruskaebuse esitajal esitada andmed vastustaja kohta ning märkida kaebuses ära tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid. Lisaks eelnevale tuleb määruskaebuse esitajal täiendada oma menetlusabi taotlust ning lisada selle juurde oma maksejõuetust tõendavad dokumendid. Halduskohus edastas määruskaebuse esitajale ka menetlusabi taotluse näidisvormi ja palus selle halduskohtule täidetuna tagastada.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 27.01.2017 halduskohtusse vastuse, milles muu hulgas leidis, et kohtujuristil puudusid volitused 15.12.2016. a määruse tegemiseks ning ta tuleks taandada. Vastuse juurde ei olnud lisatud halduskohtu poolt määruskaebuse esitajale täitmiseks edastatud menetlusabi taotluse näidisvormi.
4.Tartu Halduskohus jättis 01.02.2017. a määrusega määruskaebuse esitaja kohtuametniku taandamise ja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata ning tagastas määruskaebuse esitaja 25.11.2016 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 11.04.2017 Tartu Halduskohtusse määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.02.2017. a määrusele. Määruskaebuses on märgitud, et määruskaebuse esitaja sai Tartu Halduskohtu 01.02.2017. a määruse kätte 28.03.2017. Määruskaebus on esitatud mõlemal lehe poolel tiheda trükiga 10-l A4 formaadis paberil. Määruskaebuses esitatud tekst on raskesti mõistetav ning hõlmab endas rohkelt solvavaid väljendeid. Määruskaebuses on kirjeldatud erinevaid olukordi ja läbivalt esitatud erinevaid nõudeid, milledest ei ole üheselt võimalik aru saada, mis on määruskaebuse esitaja tahe.
6.Tartu Halduskohus jättis 20.04.2017. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 206 lg 1 ja HKMS § 187 lg 4 alusel määruskaebuse esitaja määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitajal tuleb halduskohtule esitada määruskaebus, mis sisaldab üksnes kohtuasja lahendamiseks asjakohaseid seisukohti ja taotluseid ning ei sisalda solvavaid väljendeid ning mis mahub kuni kahele A4 formaadis paberile, et halduskohtul oleks võimalik kindlaks teha määruskaebuse esitaja tegelik tahe ja eesmärk kohtusse pöördumisel. Lisaks selgitas halduskohus, et määruskaebuse esitajal tuleb halduskohtule esitada tema maksejõuetust tõendavad dokumendid mis kajastaks taotleja sissetulekuid ja väljaminekuid viimase nelja kuu jooksul enne menetlusabi taotluse esitamist ning esitada kohtule füüsilise isiku menetlusabi taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, et halduskohtul oleks võimalik hinnata määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamise taotluse põhjendatust
7.Määruskaebuse esitaja esitas 12.05.2017 Tartu Halduskohtusse 11-l leheküljel vastuse, milles muuhulgas esitas uue taotluse kohtuniku ja kohtujuristi taandamiseks.
8.Tartu Halduskohus jättis 17.05.2017. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse asja menetleva kohtuniku taandamiseks rahuldamata ja esitas taandamisavalduse lahendamiseks Tartu Halduskohtu esimehele. Halduskohus märkis, et kohtule ei ole võimalik esitada kohtujuristi taandamisavaldust.
9.Tartu Halduskohtu esimees jättis 19.05.2017. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse kohtuniku taandamiseks rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus tagastas 23.05.2017. a määrusega määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.02.2017. a määruse peale. Halduskohus selgitas, et määras määruskaebuse esitajale tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks seitsme päeva jooksul Tartu Halduskohtu 20.04.2017 määruse kättesaamisest arvates. Seega pidi määruskaebuse esitaja puudused kõrvaldama hiljemalt 12.05.2017. Määruskaebuse esitaja esitas 12.05.2017 kohtule vastuse 11-l leheküljel. 20.04.2017. a määruses selgitas halduskohus määruskaebuse esitajale, et HKMS § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning halduskohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb kohtule esitatud avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Määruskaebuse esitajal tuli halduskohtule esitada määruskaebus, mis sisaldab üksnes kohtuasja lahendamiseks asjakohaseid seisukohti ja taotluseid ning ei sisalda solvavaid väljendeid ning mis mahub kuni kahele A4 formaadis paberile. HKMS § 205 lg 2 järgi tuleb määruskaebust põhjendada ja põhjendustes märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane ning viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. Määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud 11-leheküljeline tekst on raskesti loetav, jätkuvalt täis solvavaid väljendeid ning sellest ei nähtu üheselt, mis on määruskaebuse esitaja põhjendused määruskaebuse esitamiseks ning mida määruskaebuse esitamisega taotletakse. Määruskaebuse esitaja ei ole 12.05.2017. a vastuses lähtunud 20.04.2017. a määruse suunistest. Kuigi määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule 11-leheküljelise vastuse, jääb kõnealune vastus halduskohtule siiski arusaamatuks ning halduskohus asub seisukohale, et määruskaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud määruskaebuses esinevaid puuduseid. Kuivõrd määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud vastustest nähtub, et määruskaebuse esitaja ei soovigi selgelt ja arusaadavalt formuleerida oma nõuet ning seda põhjendada, kuigi määruskaebuse esitaja on teadlik, mida halduskohus on temalt nõudnud, ja jätkab vastustes nii kohtuniku kui kohtuametniku solvamist, ei pidanud halduskohus põhjendatuks määruskaebust teistkordselt käiguta jätmist. Eeltoodule tuginedes tagastas halduskohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 01.02.2017. a määrusele HKMS § 206 lg 1 ning § 187 lg 4 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Määruskaebuse esitaja esitas 16.06.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 23.05.2017. a määrusele. Määruskaebuse esitaja väidab, et määrus on raskesti mõistetav. Määruskaebuse esitaja ei nõustu, et tema poolt esitatud määruskaebuses esinesid puudused ja seetõttu on määruskaebus alusetult tagastatud. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et ta on piisavalt põhjendanud menetlusabi taotlust. Määruskaebuse esitaja väidab, et halduskohus on valesti tema esitatud puuduste kõrvaldamise avaldust nimetanud vastuseks. Määruskaebuse esitaja kaebus ja määruskaebus tuleks menetlusse võtta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 23.05.2017. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
14.HKMS § 50 lg 1 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses avalduseks kohtule esitatav taotlus, väide, seisukoht, vastus, vastuväide, avalduse muudatus ja täiendus ning avaldusest loobumine, samuti muu tahteavaldus ja teade. Kuna määruskaebuse esitaja esitas 12.05.2017. a avalduse vastusena halduskohtu 20.04.2017. a määrusele, on „vastus“ ja „puuduste kõrvaldamise avaldus“ käesoleval juhul samatähenduslikud. Asjaolu, et halduskohus nimetas määruskaebuse esitaja 12.05.2017. a avaldust vastuseks mitte puuduste kõrvaldamise avalduseks nagu määruskaebuse esitaja soovinuks, ei tähenda, et halduskohus ei oleks sisuliselt hinnanud, kas määruskaebuse esitaja kõrvaldas 12.05.2017. a vastusega halduskohtu 20.04.2017. a määruses nimetatud puudused, so esitas määruskaebuse, mis sisaldab üksnes asja lahendamiseks asjakohaseid seisukohti ja taotluseid ning ei sisalda solvavaid väljendeid ning mis mahub kuni kahele A4 formaadis paberile. Seega ei tulenenud halduskohtu hinnang, et määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud puudusi mitte sellest, kuidas halduskohus määruskaebuse esitaja 12.05.2016. a vastust nimetas, vaid sellest, et määruskaebuse esitaja ei täitnud sisuliselt halduskohtu 20.04.2016. a määruses toodud juhiseid ja esitas uuesti avalduse, mille tekst on raskesti loetav, jätkuvalt täis solvavaid väljendeid ning millest ei nähtunud üheselt, mis on määruskaebuse esitaja põhjendused määruskaebuse esitamiseks ning mida määruskaebuse esitamisega taotletakse. Kohtul ei ole võimalik menetleda määruskaebust, mis ei vasta HKMS §-s 205 esitatud nõuetele. Määruskaebuse esitajal oli võimalus esitada halduskohtule selge ja põhjendatud määruskaebus, kuid ta ei teinud seda. Kuna määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puuduseid, vaid esitas taaskord arusaamatu avalduse, tagastas halduskohus määruskaebuse õigesti.
15.Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitaja määruskaebust ei tagastatud põhjusel, et ta ei esitanud menetlusabi taotluse lahendamiseks vajalikke dokumente, vaid seetõttu et määruskaebuse esitaja ei esitanud halduskohtule määruskaebust, millest nähtuks, millest tulenevalt peab määruskaebuse esitaja halduskohtu 23.05.2017. a määrust õigusvastaseks. Menetlusabi taotluse lahendamiseks vajalike dokumentide esitamata jätmisel saanuks halduskohus vaid menetlusabi taotluse rahuldamata jätta ning kohustada määruskaebuse esitajat riigilõivu tasuma. Seega ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel asjakohasteks määruskaebuse esitaja väiteid menetlusabi taotluse kohta.
16.Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 23.05.2017. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.