Marm OÜ kaebus seonduvalt Pärnu Linnavalitsuse 07.11.2016 ehitusloa nr 1612271/20163 osalise tühistamise – ja osaliselt selle õigusvastasuse tuvastamisega
Asja läbivaatamise kuupäev
Kohtuistung 20. juuni 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – Marm OÜ, esindaja A. L; Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Taavi Käärid
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 29.06.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Pärnu Vesi esitas 31.10.2016 ehitusloa taotluse Pärnus Nikolai tänav T4 katastriüksusele (katastritunnus 62510:113:0510) ehitise nimetusega „Veetorustik“ (kasutamise otstarve Külmaveetorustik 22221) ehitamiseks.
2.Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 04.11.2016 otsusega nr 3-5/1437 otsustati anda välja ehitusluba AS-le Pärnu Vesi Nikolai tänav T4 (katastritunnus 62510:113:0510) külmaveetorustiku rajamiseks Nikolai tn 13 kinnistu tarbeks (tl 17). Vastav ehitusluba nr 1612271/20163 väljastati 07.11.2016.
3.Marm OÜ esitas 28.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna väljastatud haldusaktide, millega anti luba sulgeda Pärnu linnas asuv Nikolai tänav ja millega lubati teostada kaevetöid Nikolai 13 kinnistu tarbeks seoses ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooniga liitumispunkti rajamisega ja vastavate tööde teostamisega, tühistamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotluse vastavate haldusaktide ja kaevetööde peatamiseks.
4.Tallinna Halduskohtu 29.11.2016 määrusega jäeti Marm OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Küsimus oli ka selles, et kas ja kuivõrd Pärnu Linnavalitsuse 04.11.2016 otsus ja selle alusel väljastatud ehitusluba, 22.11.2016 kaeveluba või 24.11.2016 otsus nr 3-58.1/46 (sõidutee ajutine sulgemine) üldse kaebuse esitaja õigusi rikuvad, kui vastavad tööd või piirangud osaühingule kuuluva kinnistu piiridesse ei jää.
5.Tallinna Halduskohtule 11.12.2016 saabunud kaebuse täienduses täpsustas Marm OÜ, et nõudeks jääb Pärnu Linnavalitsuse ehitusloa nr 1612271/20163 tühistamine osas, mis puudutab loa väljaandmist ehitamiseks Nikolai 13 kinnistul (vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine) ja selle õigusvastasuse kindlakstegemine osas, mis puudutab ehitusloa andmist vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks samale kinnistule katastritunnusega 62510:113:0510.
6.Tallinna Halduskohtu 03.01.2017 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 53). Pärnu linn vastas kaebusele 03.02.2017.
7.Tallinna Halduskohtu 27.03.2017 määrusega määrati asi läbivaatamisele kohtuistungil (tl 66). 27.04.2017 toimunud kohtuistungil selgus, et kaebaja esindaja ei vasta HKMS § 32 ettenähtud nõuetele. Seega ei saanud asja sisuliselt arutada ning kaebajal võimaldati oma esindusõigust tõendada või menetlustoimingud tagantjärele heaks kiita. OÜ Marm juhatuse liige kiitis kaebuse ja varasemad menetlustoimingud heaks oma 17.05.2017 kirjaga (tl 73).
8.Tallinna Halduskohtu 24.05.2017 määrusega määrati kohtuistungi toimumise aeg uuesti kindlaks (tl 75).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja leiab, et Pärnu linn on andnud Nikolai tänava sulgemisloa ja kaevetööde loa Nikolai 13 kinnistule ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunkti rajamiseks- tööde teostamiseks, ilma kinnistu kaasomanike kooskõlastust saamata ja kaasomanikke teavitamata. Ehitusloale nr 1612271/20163 ei ole kantud loa taotleja ega ehitise või kinnisasja omaniku andmeid. Kaebaja leiab, et ehitusloa väljaandmisel ei ole järgitud protseduurireegleid. Nikolai 13 kinnistu kaasomanikke ei ole projekteerimistigimuste eelnõu menetlusse kaasatud, nende arvamust ei ole küsitud ega ole antud võimalust arvamusi avaldada. Kaebajale selgus 28.11.2016, et üks Nikolai tn 13 kinnistu kaasomanikest on teistele kaasomanikele teadmata kavandanud kinnistu sillutatud hoovialal kaevetööd ja uute mittevajalike vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise tööd, mille teostamisega takistatakse oluliselt kahe kinnistul tegutseva restorani igapäevatööd ja kaubavedude teostamist ning elanike liikumist. Kaevetööd Nikolai tn 13 kinnistu esisel linnatänaval põhjustasid kaasomanikele asjatut tüli ja kulu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Vastustaja on seisukohal, et tänava sulgemisluba, kaeveluba ja ehitusluba on õiguspärased, on antud menetluskorda järgides kaebajale kuuluva kinnistu kasutamist püsivalt piiramata ja tema subjektiivset õigust riivamata.
11.Vastustaja selgitab, et ehitusseadustiku § 40 lõike 4 alusel on nõuded ehitusloale kehtestanud majandus- ja taristuminister 19.06.2015 määrusega nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“, mille lisa 14 sätestab nõuded ehitusloale. Nimetatud korra kohaselt peab ehitusluba sisaldama andmeid ehitusloa taotluse, ehitusloa väljastaja, ehitise, selle asukoha ja kasutusotstarbe kohta, ehitise konstruktsioonide, materjalide, ruumide ja tehnosüsteemide kohta. Elektroonsel ehitusloal ei ole määratud näidata isikut, kellele ehitusluba antakse või kes on ehitise või kinnisasja omanik.
12.Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et Nikolai tänav T4 kinnistule ühisveevärgi torustiku paigaldamiseks kaebajalt nõusolekut küsitud ei ole, kuid see ei tähenda veel, et menetlusreegleid on rikutud. AS Pärnu Vesi esitatud ehitusloa taotlusega esitati ka ehitusprojekt. Ehitusloa taotluse menetlemisel tehti kindlaks, et esitatud ehitusprojekt vastab nõuetele, see on nõutud ametite poolt kooskõlastatud, ja ei esine EhS §-s 44 loetletud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid. Kõiki ehitusloa taotluse menetlemise käigus kogutud ja tuvastatud asjaolusid arvestades andis vastustaja välja ehitusloa Nikolai tänav T4 kinnistule torustiku paigaldamiseks. Ehitusloa taotlus oli esitatud ehitamiseks vastustajale kuuluval avalikul linnatänaval. Vastustaja oli taotluse esitamise hetkest selle sisust teadlik, mille tõttu ei olnud omaniku kaasamise menetluse korraldamine põhjendatud ega vajalik. Pärnu linnas paigaldatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik tänavamaale, millega viiakse trasside paigaldamise ja hooldamisega kaasnev koormus (sh võimalik eramaaomaniku õiguse riive) miinimumini. Avalikul linnatänaval tehtavad tööd tehakse vastavalt ehitusloa saanud ehitusprojektile, mis ei välista teatud ebamugavust tööde tegemise ajal, kuid seda on võimalik ja tuleb taluda. Igasugused ehitustööd avalikus linnaruumis toovad kaasa ajutise ebamugavuse, mis aga ei tähenda, et sellega kellegi õigus tingimata riivatud saaks. Kaebaja ei ole viidanud ega selgitanud, milline tema subjektiivne õigus ülemääraselt Nikolai tn 13 kinnistu esisel linnatänaval teostatud ehitustööde tõttu riivatud on. Ehitusloaga anti õigus ehitada Nikolai tänav T4 kinnistule külmaveetorustik küll Nikolai tn 13 kinnistu tarbeks, kuid sellega ei ole lahendatud ega antud õigust ehitada Nikolai tn 13 kinnistul.
13.Nikolai tn 13 kinnistule vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldamiseks on esitatud EhS § 35 lg 3 ja § 36 lg 4 nõutud ehitusteatised ja ehitusprojekt, mille osas vaidlus puudub. Kaebaja on vaidlustanud Nikolai tänava Kuninga tänava ja Lõuna tänava vahelise lõigu sulgemis- ja kaeveloa. Vaidlustatud ehitusluba on antud Nikolai tänav T4 kinnistule, linnatänavale ehitamiseks ja see ehitusluba ei hõlma Nikolai tn 13 kinnistul ehitamist, mis tähendab, et ehitusloal puudub osa, mida kaebaja on palunud tühistada. Nikolai tn 13 kinnistusiseste tööde tegemiseks ei ole tänaseks kaeveluba väljastatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse 07.11.2016 ehitusluba nr 1612271/20163 ning taotletud selle osalist tühistamist ning osaliselt veel ka õigusvastasuse tuvastamist. Taolise täpsustuse alusel, mille osaühing Marm esitas 11.12.2016, on kaebus menetlusse võetud. Kaebaja on esitanud menetluse käigus seonduvalt oma eesmärkidega küll mitmeid täpsustusi, kuid kaebusest osalise loobumise avaldust ei ole esitatud ning seetõttu ei ole olnud ka alust kaebuse menetlusse võtmise määruses fikseeritud nõuet korrigeerida.
15.Arvestades asjaolu, et vaidlustatud ehitusloaga võimaldati rajada külmaveetorustik Nikolai tänavale (Nikolai tänav T4), siis tekkis küsimus, et kas ja kuivõrd saab nimetatud haldusakt üldse kaebuse esitaja õigusi rikkuda, kui vastavad tööd või piirangud osaühingule kuuluva kinnistu piiridesse ei jää. Nimetatud küsimus tekkis kõigepealt kaevetööde peatamisele suunatud esialgse
õiguskaitse taotluse lahendamisel, kuid seonduvalt eelnimetatuga märkis kohus 29.11.2016 määruse punktis 8, et kaebuse võimaliku tagastamise küsimust kiireloomulise õiguskaitse taotluse raames esialgu siiski ei hinnata. Kohtupraktikas on eelistatud sarnastes olukordades pigem kaebuste sisulist lahendamist, kusjuures praeguses menetlusjärgus ei oleks kaebuse läbi vaatamata jätmine enam otstarbekohane ka lähtuvalt menetlusökonoomilistest kaalutlustest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 sõnastuse kohaselt võib kohus jätta taolistes situatsioonides kaebuse läbi vaatamata, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema. Siinkohal tuleb arvestada veel asjaoluga, et kaebajal oli eelneva menetluse käigus võimalik oma nõuet ja eesmärke täpsustada. Kaebaja ongi oma esialgseid nõudeid mingil määral täpsustanud ja kuna formaalselt vaadatuna vastas kaebus olulises osas halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud nõuetele, siis võeti see Tallinna Halduskohtu 03.01.2017 määrusega seonduvalt Pärnu Linnavalitsuse 07.11.2016 ehitusloa nr 1612271/20163 osalise tühistamise – ja osaliselt selle õigusvastasuse tuvastamisega menetlusse. Kohus märkis, et kahe erineva nõude esitamise ja nende eristamise tarvidus ning eesmärk jääb küll mõnevõrra ebaselgeks, kuid see ei takista kaebuse menetlusse võtmist, sest vaidluse põhiolemus sellest ei muutu. Ebaselguste vältimiseks määrati asi läbivaatamisele kohtuistungil, kuid esimesel istungil selgus, et OÜ Marm esindaja ei vastanud halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvis 32 esitatud nõuetele, mistõttu asja ei arutatud. Samas andis kohus osaühingule võimaluse vastavalt HKMS § 35 lõikele 3 esindusõiguse tõendamiseks ja kaebuse ning eelnevate menetlustoimingute heakskiitmiseks. OÜ Marm juhatuse liige kiitiski oma 17.05.2017 kirjaga kaebuse ning varasemad menetlustoimingud heaks (tl 73). Seetõttu määrati uuesti kindlaks kohtuistungi toimumise aeg, kuid kaebaja teatas, et soovib asja arutamist ilma tema osavõtuta. Vastustaja sellele 20.06.2017 toimunud kohtuistungil vastu ei vaielnud. Kohus pidas seda samuti võimalikuks, kuigi kahe erineva nõude esitamise tarviduse osas jäid täiendavad selgitused saamata.
16.Menetlusosaliste argumente ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Vastustaja on lähtunud ehitusseadustiku § 38 lõikest 1 ja § 39 lõikest 1. EhS paragrahv 39 seostub kohaliku omavalitsuse pädevusega ehitusloa väljastamisel, milles ei ole ka vaidlust ning sama seadustiku § 38 lg 1 kohaselt võib ehitusloa alusel ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Antud juhul oli ehitusprojekt esitatud ning selles ei ole samuti vaidlust. Ehitusloa andmisest keeldumise alused on sätestatud ehitusseadustiku §-s 44. Vastustaja hinnangul neid ei esinenud ning seega ei olnud aktsiaseltsi Pärnu Vesi taotluse rahuldamata jätmiseks põhjust. Kaebaja põhilised etteheited taanduvadki tegelikult rohkem sellele, et Nikolai 13 kaasomanikke ei teavitatud ja et ehitusloa väljastamisel eirati teatavaid protseduurireegleid, kuid see ei ole puutumuses kaebaja subjektiivsete õigustega. Tegemist oli torustiku rajamisega tänava maa-alale ja kuigi seda kavandati Nikolai 13 kinnistu tarbeks, ei riku see kaebaja õigusi kui ehitustegevus kinnistu piiridesse ei ulatu. Kaebaja on küll märkinud, et kaevetööd kinnistu esisel tänaval põhjustasid kaasomanikele asjatut tüli, kuid tänavate korrastamist ja muid tänavatel tehtavaid töid tuleb taluda ja kui ka nendega mingisugusel põhjusel ei nõustuta, siis õiguste rikkumisena see tõlgendatav ei ole. Nähtuvalt haldusasja materjalidest ja ka kohtuistungil antud selgitustest, ei ole kinnistul reaalset ehitustegevust toimunud. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lõikele 1 võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Mis puutub aga ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni omaniku ning ühisveevärgiga liituda soovivate isikute õigustesse ja kohustustesse, siis need suhted ei ole vaadeldavad avalik-õigusliku iseloomuga suhetena. Seda on selgitatud vastavate viidetega kahele Tallinna Ringkonnakohtu lahendile esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kontekstis Tallinna Halduskohtu 29.11.2016 määruse punktis 7. Eraõigusliku teenuse osutamise ja sellega seonduva reeglistiku eiramise pinnalt tekkivate ebakõlade vaidlustamiseks tuleb vajaduse korral maakohtusse pöörduda. Nähtuvalt 15.06.2017 teatest ongi üks Nikolai 13 kaasomanikest esitanud Pärnu Maakohtule tsiviilhagi uue veeühenduse väljaehitamise nõusoleku saamiseks, kusjuures eelnimetatud kuupäeva seisuga olid toimunud selles osas ühtlasi ka kaasomanike kompromissläbirääkimised (tl 76). See on aga eraldi teema, mis käesoleva- ning
halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega otseselt ei seostu. Siinkohal võib tekkida küsimus, et kas vaidlustatud ehitusloa puhul ei olnud tegemist AS Pärnu Vesi ennatliku taotlusega ja kas ehitusloa väljastamine on piisavalt põhjendatud kui kinnistusiseste tööde tegemiseks olid vastavad load taotlemata ja kui taoliste lubade väljastamise võimalus võis erinevate vastuolude ning vaidluste korral üldse küsitavaks osutuda, kuid see on samuti teise rõhuasetusega problemaatika ning kaebaja õigusi otseselt ei puuduta. Vastustaja selgitaski kohtuistungil, et mõnes mõttes võis ehitusloa saamise taotlust tõlgendada ka etteulatuva tegutsemisena, kuid samas ei olnud kohalikul omavalitsusel otsest põhjust aktsiaseltsile Pärnu Vesi ehituloa väljastamisest siiski keelduda. Asjaolu, et tänavamaale võidi ehitada torustik, mida enam edasi ei jätkata, ei seostu OÜ Marm õigustega. Lähtuvalt eeltoodust ei ole ka kaebuse rahuldamiseks alust. Täpsemate selgituste saamine seonduvalt tühistamis- ja õigusvastasuse tuvastamise nõude eristamise tarvidusega ei ole samuti vajalik kuna kaebus jääb rahuldamata vaatamata sellele kas tegemist on tühistamisnõudega või õigusvastasuse tuvastamise nõudega ning olenemata sellest millises osas ehitusloa tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist konkreetselt taotleti, sest olukorras, kus vaidlustatud ehitusloa puhul kaebaja õiguste riivet sisuliselt esineda ei saanud, nõuete liigi ja nende ulatuse küsimus enam kuigi tähenduslik ei ole.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.