Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1406
Haldusasi
RH kaebus Mustjala Vallavolikogu 24. aprilli 2015. a otsuse nr 19 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – RH Vastustaja – Mustjala vald, esindaja Ilmar Pungar
Menetluse alus ringkonnakohtus
RH apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta RH apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1406 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31. juulil 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Mustjala Vallavolikogu algatas 30.08.2013 otsusega nr 15 Panga küla Seebilõuka detailplaneeringu (planeeringuala katastritunnus 48301:006:0516, pindala 7,0 ha), mille eesmärkideks on: –
ajaloolise väikesadama taastamine maismaale sadamabasseini ja sildumiskai rajamise, sadamakaile juurdepääsuks rannavalli avamise ning väikesadama ja sellele juurdepääsu kindlustamiseks vajaliku lainemurdja või plastpontoonidel silla rajamise teel;
–
faarvaatri korrastamine ning väikesadama teenindamiseks vajalikele ehitistele asukohtade ja projekteerimistingimuste määramine;
–
supluskoha, telkimiskoha ja külaväljaku asukohtade ning nende juurde vajalike ehitiste asukohtade ja projekteerimistingimuste määramine;
–
lisasihtotstarvete määramine;
–
vajadusel ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku esitamine.
Samas otsustas volikogu mitte algatada Panga küla Seebilõuka detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamist, kuna strateegilise planeerimisdokumendi koostamine on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ja selle elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju tegevuskoha keskkonnataluvusele, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara, ei rikuta looduskaitseseaduse (LKS) §-s 34 toodud ranna kaitse eesmärke. Kui ajaloolise väikesadama ehitamine toimub maismaale selle süvendamise ja lainemurdja rajamise teel, tuleb ehitusprojektile teostada keskkonnamõjude hinnang. Otsuse põhjenduste kohaselt on planeeringuala Mustjala valla munitsipaalomandis ja selle sihtotstarve on üldkasutatav maa. Maa-ala on hõlmatud Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla külade üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeringuala reserveeritud puhkealaks hoonete ja paadisilla ehitamise õigusega. Asukoha tõttu omab valla rannik suurt mereturismialast potentsiaali, milleks tuleb taastada ja korrastada väikesadamad. Maa-alal asusid enne 1940. a paadikuurid, soolakuurid, kalasuitsutuskohad ja lautrid. Seebilõuka maaüksuselt oleks võimalik paatidega tutvustada Panga panka merelt ning anda külastajatele võimalus tutvuda nii praeguse kui ka kunagise rannaküla eluga. Veel 1965. a-l oli Pangal ajaloolises Seebilõuka sadamas kokku 11 suuremat ja väiksemat kalapaati 33 kaluriga. Tänaseks on sadama kohal Saarte Teedevalitsuse poolt nõukogude perioodil kaevatud suur kruusakarjäär, mille keskel kõrgemal asuval kohal küla Rannamaja. Kruusakarjääri on kavas rajada sadamabassein ning selle süvendamisel saadud kruusaga täita osaliselt olemasolev karjäär. Planeeringualal ei paikne kaitsealuseid taimeliike ega looduskooslusi, tegemist on valdavas osas suletud kruusakarjääriga ning piirnev rannaala on kivine ja roostikuvaba. Avaliku huvi objektiks on juurdepääs merele, võimalus kasutada ranna puhkevõimalusi ning säilitada sellel asuv loodus- ja kultuuripärand. Planeeritud tegevused on suunatud väljakujunenud maakasutuse taastamiseks rannal. 2005. a jaanuaritormi ajal ulatusid lained rannavalli harjani ja planeeringualal asuvad madalamad karjäärialad täitusid veega. Selle kogemuse põhjal on võimalik sadamakai rajada endise karjääri maaosale ning süvendamisel saadud kruusaga täita alad, mis võiksid osutuda tormide ajal üleujutatuks. Samas tuleb arvestada, et planeeringuala on avatud põhjakaare tuultele ja rannavalli rajatud sissesõidutee kasutamine ei ole mõeldav ilma lainemurdja rajamiseta.
2(8)
3-15-1406
2.Mustjala Vallavolikogu võttis 10.10.2014 otsusega nr 28 Panga küla Seebilõuka detailplaneeringu vastu ja suunas selle avalikule väljapanekule.
3.Mustjala Vallavolikogu kehtestas 24.04.2015 otsusega nr 19 Panga küla Seebilõuka detailplaneeringu (Klotoid OÜ töö nr 08-0214). Planeeringuga on nähtud ette kahe krundi moodustamine: Seebilõuka (4,87 ha) ja Seebilõuka sadama (2,18 ha). Seebilõuka krundile on planeeritud külaväljak (sh laululava, käimlad, lipuvardad, kiiged, lõkkeplats), haagissuvilate parkla (sh käimlad), telkimisala, rannaala (sh riietuskabiinid, vetelpäästetorn, teisaldatav ujuvsild, käimlad), mänguväljakud (sh rannavolle väljak, lastele mõeldud atraktsioonid). Lubatud hoonete maksimaalne arv krundil on 8, suurim lubatud ehitusalune pind 224 m2, maksimaalne korruselisus 1. Juurdepääs olemasoleva juurdepääsutee kaudu Pahapilli–Panga teelt. Juurdepääsutee laiendusena on planeeritud kaks parklat ca 29 sõiduauto kohaga. Seebilõuka krunt on avaliku kasutusega ala ja piirdeid krundile ei kavandata. Madalamad alad on lubatud täita kuni ümbritseva maapinna kõrguseni, maa-ala puhastada võsast, metsaalad säilitada ja korrastada. Seebilõuka sadama krundile on planeeritud sadamabassein, lainemurdjad, kai, slipp, parklad, sadamahoone, külakeskus, võrgukuurid (sh merepääste tehnika hoidmiseks), käimlad, prügimaja. Lubatud hoonete arv krundil on 4, suurim lubatud ehitusalune pind 450 m2, maksimaalne korruselisus 1 + katusekorrus (hoone kõrgus kuni 7,5 meetrit). Juurdepääs olemasoleva juurdepääsutee kaudu Pahapilli–Panga teelt. Krundile on kavandatud kaks parklat: kai ääres ca 8 kohaga ja hoonete kõrval ca 40 sõiduauto kohaga. Sadama ala piirata läbipaistva võrkaiaga. Madalamad alad on lubatud täita kuni ümbritseva maapinna kõrguseni. Maa-ala puhastada võsast, metsaalad säilitada ja korrastada. Planeeringuala piirinaabritele ja huvitatud isikutele (sh RH-le) saadeti detailplaneering arvamuse andmiseks 29.10.2014 kirjaga nr 7-1.2/455. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 17.11.2014–15.12.2014. Avaliku väljapaneku ajal laekus detailplaneeringu lahenduse kohta üks vastuväiteid sisaldav e-kiri Suurekivi maaüksuse omanikult RH-lt, kes oli seisukohal, et detailplaneering vähendab oluliselt temale kuuluva kinnistu väärtust, sest rajatavate ehitistega takistatakse vaadet merele ja juurdepääsu mere äärde, samuti lõhutakse pikas ulatuses ajalooliselt väljakujunenud rannavall. Vastuseks RH vastuväidetele pidas vald vähetõenäoliseks, et sadama alale rajatavad ehitised takistaksid vaadet ca 400 meetri kauguselt elamualalt merele. Planeeringuala hõlmab peamiselt endise kruusakarjääri ala, kus looduslik pinnas on rikutud. Sadamaalal asub olemasolev lautrikoht ja tuvastatavad on kunagise kai jäänused. Rannavall on planeeritud läbi kaevata ja rajada sellest sisemaa poole sadamabassein. Tegemist on kehtivas külade üldplaneeringus kokkulepitud arendustegevusega. Planeeringuala on mõeldud avalikuks kasutuseks kõigile, välja arvatud Seebilõuka sadama ala, millele seatavad piirangud on vajalikud turvalisuse ja ohutuse tagamiseks (läbipaistev võrkaiast piire on planeeritud ainult sadamarajatiste ümber). Planeeringuala korrastamine on Panga panga väärtusliku maastiku huvides. Keskkonnaamet andis 12.12.2014 kirjaga nr HLS 14-9/14/23995-2 nõusoleku ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks Seebilõuka maaüksusel Seebilõuka sadama krundi kogu ulatuses ja Seebilõuka krundile planeeringus kavandatud ehitiste (laululava, käimlad, lipuvardad, kiiged, lõkkeplats) ulatuses. Keskkonnaamet leidis, et kuigi planeeritud tegevus kahjustab vähesel määral ala looduslikke kooslusi, siis ei ole mõju oluline, sest piirkonnas on tugev inimmõju. Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud külade üldplaneeringu menetlemisega üheaegselt menetleti ka selle KSH-d, mille tulemusena leiti, et kavandatud eesmärkide elluviimisest ei tulene nähtavaid olulisi keskkonnaprobleeme. Korrastatud naabrus ja seal olemasolevad võimalused annavad RH kinnistule lisandväärtust, mitte ei vähenda seda. Vastavalt Saare maavanema 26.03.2015 kirjas nr 12-2/15-80-4 tehtud tähelepanekutele on parandatud ja täiendatud Panga küla Seebilõuka detailplaneeringu materjale selliselt, et on 3(8)
3-15-1406 lisatud ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Seebilõuka sadama krundi maakasutuse osas puhkealast (P2) sadamate ja nende laiendamiseks ning teenindamiseks vajalikuks alaks (T1) ning üldplaneeringuga puhkealale lubatud paadisild asendati väikesadamaga.
4.RH esitas 03.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Mustjala Vallavolikogu 24.04.2015 otsuse nr 19 tühistamiseks. Kaebajale kuuluv Suurekivi kinnistu (registriosa nr 1276534, pindala 11,51 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) piirneb planeeringualaga ja detailplaneeringu algatamisest teavitati kaebajat enam kui aasta hiljem. Kaebajat ei ole planeeringumenetlusse nõuetekohaselt kaasatud. Detailplaneeringu algatamise otsuses esitatud väited ajaloolise sadamakoha kohta ei vasta tõele ning tegelikult tahetakse ehitada jahisadam koos hotelliga. Eesti Vabariigi 1920.–1930. aastate kartograafiliste kaartide peal n-ö maasisest sadamat ei olnud. 2005. a tormi puhul ei suutnud isegi mitme meetri kõrgune kaldavall vältida üleujutust ning planeeringu kohaselt soovitakse kaldavall 100 meetri ulatuses eemaldada just kaebaja kinnistu kohalt (ligi 50 m mererannast). Kui meri tõuseb, ujutatakse kaebaja kinnistu üle. Avamere tõttu on lainemurdjat kavandatud kohta väga raske rajada. Sadama taastamise asemel projekteeritakse uus sadam ja põhjendatud ei ole keskkonnamõjude strateegilisest hindamisest loobumist.
5.Mustjala vald vaidles kirjalikus seisukohas kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja ei ole piiranud kaebaja võimalust planeeringumenetluses osaleda ja teavitas RH 20.09.2013 e-postiga dokumentidega tutvumise võimalusest. RH on teavitatud detailplaneeringu avalikest aruteludest, kuid kaebaja ei ole neil osalenud. Kaebaja kirjalikele vastuväidetele on vaidlustatud otsuses vastatud. N-ö maasisese sadama rajamisega seonduvalt on tegemist üldplaneeringu muutmisega ja kohustusega kaaluda KSH vajalikkust, mitte kohustusega vastav hindamine teostada. Mustjala Vallavolikogu 30.08.2013 otsuses nr 15 on KSH algatamist kaalutud ja selle mittealgatamist põhjendatud. Keskkonnamõju hindamine tuleb ehitusprojektile teostada, kui väikesadama ehitamine toimub maismaale selle süvendamise ja lainemurdja rajamise teel. Üldplaneeringu juhtotstarbe muutmise põhjenduste kohaselt asendati üldplaneeringuga puhkealale lubatud paadisild väikesadamaga, kuna asukoht on põhjatuultele avatud ja paadisilla rajamine oleks ehituslikult keeruline ning selle kasutamine riskantne. Tegemist on üksnes üldplaneeringus lubatud sihtotstarbe täpsustamisega. Üldplaneeringuga kavandatud paadisilla asemel rajatakse merre lainemurdja, mis kaitseb n-ö maasisest sadamakaid lainetuse eest. Detailplaneeringu tugiplaanilt nähtuvalt on rannavalli kõrgus ca 2 meetrit merepinnast ning planeeritava sadamakai alal on selle kõrguseks ca 1 meeter. Saare maavanema 26.03.2015 kirjas nr 12-2/15-80-4 tehtud tähelepanekute põhjal on detailplaneeringut täiendatud ning ka maavanem on pidanud kaebaja vastuväiteid põhjendamatuteks.
6.Tallinna Halduskohus jättis 07.06.2016 otsusega RH kaebuse rahuldamata. Kaebus on eelkõige esitatud kaebaja omandi kaitseks, sest kaebaja hinnangul võib rannavalli osalise eemaldamisega kaasneda üleujutus tema kinnistul ning merevaate minetamise või vähenemisega kahaneda tema kinnisasja väärtus. Kaebaja on vaidlustanud ka KSH algatamata jätmist, kuid Mustjala Vallavolikogu 30.08.2013 otsus nr 15 ei ole praeguse vaidluse esemeks. Isegi juhul, kui RH ei ole saanud kätte vastustaja 20.09.2013 kirjaga edastatud teadet, oli ta detailplaneeringu kavandamisest teadlik hiljemalt 2014. aasta novembrist– detsembrist, kuid ei ole siiski vaidlustanud Mustjala Vallavolikogu 30.08.2013 otsust nr 15. Küsimus on eelkõige Mustjala Vallavolikogu 24.04.2015 otsuse nr 19 sisulises õiguspärasuses. Vastustaja pädevuse, haldusakti vorminõuete ja selles viidatud õiguslike aluste osas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust olnud. Detailplaneeringu kehtestamisel on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum ja selle kohtulik kontroll on HKMS § 158 lg 3 kohaselt piiratud (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-13, p 19). Kohus saab 4(8)
3-15-1406 kontrollida kaalutlusreeglite järgimist, kuid ei saa üldjuhul hinnata planeerimisotsustuste otstarbekust. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kohus tugineda vaid juhul, kui see on toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus diskretsiooni eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei ilmne ning vastustaja poolt välja toodud kaalutlusi ei saa pidada asjakohatuteks. Kuna haldusorgan on piisava põhjalikkusega kaalunud nii avalikkuse huvi kui ka kaebaja õiguste võimalikku riivet ning kohus peab põhjendusi üldjoontes asjakohasteks, ei ole nende kordamine HKMS § 165 lg-st 2 lähtuvalt vajalik, sest kaebus jääb rahuldamata. Kaebaja soov olemasoleva keskkonna (rannavall, vaade jne) säilimiseks ei ole subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (vt Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22) ja isik peab arvestama võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (vt Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 13). Rajatava sadama konkreetse asukoha väljaselgitamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Kaebajale on olnud tagatud ärakuulamisõigus ja vastustaja on tema väiteid kaalunud mitmest aspektist ega ole rikkunud uurimispõhimõtet. Kõik detailplaneeringu kehtestamisel tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud. Vaidlustatud haldusaktis on põhjalikult motiveeritud, miks on kavandatud detailplaneeringu kehtestamine vajalik ning millistele põhjendustele ja kaalutlustele tuginedes ei saa kaebaja seisukohti arvestada. Haldusakti tühistamiseks ei ole alust ka juhul, kui mõni haldusorgani argument oleks vaieldav. Keskkonnaamet ja mitmed teised riigiasutused on planeeringulahenduse kooskõlastanud. Konkreetsed ehitustehnilised lahendused selguvad hiljem ega mõjuta detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.RH palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Detailplaneeringu kohaselt piiratakse kogu sadama ala traatvõrgust taraga, mis võtab kaebajalt võimaluse minna mere äärde. Praegune 5-6 meetri kõrgune kaldavall eemaldatakse 100 meetri ulatuses ning sellega avatakse kaebaja kinnistu tormituultele ja lainetele, mis kahjustab kinnistu väärtust ja muudab selle ilmastikunähtuste poolt haavatavaks. Kõrge kaldavalli tagune ala on olnud külarahvale ujumiskohaks ja puhkealaks. Detailplaneeringu algatamise otsuses on viidatud vaidlusalusel maa-alal enne 1940. aastat n-ö maasisese sadama olemasolule, mis ei vasta tegelikkusele. Kohtumenetluses on vastustaja asunud väitma, et sadam rajati nõukogude perioodil. KSH mittealgatamist ei ole sisuliselt põhjendatud, sest üldplaneering nägi ette üksnes paadisilla taastamist, mitte uue paadisadama rajamist. Vastustaja väidetel rajatakse olemasoleva paadisilla asemele sadamale vajalik lainemurdja, kuid see ei ole uue sadama asukohta arvestades võimalik, sest olemasolev paadisild ei asu Seebilõuka sadama alal, vaid jääb selle piiridest välja. Planeeringu tegelik eesmärk on rajada jahisadam. Kaebajat ei ole detailplaneeringu algatamisest informeeritud, sest vastustaja 20.09.2013 kirja ei ole ta kätte saanud ning sai Seebilõuka detailplaneeringu algatamisest teada alles 29.10.2014. Seega ei ole kaebajale olnud tagatud ärakuulamisõigus alates menetluse algusest. Üldplaneering peaks määrama detailplaneeringu raamid, kuid vastustaja soovib detailplaneeringuga muuta hoopis üldplaneeringut. Algse paadisilla taastamise asemel on planeeritud uus sadam, kuid selle mõju keskkonnale on jäetud uurimata. Halduskohus on jätnud poolte väidete kaalumisel tähelepanuta, et paljud valla esitatud väited ei vastanud tõele.
8.Mustjala vald vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
5(8)
3-15-1406
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et RH apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjäreldustes õige ja selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
10.Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 12 lg 6 kohaselt pidi kohalik omavalitsus edastama teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates. Mustjala Vallavolikogu 30.08.2013 otsuses nr 15 (tl 7-12; tl 59-61p) on kooskõlas PlanS § 11 lg 2 p-s 3 ja § 12 lg-s 31 sätestatuga kohustatud vallavalitsust avaldama teated Seebilõuka detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise otsuse kohta ning panema nende kohta detailplaneeringualal vähemalt kuuks ajaks nähtavale kohale informatsioonitahvli või -teatise. Asjakohased dokumendid on kooskõlas PlanS § 11 lg-ga 3 avaldatud 10.09.2013 ka valla veebilehel. Mustjala Vallavalitsuse 20.09.2013 e-kirjaga (tl 4143) edastatud teade planeerimismenetluse algatamise kohta on koostatud kolm nädalat pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist ehk PlanS § 12 lg-s 6 sätestatud tähtaega rikkudes. Lisaks puuduvad tõendid, et kaebaja oleks selle kirja kätte saanud. Samas tuleb halduskohtuga nõustuda, et isegi juhul, kui RH sai Seebilõuka detailplaneeringu menetlemisest esmakordselt teada alles temale 30.10.2014 edastatud teatest (tl 52-54) Seebilõuka detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikule väljapanekule suunamisest Mustjala Vallavolikogu 10.10.2014 otsusega nr 28 (tl 62-65), ei saanud selline menetlusviga tingida asja ebaõiget otsustamist, sest kaebajal on olnud võimalus esitada omapoolsed seisukohad planeerimismenetluse järgnevates etappides (24.11.2014, 22.12.2014 ja 25.02.2015 – tl 28; tl 47-51) ning vastustaja on tema vastuväidetele vastanud nii 17.12.2014 kirjas nr 7-1.2/493 (tl 55-58) kui ka 24.04.2015 otsuses nr 19 (tl 13-21). Apellant ei ole toonud välja ühtegi asjaolu või väidet, mida tal poleks olnud võimalik planeerimismenetluse käigus esile tuua põhjusel, et tema kaasamine ei toimunud kohe menetluse alguses.
11.Detailplaneeringu algatamisega ei määrata veel kindlaks kehtestatava planeeringu lahendust, vaid sõnastatakse üksnes detailplaneeringu koostamise vajadus ja üldised eesmärgid. Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkusega (vt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 27). Seebilõuka detailplaneeringu algatamise eesmärk on olnud edendada juurdepääsu merele ning taastada külakeskus ja avardada puhkevõimalusi. Need eesmärgid ei ole planeeringumenetluse käigus muutunud. Asjaolu, et detailplaneeringu menetluses on ekslikult viidatud ajaloolise väikesadama taastamisele, kuigi kõnealuses kohas on varasemalt asunud üksnes paadisild, ei oma planeeringu sisulise õiguspärasuse seisukohast tähtsust, sest koostoimes Mustjala valla külade üldplaneeringu muutmise ettepanekuga puudub õiguslik piirang, mis takistaks planeeringualal ka uue väikesadama rajamist.
12.PlanS § 1 lg 5 ja § 9 lg 12 kohaselt on detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik, kui see on nõutav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 3 järgi. Viidatud säte näeb ette, et KSH tuleb koostada sellise detailplaneeringu puhul, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust või muud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust. Täiendavalt tuleneb KeHJS § 33 lg 2 p-st 1 kohustus vajaduse korral hinnata detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju ka siis, kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut (vt KeHJS § 33 lg 1 p 2 ja PlanS § 8 lg 9). KSH vajalikkuse üle otsustamisel tuleb sellises olukorras arvestada detailplaneeringu eeldatavat mõju ning Keskkonnaameti ja vajadusel ka teiste asutuste seisukohti (KeHJS § 33 lg-d 3-6).
6(8)
3-15-1406 Kuigi Mustjala Vallavolikogu põhjendas 30.08.2013 otsuses nr 15 KSH algatamata jätmist tõepoolest muu hulgas asjaoluga, et kavandatav detailplaneeringu lahendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga (millega seonduvaid keskkonnamõjusid on juba varasemalt hinnatud ja leitud, et üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulisi keskkonnaprobleeme – http://www.mustjala.ee/upload/20110505135332.pdf, lk 43), kaalus vastustaja KSH algatamise vajalikkust siiski ka sisuliselt, asudes seisukohale, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Samuti on nii Seebilõuka detailplaneeringu algatamisel, vastuvõtmisel kui ka kehtestamisel rõhutatud, et n-ö maasisese paadisadama rajamisega kaasnevate spetsiifiliste mõjude hindamiseks tuleb ekspertiis tellida ehitusprojekti koostamise menetluses. Kaebaja ei ole esitanud mingeid sisulisi vastuväiteid (v.a allpool käsitletav rannavalli osaline eemaldamine ja sellega seonduv rannaala, sh apellandile kuuluva Suurekivi kinnistu, võimalik üleujutamine) Mustjala valla hinnangutele, et Panga külas väikesadama rajamine ei kujuta endast olulise keskkonnamõjuga tegevust KeHJS §-de 5 ja 6 tähenduses. KeHJS § 6 lg 1 p 16 kohaselt kaasneks sadama või kai rajamisega eelduslikult oluline keskkonnamõju vaid siis, kui need teenindavad enam kui 1350 tonnise veeväljasurvega aluseid. Samuti ei nähtu, et planeeringuga kavandataks suuremahulist mere süvendamist või merre tahkete ainete uputamist (KeHJS § 6 lg 1 p 17). Vastustaja on õigesti märkinud, et vallal oli KeHJS § 6 lg-test 2 ja 3 ning § 33 lg-st 2 tulenevalt üksnes kohustus kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning ta on seda ka asjakohaselt teinud. KSH algatamata jätmise otsus vastab põhiosas KeHJS § 35 lg 5 nõuetele ning kuigi sellest ei nähtu, et vald oleks eelnevalt küsinud KeHJS § 33 lg-s 6 nimetatud asutuse seisukohta KSH algatamise vajalikkuse kohta, on Keskkonnaamet 17.06.2014 kirjaga nr HLS 6-5/14/11745-4 detailplaneeringu kooskõlastanud ning andnud 12.12.2014 kirjaga nr HLS 14-9/14/23995-2 lisaks nõusoleku ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks Seebilõuka maaüksusel. Viimati nimetatud kirjas on Keskkonnaamet nõustunud, et kavandatava väikesadama rajamisega ei kaasne olulist mõju keskkonnale. Kuna KSH läbiviimine ei olnud õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ega kavandatava planeeringulahenduse iseloomu arvestades ka vajalik, siis ei saa KSH algatamata jätmise otsustamisel tehtud mõningad eksimused mõjutada kehtestatud detailplaneeringu sisulist õiguspärasust ega tingida selle tühistamist.
13.RH väidab apellatsioonkaebuses, et planeeringualal praegu asuv 5–6 meetri kõrgune rannavall eemaldatakse ca 100 meetri ulatuses, mis toob kaasa ohu, et ka temale kuuluv Suurekivi kinnistu ujutatakse tormi korral üle. Vaidlust ei ole selles, et olemasolev rannavall on planeeritud osaliselt eemaldada ning selleta poleks võimalik Seebilõuka sadama alale planeeringus kavandatavaid hooneid ega rajatisi püstitada. Samas nähtub nii Maa-ameti kaardirakenduse (https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis) andmetest kui ka vaidlusaluse detailplaneeringu põhijooniselt (tl 22), et Seebilõuka maaüksuse mereäärses servas oleva ning rajatava sadama (ja selle taga asuva Suurekivi kinnistu) kohas eemaldatava rannavalli kõrguseks on üksnes 2–2,5 meetrit. Arvestades samas, et Seebilõuka ja Suurekivi maaüksuste vahelisel piiril on maapinna kõrguseks planeeringu põhijoonise järgi 2,61–2,82 meetrit (mh ei tulene detailplaneeringust kavatsust muuta Suurekivi ja Seebilõuka kinnistute piiril olemasoleva pinnastee kõrgust ega asukohta), ei saa pidada tõenäoliseks, et sadamaalal senise maksimaalselt 2,5 meetri kõrguse rannavalli avamine tooks kaasa tõsise ohu apellandile kuuluva kinnistu üleujutamiseks. Tuleb arvestada, et tormituulte, lainetuse ja merevee tõusu võimalikku mõju vähendavad oluliselt nii samasse kohta rajatavad lainemurdjad kui ka sadamabassein. Kaebaja väited kavandatavate lainemurdjate rajamise tehnilisest keerukusest või isegi võimatusest on paljasõnalised. Lainemurdjate täpsed mõõtmed ja kasutatav tehniline lahendus määratakse kindlaks ehitusloa menetluses.
14.PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu 7(8)
3-15-1406 põhilahenduse muutmiseks on muu hulgas vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine (PlanS § 9 lg 7 p 1). Üldplaneeringu kohaselt oli Seebilõuka maaüksuse juhtotstarbeks puhkeala hoonete ja paadisilla ehitamise õigusega (P2). Kuna detailplaneeringus on Seebilõuka maaüksusele kavandatud kala- ja turismisadama ehitamine, mida üldplaneering antud kohas ette ei näe, muudetakse juhtotstarve sadamate ja nende laiendamiseks ning teenindamiseks vajalikuks alaks (T1). Saare maavanem on andnud üldplaneeringu muudatusele PlanS § 23 lg 6 ja § 24 lg 5 alusel heakskiidu 06.04.2015 kirjaga nr 12-2/15-80-4. Seega on Mustjala valla külade üldplaneeringu muutmine vaidlustatud detailplaneeringuga toimunud õiguspäraselt.
15.RH on pidanud oma õigusi rikkuvaks ka sadama ala ümbritsemist traatvõrgust aiaga, kuna see piirab tema võimalusi mere äärde minekuks. Detailplaneeringu põhijooniselt, seletuskirjast (http://www.mustjala.ee/upload/20150506172414.pdf, lk 8) ning planeeringu kehtestamise otsusest nähtub samas üheselt, et läbipaistva võrkaiaga piiratakse juurdepääsu üksnes vahetult sadamarajatistele ning sedagi üksnes osaliselt ja mitte kaebajale kuuluva Suurekivi kinnistu servast. Olenemata sellest, et piiratav maa-ala asub otse kaebaja kinnistu ja mere vahelisel ajal, säilib kaebajal võimalus minna mere äärde kogu Seebilõuka krundi ulatuses (millele rajatakse avalikult kasutatav puhkeala) ja ka Seebilõuka sadama krundi idapoolse osa ulatuses. Kaebaja liikumistee ei pikene sellega märkimisväärselt ja planeeringulahenduse realiseerimisega kaasnev riive tema õigustele on väheintensiivne. Kuna sadamabassein rajatakse endise kruusakarjääri tõttu juba süvendatud alale, oleks sadama mujale ehitamine ja karjääriala muul viisil korrastamine ilmselgelt oluliselt kulukam. Kaebaja ei ole väitnud, et sadamaala tarastamine poleks turvalisuse kaalutlustel vajalik või seda saaks teha tema õigusi veelgi vähem piiraval viisil (s.o võrreldes vaadet üksnes minimaalselt varjava võrkaia rajamisega). Halduskohus on seejuures õigesti märkinud, et miljöö (sh kinnistult avaneva vaate) ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole iseenesest subjektiivse õigusena kaitstav (vt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010 otsus nr 33-1-29-10, p 22) ning kaebaja väited tema kinnistu väärtuse vähenemisest ei ole usutavad. Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt ei jää kavandatud hoonestusalad Seebilõuka ja Suurekivi kinnistute piiri ja mere vahelisele alale, vaid sinna on kavandatud lainemurdjad, sadamabassein, kaid ja osaliselt parkla.
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb RH apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.06.2016 otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et RH on apellatsioonimenetluses tasunud riigilõivu 15 eurot (tl 99), kuid pole esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti RH kaebus rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Mustjala vald ei ole esitanud andmeid apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.