Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Madis Ernits 01.06.2017, Tartu 3-15-2630 S. kaebus Viru Vangla 27.07.2015. a käskkirja nr 6-3/863 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a otsus S. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant S. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.03.2016. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi otsuse päises tähemärgiga S.
3.Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu (riigilõiv) summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 03.07.2017 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla määras 23.04.2015. a käskkirjaga nr 6-2/650 kaebaja tööle majandustööde abitööliseks, üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 24.04.2015–24.07.2015. Käskkirjas märgiti, et vastavalt vangla arsti ettekirjutusele võib töötada kuni 2 tundi päevas, mitte tõsta raskusi üle 5 kg.
2.Viru Vangla karistas 27.07.2015. a käskkirjaga nr 6-3/863 (tl 18-19p) kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest
25.06.2015 ja 27.06.2015 distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega vastavalt 12 ööpäevaks ja 12 ööpäevaks.
3.Kaebaja esitas 27.08.2015 Viru Vangla 27.07.2015. a käskkirja nr 6-3/863 peale vaide (tl 21-21p), mille Viru Vangla jättis 28.09.2015. a vaideotsusega nr 6-12/248-2 (tl 22-22p) rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 13.10.2015 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 2-5, 59-61), milles palus Viru Vangla 27.07.2015. a käskkirja nr 6-3/863 tühistada. Kaebaja väitis, et meditsiiniosakonna arsti R. Aadamsoo 22.04.2015. a väljastatud tõend on puudulik, kuna viimane oleks pidanud kaebaja kohe suunama eriarsti vastuvõtule, kes oleks saanud määrata kaebaja töövõimekuse. Alates 25.05.2015 hakati kaebajale andma töökorraldusi. Kaebaja väitis, et ta iga kord palus arsti vastuvõttu ning samuti kontaktisikult vastavalt enda ravile sobivat töögraafikut, kuna pärast ravimite manustamist ei ole kaebaja suuteline tööle asuma. Kaebaja sai arsti vastuvõtule alles 18.06.2015 ning seejärel suunati ta eriarsti juurde. Ka arst R. Aadamsoo suunas kaebaja 10.07.2015 eriarsti vastuvõtule. Eriarst väljastas 25.08.2015 kaebajale tõendi, milles on märgitud, et ta võib töökohustusi täita, aga enne ravimite võtmist. Kaebaja väidab, et seega oli R. Adamsoo 22.04.2015 väljastatud tõend puudlik ja arst oleks kohe pidanud kaebaja suunama eriarsti vastuvõtule. Kirjalikult pöördus kaebaja vangla poole tõesti 20.06.2015, kuna tema varasemad suulised viited jäeti tähelepanuta ja kontrollimata. Kaebaja ei nõustunud vastustajaga selles, et eriarst J. Kogani 25.08.2015 väljastatud tõend ei puuduta antud juhtumeid. Kaebaja on kogu aeg viidanud sellele, et peale ravimite võtmist ei saa ta töötada, kuid töökorraldused anti alati peale õhtuste ravimite võtmist. Toimunud distsiplinaarmenetluse käigus on kaebaja pidevalt viidanud ravimite kõrvalmõjule.
5.Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl 34-35p) jätta kaebus rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus jättis 29.03.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohtadega. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Poolte vahel pole vaidlust selles, et Viru Vangla määras 23.04.2015. a käskkirjaga nr 6-2/650 kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana 24.04.– 24.07.2015. Tööle määramise käskkirja näol oli tegemist kehtiva haldusaktiga, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 67 p-s 1 sätestatud kohustust. Seega on asja lahendamiseks tarvis selgitada, kas kaebaja sai tugineda TTOS § 14 lg 5 p-le 4. Asja materjalidest nähtub, et Viru Vangla arst on 25.05.2015. a tõendis leidnud, et kaebaja on töövõimeline osalise tööajaga kuni kaks tundi päevas (tl 36). Kaebaja keeldus 25.06.2015 tööle minemast. Kinnipeetav ei soovinud med.õe visiiti (tl 38). Viru Vangla valvurite T. Roosimägi ja I. Vaarmani ütlustega on tõendatud, et kaebaja ei esitanud põhjendusi, miks ta keeldub 25.06.2015 tööle minemast (tl 45). Kaebaja on 26.06.2015 (ekslikult märkinud kuupäevaks 26.05) andnud ütlused toimunu kohta, milles ta märgib, et ta jääb nende ütluste juurde, mis ta esitas vastuväidetes seoses 19.06.2015. a distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 47). Kaebaja märkis, et oma tervislikku seisundit arutab ta ainult arstiga, meditsiiniõe abi ei vaja. Kaebaja on seoses 19.06.2015. a distsiplinaarmenetluse protokolliga selgitanud, et arst oleks pidanud temaga suhtlema, aga seda ei ole tehtud (tl 50p-51). Kaebaja selgitas, et pärast rohu võtmist ei ole ta võimeline midagi tegema.
Kaebaja keeldus 27.06.2015 taas tööle minemast, viidates sel korral tervislikele põhjustele (tl 48). Kui kaebaja keeldus 27.06.2015 tööle minemast, kutsuti kohale arst kaebaja tervisliku seisundi hindamiseks (tl 37p). Arst leidis, et tööst vabastamiseks põhjust ei näe. Halduskohus märkis, et kohtul puudub alus kahelda arsti otsuses, kuna ainult arst võib kinnipeetava tervisliku seisundi hindamisel otsustada isiku töövõimelisuse. Seega ei olnud kaebajal 25.06. ja 27.06.2015 alust tööst keeldumiseks. Kui kaebaja vaidlustab arsti otsust, et 27.06.2015 oli kaebaja töövõimeline, siis sellise vaidluse lahendamine on maakohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses pole ka hinnata vangla arsti otsustust, millal suunata kinnipeetav eriarsti vastuvõtule. Kuigi 25.06.2015 on Viru Vangla arst märkinud, et kinnipeetav pöördus meditsiiniosakonna poole kaebustega iiveldusega seoses 18.06.2015 (tl 38p), on alles 25.08.2015 vangla arst otsustanud, et kinnipeetav võib töötada, kuid enne õhtuse tableti Stocriini manustamist (tl 37). Kohus märkis, et Viru Vangla ei saanud 27.07.2015. a otsust tehes kuidagi teada, mida leiab arst 25.08.2015, s.o peaaegu kuu hiljem. Halduskohtu hinnangul ei olnud kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Seadusega pandud töökohustuse mittetäitmist loetakse vanglas raskeks rikkumiseks, kuna see näitab, et kinnipeetav vanglas kehtivast korrast lugu ei pea. Vastustaja on karistuse määramisel õigesti arvestanud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, isiku suhtumist rikkumisse ja võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Kaevatava käskkirjaga määrati kaebajale 25.06.2015 rikkumise eest 12 ööpäevane kartserikaristus ja 27.06.2015 rikkumise eest samuti 12 ööpäevane kartserikaristus. Halduskohus leidis, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne. Halduskohus leidis, et Viru Vangla 27.07.2015. a käskkirjaga nr 6-3/863 ei ole rikutud haldusorgani sise- ega välispädevust. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vorminõuetele vastav. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumised on kaebaja poolt toime pandud. Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja ise. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Kartserikaristuse määramist on põhjendatud teiste karistuste mitte-eesmärgipärasuse ning rikkumise raskusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 77-80), milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Kaebaja tugineb arsti 25.08.2015. a tõendile, milles on üheselt vanglale selgitatud, et kaebaja võib töötada enne ravimi manustamist. Kaebaja on kirjalikult väitnud alates 20.06.2015, miks ta ei saa pärast ravimite manustamist töökorraldusi täita. Kaebaja väidab, et 18.06.2015 ei pöördunud ta arsti juurde iiveldusega vaid püüdis arstile selgitada, et ravimid omavad erinevaid kõrvalmõjusid ja peale nende manustamist ei ole ta suuteline tööle asuma. Arst suunas kaebaja eriarsti juurde. Sellega seoses oleks vangla pidanud ära ootama eriarsti arvamuse. Kaebaja väidab, et varasemalt ei olnud tal põhjust pöörduda ravimi kõrvalmõjudega arsti juurde, sest varem ei ole kaebajale korraldusi tööle asumiseks antud pärast õhtust ravimit. Tähtsust ei oma asjaolu, et kaebaja hakkas ravimite kõrvalmõjudele viitama alles distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastuväidetes. Ainuüksi ravimi kõrvalmõjust piisab, et mitte sundida kinnipeetavat tööle pärast ravimi manustamist. Väär on väita vastutaja poolt nagu ei oleks kaebaja enne tööle asumise korralduse saamist kordagi maininud ravimite kõrvalmõjusid, kuna 15.04.2015 on teda edasi suunatud infektsionisti vastuvõtule.
8.Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 92-92p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja sai viidatud ravi juba alates 2008. aastast, s.o seitse aastat ja enne tööle asumise korralduse saamist ei ole kaebaja kordagi maininud ravimi kõrvalmõjusid. Arst J. Kogan otsustas 25.08.2015, et kaebaja võib töötada enne õhtuse ravimi võtmist, kuid see ei puuduta vaidlustatud juhtumeid, kuna viidatud tõend on antud välja sisuliselt kaks kuud hiljem. 23.09.2015 kella 20:05 paiku selgitati kaebajale, et talle ei anta koheselt ravimeid, kuna pärast loendust antakse talle korraldus tööle asumiseks. Kaebaja sellega ei nõustunud, nõudis ravimeid ja kui vanglaametnikud hakkasid kambrist lahkuma, viskas kaebaja ametnike veetopsiga. Vastustaja arvates näitab eeltoodu kaebaja suhtumist töösse ja vanglas kehtivatesse õigusaktidesse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
10.Ringkonnakohus juhib halduskohtu tähelepanu sellele, et Viru Vangla kodulehekülje andmetel on S. Šarina meditsiiniosakonna õde, mitte arst. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ekslikult asunud seisukohale, et 27.06.2015 kutsuti kohale arst kaebaja tervisliku seisundi hindamiseks, sest kaebaja terviseseisundit hindas 27.06.2015 meditsiiniõde. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Viru Vangla 23.04.2015. a käskkiri nr 6-2/650, millega kaebaja määrati majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana 24.04.– 24.07.2015, oli kehtiv õigusakt, mis oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna nimetatud käskkirja ei ole kehtetuks tunnistatud, kehtis see kuni käskkirjas märgitud ajani, st kuni 24.07.2015. Seega anti kaebajale korraldused tööle asumiseks 25.06.2015 ja 27.06.2015 kehtiva käskkirja alusel.
12.Kaebaja keeldus tööle minemisest 25.06.2015 kell 20:40 ja 27.06.2015 kell 20:40. Kaebaja väidab, et olukorras, kus tööle asumise korral oleks kaebajale kaasnenud oluline oht tervisekahjustuse tekkimiseks, andis kaebajale õiguse korralduste täitmiseks keeldumiseks. VangS § 37 lg 3 sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Ainult arstil on võimalik VangS § 37 lg 2 p-s 3 nimetatud töökohustuse puudumise aluse väljaselgitamiseks ainupädevus. Vangistusseadus ega ka ükski muu seadus ei määratle, milline arst võib teha otsuse kinnipeetava töövõimelisuse kindlakstegemiseks. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel ootamatu terviserikke korral kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (RKHKo 22.01.2015, 3-3-1-53-14, p 16). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul VangS § 37 lg 2 p 3 alusel kinnipeetaval õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde leiab, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline sel hetkel töötama. Kuna kaebaja väidab, et tema keeldumine oli seotud tervisega, siis arsti või tervishoiuteenust osutava õe hinnang vahetult pärast keeldumist saab anda kinnipeetavale aluse tööst keeldumiseks.
13.Asja materjalidest nähtuvalt andis valvur T. Roosimägi kaebajale 25.06.2015 kella 20:40 paiku korralduse minna tööle koristama V7 osakonna üldkasutatavaid ruume. Kaebaja korraldusele ei allunud ja keeldus tööle minemast ning keeldumist ei põhjendanud. Kaebaja ei soovinud meditsiiniõe visiiti. Seega jäi hinnang kaebaja terviseseisundile 25.06.2015 vahetult pärast tööle minemise korralduse saamist kaebajast tulenevatel põhjustel saamata. Kaebaja kirjutas 26.06.2015 selgituses (tl 47), et tema enesetunne on tingitud ravimitest, mida tarbib seoses oma haigusega. Kaebaja märkis, et jääb 19.06.2015 distsiplinaarmenetluse protokollile nr 7-2/20434-1 esitatud väidete juurde (tl 12-12p). Ringkonnakohus leiab, et kuna töökorraldus anti kehtiva käskkirja alusel ning kaebaja keeldus enda tervisliku seisundi kohta hinnangu saamisest vahetult pärast tööle minemise korralduse saamist, siis ei saanud kaebajal olla ka alust vanglaametniku tööle asumise korralduse mittetäitmiseks.
14.Valvur U. Võhma andis 27.06.2015 kella 20:40 paiku kaebajale korralduse asuda tööle V7 osakonna koristajana (tl 48). U. Võhma ettekande kohaselt kaebaja korraldusele ei allunud, viidates sealjuures tervislikele põhjustele ning seejärel vaatas meditsiiniõde kaebaja üle, sest Viru Vangla kodulehekülje andmetel on S. Šarina meditsiiniosakonna õde, mitte arst, nagu halduskohus on ekslikult märkinud. See, kas hinnangu terviseseisundi kohta 27.06.2015 andis meditsiiniõde või arst, ei oma aga tähtsust, sest töövõimelisuse tööle määramisel oli arst juba kindlaks teinud ning korraldus tööle asuda anti kehtiva käskkirja alusel. Seega võis 27.06.2015 hinnangu terviseseisundile anda ka meditsiiniõde. Tervisekaardi 27.06.2015. a kandes nr 174 on märgitud, et kaebaja kaebas peavalu, kõhuvalu ja nõrkust. Meditsiiniõde S. Šarina vaatas kaebaja üle ning ei näinud põhjust tööst vabastamiseks (tl 37p). Seega puudus kaebajal ka 27.06.2015 õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest, sest õde leidis, et kaebaja oli võimeline korralduse saamise hetkel töötama.
15.Kaebaja viitab arst J. Kogani 25.08.2015 väljastatud tõendile (tl 65p), mille kohaselt kaebaja võib töötada, kuid enne õhtuse ravimi manustamist. Samuti viitab kaebaja, et ära oleks pidanud ootama eriarsti arvamuse ning vanglale oli enne käskkirja andmist teada, et kaebaja tarbib kõrvalmõjudega ravimit. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud Viru Vangla enne 25.06.2015. a ega 27.06.2015. a töökorralduste andmist ega ka enne vaidlusaluse käskkirja andmist ära ootama eriarsti arvamust. Tervisekaardi 18.06.2015. a kandes nr 171 on kirjas, et kaebaja tunneb hommikul ja õhtul pärast rohtude võtmist iiveldust ning kaebaja arvab, et ei talu saadavat ravimit. Arst otsustas suunata kaebaja infektsionisti ja arsti R. Aadamsoo vastuvõtule. Tervisekaardist nähtuvalt ei ole arst kuni eriarstile saamiseni tööst vabastamiseks tõendit väljastanud ja ei ole ka sellekohaseid kandeid tervisekaardile teinud. Õde O. Soom on 25.06.2015. a tõendis märkinud, et ülitundlikkusreaktsioonid esinevad rohkem Stocriin-ravi alustamisel ja vähenevad üldiselt esimeste nädalate jooksul. Tervisekaardi 10.07.2015. a kandest nr 177 nähtub, et arst R. Aadamsoo on kaebaja suunanud infektsionisti vastuvõtule, samas aga märkmed tööst vabastamiseks puuduvad. Alles 25.08.2015 on arst J. Kogan väljastanud tõendi, mille kohaselt võib kaebaja töötada, kuid enne õhtuse tableti Stocriini manustamist. Ringkonnakohus leiab, et see tõend, mis on väljastatud pärast vaidlustatud haldusakti andmist, ei saa omada tähtsust vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Sama põhimõtet väljendab HMS § 54, mille kohaselt peab haldusakt olema kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega. Lähtuvalt eelnevast ei saa 27.07.2015. a haldusakti muuta õigusvastaseks arsti poolt 25.08.2015 väljastatud tõend, mille kohaselt võib kinnipeetav töötada, kuid mitte enne õhtuse tableti Stocriini manustamist.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata vangla arsti otsust, millal suunata kinnipeetav eriarsti vastuvõtule. Kui kaebajal on etteheiteid seoses vangla poolt osutatud tervishoiuteenusega, tuleb kaebajal pöörduda vastavasisulise hagiga maakohtu poole. Meditsiinitöötaja tegevus meditsiiniprotseduuride osutamise vajaduse hindamisel ning ravi määramisel kujutab endast tervishoiuteenuse osutamist riigi poolt eraõigusliku suhte raames. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada kaebusi otseselt tervishoiuteenuse osutamise peale.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud kohtumenetluse norme.
18.Arvestades eelnevat leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudus alus jätta vanglaametniku korraldus tööle asumiseks täitmata ning keeldumisega rikkus ta VangS § 67 p-st 1 ja § 37 lg-st 1 tulenevaid kohustusi ning pani sellega toime distsiplinaarsüüteo. Ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
19.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuse päises kohtu algatusel kaebaja nimi tähemärgiga S.
20.Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu puudub vajadus selles osas seisukoha võtmiseks. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda; sõltumata menetluse tulemusest ei vabane menetlusabi saaja nende menetluskulude kandmise kohustusest, mille tekkimise on ta ise põhjustanud oma menetlusõiguste kuritarvitamise, kohtu eksitamise või menetluse tahtliku venitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuli kaebajal tasuda riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus vabastas kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest (tl 87). Seega jäävad vastavalt HKMS § 118 lg-le 3 kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv) summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda.
Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.