3-17-294/13 - Planeerimine ja ehitus - Planeeringud - Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja seisukohalt on detailplaneering vastuolus Kambja valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise korral peab vastaval maa-alal järgima üldplaneeringus esitatud põhimõtteid. Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata vähim lubatud hoone kõrgus lisaks suurimale. Samuti peab Kambja vald välja selgitama keskkonnamõjude hindamise vajaduse. Käesoleval juhul puudub selle kohta igasugune põhjendus. Kaebaja seisukohalt on Kambja vald jätnud põhjendamata detailplaneeringu kehtestamise ning rikkunud seega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 nõuet, puudu on ka haldusakti õiguslik ja faktiline alus ja puudub kaalutlus. Üldplaneeringu kohaselt tuleb detailplaneeringut koostades järgida maastiku looklevat mustrit, tuleb arvestada planeeringualaga. Samas ei olnud kaebajat üldse teavitatud detailplaneeringu kehtestamisest ning rikutud on kaebaja suhtes koostatava planeeringu teavitamiskohustust, mis laieneb naaberkinnistu omanikule. Planeeringu kehtestamise otsus on puudulik ja selle vastuvõtmisel pole korraldatud avalikku väljapanekut. Detailplaneeringu kehtestamisel on rikutud seadusest tulenevaid kohustusi. Kaebaja on taotlenud (tunnistada kehtetuks) tühistada 05.01.2017 korraldusega nr 1059 kehtestatud detailplaneering „Kambja valla K. küla M. maaüksuse detailplaneering“. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja ei nõustu kaebusega. Vastustaja märgib, et antud detailplaneeringu koostamisel on tegu hajaasutusse ühe uue hoonestuse planeerimisega kohta, kus olemasolev hoonestus ja planeeritud hoonestus ei asu kõrvuti, seega ei ole hoonete vähima lubatud kõrguse ja ehitusalase pinna määramised vajalikud. Samuti puudus vajadus otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisega koostada selle keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut ja selle alusel otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust. Vastustaja viitab Kambja valla üldplaneeringu punktidele 2.4.3.3, 2.4.3.2 ja kaebajaga peetud kirjavahetusele. Antud juhul ei ole tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ja ei toimu üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. M. detailplaneeringust teavitati valla veebilehel, mis hetkel on ametlike teadaannete arhiivis. Vastustaja märgib, et kaebaja on ekslikult viidanud hetkel kehtivale planeerimisseaduse sätetele.

3.isik A.U., K. külas asuva M. maaüksuse omanik, on esitanud kohtule seisukoha, et detailplaneeringu avalikul arutelul oli naaber T.A. koos abikaasaga vastu tema poolt planeeritava elamu asukohale ja soovisid, et hooned ehitatakse teise asukohta, mis oleks 3. isiku jaoks ebasoodne. 3. isiku seisukohalt on vald kõik vajalikud toimingud planeerimismenetlusega läbi viinud õiguspäraselt. 3. isik nõustub vastustaja seisukohtadega ja leiab, et kaebus on põhjendamatu. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 2.Kambja Vallavalitsuse korraldusega 10.04.2014 nr 129 „Detailplaneeringu algatamine“ on otsustatud algatada K. külas M. (3,11ha) maaüksuse detailplaneeringu koostamine. Planeeringu eesmärk on maaüksusele hoonestusala moodustamine, krundile ehitusõiguse andmine ja tehniliste näitajate määramine ning lahenduste andmine vajalike teede ja kommunikatsioonivõrkudega varustamiseks. M. kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa, hoonestamata kinnistu asub K. külas, piirneb TatraOtepää- Sangaste teega. Kambja valla üldplaneeringu kohaselt asub M. kinnistu Pangodi ümbruse väärtuslikul maastikul. 3.Kambja Vallavalitsus võttis 28.04.2016 korraldusega nr 844 detailplaneeringu vastu ja suunas avalikule väljapanekule. Planeeringu avalik väljapanek toimus 17.05-31.05.2016, ettepanekuid esitasid Tiina ja R. A.. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 20.06.2016. Tartu maavanem teostas detailplaneeringu üle järelevalvet ning peale muudatuste tegemist detailplaneeringus nõustus maavanem detailplaneeringuga ning andis planeeringule 06.12.2016 heakskiidu planeerimisseaduse (PlanS) § 23 lg 6 kohaselt. 4.Kaebaja on kaebuses märkinud, et tähelepanuta on jäetud, et detailplaneering ei vasta valla üldplaneeringule. Kaebaja T.A. on naaberkinnistu K. omanik. Kaebajale ei ole meelepärane, et naaberkinnistule planeeritakse kelpkatusega hoonet, mis ei sobi ümbrusega ning ei ole kooskõlas väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadiga. Samas moodustatakse planeeringu käigus elamumaa sihtotstarbega krunt, mis on väiksem kui üldplaneeringus sätestatud, krundil hakkavad toimuma ehitustööd ning sinna ehitatud elamu ja sellega seonduv hakkab häirima kaebaja privaatsust. 5.Kohus märgib, et üldplaneeringu p 2.4.3.3 kohaselt maatulundus- ja elamumaal detailplaneeringut koostades või projekteerimistingimusi väljastades tuleb järgida punktis 2.4.3.2 elamumaale kehtestatud nõudeid, kuid krundi suurus peab üldreeglina olema suurem kui 2 ha. Krundi suurus on kooskõlas Kambja valla üldplaneeringuga, mille punkt 2.4.3.2 kohaselt peab krundi suurus olema Kambja aleviku piirides 2000 m2, kuid üldplaneeringus ei ole kirjas, et maatulundusmaa jagamisel tekkivad katastriüksused peavad olema suuremad kui 2 ha. M. maaüksus on suurusega 3,11 ha. 6.Vastustaja on märkinud, et üldplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrus nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine" kohaselt määrati üle 2 ha suurusele maatulundusmaale kaks sihtotstarvet (väikeelamumaa ja maatulundusmaa) ja eluasemekohtade maaks loeti hajaasustusega aladel paiknev kuni 2 ha suurune elamu juurde kuuluv eluasememaa. Pärast üldplaneeringu kehtestamist võeti vastu Vabariigi Valitsuse poolt määrus nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete

liigid ja nende määramise kord“ ning § 7 lg 3 kohaselt ei määrata katastriüksusele koos maatulundusmaa sihtotstarbega elamumaa sihtotstarvet, seetõttu ei ole rakendatav üldplaneeringu punkt 2.4.3.3. 7.Tartu maavanem on märkinud oma kirjas 14.12.2016 nr 7-5/2265-8 (tl 46), et juhul kui õiguslik regulatsioon on muutunud pärast valla üldplaneeringu kehtestamist, tuleb lähtuda kehtivast õigusest, mitte üldplaneeringust, sest viimane ei ole enam õigusaktidega kooskõlas. Selles osas on juhindunud maavalitsus Maa-ameti poolt antud juhistest. Seega on vastavalt Maaameti juhistele toimitud. 8.Mis puudutab kaebaja väidet, et hoonele ehitatakse kelpkatus, siis sellise katuse ehitamine ei nähtu M. maaüksuse detailplaneeringust, planeeringu juures on joonis, millel on illustratiivne tähendus, mis ei ole projektina käsitletav. Detailplaneeringu punkti 3.4 kohaselt on välja toodud tabel 4, mille kohaselt on märgitud katuse kaldeks 25-450 ja märgitud on see, et kattematerjal otsustatakse hiljem, kuid märkimata on see, milline on katusetüüp. Seega ei ole antud juhul kindlaks määratud see, et ehitatavale hoonele tuleb kelpkatus. 9.Kohus saab kaebaja ja tema abikaasa murest aru selliselt, et nad on arvestanud sellega, et nendele kuuluvas K. maaüksusel asuvas maakodus on privaatne ning nad ei soovi vahetusse naabrusesse ehitiste lisandumist. Nende soov on, et võimalikud ehitised oleks nendest võimalikult kaugel. Sellest tingituna on ka kaebus esitatud koos otsitud põhjustega. 10.Kaebaja on väitnud, et planeeringuala omanik (A.U. naaberkinnistul) hakkab kohe ehitama ja ohustab oluliselt sellega reljeefset keskkonda. Asja materjalidest nähtuvalt tuleb lähtuvalt detailplaneeringust eelnevalt teostada katastrimõõdistamine elamumaaks jääva katastriüksuse moodustamiseks. Katastriüksuse moodustamist menetletakse vallavalitsuses ning seejärel moodustatakse alles katastriüksused ja seejärel määratakse moodustatavate katastriüksuste sihtotstarbed ja nimed. Seejärel kantakse uued katastriüksused katastrisse ja seejärel toimub ehitise projekteerimine ja ehitusloa menetlus, millele järgneb ehitamine. Vastustaja on väitnud, et keskkonna ja pinnareljeefi suuri muudatusi ei ole planeeringuga ette nähtud. 11.Detailplaneeringu kohaselt (p 1.2) on planeeringu eesmärgiks maaüksusele ühe hoonestusala moodustamine, krundile ehitusõiguse ja tehniliste näitajate määramine ning lahenduse andmine kommunikatsioonivõrkude varustamiseks. Planeeringu pindala on 3,11 ha. Hoonestus asub planeeringualast ainult põhjas ja loodes, ülejäänud külgedel on hoonestamata maa. 12.Kaebaja on esitanud ettepaneku vallale detailplaneeringu avalikul väljapanekul, et M. maaüksuse detailplaneeringus võiks olla nihutatud planeeringu hoonestusala ca 50 m TatraOtepää-Sangaste maantee suunas, et säilitada privaatsust ja sama elukeskkonda. Kambja Vallavalitsus on vastanud 03.06.2016 kirjaga nr 14-3/412-2, et M. maaüksus asub Pangodi ümbruse väärtuslikul maastikul, mis on väga liigendatud. Kuna tegemist on maatulundusmaale ühe hoone kavandamisega, mitte elamumaa kruntimisega, ei ole peetud kaebaja väidet asjakohaseks, et hoonestamisega ei tohiks tekkida olukorda, et hooned ehitatakse krundi serva. Selline nõue on vajalik kui toimub elamumaa kruntimine, et ei tekiks tühja vahekrundi efekti. Vastustaja on märkinud, et maa-alal on maaüksuste kõrguste vahe erinev, seega ainuke tasane ala sellel on kavandatud hoonestusala. Täiendavalt on märgitud, et hoonestusala paiknemine kaebaja poolt soovitud kohas on maaüksuse kõrguste vahe 7meetrit ja sellise kaldega alale ei saa ehitada planeeringuga kavandatava hoonestuslaadiga hooneid. Seega tuli vallal leida hoonestusalale kõige optimaalsem lahendus.

13.Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on Tatra-Otepää-Sangaste maantee sanitaarkaitsevööndi laius 200 m ning kavandatav hoone jääb selle piiresse. Maanteeamet on nõustunud ka hoonestusala lubamisega lähemale kui endise sanitaarkaitsevööndi piirid seda lubasid. Asja materjalide kohaselt on naabri hoonestusala lähim kaugus K. kinnistust 54 meetrit, mistõttu ei halvenda see K. kinnistu privaatsust ja elukeskkonda, samas on juurdepääsuteed mõlemale kinnistule erinevatelt teedelt ja kavandatavad hooned M. kinnistul asuvad 10 meetrit madalamal kui K. kinnistul, mistõttu on ka selliselt privaatsus tagatud, et hooned ei ole ühel tasandil, samas on võimalik rajada krundil privaatsuse tagamiseks hekki või muud sellist. Seega tuleb lähtuda planeeringu hoonestusala kavandamisega ka looduslikest iseärasustest ning ei saa aluseks võtta lihtsalt naaberkinnistu omaniku soovi nihutada hoonestusala temale meelepäraselt. 14.Kohus on seisukohal, et M. maaüksusel on vald otsinud võimalusi maaüksuse hoonestamiseks ning vald on nõustunud kaebajaga, et detailplaneeringu koostamisel on järgitud vastava maa-ala kasutustingimusi. Üldplaneeringu punktis 2.4.2 (ehitustingimuste üldpõhimõtted) on märgitud, et kompaktse hoonestusega alade planeerimisel tuleb lisaks suurimale lubatud hoone kõrgusele määrata ka vähim lubatud hoone kõrgus, samuti vähim lubatud ehitusalune pind. Nimetatud tingimused on vajalikud , et oleks tagatud enamvähem ühesugune hoonete ehitamine. Antud kontekstis on kõne all uue hoone planeerimine kohta, kus hetkel hooneid ei ole, ning lähtudes maa reljeefile ja ebatasasusele ei hakka asuma hooned ka ühel tasapinnal, seega ei saa lähtuda hoone vähimast lubatud kõrgusest ja ehitusalasest täpsest pinnast, mistõttu ei ole ka detailplaneering üldplaneeringuga vastuolus. Kohus märgib, et vallal puudus vajadus detailplaneeringu koostamise algatamisega koostada selle keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vallavalitsus on lähtunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS) § 35 ja § 33 lg 2 sätetest, see on keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine ning kuna tegemist on kaalutlemisotsusega, jääb selle otsustamine haldusorgani pädevusse. Kohus on seisukohal, et kui vald oleks pidanud vajalikuks läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist, oleks vald selle läbiviimist ka korraldanud. 15.Kokkuvõttes on vald leidnud planeeringulahendusega kõige optimaalsema asukoha hoonestusalale, arvestatud on naaberkinnistutel paiknevate hoonetega, planeeringuala reljeefi , piirnevaid teid, planeering on saanud nõutavad kooskõlastused, planeering ei ole vastuolus üldplaneeringuga ning planeering on saanud ka Tartu maavanemalt heakskiidu. 16.Mis puudutab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 tulenevat põhjendamiskohustust ja seda, et soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema põhjendatud, leiab kohus, et haldusakt on vajalikul määral põhjendatud ning haldusakt vastab haldusakti nõuetele, välja on toodud nii haldusakti õiguslikud kui ka faktilised asjaolud, samuti on detailplaneeringu kehtestamine soodne selle taotlejale, kelleks on 3. isik. Haldusakt on antud selleks pädeva isiku poolt ja õiguslikel alustel. Kohus märgib, et haldusakt ei ole suunatud kaebajale, seega ei ole haldusaktis välja toodud ka kaebaja poolseid vastuväiteid ega pole teavitatud kaebajat haldusakti andmisest. Kaebaja seisukohad nähtuvad planeeringumenetlusdokumentides. Kaebaja on saanud osaleda planeeringumenetluses ja oma seisukohti avaldada ning samas valla haldusaktid on kättesaadavad ja nähtavad valla koduleheküljel ning neile juurdepääs on tagatud. 17.Kaebaja on väitnud ka, et detailplaneeringu algatamise otsus on puudulik ning selle otsuse teavitamisel on rikutud seadusest tulenevat kohustust. Kohus märgib, et detailplaneeringu algatamise otsus on tehtud 10.04.2014 nr 129 „Detailplaneeringu algatamine“, mis on menetluse

algatamise otsus ja on oma olemuselt menetlustoiming. See otsus ei ole suunatud haldusvälise isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele ning sellega ei tehta õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid (HMS § 52 lg 1 p 2). 18.Kaebaja on märkinud, et detailplaneeringu vastuvõtmisel ei ole korraldatud avalikku väljapanekut. Asja materjalide kohaselt on korraldatud selle avalik väljapanek ajavahemikul 17.05-31.05.2016 Kambja vallamajas ning samuti on sellest kuulutatud valla kodulehel. Väljapanekust on teavitatud ka asjast huvitatud isikuid, sealhulgas ka kaebajat. Nähtavaks ja kättesaadavaks on tehtud ka lisaks planeeringu materjalid ning kaebaja sai esitada oma seisukohad ja sellele on vald ka vastanud. Avalikul arutelul on kokku lepitud, et M. kinnistu omanikud saadavad vallale uue hoonestusala skeemi millest teavitatakse ka kaebajat, et kokku leppida kuidas nihutada hoonestusala vaidlusalusel planeeringualal. Seega on täidetu nõue planeeringu avalikust väljapanekust. Kohus märgib, et asja materjalide kohaselt on Kambja Vallavalitsus menetlenud algatatud planeeringut enne 01.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse jõustumist kehtinud sätete alusel, kuna ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 näeb seda ette, et enne uue seaduse jõustumist algatatud planeeringud menetletakse lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Kaebaja on teinud viiteid käesoleval hetkel kehtivale planeerimisseaduse sätetele ning seega ei ole need käesolevas asjas rakendatavad ja kohus ei pea vajalikuks neid analüüsida. Kohus märgib, et Kambja Vallavalitsus on avaldanud planeeringu kehtestamise teate valla kodulehel, ametlike teadaannete rubriigis ja ajalehes „Postimees“, seega on sellekohased nõuded täidetud (tl 133-135). Tartu maavanem on oma seisukoha teavitanud detailplaneeringu vaidluse kohta ja tegi enne planeeringu heakskiitu planeeringu muutmiseks märkused. Maavanema ettekirjutuse järgi vald ka toimis ning lahendas asja selliselt, et planeeringualal moodustati 0,53 ha krunt sihtotstarbega elamumaa ja ülejäänud maa jäi maatulundusmaaks. Kokkuvõttes planeeringu põhilahendus jäi samaks, mis olid kokku lepitud avalikul väljapanekul, hoonestusala koht ja suurus jäid samaks. Seega puudus vajadus ka uue avaliku väljapaneku korraldamiseks. Maavanem andis korduva järelevalve teostamise järel 06.12.2016 otsustusega nr 7-5/2265-6 M. maaüksuse detailplaneeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku selle kehtestamiseks. Selle tulemusena Kambja Vallavalitsus kehtestas 05.01.2017 korraldusega nr 1059 K. külas M. maaüksuse detailplaneeringu. Asja materjalide kohaselt on ka teatatud detailplaneeringu kehtestamisest kaebajale ja tema abikaasale. 19.Kaebaja on väitnud ka, et detailplaneeringu heakskiitmisel on rikutud seadusest tulenevaid kohustusi ja kaebaja on teinud etteheiteid ka maavanema tööle. Kohus märgib, et järelevalve teostamine ja heakskiidu andmine on menetlustoiming, mis iseseisvalt ei riku isiku õigusi. Asja materjalide kohaselt on maavanem täitnud seadusest tulenevaid kohustusi, on teostanud järelevalvet ja andnud oma seisukohad ning ettepanekud vallas lahendamata jäänud probleemidele ning heakskiidu planeeringule on andnud alles pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist. Kohus ei ole tuvastanud, et maavanem oleks omapoolse planeeringu heakskiiduga kaebaja õigusi rikkunud.

21.Kaebaja on viidanud ka oma esialgses õiguskaitse taotluses haldusasjale 3-09-226, mille kohta T.A. väidab, et selles asjas kaebus rahuldati ning vald ei ole hakanud seda kohtuotsust täitma. Kohus märgib, et käesolevas asjas kohus seda küsimust ei lahenda, selles osas tuleb kaebajal iseseisvalt kohtu poole pöörduda jõustunud kohtulahendi täitmata jätmise osas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 sätestab kohtulahendi täitmisest hoidumise vältimiseks rahatrahvi kohaldamise võimaluse. 22.PlanS § 141 kohaselt (varasema redaktsiooni § 26 lg 1) on igal isikul õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on olemas kaebajal kaebeõigus, kuid antud juhul pole kaebus esitatud avalikes huvides ning samuti ei ole kohus tuvastanud, et tegemist oleks kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki põhjust selle kohta, kuidas vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamine tema õigusi kahjustab. Asjaolu, et naaberkinnistule hakatakse kunagi ehitama ning seal hakkab kulgema elutegevus ning sellega seonduvalt ei ole kaebaja kinnistul enam nii privaatne, ei ole kaebaja õiguste rikkumine ega detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise ega tühistamise aluseks. 23.Kambja Vallavalitsuse korraldusega 05.01.2017 nr 1059 „Detailplaneeringu kehtestamine“ on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks ning eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Detailplaneeringu kehtestamisega on täidetud vajalikud nõuded, detailplaneering ei ole vastuolus üldplaneeringuga. 24.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 25.Menetluskuludest: Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja, samuti ei ole vastavat taotlust ega menetluskulude nimekirja esitanud