Mittetulundusühingu Eesti Konkurentsiameti keelamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse ja toimikuga tutvumise õiguse piiramise taotluse lahendamine
Jäähokiliit
kaebus
RESOLUTSIOON
Tagastada Mittetulundusühingu Eesti Jäähokiliit kaebus.
Jätta Mittetulundusühingu Eesti Jäähokiliit esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Tagastada Konkurentsiametile 27.06.2017 vastuse lisad 5-10, 12 ja 13.
4.Jätta rahuldamata Konkurentsiameti taotlus piirata Mittetulundusühingu Eesti Jäähokiliit juurdepääsu haldusasja nr 3-17-1320 toimikule.
5.Sekretäril saata määrus kaebajale (esindaja kaudu) ja Konkurentsiametile, tehes kaebajale nähtavaks vastustaja 27.06.2017 vastuse koos lisadega nr 1-4, 11 ja 14-20.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 88 lg 5, § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 2).
1.Konkurentsiameti 21.09.2016 kirjaga nr 5.1-1/16-0293-001 teatati Mittetulundusühingule (MTÜ) Eesti Jäähokiliit järelevalvemenetluse alustamisest, mille käigus uuritakse MTÜ Eesti Jäähokiliit tegevuse vastavust konkurentsiseaduse (KonkS) § 4 nõuetele. Konkurentsiamet selgitas, et MTÜ Eesti Jäähokiliit juhatus kinnitas oma 31.05.2016 otsusega mängijate ülemineku korra, milles sisalduvad tingimused kitsendavad mängijate võimalusi üleminekuks teise jäähokiklubisse või spordikooli ja millega kehtestatakse üleminekuraha suurus sõltuvalt mängijate vanusest alates juba 5. eluaastast. Järelevalvemenetluse eesmärgiks on hinnata, kas MTÜ Eesti Jäähokiliit kehtestatud kord, kui ettevõtjate ühenduse otsus, on kooskõlas KonkS § 4 lg-st 1 tuleneva konkurentsi kahjustava koostöö keeluga või mitte.
3-17-1320
2.MTÜ Eesti Jäähokiliit esitas 21.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti keelamiseks viia järelevalvemenetlus läbi. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus keelata järelevalvemenetluse läbiviimine kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebuse kohaselt on järelevalvemenetlus kestnud peaaegu üheksa kuud ning see on kaebaja suhtes koormav. Kaebuse eesmärk on vältida järelevalvemenetluse toimumist ning vastavate toimingute teostamist, sest kaebaja hinnangul puudub Konkurentsiametil seadusest tulenev pädevus sekkuda kaebaja kui MTÜ tegevusse jäähoki meistrivõistluste tingimuste määramisel.
3.Tallinna Halduskohtu 21.06.2017 kohtunõudega paluti Konkurentsiametil esitada esialgse õiguskaitse taotlusele omapoolne seisukoht hiljemalt 27.06.2017 kell 15.00.
4.Konkurentsiamet palub oma 27.06.2017 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Ühtlasi palub vastustaja piirata kaebaja juurdepääsu Konkurentsiameti vastuse lisadele nr 5-10, 12 ja 13, kuivõrd järelevalvemenetlus kaebaja suhtes on pooleli ning juurdepääsu piiramine on vajalik menetluse läbiviimise objektiivsuse säilitamise, tõe tuvastamise eesmärgi tagamiseks ja kolmandate isikute õiguste kaitseks. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Keelamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud, mistõttu on selle esitamine lubamatu. Asjaolu, et kaebajalt küsitakse järelevalvemenetluses andmeid, ei koorma kaebajat ega riiva teda sellisel määral, millest peaks tulenema kaebeõigus nõuda halduskohtult järelevalvemenetluse läbiviimise täielikku tõkestamist. KonkS § 75 annab Konkurentsiametile laialdase õiguse küsida teavet mistahes isikult, sh mitte üksnes isikult, kelle tegevust uuritakse. Konkurentsiamet viib järelevalvemenetlust läbi igakülgselt ning selgitab välja kõik hinnangu andmiseks vajalikud asjaolud. Samuti pole antud ajal üheselt selge, et kaebaja suhtes läbi viidav järelevalvemenetlus lõpeb ilmtingimata kaebajat koormava haldusaktiga. Kuigi koormava haldusakti tegemine kaebaja suhtes pole välistatud, siiski puudub põhjus anda kaebajale etteulatuv kaitse konkurentsijärelevalvemenetluse eest. Juhul kui Konkurentsiamet teeb menetluse lõpptulemusena kaebajale ettekirjutuse, siis on kaebajal õigus see vaidlustada kohtus. Käesoleval juhul puudub kaebajal vajadus kohtuliku kaitse järele, mistõttu tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on ettevõtja konkurentsiõiguse tähenduses (KonkS § 2 lg-d 1-2; Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-49/07). Konkurentsiamet on 20.10.2016 kirjas nr 5.1-1/16-0293-003 kaebajale selgitanud, mis alustel ja millistel kaalutlustel vastab kaebaja konkurentsiõiguslikule ettevõtja mõistele. Konkurentsiamet on menetluse käigus kogutud andmete põhjal jõudnud järeldusele, et kaebajale kohalduvad KonkS ettevõtja tegevust reguleerivad sätted ning jäähokiklubide mängijate üleminekutasude KonkS-le vastavuse hindamine on vajalik. Kaebuse eesmärgi saavutamine on võimatu, mistõttu tuleks kaebus tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Halduskohus ei saa otsustada Konkurentsiameti eest järelevalvemenetluse alustamise ega lõpetamise üle (HKMS § 158 lg 3). Konkurentsiameti pädevuses on KonkS täitmise üle järelevalve teostamine ja vastava menetluse läbiviimine. Kaebuse ainus väide on, et kaebaja ei ole ettevõtja, mis on ilmselgelt ebaõige. Kuivõrd kaebaja puhul ei ole majandusja kutsetegevuses osalemine välistatud, ei ole välistatud ka tema poolt konkurentsi kahjustamine ega KonkS rikkumine. Küsimust, kas kaebaja on ettevõtja, ei peagi lahendama järelevalvemenetluse alustamise staadiumis, vaid sellega tegeletakse järelevalvemenetluse kestel ning tehakse lõplikult kindlaks alles menetluse lõppfaasis, kui tekib vajadus isikut koormava haldusakti andmiseks.
2(5)
3-17-1320
Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata seoses kaebuse tagastamisega. Samas puudub esialgse õiguskaitse järele ka vajadus ning esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks avalikke huve.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebeõigus
5.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
6.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Käesoleval juhul on kaebus esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks eesmärgiga keelata vastustajal kaebaja suhtes algatatud järelevalvemenetluse läbi viimine. Seega on esitatud keelamiskaebus HKMS § 37 lg 2 p 3 tähenduses. HKMS § 45 lg 1 sätestab keelamiskaebuse esitamisel kaebeõiguse piirangud. Viidatud sätte kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
7.Kaebuse kohaselt ei soovi kaebaja, et vastustaja viiks tema suhtes läbi järelevalvetoiminguid, kuivõrd kaebaja hinnangul puudub vastustajal sellekohane pädevus. Kohus nõustub kaebajaga, et juhul kui menetlustoimingu sooritab haldusorgan, kellel selleks ilmselgelt pädevust pole, siis see rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning oleks ebamõistlik nõuda haldusväliselt isikult, et ta asuks oma õigusi kaitsma peale järelevalvemenetluse lõppemist. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
8.KonkS § 54 kohaselt teostab Konkurentsiamet riiklikku ja haldusjärelevalvet KonkS täitmise üle, välja arvatud 6. ja 7. peatükis sätestatu täitmise üle. Konkurentsiamet on pädev teostama kõiki KonkS alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks (KonkS § 55 lg 1). Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Konkurentsiamet on alustanud omal algatusel eraisiku märgukirja põhjal järelevalvemenetluse, mille käigus amet uurib kaebaja tegevuse vastavust KonkS § 4 nõuetele. Järelevalvemenetluse eesmärgiks on hinnata, kas kaebaja poolt kehtestatud mängijate ülemineku kord kui ettevõtjate ühenduse otsus on kooskõlas KonkS § 4 lg-st 1 tuleneva konkurentsi kahjustava koostöö keeluga või mitte (vt Konkurentsiameti 21.09.2016 kiri nr 5.1-1/16-0293-001). Seega on Konkurentsiametil pädevus KonkS alusel järelevalvemenetluse läbiviimiseks, kontrollimaks kaebaja tegevuse vastavust KonkS §-le 4.
9.Kaebaja hinnangul puudub Konkurentsiametil järelevalvemenetluse läbiviimiseks pädevus, kuivõrd kaebaja juhatuse otsusega kinnitatud korra p 1.2 kohaselt kehtib kord Eestis toimuvatel võistlustel ning seega ei reguleeri juhatuse otsus kauba hinna määramist äritegevuses, vaid on suunatud võistlustingimuste (mängureeglite) kehtestamisele spordis.
10.Kohus selgitab, et küsimus sellest, kas kaebaja tegevusele kohalduvad KonkS § 4 lg-s 1 sätestatud nõuded, kuulub lahendamisele järelevalvemenetluses. Konkurentsiamet annab sellele lõpliku hinnangu järelevalvemenetlust lõpetavas toimingus või haldusaktis. Seetõttu ei asu kohus käesoleval juhul põhjalikult analüüsima, kas kaebajale kaasneb kohustus järgida KonkS § 4 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Küll aga saab kohus anda hinnangu, kas on ilmselge, et KonkS § 4 lg 1 kaebaja tegevusele ei kohaldu.
3(5)
3-17-1320
11.KonkS § 2 lg 1 kohaselt on ettevõtja KonkS tähenduses äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Euroopa Kohtu praktikas on ettevõtja mõistet tõlgendatud laialt ning leitud, et ettevõtja on mistahes isik, kes tegeleb majandustegevusega, olenemata tema õiguslikust vormist ja finantseerimisviisist (vt Euroopa Kohtu lahendid kohtuasjas C-41/90; kohtuasjas C-244/94 ning kohtuasjas C-205/03 P). Asja materjalist nähtuvalt on Konkurentsiamet 20.10.2016 kirjas nr 5.1-1/16-0293-003 kaebajale selgitanud, et kaebaja põhikirjas on loetletud mitmeid tegevusi, mida saab lugeda toodete pakkumiseks või teenuste osutamiseks KonkS tähenduses (nt spordi- ja meelelahutusalaste ürituste organiseerimine ja läbiviimine; sporditeemaliste internetilehekülgede, trükiste, audio- ja videomaterjalide väljaandmine ja levitamine; koostöö äriühingutega, äriühingutele ja teistele isikutele reklaami võimaluste pakkumine ja reklaami müük). Lisaks on Konkurentsiamet märkinud, et kaebaja majandusaasta aruannetest on näha, et kaebaja on aastast aastasse saanud tulu ettevõtlusest; sõltumata kaebaja majandustegevuse ulatusest ja tema poolt pakutavate teenuste või toodete mahust, saab kaebajat lugeda ettevõtjate ühenduseks KonkS mõistes, kellele laieneb KonkS § 4 lg-s 1 sätestatud konkurentsi kahjustava otsuse tegemise keeld. Nendele väidetele ei ole kaebaja oma kaebuses vastu vaielnud. Samas ei ole vaidlust selles, et kaebaja põhikirjast nähtuvad tegevused, millest vastustaja on järeldanud kaebaja tegutsemist ettevõtjana (vt põhikirja p 1.7). Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus saaks väita, et kaebaja ilmselgelt ettevõtja KonkS § 2 lg 1 tähenduses ei ole. Kuivõrd kaebaja puhul ei ole majandus- ja kutsetegevuses osalemine välistatud, siis ei ole välistatud ka tema tegevusele KonkS § 4 lg-s 1 sätestatud nõuete kohaldumine.
12.Kohus selgitab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et haldusorgan tema suhtes järelevalvemenetlust läbi ei viiks. Kohus nõustub vastustajaga, et järelevalvemenetluse läbiviimine ei koorma kaebajat sedavõrd intensiivselt, mis tooks kaasa tema põhitegevuse halvamise. Samuti on vastustaja õigesti märkinud, et ka juhul, kui järelevalvemenetlus päädib kaebajale ettekirjutuse tegemisega, siis on kaebajal õigus seda kohtus selleks ettenähtud korras vaidlustada. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis välistaksid kaebaja õiguste tõhusa kaitsmise haldusakti hilisemal vaidlustamisel.
13.Kaebaja on mh märkinud, et järelevalvemenetlus on kestnud peaaegu üheksa kuud, mis on kaebaja hinnangul teda ülemäära koormav. Juhul, kui kaebaja eesmärgiks on vaidlustada menetluse ebamõistlikku pikkust, siis on tal õigus esitada kaebus viivituse peale. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Täiendavalt selgitab kohus, et viivitus on menetlustoiming, mille iseseisev vaidlustamine on piiratud. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Käesoleval juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid kaebuses välja toonud, vaid kaebaja eesmärgiks on järelevalvemenetluse kui terviku välistamine. Sellest tulenevalt ei analüüsi kohus põhjalikult, kas kaebajal ka viivituse kui iseseisva menetlustoimingu vaidlustamiseks kaebeõigus esineb.
14.Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu kuulub kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel selle esitajale tagastamisele.
15.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Esialgse õiguskaitse taotlus
4(5)
3-17-1320
16.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud juhul, kui tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega (HKMS § 249 lg 3). Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, siis jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Toimikuga tutvumise õiguse piiramine ja lisade osaline tagastamine
17.Vastustaja on palunud piirata kaebaja juurdepääsu toimikule vastustaja 27.06.2017 vastuse lisade nr 5-10, 12 ja 13 osas.
18.HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Nimetatud õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (HKMS § 88 lg 2).
19.Kohtu hinnangul puudub vajadus piirata kaebaja juurdepääsu toimikule, kuivõrd kohus tagastab vastustajale 27.06.2017 vastuse lisad nr 5-10, 12 ja 13. HKMS § 62 lg 3 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Käesoleval juhul ei puuduta vaidlus üksikuid järelevalvemenetluse toiminguid, mistõttu lisad nr 5-10, 12 ja 13 ei ole vajalikud, arvestades, et kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele.
20.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus vastustajale 27.06.2017 vastuse lisad nr 5-10, 12 ja 13 ning jätab rahuldamata taotluse piirata kaebaja juurdepääsu toimikule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.