XXX kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 486 eurot seonduvalt ajavahemikul 18.12.2013 kuni 17.03.2014 alusetult kartserikambris viibimisega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tallinna Vangla
Resolutsioon
1.Jätta XXX kaebus läbi vaatamata kahju osas seoses sellega, et kartser ei vastanud nõuetele, ei saanud raadiot kuulata, ei väljastatud ajalehti, jalutusboks oli väike ning sinna tuli kõrvalt jalutusboksist sisse suitsulõhna, puudus loomulik valgustus, antisanitaarsed tingimused, kuna tualett ja toidulaud olid lähestikku, tualeti kasutamist jälgis vastassoost valvur, ei saanud suhelda teiste inimestega ning riideid ei saanud pesta, kuna kraanist tuli jäist vett, pidi olema mustades riietes.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 21.07.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel oli XXX perioodil 18.12.2013 kuni 17.03.2014 paigutatud Tallinna Vangla
kartserihoone erinevatesse kambritesse: 18.12.2013 kuni 03.01.2014 kambrisse nr 89 ja 03.01.2014 kuni 17.03.2014 kambrisse nr 86. Nimetatud perioodil ei olnud kaebajale määratud ühtegi distsiplinaarkaristust.
2.08.11.2016 registreeriti Tallinna Vanglas XXX taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 900 eurot seoses alusetult kartseris viibimisega. Tallinna Vangla jättis 09.01.2017 otsusega nr 5-37/16/212-2 XXX kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.30.01.2017 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 486 eurot seonduvalt ajavahemikul 18.12.2013 kuni 17.03.2014 alusetult kartserikambris viibimisega (s.t 5,4 eurot iga päeva eest, mil ta kartserikambris viibis). Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Tartu Halduskohus 08.03.2017 määruses jättis XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 16.03.2017 teatas kaebaja kohtule, et riigilõiv on tasutud. Tartu Halduskohus võttis 21.03.2017 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
4.Kaebaja väidab, et talle on tekkinud seonduvalt ajavahemikul 18.12.2013 kuni 17.03.2014 alusetult Tallinna Vangla kartserikambrites hoidmisega mittevaraline kahju summas 486 eurot (s.t 5,4 eurot iga päeva eest, mil ta kartserikambris viibis).
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebajal kaebuses toodud täiendavate asjaolude (kartser ei vasta nõuetele; ei saanud raadiot kuulata; ajalehti ei väljastatud; jalutusboks oli väike ning sinna tuli kõrvalt jalutusboksist sisse suitsulõhna; puudus loomulik valgustus; antisanitaarsed tingimused, kuna tualett ja toidulaud olid lähestikku; tualeti kasutamist jälgis vastassoost valvur; ei saanud suhelda teiste inimestega; riideid ei saanud pesta, kuna kraanist tuli jäist vett, pidi olema mustades riietes jne) osas läbimata kohtueelne menetlus, mistõttu palub vastustaja jätta eelnimetatud osas kaebus läbi vaatamata ja kaebaja väited tähelepanuta. Vastustaja leiab, et on kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet seoses väidetavalt alusetult kartseris hoidmisega põhjalikult kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel analüüsinud ja oma seisukohti põhjendanud. Vastustaja ei pea siinkohal vajalikuks neid kõiki üle korrata ja palub kohtul kahjunõudele antud vastuses toodud seisukohtadega arvestada käesoleva kaebuse lahendamisel. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Vangla tegevus ei olnud õigusvastane, samuti ei nähtu, et kaebajale oleks mingisugust kahju tekkinud, seega puuduvad alused mittevaralise kahju hüvitamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
6.Asja materjalidest nähtuvalt märkis kaebaja vanglale esitatud kahjunõudes, et kahju on talle tekkinud alusetult kartseris hoidmisega. Muid täiendavaid asjaolusid (kartser ei vasta nõuetele; ei saanud raadiot kuulata; ajalehti ei väljastatud; jalutusboks oli väike ning sinna tuli kõrvalt jalutusboksist sisse suitsulõhna; puudus loomulik valgustus; antisanitaarsed tingimused, kuna tualett ja toidulaud olid lähestikku; tualeti kasutamist jälgis vastassoost valvur; ei saanud suhelda teiste inimestega; riideid ei saanud pesta, kuna kraanist tuli jäist vett, pidi olema mustades riietes jne) kaebaja kohtueelses menetluses ei esitanud, küll aga nähtuvad need esitatud kaebusest.
6.1.Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kohtul on võimalik kaebuse esitaja kaebust vaadata läbi samas ulatuses nagu see on eelnevalt esitatud vanglale. Seega saab halduskohus menetleda kaebust vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.2008 määruse nr 3-3-1-68-08 p 9 ja 17.06.2010 otsuse nr 33-1-41-10 p 12). Halduskohtule esitatud kaebusega ei saa kaebaja enda nõuet laiendada ega sisustada asjaoludega, mis ei ole olnud vanglale kahjunõude esitamise aluseks. Kuna kaebus on menetlusse võetud, siis jätab kohus kaebuse selles osas läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel.
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7.1.Kaebajal on õigus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui esines vähemalt üks RVastS § 9 lg-s 1 loetletud tagajärgedest ja see tagajärg leidis aset Tallinna Vangla õigusvastase ja süülise tegevuse tõttu.
8.Asja materjalidest nähtuvalt selgus kahjunõude menetlemise käigus, et Tallinna Vanglale laekus 18.12.2013 info, mille kohaselt oli kaebaja oma kambrikaaslast kahekümne päeva vältel moraalselt alandanud ning kergelt vastu pead ja keha löönud. Nimetatud intsidendiga seoses algatati 20.12.2013 Tallinna Vanglas kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) § 121 alusel. Harju Maakohtu 16.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10233 tunnistati XXX süüdi KarS § 121 ja § 214 lg-s 1 nimetatud kuritegudes (tl 49-51). Seega tulenevalt asjaolust, et vanglale oli laekunud informatsioon selle kohta, et kaebaja ja tema kambrikaaslase vahel oli tekkinud konflikt, tuli vanglal sellele koheselt reageerida ja isikud üksteisest eraldada.
9.Kohus märgib, et Riigikohtu praktika kohaselt on kinnipeetava ümberpaigutamine käsitatav haldusaktina, vanglasisene paigutamine aga toiminguna. Haldusakti näol on tegemist reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Toimingul regulatiivsus aga puudub (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 12). Toiming pole suunatud õiguste ja kohustuste reguleerimisele. Riigikohtu halduskolleegium asus 28.04.2011 otsuses nr 3-3-1-10-11 seisukohale, et vanglasisene paigutamine ei vasta haldusakti tingimustele, sest vanglasisesel paigutamisel ei muudeta kinni peetavate isikute õiguste ja kohustuste mahtu ning paigutamine ei ole suunatud kinni peetava isiku õiguste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Kinni peetava isiku vanglasisese paigutamise eesmärgiks on rakendada kinnipeetava suhtes faktilisi,
mitte õiguslikke tagajärgi. Erinevalt kinnipeetava ümberpaigutamisest ei ole vanglasisese paigutamise korral haldusakti andmise kohustust ette nähtud ka õigusaktides. Seega ei tulnud vanglal kinnipeetava vanglasisese ümberpaigutamise korral, s.t ühest kambrist teise paigutamisel, anda haldusakti.
10.Vanglasisest paigutamist reguleerib vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 2 ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega kehtestatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 6 ning vanglasisese paigutamise otsustamisel tuleb järgida VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipi ning julgeolekukaalutlusi. Vanglasisese paigutamise kord ei ole detailselt õigusaktides reguleeritud, seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse. Vanglasisese ümberpaigutamise otsustamise õigus on vanglal, arvestades kõikide asjaoludega, mis tagavad vangla ja kinnipeetavate julgeoleku ja mis on vaadeldav kui kohtlemisabinõu, mis on suunatud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele.
10.1.Antud juhul ei olnud vanglal kohtu arvates muud võimalust kaebaja ja tema kambrikaaslase eraldamiseks, kui paigutada kaebaja kartserikambrisse. Samas asja materjalidest nähtuvalt ei viibinud kaebaja seal mitte kartserirežiimil, vaid üldrežiimil, mis tähendab, et kaebajalt ei võetud ära ega piiratud tema kasutuses olevaid isiklikke asju, talle ei väljastatud kartseris arvel olevat riietust, päevaks ei tõstetud voodit üles ega võetud ära voodivarustust. Asjaolu, et kaebaja viibis karterihoones üldrežiimil ja oli sellest häiritud, on ka kaebaja ise 27.01.2014 oma inspektor-kontaktisikule kinnitanud.
11.Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et piiranguid, mis kartseris distsiplinaarkaristust kandes riivavad isiku põhiõigusi oluliselt suuremalt kui tavarežiimil viibides, kaebaja suhtes ei rakendatud.
12.Vaidlust ei ole menetlusosalistel ka selles, et kuni kaebaja suhtes kriminaalasjas nr 1-13-3731 tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumiseni 19.02.2104, oli kaebaja Tallinna Vanglas vahistatu staatuses, pärast nimetatud kuupäeva hakkas kaebaja suhtes kulgema vastuvõturežiim, seega VangS § 14 lg-s 4 sätestatud tähtaeg. Kuna kaebaja oli vaidlusalusel ajal esmalt vahistatu ning seejärel vastuvõturežiimil kinnipeetav, siis tulenevalt VangS § 90 lg-st 3 ja VSkE § 8 lg-st 4 tal niikuinii liikumisõigust ei olnud. Kuigi mõlemal juhul tuli kaebajale soovi avaldamisel tagada vähemalt ühetunnine jalutuskäik värskes õhus, ei ole kaebaja välja toonud, et jalutuskäike talle ei võimaldatud.
12.1.VangS § 14 lg 4 kohaselt ei tohi kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ületada kolme kuud. Asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja vastuvõturežiimil kuni 02.04.2014 ja alates 02.04.2014 paigutati kaebaja karistuse edasiseks kandmiseks Tartu Vanglasse. Seega ei ületanud kaebaja vastuvõturežiimil viibimise aeg VangS § 14 lg-s 4 sätestatud tähtaega.
13.Samas märgib kohus, et vastavalt VangS § 31 lg-le 1 on vanglal kohustus tagada kinnipeetavatele võimalus raadiosaadete jälgimiseks. Kuigi Tallinna Vangla kartserihoones ei ole pistikupesasid, on raadiosaadete jälgimine kartserihoones tagatud selliselt, et päevasel ajal (kell 06.00 kuni 22.00) mängib koridoris raadio. Samuti väljastatakse kartserihoones viibivatele kinnipeetavatele igapäevaselt lugemiseks vangla poolt tellitud ajalehti.
14.Riigikohtu halduskolleegium asus oma 15.03.2010 otsuse nr 3-3-1-93-09 p-s 11 seisukohale, et isiku õigusvastane karteris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Õigusvastane karterisse paigutamine võib olla inimväärikust alandav, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Sama otsuse p-s 13 leidis kolleegium, et kinnipeetava õigusvastast kartserisse paigutamist ja seal
hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena, millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1 alusel.
15.Antud juhul ei ilmne asjaolusid, millest võiks kohus järeldada, et kaebaja paigutamisega kartserikambrisse üldrežiimile oleks kaasnenud selliseid täiendavaid piiranguid ja kannatusi, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks, et sellest võiks järeldada inimväärikuse alandamist ja seeläbi kaebajale mittevaralise kahju tekkimist. Kuivõrd kohus ei tuvastanud Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasust ega ka kaebajale mingisuguse mittevaralise kahju tekkimist, siis ei ole vastustaja toiminud õigusvastaselt ega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi, järelikult ei saa esineda põhjuslikku seost väidetavalt tekkinud kahju ja Tallinna Vangla tegevuse vahel.
16.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Tallinna Vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane, samuti ei nähtu, et kaebajale oleks mingisugust kahju tekkinud, järelikult puuduvad kohtu arvates alused ka mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.