Mittetulundusühingu Mahe Lambakasvatuse Klaster kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 10. märtsi 2016. a otsuse nr 13-6/116 ja PRIA peadirektori 10. juuni 2016. a vaideotsuse nr 1333.1/16/22-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja mittetulundusühing Mahe Lambakasvatuse Klaster, seaduslik esindaja Priit Hinto, nõustaja Helen Batista Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann
Asja läbivaatamine Resolutsioon
Edasikaebamise kord
17.mail 2017. a istungimenetluses
1.Jätta MTÜ Mahe Lambakasvatuse Klaster kaebus haldusasjas nr 3-16-1416 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 5. juuli 2017. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebaja esitas 16.10.2015. a taotluse nr 616115780009 (taotlus) maaeluministri 26.08.2015. a määruse nr 84 „Innovatsiooniklastri toetus“ kohase toetuse saamiseks.
2.PRIA jättis 10.03.2016. a otsusega nr 13-6/116 (tl 15) tegevuskava heaks kiitmata. Kaebaja sai hindamiskomisjonilt määruse nr 84 lisa punkti 3 hindamiskriteeriumi „Tegevuskava tehniline ja sisuline tase“ eest koondhindeks 1,857 hindepunkti, põhjusel et tegevuskavast ei ole aru saada tegevuste omavaheline seotus ning piisavalt pole põhjendatud finantsilise poole ja ajagraafiku tasakaal. Kaebaja sai määruse nr 84 lisa punkti 6 hindamiskriteeriumi „Tulemuste levitamine“ eest koondhindeks 1,857 hindamispunkti põhjusel, et tulemuste levitamise kava on liiga pealiskaudne ja üldine. Kuna kaebaja taotlus sai kahe hindamiskriteeriumi osas vähem kui kaks hindepunkti, ei vasta tegevuskava otsuse kohaselt määruse nr 84 § 13 lg 1 nõuetele.
3.Kaebaja 11.04.2016. a vaie (tl 46–51) jäeti PRIA peadirektori 10.06.2016. a vaideotsusega nr 13-33.1/16/22-2 (tl 16–20) rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 13.07.2016. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2–8) PRIA 10.03.2016. a otsuse nr 13-6/116 ja PRIA peadirektori vaideotsuse nr 13-33.1/16/22-2 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks. Poolte seisukohad
5.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsused kuuluvad tühistamisele, kuna hindamiskomisjoni PRIA esindaja ei andnud tegevuskavadele hinnangut. Kaebaja märgib, et tema tegevuskava hindamine ebapädeva hindamiskomisjoni poolt on aluseks otsuse täielikuks tühistamiseks, alternatiivselt on hindamistulemused haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel tühised. Vastustaja vaidleb sellele vastu ja märgib ära, et PRIA esindajad olid hindamiskomisjoni liikmed, kuid määrus nr 84 ei sätesta, et PRIA liikmed peaksid osalema kõikide taotluste hindamisel.
6.Kaebaja hinnangul on hindamiskomisjoni poolt antud hindamistulemused tühised, kuna PRIA poolt moodustatud hindamiskomisjon ei ole pädev haldusorgan tegevuskavade hindamiseks ning hindamistulemused on seega HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühised. Vastustaja on vaideotsuses märkinud, et määruse nr 84 § 12 lg 1 sätestab PRIA-le kohustuse hinnata nõuetele vastavaid tegevuskavasid lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Vastustaja tõlgendab sätet sedasi, et otsuse ehk haldusakti tegevuskava heakskiitmiseks annab välja PRIA, mitte hindamiskomisjon. Täiendavalt märgitakse vaideotsuses ära, et määruse nr 84 tekstis ei käsitleta sellist mõistet nagu hindamiskomisjoni otsus ja seega on tegemist sisustamata mõistega ning seda ei saa käsitleda eelhaldusaktina.
7.Kaebaja on seisukohal, et PRIA poolt koostatud tegevuskavade paremusjärjestus on õigusvastane ja tuleb täielikult tühistada, kuna paremusjärjestus on koostatud tühiste/kehtetute hindamistulemuste põhjal. Täiendavalt märgib kaebaja, et nii ELÜPS § 73 lg-st 2, kui ka määruse nr 84 § 12 lg-st 5 tuleb PRIA-le kohustus koostada tegevuskavade osas hindamistulemustel põhinev prioriteetseid tegevusvaldkondi silmas pidav paremusjärjestus. PRIA on kohustatud moodustama paremusjärjestuse, põllumajandusministri 04.05.2015 käskkirja nr 68 „Innovatsiooniklastri toetuse raames tegevuskava rakendamiseks prioriteetsete tegevusvaldkondade kehtestamine 2015. aastaks“ kehtestatud prioriteetsete valdkondade kaupa. Kaebaja hinnangul on hindamiskomisjoni poolt antud punktid kehtivate hindamiskriteeriumitega ja tegevuskava asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Eelnimetatud asjaolu tõendab üheselt see, et hindamiskomisjoni liikmete poolt antud punktid ühe hindamiskriteeriumi raames kõiguvad n-ö laial skaalal. Tegevuskavas toodud asjaolud ei saa ühel ja samal hetkel vastata hindamiskriteeriumi hindepunktidele ühest neljani või nullist kolmeni. Samuti ei nõustu kaebaja PRIA seisukohaga, et PRIA esindajast hindamiskomisjoni liikmed ei pea tegevuskava hindama. Kaebaja on seisukohal, et hindamiskomisjoni otsus hindamistulemuste kohta on eelhaldusakt. Samuti märgib kaebaja, et ei ELÜPS-ist ega määrusest nr 84 tulene, et hindamiskomisjon on n-ö soovituslikku laadi nõuandev kogu. Määruse nr 84 § 12 lg 1 näeb ette tegevuskava hindamise hindamiskriteeriumite järgi ning § 12 lg 2 näeb ette, et PRIA moodustab hindamiskomisjoni, millel on vähemalt viis liiget ja esindajad nii maaeluministeeriumist kui ka PRIA-st. Määrus nr 84 § 12 lg 5 järgi moodustab PRIA hindamistulemuste põhjal tegevuskavade paremusjärjestuse, arvestades seejuures tegevusvaldkondi ning kiidab heaks üksnes tegevuskava, mis on saavutanud oma tegevusvaldkonna paremusjärjestuses esimese koha (ELÜPS § 37 lg 2). Seega leiab kaebaja, et PRIA on otseselt ja vahetult seotud hindamiskomisjoni poolt antud hindamistulemustega ning kohustatud neid arvestama nii paremusjärjestuse koostamisel kui ka
tegevuskava heakskiitmisel. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks PRIA märgib vaideotsuses, et esitas kaebaja vaide hindamiskomisjoni liikmetele üle vaatamiseks. See, et vaidemenetluses hindamiskomisjoni liikmed vaide sisuga tutvusid ja seejärel oma hindepunktid üle vaatasid ja varasematele seisukohtadele endiselt tuginesid, ei oma tähtsust, kuna vaide lahendajaks on PRIA, mitte hindamiskomisjon. Vastustaja on antud küsimuses seisukohal, et kaebaja ei esita oma väidete põhjenduseks ühtegi sisulist argumenti peale selle, et erinevad hindamiskomisjoni liikmed andsid kaebaja tegevuskavale erinevaid hindeid. Vastustaja selgitab, et kuna hindamiskomisjoni liikmed jäid ka peale vaides toodud seisukohtadega tutvumist enda antud hindepunktidele kindlaks, siis oli tegemist isikute subjektiivse hinnanguga, mille andmisel oli neil ulatuslik hindamisruum ning otsuste ümbervaatamist ja muutmist ei peetud õigeks ega vajalikuks. Asjaolu, et erinevad hindamiskomisjoni liikmed hindasid tegevuskava erinevaid kriteeriume erinevalt kinnitab veel kord hindamise subjektiivsust ning see ei näita kindlasti vastuolu hindamiskriteeriumiga, mis võimaldavadki subjektiivset hindamist. Vastustaja toob näiteks määruse nr 84 lisa punkti 3 hindamiskriteeriumi „Tegevuskava tehniline ja sisuline tase“, mille puhul 4 punkti vääriliselt hinnatakse tegevuskava siis, kui see on tehniliselt väga hästi koostatud, 3 punkti vääriliselt hinnatakse tegevuskava kui see on hästi koostatud ja 2 punkti antakse siis kui tegevuskava on osaliselt hästi koostatud. Kuna puudub mõistete „väga hästi koostatud“, „hästi koostatud“ või „osaliselt hästi koostatud“ sisustamine antud määruses, saab siit teha ühese järelduse, et tegemist on subjektiivsete hindamiskriteeriumitega. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses käsitletud eelhaldusakti teema sisulist tähendust ei oma. Määruse nr 84 § 12 lg 1 ütleb, et PRIA hindab nõuetele vastavaid tegevuskavasid lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Nimetatud sätte mõtteks on see, et otsuse ehk haldusakti tegevuskava heakskiitmiseks annab välja PRIA, mitte aga hindamiskomisjon. Määruse nr 84 tekstis ei käsitleta sellist mõistet nagu hindamiskomisjoni otsus. Seega on tegemist antud määruse mõttes sisustamata mõistega ning seda ei saa käsitleda eelhaldusaktina nagu väidab kaebaja. Ka ELÜPS § 73 kohaselt hindab tegevuskavasid ja moodustab nende paremusjärjestuse PRIA, mitte PRIA hindamiskomisjon. Määruse nr 84 kohaselt moodustab PRIA küll hindamise läbiviimiseks hindamiskomisjoni, kuid komisjon saab PRIA jaoks olla üksnes nõuandva õigusega ja teha ettepaneku paremusjärjestuse kehtestamiseks. Kohtu seisukoht
8.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et vaidlustatud otsuste tühistamiseks puudub alus ja kaebus ei kuulu seetõttu rahuldamisele.
9.Poolte vahel ei ole enam vaidlust meetme „Innovatsiooniklastri toetus“ (MAK 2014-2020 meede 16) 2015 hindamiskomisjoni pädevuses, sest komisjoni on nimetatud on nii PRIA kui maaeluministeeriumi esindajad (tl 40).
10.Jätkuvalt on aga kaebaja seisukohal, et kuna PRIA esindajad tema taotlust ei hinnanud, on tegemist tühistamisele kuuluvate või tühiste haldusaktidega.
11.Halduskohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. 2014. aasta ELÜPS § 67 lg-st 2 tuleneva volitusnormi alusel on maaeluministri 29.07.2015. a määruse nr 75 § 16 lg 1 alusel PRIA 16.11.2015. a käskkirjaga nr 13-33.2/15/52 (tl 40) moodustatud üheksaliikmeline hindamiskomisjon, sh PRIA ja maaeluministeeriumi esindajad. Meetme „Innovatsiooniklastri toetus“ hindamiskomisjoni töökord nr 1 on kinnitatud PRIA peadirektori 01.02.2016. a käskkirjaga nr 13-33.1/16/3 (tl 68). Hindamiskomisjoni töökorra nr 1 kohaselt (tl 70) on komisjon pädev andma taotlusele hindeid, kui taotlust on iseseisvalt hinnanud vähemalt viis komisjoni liiget.
12.Määruse nr 84 § 12 (31.08.2015–18.08.2016 kehtinud redaktsioonis) lõike 1 kohaselt hindab PRIA nõuetele vastavaid tegevuskavasid lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.
Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tegevuskava hindamiseks, tegevuskavade paremusjärjestuse koostamiseks, tegevuskava vahe- ja lõpparuande heakskiitmiseks ning innovatsioonitegevuste eelarvele ja eesmärkidele hinnangu andmiseks moodustab PRIA hindamiskomisjoni, mis koosneb vähemalt viiest liikmest, sealhulgas Maaeluministeeriumi ja PRIA esindajatest. PRIAl on tegevuskava hindamisse õigus kaasata eksperte.
13.Seega on nii määruse nr 75 alusel kehtestatud hindamiskomisjoni töökorra nr 1 kui määruse nr 84 § 12 lg-te 1 ja 2 koostoimest tulenevalt hindamiskomisjoni kvoorumi- ja seeläbi otsustusvõimelisuse nõue täidetud, kui taotlusi hindab vähemalt viis hindamiskomisjoni liiget.
14.HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Halduskohus on seisukohal, et PRIA oli vaidlustatud otsuses (tl 16) õigustatud tuginema hindamiskomisjoni kui pädeva haldusorgani hinnangutele, kuna kaebaja taotlust nr 616115780009 on hinnanud hindamiskomisjoni seitse liiget, mis on tõendatud teabenõude 23.03.2016. a vastusega (tl 10–12). Seega on vaidlustatud otsuse puhul hindamiskomisjoni osas täidetud nii koosseisu- kui ka lihthäälteenamus. Vaidlustatud otsuse puhul ei ole tegemist tühise haldusaktiga.
15.Halduskohus on seisukohal, et asjaolu, et määruse nr 84 seletuskirjas räägitakse § 12 lõike 3 osas kõikidest hindamiskomisjoni liikmete poolt antud hinnete liitmisest, ei saa olla aluseks vaidlustatud otsuste tühisusele, kuna kohaldades seaduse analoogia alusel TsÜS § 38 lg-s 2 sätestatud põhimõtet, saab tegemist olla tühise otsusega üksnes siis, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud. Käesoleval juhul on korrektsete volitusnormide alusel antud käskkirja lisas 1 (tl 70) sätestatud otsesõnu, et hindamiskomisjon on pädev tegevuskavade hindamiseks, kui taotlust on iseseisvalt hinnanud vähemalt viis komisjoni liiget, sõltumata sellest, millise organi esindajana (tl 13) nad on komisjoni nimetatud. Halduskohtu hinnangul ei ole PRIA esindajad komisjoni määratud mitte isikute subjektiivsete õiguste tagamise eesmärgil, vaid eelkõige avalikes huvides, kuna lõpliku õigusi ja kohustusi tekitava haldusakti hindamiskomisjoni otsuse alusel annab PRIA (vrdl Riigikogu erikogu 12. jaanuari 2012. a lahendi nr 3-3-1-68-11 p 15).
16.Seega on PRIA seisukohtadega arvestamine tagatud vaidlustatud haldusakti andmisel ja kaebaja õigusi ei saa rikkuda see, kui PRIA esindaja ei ole kaebaja taotlust iseseisvalt hindamiskomisjonis hinnanud. PRIA seisukohtade prevaleerimine, mida soovib kaebaja, on kaheastmelise haldusmenetluse teel nii või teisiti käesoleval juhul olnud tagatud.
17.Kokkuvõtvalt on halduskohus seisukohal, et vaidlustatud haldusaktidel ei ole HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puuduseid ja need puudused ei saa seetõttu olla ka ilmselged (vrdl RKHK 7. märtsi 2003. a määrus kohtuasjas nr 3-3-1-21-03, p 13).
18.Kaebaja leiab, et kaalumise tulemusel on hindamiskomisjon jõudnud sisuliselt valele järeldusele. Halduskohus kaebajaga nõustumiseks alust ei näe. Riigikohtu halduskolleegiumi
15.jaanuari 2014. a otsuse 3-3-1-71-13 p-des 17 ja 18 ja p-s 17 viidatud kohtupraktikas on osundatud, et kohtul on võimalik hindamise õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega nii selgelt vastuolus, et see on ilmne põhjendustetagi.
19.Halduskohtu hinnangul ei ole praeguses asjas sellise olukorraga tegemist. Kaebuse lisaga 4 on vastustaja poolt paremusjärjestuse paika panemine tõendatud (tl 22). Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti 3. kriteeriumi puhul tuvastanud, et puudub kindel veendumus, et kaebaja planeeritud tegevused on kvaliteetselt teostatavad ning et võimalikud riskid on maandatud ning ette on nähtud ka alternatiivse tegevuse variandid, kuna vastustaja jaoks jäi kavast küsitavaks tegevuste omavaheline seotus ning finantsilise poole ja ajagraafiku tasakaalu põhjendatus. Kohus ei tähelda 3. kriteeriumi puhul komisjoni poolt asjakohatute kaalutlustega arvestamist. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et asjas kogutud kirjalike tõenditega (tl-d 10p, 42p) on tõendatud komisjoni kõigi liikmete poolt kaebaja taotlusele madalate e. piiripealsete
hindepunktide andmine, mis tõendab kohtu hinnangul kogumina antud punktide sisulist õigsust, sõltumata kaebaja vastupidisest paljasõnalisest nägemusest. 6. kriteeriumi puhul ei ole vastustajal tekkinud veendumust innovatsioonitegevuste laias ja süstemaatilises levitamises erinevate võimaluste kaudu, kuna pealiskaudselt ning üldiselt on kirjeldatud tulemuste levitamise kava. Hindamislehega (tl 41) on tõendatud, et vähemalt osaliselt plaaniti veebis levitatavaid lahendusi, mistõttu on asjakohane vastustaja etteheide levitamise kava pealiskaudsusest ning üldsõnalisusest. Seitsme komisjoni liikme punktid (tl 43p) on kohtu hinnangul jaotunud loogiliselt, kuna kaks liiget neljast on andnud selle kriteeriumi eest kas kaks või ühe punkti ja kolm liiget kolm punkti. Probleemidele levitamisega seoses on viidanud valdav osa komisjoni liikmetest (tl 43p). Seega on paljasõnaline kaebaja väide sisemise loogika puudumisest erinevate hindajate poolt antud punktide vahel. PRIA-l puudus seetõttu põhjendatult alus tegevuskava heakskiitmiseks hindamislehes toodud põhjustel (tl 41–45). Kohus ei tähelda menetlusnõuete eiramist kaebaja ärakuulamisel, kaebaja väited võrdsusõiguse rikkumisest on paljasõnalised. Kohus ei tähelda selliseid menetlusnõuete rikkumisi, mis võiksid olla aluseks vaidlustatud haldusaktide tühistamisele. Vaidlustatud otsuses on nõutaval määral osundatud hindamiskomisjoni poolt välja toodud puudustele kaebaja taotluses. Vaidemenetluse ja vaideotsuse eesmärgiks pole hindamiskomisjoni antud hindepunktide ümberhindamine ja seeläbi vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontroll. Vaideorgani volitustele vaideotsuse tegemisel laieneb käesoleva otsuse punktis 18 osundatud piiratud kohtuliku kontrolli põhimõte.
20.Halduskohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul vaidlustatud haldusaktides kaebajale omistatud punktid kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega nii selgelt vastuolus, et see on ilmne põhjendustetagi, mistõttu puudub alus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks, vastustajale ettekirjutuse tegemiseks ja kaebuse rahuldamiseks.
21.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja pole aga vastavat taotlust esitanud, jäävad mõlema poole menetluskulud poolte kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.