Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 12.06.2017, Tartu 3-15-2010 Aleksei Pokrase hüvitamiskaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju nõudes summas 40 000 eurot Tartu Halduskohtu 11.02.2016. a otsus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.02.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 12.07.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 15.04.2015 Viru Vanglale vaide-kahjunõude (registreeritud 20.04.2015 nr-ga 6-16/54-1, tl I-24-25p, tõlge I-30-30p), milles taotles Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirja nr 6-4/145 õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja märkis, et kuna prokuratuur lõpetas tema suhtes kriminaalasjad kuriteokoosseisu puudumise tõttu, siis 17.03.2015 hommikul peksid valvurid teda selle eest, et ta istus kartseris tooli peal, keeldus püsti tõusmast ja ukse juurde tulemast. Veel märkis kaebaja, et 17.–18.03.2015 enne ja pärast peksmist ei antud talle psühhiaatri ja perearsti poolt välja kirjutatud tablette ega rahusteid ning 17.03.2015 hommikul peksmise käigus lõi ta pea vastu betoonpõrandat, misjärel tugeva peavalu tõttu võis ta käituda ebaadekvaatselt. Veel märkis kaebaja, et 18.03.2015 tõi kontaktisik M. Varik käskkirja nr 6-4/145, millega pikendati ettekirjutust panna tema käed raudu ja keeldu tegeleda kehaliste harjutustega põhjusel, et ta pärast peksmist ebaadekvaatses seisundis viibides ja olukorras, kus valvurid ei andnud talle valuvaigisteid ega rahusteid, samuti madratsit ööl vastu
18.03.2015 ja seejärel ööl vastu 19.03.2015, ilmselt sõimas ebatsensuurselt ja solvas teda peksnud valvureid. Kaebaja leidis, et käskkirjaga nr 6-4/145 kohaldas vangla topeltkaristust, kuna vangistusseaduse (VangS) § 69 ei näe ette keeldu sportimisele ega käeraudade kohaldamist, mis on lisakaristus kartserile ning ka isiklike asjade keelamine on lisakaristus, mis tekitas kahju füüsilisele ja psüühilisele tervisele, alandas inimväärikust, solvas au ja diskrimineeris, millega tekitati mittevaralist kahju summas 10 000 eurot.
2.Kaebaja esitas 28.04.2015 Viru Vanglale kaebuse-kahjunõude (registreeritud 04.05.2015 nr-ga 6-16/56-1, tl I-39-59, tõlge I-31-36p), milles taotles talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 30 000 eurot. Kaebaja väitis, et Viru Vangla on kaebaja õigusi rikkunud ajavahemikul 10.08.2014–22.03.2015.
3.Viru Vangla jättis 08.07.2015. a otsusega nr 6-16/54-4 (tl 26-28p) kahjunõude nr 6-16/54-1 rahuldamata. Viru Vangla selgitas, et kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele, väljendas end ebatsensuurselt ning osutas vastupanu. Füüsilise jõu, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise kohta vormistati protokollid. Kinnipeetava terviseseisundit on kontrollitud ja vigastused fikseeritud. Valvurite ettekannetega on juhtumid tõendatud. Meditsiinitõendiga on tõendatud ravimite andmine. Madratsile ei läinud kaebaja järele ja vanglaametnikud ei saanud kaebajat sundida. Kaebaja ähvardas ametnikke. Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirjaga nr 6-4/145 kohaldatud julgeolekuabinõud ei olnud õigusvastased.
4.Viru Vangla jättis 29.07.2015. a otsusega nr 6-16/56-4 (tl 15-18p) kahjunõude nr 6-16/56-1 osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Viru Vangla märkis, et kaebaja hinnangul on rikutud vanglaametnike poolt tema õiguseid ning nimetas need ära otsuse punktides 1.1.2.1–1.1.2.33 ning punktis 1.1.3. Vangla jättis kaebaja poolt varem menetletud nõuded läbi vaatamata ja tagastas ning ülejäänud osas jättis taotluse rahuldamata.
5.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse (tl I-7-8) Viru Vangla 08.07.2015. a otsuse nr 6-16/54-4; Viru Vangla 29.07.2015. a otsuse nr 6-16/56-4; Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirja nr 6-4/145 ja ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju 40 000 euro hüvitamise nõudes. Kaebaja väitis, et esitas kõik põhjendused ja nõuded üksikasjalikult kahjunõuetes. Kaebaja väitis, et teda diskrimineeritakse rahvusest tulenevalt ning talle ei võimaldatud tõlget ega tõlki otsuste nr 6-6/54-4 ja 6-16/54-1 tõlkimiseks.
6.Viru Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl I-68-68p) jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jäi juba kahjunõuete otsustes väljendatud seisukohtade juurde. Vastustaja ei nõustunud kaebaja etteheitega eestikeelse haldusmenetluse läbiviimise kohta ja diskrimineerimist puudutavate väidetega. Vangla märkis, et nende poolt kohtule edastatud videotelt nähtub kaebaja allumatus ning agressiivsus vanglaametnike vastu ning kaebaja keeldumine ravimite manustamise korra järgimine. Vangla hinnangul on asjakohased tõendid kogutud kahjunõuete menetluse käigus. Vanglal puuduvad kaebaja nõutud kambriterminali kõnesalvestised. Kaebaja vigastused on fikseeritud ravilugudes.
7.Tartu Halduskohus jättis 11.02.2016. a otsusega (tl I-209-212) kaebuse Viru Vangla 08.07.2015. a otsuse nr 6-16/54-4 ja Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirja nr 6-4/145 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 000 euro nõudes läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ning ülejäänud osas rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning riigilõivu Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 3).
Halduskohus jättis kaebuse Viru Vangla 08.07.2015. a otsuse nr 6-16/54-4 ja Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirja 6-4/145 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise 10 000 euro nõudes läbi vaatamata, sest selles osas kattus kaebus kohtuasjas nr 3-15-1779 esitatud ja kohtu menetluses oleva kaebusega. Järgmisena käsitles halduskohus Viru Vangla 29.07.2015. a otsuse nr 6-16/56-4 õigusvastasuse kindlakstegemist ja mittevaralise kahju hüvitamist 30 000 euro nõudes. Vanglaametnike ettekanded, füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokollid ning tervisekaardi väljavõtted kinnitavad küll füüsilise jõu kasutamist ametnike poolt, kuid kaebaja on olnud tervishoiutöötajate pideva järelevalve all. Halduskohtus märkis, et puudus alus mitte uskuda tervishoiutöötaja poolt tervisekaardile tehtud kandeid, samuti pole tõsiselt võetavat põhjust kahelda ettekannete ja protokollide tõepäras. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste rohkus annab tunnistust sellest, et tegemist on kinnipeetavaga, kes ei taha alluda vanglas kehtivale korrale ega ametnike poolt talle selle raames antud korraldustele. See ei luba uskuda tema väiteid enda korralikust ja viisakast käitumisest ning ametnike poolsest põhjendamatu jõu kasutamisest. Vastustaja on lähtunud kaebaja kohtlemisel vangistuse täideviimisel reguleerivatest õigusaktidest, samuti asjaolust, et tagatud oleks vangla, ametnike ja ka teiste kinnipeetavate julgeolek, ning selleks on rakendatud erinevaid õiguspäraseid järelevalvemeetmeid. Halduskohus märkis, et vangistuses viibival kinnipeetaval sh kaebajal on lisaks õigustele ka kohustused. Lubamatu on kaebaja käitumine, kui ta ei allu valvuri seaduslikule korraldusele minna kambrisse (tl I-106p) või panna käed toiduluugile, et saaks paigaldada käerauad (tl I-112). Kaebaja eiras korraldusi ning ei reageerinud nendele. Viru Vangla 25.08.2014. a teatise kriminaalmenetluse nr 14922700141 mittealustamise kohta nr 6-8/27951-2 (tl I-105-106) kohaselt on vangla leidnud, et ametnikud teostasid 13.08.2014 kaebaja suhtes seadusliku ja tavapärase läbiotsimise toimingu, kontrollides sh kinnipeetava kubemepiirkonda ning, et kaebaja kuriteokaebuses Viru Vangla ametnike tegevusele ei esine ühegi kuriteo koosseisulist tunnust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ründas läbiotsimist teostanud vanglaametnikku ning selle tõttu kasutati kaebaja suhtes tema ohjeldamiseks füüsilist jõudu ning erivahendeid. Julgeoleku tagamiseks oli sellisel juhul põhjendatud kinnipeetava vastupanu viivitamatu lõpetamine, samuti käeraudade kui kõige elementaarsemate erivahendite kasutamine. Puuduvad tõendid, et kaebaja suhtes oleks kasutatud ülemääraseid ohjeldusmeetmeid või teda muul viisil õigusvastaselt koheldud. Halduskohus märkis, et valvuri A. Kägari 28.08.2014. a ettekandega nr 4859 (tl I-109) on tõendatud, et 28.08.2014 kella 06:00 paiku keeldus kaebaja P2 eluosakonnas lattu ära viimast oma voodivarustust. Ettekandest nr 6-46/1417 (tl I-108p) nähtub, et umbes kella 06:20 paiku P2 eluosakonnas vanemvalvur Viljar Valdrega kaebaja suhtes peale füüsilise jõu kasutamist jäi P2 eluosakonna põrandale kinnipeetava prillid, mis rüseluse käigus olid kõveraks läinud. Prillid olid kinnipeetaval enne füüsilise jõu kasutamist ees. Viru Vangla 01.09.2014. a teatisest kriminaalmenetluse alustamise kohta nr 6-8/29573-1 (tl I-108) nähtub, et 28.08.2014 kella 06:05 paiku P hoone P2 osakonnas, läbiotsimise ajal lõi kaebaja ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna vanemvalvurit V. Valdret vasakule poole keha piirkonda, kuid kehalise väärkohtlemise tagajärg jäi saabumata kinnipeetava tahtest olenemata asjaolust – löök tabas kannatanu seljas olnud kaitsevesti. 28.08.2014 kella 06:30 paiku ähvardas kaebaja ametikohustusi täitnud järelevalveosakonna vanemvalvurit V. Valdret tapmisega, kusjuures kannatanul oli alust arvata ähvarduse täideviimist. Halduskohtus leidis, et pole alust kahelda kaebaja ettearvamatus käitumises rünnata vanglaametnikke, mistõttu on õigustatud kaebaja paigutamine kaameraga kambrisse, kus tema privaatsus oli vähem kaitstud. Samuti see, et kambris puudusid vahendid, mida kinnipeetav saaks kasutada ametnike ründamiseks. Mistõttu saab privaatsuse piiramist käsitelda kui proportsionaalset meedet kaebaja suhtes järelevalve teostamisel ja mh seetõttu, et videojärelevalve teostamine võimaldas näha, kui kinnipeetav valmistub uuesti ametnikke nt millegagi viskama,
kogudes selleks toitu, vedelikke vms. 28.08.2014. a ettekandest nr 4862 (tl I-109p) nähtub, et 28.08.2014 kell 15:00 P2 osakonnas valvur avas kaebaja toiduluugi, paar sekundit pärast selle avamist viskas kaebaja läbi toiduluugi kaks topsitäit piima, umbes viis viilu leiba ja saia ning salatit ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Ettekande nr 4869 (tl I-110p) kohaselt 28.08.2014 kella 17:05 paiku keeldus kaebaja P2 eluosakonnas talle vangla poolt pakutud õhtusöögist. Kaebaja viskas kambrist välja talle antud lõunasöögi. Ettekandest nr 4873 (tl I-111) nähtub, et 28.08.2014 kella 20:00 ei allunud kaebaja korraldusele panna käsi toiduluugi peale, et paigaldada käerauad, samuti keeldus ettenähtud õhtustest ravimitest. Loenduse läbiviimiseks siseneti kambrisse kilbiga. Kaebaja hakkas sülitama, ei allunud korraldusele sülitamine lõpetada. Kaebaja suhtes ei kasutatud füüsilist jõudu. Vanemavalvuri 10.12.2014 koostatud ettekande (tl I-114p) kohaselt 10.12.2014 kella 20:10 paiku P hoones õhtuse loenduse ajal ei allunud kaebaja valvuri korduvatele seaduslikele korraldustele tulla kambri ukse juurde, et saaks asetada temale käerauad, mis on talle määratud. Kaebaja keeldus käeraudade pealepanekust sellega, et jäi kambris olevale toolile istuma. Pärast seda valvur andis kaebajale võimaluse tablette manustada, kuid kaebaja keeldus sellest, jäi toolile istuma ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Valvur küsis kaebajalt, kas ta tuleb madratsile järgi, mille peale kaebaja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Kaebaja öeldut võttis valvur kui madratsist keeldumist. Vanemvalvuri M. Antonovi 29.07.2015. a selgituse nr 6-20/4483-1 (tl I-116) kohaselt näeb peahoone P2 osakonna töökorraldus ette, et kinnipeetavale, kellele on täiendava julgeolekuabinõuna määratud käeraudade paigaldamine, asetatakse käerauad ette kätele, kui on vaja kanda asju. Valvuri kinnituse kohaselt antud olukorras oli kaebajale pakutud võimalus tuua madratsit nii, et käerauad asetatakse ettepoole, kuid kinnipeetav sellest keeldus ja soovis, et käerauad paigaldatakse selja taha, mida ka tehti. Vanemvalvuri G. Andžansi 30.07.2015. a õiendi (tl I-117) kohaselt kui oli vaja käia madratsi järgi ja kinnipeetavale on määratud ohjeldusmeetmetena käerauad, siis paigaldatakse kinnipeetava käerauad ette, et tal oleks mugavam madrats laoruumist kambrini toimetada. Vanemvalvuri G. Andžansi väitel oli tema vahetuse ajal kaebajale pakutud võimalus paigaldada käerauad ette, kuid kaebaja soovis, et käerauad oleks paigaldatud selja taha, kuna temal on niimoodi mugavam kanda madratsit. Vanemvalvuri V. Valdre 03.01.2015 koostatud ettekandest nr 14 (tl I-118) nähtub, et kaebaja keeldus tablettide manustamisest 03.01.2015 kella 20:10 paiku õhtuse loenduse ajal ning kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Kaebajale pakuti võimalust tulla madratsile järgi, kuid kaebaja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Samuti nähtub ka 07.01.2015 koostatud ettekandest (tl I-118p), et kaebaja keeldus tablettide manustamisest ja madratsile järgi tulemisest ning kasutas valvuri suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Kohtu hinnangul ei ole õigusvastane 21.03.2015 ja 22.03.2015 kirjeldatud olukord, kus kaebajale paigutati käerauad selja taha, hoolimata sellest, et kaebaja ütles, et tal on valus. Olemasolevatest meditsiinitõenditest ei tulene sellist keeldu. Käerauad ees ei taga täielikult, et kinnipeetav ei saaks ametnikke rünnata. Kaebaja poolt esitatud kahjunõuded seoses meditsiiniteenuse osutamisega (intsidentidega 28.08.2014 keeldus meditsiinitöötaja kaebaja juurde tulemast; ajavahemikul 28.08.–02.09.2014 ei tulnud kaebaja juurde meditsiinitöötaja; 11.12.2014 kutsus kaebaja välja meditsiinitöötaja teavitades, et valvur ei väljastanud talle ööseks madratsit ja ravimeid, millest tekkisid nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid; 20.03.2015 ei tulnud kaebaja juurde meditsiinitöötaja; 21.03.2015 kaebaja juurde ei tulnud meditsiinitöötaja) ei kuulu läbivaatamisele. Olukorrad, kus valvurite poolt on vangla meditsiiniosakonnale teada antud kinnipeetava soovist meditsiinitöötaja visiidile, kuid meditsiinitöötaja ei ole kinnipeetavat koheselt külastanud, saab järeldada, et meditsiinitöötaja ei hinnanud kinnipeetava võimalikku probleemi vältimatut abi vajavat. Paljukordse kohtupraktika kohaselt on sellisel juhul tegemist tsiviilõigusliku nõudega, mille osas ei tule läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust ning patsiendil on võimalik pöörduda otse maakohtu poole. Kaebaja väitel ei tõlgitud kaebajale arusaadavasse vene keelde Viru Vangla vastuseid kahju hüvitamise taotlustele, mistõttu kaebaja ei tea, mis on vangla vastuses kirjutatud. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-st 1 on haldusmenetluse keeleks Eesti Vabariigis eesti
keel. Vanglaametnikud, tutvustades kinnipeetavatele, kes eesti keelt ei valda, haldusakte, teevad seda kinnipeetavatele arusaadavas keeles, mistõttu ei pea vangla vajalikuks omal initsiatiivil tõlki menetlusse kaasata. Samas jätab HMS § 21 regulatsioon õiguse menetlusosalisele esitada taotlus tõlgi kaasamiseks menetlusosalise enda kulul, riigi õigusabi seadus annab vähekindlustatud isikutele võimaluse esitada maakohtule ka taotlus esindaja määramiseks enda esindamiseks haldusmenetluses. Seega on ebaõiged kaebaja väited tema diskrimineerimisest. Kohtule esitatud vaidlustatud otsusest nähtub, et vastus kahju hüvitamise taotlusele on 29.07.2015 kaebajale kätte antud ning selle sisu selgitatud. Kaebusele antud vastuse väidetel on kõigi nimetatud dokumentide sisu talle kätteandmisel tutvustatud. Isegi juhul kui mingit vene keelset selgitamist ei toimunud, pole see takistanud kaebajal põhiseadusest tuleneva kaebeõiguse realiseerimist, sest kohus on tema kaebuse kohtueelses menetluses esitatud nõude ulatuses menetlusse võtnud ning ka läbi vaadanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas 14.03.2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl II-9-9p), milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja väidab, et halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Kaebaja väidab, et halduskohus ei põhjendanud haldusaktide nr 6-16/54-1 ja nr 6-16/56-1 eraldamist erinevatesse kohtuasjadesse. Kaebaja väidab, et peksmine ja piinamine, mida kohaldati kaebaja suhtes, on märgitud kaebuses 6-16/54-1. Eraldades selle teise menetlusse, otsustas kohus mitte uurida jõu kasutamist ametnike poolt. Halduskohus tugines üksnes materjalidele, mille esitas kohtule vastustaja. Halduskohus ei võimaldanud tõlget vangla vastusest tema kaebusele, rikkus uurimispõhimõtet, ei teinud istungit, ei nõudnud välja tõendeid ja videomaterjale, ei küsitlenud vangla meditsiinitöötajaid. Halduskohus ei nõudnud välja ja ei vaadanud fotosid traumadest, ei kaasanud eksperti traumade ja vigastuste fikseerimiseks. Kaebaja väidab, et halduskohus ei olnud õiglane ja sõltumatu.
9.Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl II-25-25p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla tegevus kaebaja suhtes on olnud õiguspärane ning kaebaja ei ole aru saanud, et tal on vangistuses viibides kohustus alluda kehtivatele reeglitele. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme. Asjaolu, et vanglal ei ole säilinud kogu apellandi viibimiskohaga seonduvate salvestiste kogu, ei saa käsitleda tõendina selle kohta, nagu oleks vangla kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
11.Kaebaja esitas halduskohtule järgmised kaebused: tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 08.07.2015. a vastus nr 6-16/54-4 ja 29.07.2015. a vastus nr 6-16/56-4 ja Viru Vangla 18.03.2015. a käskkiri nr 6-4/145 ning Viru Vangla ametnike tegevus ja tegevusetus ning välja mõista kaebajale mittevaraline kahju summas 40 000 eurot. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tuginedes asja materjalidele on antud asjas kaebus käsitletav hüvitamiskaebusena. Kaebusest nähtub, et kaebaja on esitanud tuvastamis- ja hüvitamisnõuded. Tuvastamisnõude ese on praeguses asjas hõlmatud väidetavalt kahju tekitanud tegevusega, sest kaebaja lõppeesmärgiks on talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine. Kuna kahjunõude lahendamine eeldab kahju tekitatud tegevuse õiguspärasuse hindamist, puudub vajadus eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks. Seega tuleb kaebust käsitleda tervikuna kahju hüvitamise kaebusena.
12.HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja apellatsioonkaebuses väidetut, vaidlustab ta ringkonnakohtu hinnangul Tartu Halduskohtu 11.02.2016. a otsuse resolutsiooni punkte 1 ja 2.
13.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebuse läbi vaatamata jätmise osas (I), seejärel vastab teistele apellatsioonkaebuses esitatud väidetele (II) ning lahendab apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (III). I
14.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et halduskohus eraldas kaebused eraldi menetlusse ja ei pidanud vajalikuks seda põhjendada. Kaebaja väidab, et Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses nr 6-16/54-1 on tõendatud, et käskkiri nr 6-4/145 anti välja alusetult.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus ei ole kaebuste eraldamist põhjendanud. Kaebaja esitas 15.04.2015 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl I-30-30p), milles nõudis Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirja nr 6-4/145 õigusvastaseks tunnistamist ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot. Viru Vangla jättis 08.07.2015. a otsusega nr 6-16/54-4 (tl I-26-28p) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Halduskohus on otsuses selgitanud, et jätab kaebuse Viru Vangla 08.07.2015. a otsuse nr 6-16/54-4 ja Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirja nr 6-4/145-KP õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot läbi vaatamata, sest selles osas kattub kaebus kohtuasjas nr 3-15-1779 esitatud ja menetluses oleva kaebusega. Seega on halduskohus põhjendanud, miks ta eraldas asjad erinevatesse kohtumenetlustesse.
16.Kohtute infosüsteemist KIS nähtub, et halduskohus on 17.02.2016. a määruses haldusasjas nr 3-15-1779 kaebajale selgitanud, et haldusasjas nr 3-15-2010 on Tartu Halduskohus 11.02.2016 teinud kohtuotsuse, milles muuhulgas tuvastas, et Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirja nr 6-4/145 ja Viru Vangla 08.07.2015. a otsusega nr 6-16/54-4 rahuldamata jäetud 10 000 euro kahju hüvitamise nõude osas toimub menetlus haldusasjas nr 3-15-1779. Halduskohus märkis, et kuna kohtuasjas nr 3-15-2010 esitatud kaebus kattus kohtuasjas nr 3-15-1779 esitatud ja kohtu menetluses oleva kaebusega, jättis halduskohus haldusasjas nr 3-15-2010 kaebuse Viru Vangla 08.07.2015. a otsuse nr 6-16/54-4 ja Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirja 6-4/145 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise 10 000 euro nõudes läbi vaatamata. Seega haldusasjas nr 3-15-1779 esitatud kaebus ja haldusasjas nr 3-15-2010 esitatud kaebus ei ole identsed. Halduskohus märkis 28.03.2016. a määruses haldusasjas nr 3-15-1779, et Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirja nr 6-4/145 osas ei toimu menetlust haldusasjas nr 3-15-2010.
17.Lähtuvalt eelnevast on halduskohus selgitanud, miks jättis haldusasjas nr 3-15-2010 kaebuse Viru Vangla 08.07.2015. a otsuse nr 6-16/54-4 ja Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirja 6-4/145 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise 10 000 euro nõudes läbi vaatamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et haldusasjas nr 3-15-1779 jõustus ringkonnakohtu otsus 14.03.2017. Kohus leidis, et Viru Vangla 18.03.2015. a käskkiri nr 6-4/145 anti õiguspärases menetluses vormi- ja sisunõudeid rikkumata ning kaalutlusreegleid järgides ning puuduvad alused selle õigusvastasuse tuvastamiseks ning jättis mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse rahuldamata. II
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus tugineb vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 koosmõjus § 185 lg-ga 1 Viru Vangla 29.07.2015. a otsusele nr 6-16/56-4, mis sisaldab käesolevas asjas oluliste asjaolude kokkuvõtet ja õiguslikku põhjendust. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Kaebaja heidab apellatsioonkaebuses ette uurimiskohustuse rikkumist. Kaebaja märgib, et halduskohus ei küsitlenud meditsiinitöötajaid ja ei pidanud vajalikuks kaasata asja juurde kohtumeditsiini eksperti kaebaja traumade fikseerimiseks, ei nõudnud välja videosalvestisi ning ei viinud läbi mingit uurimist kaebaja kaebuse alusel. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud taotluse tunnistajate ülekuulamiseks või eksperdi kaasamiseks. Lähtuvalt HKMS §-st 62 lg 2 korraldab kohus selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Järelikult ei pidanud halduskohus asja lahendamiseks vajalikuks tunnistajate ülekuulamist ja eksperdi kaasamist. Halduskohus on pidanud vajalikuks kohtunõudes (tl I-10) märgitud tõendite väljastamist ja Viru Vangla on need ka väljastanud. Kaebusele esitatud vastusega on Viru Vangla väljastanud DVD olemasolevate salvestistega (tl I-68p) ning lisanud ka kohtueelse menetluse toimikute koopiad ning kaebaja tervisekaardi raviloo koopia (tl I-68p). Vangla on selgitanud, et neil puuduvad kambriterminali kõnesalvestised ja kaebaja vigastused on fikseeritud ravilugudes. Halduskohus on otsuse p-s 16 selgitanud, et on analüüsinud vaidlusalust otsust nr 6-16/56-4 ja asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning asjas kogutud tõendeid (videosalvestised kaevatavete sündmuste kohta, tervise) nende kogumis ja vastastikuses seoses. Seega on halduskohus pidanud kogutud tõendeid piisavaks. Ainuüksi kaebaja teistsugune tõlgendus tõenditele ei anna apellatsioonimenetluses veel alust halduskohtu seisukohtade ümberhindamiseks. Ringkonnakohus märgib, et videosalvestiste osas nähtub Viru Vangla vastusest apellatsioonkaebusele, et Viru Vangla on esitanud halduskohtule vanglal olemasolevad salvestised ja vanglal ei ole säilinud kogu kaebaja viibimiskohaga seonduvate salvestiste kogu. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et halduskohus on rikkunud uurimiskohustust.
20.Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et kohus ei ole erapooletu ja sõltumatu. Kaebaja ei nõustu halduskohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule alust kaebajaga nõustuda. Halduskohus on vaidlustatud otsuses piisavalt selgitanud, miks ta jättis kaebuse rahuldamata ning üksnes kaebuse rahuldamata jätmisest ei saa järeldada, et kohus ei olnud erapooletu ja sõltumatu. See, et halduskohtu järeldused lahknevad kaebaja loodetud tulemusest, ei tähenda seda, et halduskohus eksib. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et halduskohus oleks hinnanud kogutud tõendeid ebaõigesti või rikkunud kohtumenetluse norme kaebaja kahjuks.
21.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et halduskohus ei võimaldanud kaebajale tõlget vangla vastusest kaebusele kohtusse ja vanglasse ning võttis seega kaebajalt võimaluse esitada oma vastust-seisukohta vangla vastustele. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Halduskohus rahuldas 06.01.2016. a määrusega (tl I-194-195) kaebaja menetlusabi tõlgikulude kandmisel haldusasjas nr 3-15-2010 ja tõlkis Viru Vangla 06.11.2015. a vastuse kaebajale riigi kulul. Halduskohus on selgitanud, et asja materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla 18.03.2015. a käskkirja nr 6-4/145 ja kahjunõuded nr 6-16/56-4 ja 6-16/54-4 kaebajale kätte andnud ja selle sisu vene keeles selgitanud. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kaebaja esitas 25.02.2016 toimikuga tutvumise taotluse ning halduskohus saatis 15.03.2016 kaebajale toimiku tutvumiseks. Kaebaja tutvus toimikuga 22.03.2016. Seega on kaebaja kohtumenetluse käigus saanud asja materjalidega tutvuda ja esitada omapoolseid seisukohti.
22.Kaebaja väitis apellatsioonkaebuses, et halduskohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kaebaja oli esitanud Viru Vanglale taotluse fikseerida videosalvestised, aga vangla keeldus ning hävitas vanglaametnike süü otsesed tõendid. Ringkonnakohus pidas uurimispõhimõttest tulenevalt vajalikuks nõuda nimetatud taotlused Viru Vanglalt välja. Samuti nõudis ringkonnakohus Viru Vanglalt välja kaebaja viidatud fotod, mis kaebaja väidete kohaselt viitavad sellele, et kaebaja sai lööke ametnike käest. Viru Vangla edastas nimetatud materjalid koos Riigiprokuratuuri 11.05.2015. a määrusega RP-6-7/15/164-(1) (kriminaalasjas 15740000067) ning märkis, et tõend on asjakohane menetlemiseks eelkõige nõutud fotomaterjalidega. Seetõttu võttis ringkonnakohus 16.05.2017. a määrusega haldusasja materjalide juurde Riigiprokuratuuri 11.05.2015. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse kriminaalasjas 15740000067, kaebajast 20.03.2015 vanglas tehtud fotod (31 fotofaili), kaebaja 22.09.2014 ja 09.10.2014 taotlused Viru Vanglale (registreeritud vanglas numbritega 6-10/32518-1 ja 6-10/34485-1) ning Viru Vangla 21.10.2014. a vastuse nr 6-10/32518-2 ja 22.10.2014. a vastuse nr 6-10/34485-2.
23.Kaebaja vanglale esitatud kahjunõudest nähtuvalt soovis kaebaja videosalvestite fikseerimist 28.08.2015 ja 29.08.2015 (tl I-32p). Kaebaja viidatud avaldusest nr 6-10/34485-1 aga nähtub, et ta soovis videomaterjalide salvestamist 24.07.14–28.07.2014 (tl II-69). Seega ei ole avaldus nr 6-10/34485-1 asjakohane. Avalduses nr 6-10/32518-1 (tl II-67) palus kaebaja fikseerida videosalvestis 28.08.2014 koridori alguses ja kambris 1292 ning 29.08.2014 hommikune ja õhtune loendus kambris 1292 ning terminali kõne salvestis kambris 1292. Viru Vangla on vastanud 21.10.2014. a vastusega nr 6-10/32518-2, et teabenõudjal puudub vastavalt avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p-le 1 taotletavale teabele juurdepääsuõigus ja seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust taotleda informatsiooni töötlemist. Viru Vangla märkis, et kui kohtul on mõne menetluse raames vaja informatsiooni, siis edastatakse informatsioon kohtule. Seega on Viru Vangla selgitanud kaebajale informatsiooni väljastamist. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja palus kohtul välja nõuda 28.08.2015. a videosalvestised ning Viru Vangla on olemasolevad salvestised väljastanud ja lisanud, et vanglal puuduvad kaebaja nõutud kambriterminali kõnesalvestised.
24.Halduskohus on käsitlenud kaebaja kahju hüvitamise taotluses väidetud füüsilise jõu kasutamise väiteid ning leidnud, et vanglaametnike ettekanded, füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokollid ning tervisekaardi väljavõtted kinnitavad küll füüsilise jõu kasutamist ametnike poolt, kuid kaebaja on olnud tervishoiutöötajate pideva järelevalve all. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, mis puudutab väidetavat jõu kasutamist 17.03.2015 ja 18.03.2015, et selles osas on Riigiprokuratuur kaebuse nr RP-6-7/15/164-(1) rahuldamata jätmise määruses 11.05.2015 leidnud, et 17.03.2015 ja 18.03.2015 tekitatud vigastused on arstide poolt märgitud ning 31-l fotol fikseeritud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et eelnimetatud vigastuste visuaalne pilt, vigastuste iseloom, raskusaste, paiknemine, samuti kaebaja kehaehitus ja tema poolt osutatud vastupanu intensiivsus vanglaamenike poolt jõu kasutamisele võimaldab hinnata kaebaja suhtes 17.03.2015 ja 18.03.2015 kasutatud jõudu proportsionaalseks kaebaja vastupanuga. Vigastuste pilt on omane üksnes rüselusest tingitud vigastustele.
25.Apellatsioonkaebusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul sellega, et tervishoiuteenuse osutamise küsimusi ei saa lahendada ühes menetluses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohtupraktika kohaselt ei ole halduskohtu pädevuses lahendada kaebusi otseselt tervishoiuteenuse osutamise peale. Kui kaebajal on etteheiteid seoses vangla poolt osutatud tervishoiuteenusega, tuleb kaebajal pöörduda vastavasisulise hagiga maakohtu poole. Meditsiinitöötaja tegevus meditsiiniprotseduuride osutamise vajaduse hindamisel ning ravi määramisel kujutab endast tervishoiuteenuse osutamist riigi poolt eraõigusliku suhte raames.
III
26.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.02.2016. a otsuse muutmata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tartu Ringkonnakohus jätkas 05.04.2016. a määrusega (tl II-15-16p) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis lähtuvalt HKMS § 118 lg-st 3 jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.