XXX kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks seonduvalt inspektor-kontaktisiku tegevusega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 30.06.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav XXX esitas 09.10.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuses oli taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.18.10.2016 esitas XXX kohtule kaebuse täienduse, milles palus õigusvastaseks tunnistada kontaktisiku poolt 20.09.2016 teabenõude viie tööpäeva jooksul mittetäitmine. 23.10.2016 esitas XXX kohtule kaebuse täienduse, milles palus õigusvastaseks tunnistada kontaktisiku 07.10.2016 vastuses nr 2-5/2303-2 märgitu, et kaebaja on negatiivselt meelestatud kinnipeetav, ebapädev ja mõjutaja.
3.Tartu Halduskohus jättis 15.12.2016 määrusega rahuldamata XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu 15 euro tasumiseks 10 päeva määruse jõustumisest arvates. 19.12.2016 esitas XXX Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse.
Tartu Ringkonnakohus jättis 18.01.2017 määrusega XXX määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.12.2016 määruse muutmata.
4.30.01.2017 esitas XXX kohtule kaebuse täienduse, milles palus õigusvastaseks tunnistada kontaktisiku Marina Ilumetsa poolt 30.12.2016 päevikukandesse kirjutatu ja teatas, et riigilõiv on tasutud. 28.02.2017 esitas XXX kaebuse täienduse, milles palus tunnistada õigusvastaseks kontaktisiku M. Ilumetsa 30.12.2016 päevikukandes tehtud avalduse.
5.09.03.2017 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
6.Kaebaja leiab, et õigusvastased on Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku M. Ilumetsa tegevused, kus ta ei teatanud, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise (TEV) menetlus, individuaalse täitmiskava (ITK) vestlus ning riskihindamine (RH) ja ITK koostamine on kriminaalmenetlus ning tal on õigus kaitsjale; koostas, allkirjastas ja vastas iseenda kohta 19.08.2016 vastuse nr 2-3/2913-2; ei täitnud tähtaegselt 18.04.2016 esitatud teabenõuet ning vastuses on öeldud, et kinnipeetaval on ligipääs Riigi Teatajale; vangla 12.07.2016 vastuses nr 25/1348-2 on öeldud, et esitatud on hilinemisega telefoniandmed; tõi 2016 iseloomustuses välja, et toimepandu kvalifikatsioon on karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p-d 1-4; Tartu Vangla 06.06.2016 vastus nr 6-24/3288-2 ületas 30 päeva. Kaebaja väitel on õiguskaitse vajadus preventiivsel eesmärgil ja ka võimalik mittevaraline kahju.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebaja halduskohtule esitatud tuvastamisnõue ei ole lubatav. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Riigikohus on 02.11.2015 otsuses asjas 3-3-1-22-15 märkinud, et tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul halduskohtus vaid juhul, kui kaebuse esitamine on vajalik isiku õiguste kaitseks ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud. Lisaks õiguste riivele peab tuvastamiskaebuse esitamiseks isikul HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt olema põhjendatud huvi. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Kaebaja vaidlustatud toimingute osas ei ole kaebusest arusaadav, millise preventiivse eesmärgi saavutamiseks on kaebus esitatud. Kaebusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis viitaksid reaalsele ohule, et haldusorgan võiks kaebaja suhtes edaspidiselt õigusvastaselt käituda. Selliste võimaluste esinemine on hüpoteetiline. Vastustaja ei saa absoluutselt välistada võimalikke eksimusi tulevikus. Eksimusi ei välista ka tuvastamiskaebuse esitamine ega selle rahuldamine. Samuti ei välista tuvastamiskaebuse esitamine, et suure halduskoormuse tõttu või mõne muu erakorralise asjaolu tõttu ei suudeta menetlustähtajast kinni pidada. Seega ei aitaks kaebaja tuvastamisnõue kaasa tema õiguste kaitsele ning üksnes sündmuste kordumise hüpoteetiline võimalus ei ole vastutaja hinnangul piisavaks preventiivse huvi tuvastamisel. HKMS § 45 lg 2 piirab tuvastamisnõude esitamist sätestades, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Menetlustähtaegadest mittekinnipidamise korral või kaebaja isikuandmetega eksimise korral on kaebajal olemas
tõhusamad vahendid esitades kohustamisnõude vastamiseks või isikuandmete parandamiseks. Seega ei saa ka väita, et kaebajal puuduksid tõhusamad võimalused oma õiguste kaitseks. Üksnes soov esitada tulevikus kahju hüvitamise taotlust ei anna veel alust pidada tuvastamiskaebust lubatavaks. HKMS § 45 lg 2 kolmas lause piirab tuvastamiskaebuse esitamist sätestades, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega tuleb kaebuse lubatavuse otsustamisel hinnata ka võimaliku kahju hüvitamise taotluse perspektiivi. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud inspektor-kontaktisiku erinevaid tegevusi. Vastustaja hinnangul ei saa kaebaja väljatoodud toimingud iseseisvalt tekitada kaebajale selliseid tagajärgi, mis oleksid käsitletavad mittevaralise kahjuna riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Riigikohus on 19.04.2011 otsuse asjas nr 3-3-1-8-11 p-s 9 väljendanud seisukohta, et vaide lahendamisega viivitamine ei saa isikule tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasnes kahjuhüvitise väljamõistmine. Vastustaja hinnangul on ka käesoleval juhul võimalik Riigikohtu sellisest seisukohast lähtuda. Kuigi kaebaja ei ole vaidlustanud vaide lahendamisega viivitamise õigusvastasust, ei saa ka tema muud liiki pöördumistele viivitamisega tekkida sellist mittevaralist kahju, mis õigustaks hüvitise väljamõistmise. Selliseid tagajärgi ei saa vastustaja hinnangul kaasa tuua ka teised kaebaja vaidlustatud toimingud. Seetõttu peab vastustaja kaebaja võimalikku kahju hüvitamise taotlust perspektiivituks ja tuvastamiskaebust sel põhjusel lubamatuks ning kaebajal puudub kaebeõigus isegi eeldusel, et tema faktilised väited on tõendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
8.Kaebaja väitel ei teatanud kontaktisik, et TEV menetluse korral on tegemist kriminaalmenetlusega ning sellega õigus kaitsjale.
8.1.Asja materjalidest nähtuvalt teavitas inspektor-kontaktisik Tartu Vangla 05.12.2016 vastuses nr 2-3/4942-2 (tl 79) kaebajat juba enne TEV menetluse dokumentide koostamise algust võimalusest kaasata kohtuistungile kaitsja ja väljastas kaebajale 03.05.2016 vastava blanketi. Vastustaja väitel on nimetatud blanketi päises selgelt märgitud adressaadiks Tartu Maakohus. Samuti nähtub blanketilt, et kaitsja soovi korral on võimalik märkida sinna ka andmed kaitsja isiku kohta. Ainuüksi sellise avalduse täitmise võimaldamisega antakse isikule teada tema õigusest kasutada TEV menetluses kaitsjat. Kohtul ei ole alust eeltoodus kahelda. 08.05.2016 on kaebaja omakäeliselt kinnitanud ja allkirjastanud avalduse (tl 81), mille kohaselt tema ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohtuistungil kaitsja osavõttu. Kaebajale väljastati 09.05.2016 ka koopia nimetatud avaldusest. Seega on kaebaja ise omal soovil loobunud kaitsja kaasamisest. Kuivõrd kaebaja on ise omakäeliselt avalduse täitnud, kinnitanud seda allkirjaga, saanud kätte ka avalduse koopia, siis ei saanud temale kuidagi teadmata olla õigus ja võimalus kasutada TEV menetluse raames kaitsjat. Kohus on seisukohal, et eeltoodust lähtuvalt ei ole inspektor-kontaktisik käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt.
9.Kaebaja väitel ei teatanud kontaktisik, et RH ja ITK koostamise ning ITK vestluse korral on tegemist kriminaalmenetlusega ning sellega on õigus kaitsjale.
9.1.Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd RK ja ITK koostamine ei ole kuritegude kohtueelne menetlus ega kohtumenetlus ega ka lahendi täitmisele pööramise kord, siis ei ole tegemist kriminaalmenetlusega, mida reguleeriks kriminaalmenetluse seadustik. ITK ja RH koostamise ning ITK vestluste näol on tegemist vangla kui haldusorgani vangistusseadusest (VangS) tuleneva tegevusega kinnipeetavale mõistetud karistuse täideviimisel ja selle ajalisel planeerimisel. Kuivõrd tegemist ei ole kriminaalmenetlusega, siis ei laiene sellele kriminaalmenetluse seadusest tulenevad õigused (sh õigus kaitsjale) ning inspektor-kontaktisik ei olekski kohtu arvates tohtinud sellist ebaõiget informatsiooni kaebajale edastada. Seda, et
nimetatud tegevuste näol ei ole tegemist kriminaalmenetlusega, on vastustaja kaebajale selgitatud ka Tartu Vangla 05.12.2016 vastuses nr 2-3/4942-2 (tl 79). Seega asub kohus seisukohale, et inspektor-kontaktisik ei ole nimetatud asjaolude osas õigusvastaselt käitunud.
10.Kaebaja väitel kontaktisik koostas, allkirjastas ja vastas iseenda kohta 19.08.2016 vastuses nr 2-3/2913-2.
10.1.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 25.07.2016 vanglale märgukirjana pealkirjastatud pöördumise, milles soovis teada, miks ei tooda 13.07.2016 päevikukandes täpsemalt välja seda, mida tema rääkis. Pöördumises avaldas kaebaja, et kontaktisik ei täitnud eetikakoodeksit ning ei olnud abivalmis ja rikkus head halduse tava, millega peaks olema inimsõbralik, näitama hoolivust, abivalmis. Kaebaja andis teada, et edaspidi tema kontaktisikuga ei suhtle, kuna viimane on toime pannud õigusvastaseid tegusid ning pole aidanud kaebajal küsimusi saada. Kaebaja soovis teada, miks tuuakse ainult temapoolne jutt ja sedagi mitte täielikult ning miks ametnik ei suunanud ja miks tema küsimustele ei vastatud. Kaebaja pöördumine registreeriti vanglas 26.07.2016 numbriga 2-3/2913-1 (tl 11). Tartu Vangla 19.08.2016 vastusega nr 2-3/2913-2 (tl 12) selgitati kaebajale, kuidas ja millisel õiguslikul alusel tehakse päevikukannetena sissekandeid riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse (vangiregister). Ka anti selgitused inspektorkontaktisiku käitumisega seonduvalt. Nimetatud vastuskirja allkirjastas inspektor-kontaktisik M. Ilumets.
10.2.Tartu Vangla direktori 07.06.2016 käskkirja nr 1-1/102 „Volituste andmine“ p-s 9.7 volitati inspektor-kontaktisikuid kontrollima ja allkirjastama oma haldusalasse puutuvaid tõendeid ja vastuskirju selgitustaotlustele, märgukirjadele, teabenõuetele jm avaldustele, sh kõikidele pöördumistele, mis puudutavad kinnipeetava ITK-d ja selle järgseid tegevusi, RH-d, iseloomustusi ning juhtumispõhise sisuga teabenõudeid. Nimetatud käskkirja p-ga 3.1 volitati muuhulgas üksuse juhte allkirjastama vastuseid kinnipeetavate pöördumistele, mis sisaldavad teavet oma alluvate võimalike õigusrikkumiste kohta (välja arvatud juhul kui pöördumine sisaldab viiteid väär- või kuriteole).
10.3.Tartu Vangla 05.12.2016 vastuses nr 2-3/4942-2 (tl 79) selgitati kaebajale ka tema 25.07.2016 esitatud pöördumisele nr 2-3/4942-1 vastamisega seonduvat, kus üksuse juht kiitis sisuliselt heaks 19.08.2016 vastuses kajastatu. Üksnes asjaolu, et kaebaja 25.07.2016 esitatud pöördumisele vastas inspektor-kontaktisik, kes ise suudab kõige paremini anda selgitusi toimunu ning oma käitumise kohta, ei muuda kohtu arvates veel vastust õigusvastaseks. Kaebuses halduskohtule toob kaebaja välja, et iseenda suhtes esitatud kaebusele vastamine on vastuvõetamatu ning ei anna selgelt ja objektiivset vastust. Kaebusest ei selgu, kuidas just sellega, et vastuse allkirjastas inspektor-kontaktisik, on rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastuse sisulist poolt ning ei ole välja toonud ühtegi sellist asjaolu, millest võiks nähtuda, et temale antud vastus ei ole selge. Samuti ei nähtu põhjendusi selle kohta, miks kaebaja peab temale antud vastust ebaobjektiivseks. Seega ei ole esitatud kaebusest aru saada, kuidas just vastuse allkirjastamine inspektor-kontaktisiku poolt, rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning milles selline õiguste rikkumine on väljendunud.
10.4.Kaebaja tugineb kaebuses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 p-dele 1-4. HMS § 10 sätestab ametiisiku taandamisega seonduva. Kohus leiab, et kaebaja märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise näol ei ole tegemist haldusmenetlusega HMS § 35 mõttes. Märgukirjale või selgitustaotlusele vastamisel on tegemist haldusorgani toiminguga, mistõttu viide haldusmenetlusest ametiisiku taandamise alustele on asjasse puutumatu.
11.Kaebaja väitel ei täitnud kontaktisik tähtaegselt 18.04.2016 esitatud teabenõuet, öeldes, et kinnipeetaval on ligipääs Riigi Teatajale.
11.1.20.04.2016 esitas kaebaja vanglale teabenõude (kaebaja dateeris teabenõude 18.04.2016 kuupäevaga), milles palus väljastada koopia seadustest, õigusaktist, korraldusest, millest tuleneb, et pöördumisi võetakse vastu ainult esmaspäeval ja neljapäeval valvur Aigar Rõžikovi poolt ning olmeprobleemid esmaspäeval ja neljapäeval suuliselt samuti A. Rõžikovi poole. Teabenõue registreeriti vanglas 21.04.2016 numbriga 2-3/1341-1 (tl 13). Tartu Vangla 22.04.2016 vastuses nr 2-3/1341-2 (tl 14) viitas avaliku teabe seaduse (AvTS) § 17 lg-le 3 ning selgitas, et seadused on avalikustatud Riigi Teatajas, mistõttu puudub vanglal kohustus neid paberkandjal väljastada. Kaebajale selgitati, millistele andmebaasidega on temal võimalik interneti vahendusel tutvuda ning sellega loeti kaebaja teabenõue täidetuks.
11.2.Andmekaitse Inspektsioon (AKI) tegi 07.06.2016 vaideotsuse ja ettekirjutuse-hoiatuse avaliku teabe asjas nr 2.1-3/16/803 (tl 82-83), millega rahuldas osaliselt kaebaja vaide. AKI jättis kaebaja vaide rahuldamata osas, mis puudutab elektroonilises Riigi Teatajas avalikustatud õigusaktide väljastamist paberkandjal ning samuti osas, mis puudutab Tartu Vangla kodukorra (TVK) koopia väljastamist. AKI tegi vaideotsusega vanglale kohustusliku ettekirjutuse väljastada kaebajale TVK p-s 11.1.1 viidatud direktori käskkirjad, mis puudutavad kinnipeetava pöördumiste vastuvõtmist. Tartu Vangla 17.06.2016 vastusega nr 2-3/1559-4 (tl 88) selgitati AKI-le, et 07.06.2016 vaideotsuses nimetatud käskkirjad on kaebajale väljastatud juba enne ettekirjutuse tegemist. Samuti selgitati, et Tartu Vanglas ei ole välja antud haldusakti, mis sätestaks, et pöördumisi võetakse vastu kaks korda nädalas ning selliseid sätteid ei sisalda ka varasemalt väljastatud direktori käskkirjad. Lisaks selgitati AKI-le, kuidas toimub nii kirjalike kui suuliste pöördumiste vastuvõtmine Tartu Vanglas. Kohtu arvates puudub alus pidada 22.04.2016 vastuses (tl 14) toodud viidet Riigi Teatajale õigusvastaseks. AvTS § 17 lg 3 kohaselt peab teabevaldaja teabenõudja taotlusel väljastama dokumentide koopiad paberkandjal, kui teabekandja tüüp ja teabenõudja sideandmed seda võimaldavad ja kui teave ei ole avalikustatud. AvTS § 20 lg 3 kohaselt loetakse teabenõue teabevaldaja poolt täidetuks, kui teabenõudjale on selgitatud võimalust tutvuda avalikustatud teabega. Seadused on avalikustatud Riigi Teatajas, millele on kinnipeetaval läbi kohandatud arvutite juurdepääs. Ka AKI ei ole 07.06.2016 vaideotsuses ja ettekirjutus-hoiatuses asunud teistsugusele seisukohale ning on nõustunud vastustaja seisukohaga. Seega ei saa kohtu arvates pidada viidet Riigi Teatajale avalikustatud seadustega tutvumiseks õigusvastaseks.
12.Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla 12.07.2016 vastuses nr 2-5/1348-2 vale väide, et „ettekanne koostati, sest kaebaja esitas andmed telefonikõnede kohta puudulikult ning hilinemisega“.
12.1.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 06.07.2016 vanglale teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, milles palus väljastada koopia vangistuses viibides distsiplinaarkorras karistuste kohta. Kaebaja soovis teavet nii kehtivate kui ka tühistatud ja kustunud karistuste osas. Kaebaja teabenõue registreeriti 06.07.2016 numbriga 2-5/1348-1 (tl 18).
12.2.Tartu Vangla 12.07.2016 vastusega nr 2-5/1348-2 (tl 19) teavitati kaebajat, et temal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Lõppenud on kaks distsiplinaarkaristust ning üks distsiplinaarkaristus on tühistatud. Vastusest nähtuvalt on üks distsiplinaarmenetlus lõppenud vestlusega. Kaebajale selgitati, et menetlus alustati 07.04.2016 ettekande nr 2053 ajendil ning ettekanne koostati seetõttu, et kaebaja esitas andmed telefonikõnede kohta puudulikult ning hilinemisega.
Kohus märgib, et Tartu Vangla 12.07.2016 vastuses viidatakse selgelt 07.04.2016 ettekandele nr 2053 (tl 90) ning selles kajastatule. Inspektor-kontaktisik M. Ilumetsa 07.04.2016 ettekande kohaselt esitas kaebaja vanglale puudulikud telefoniandmed. Ettekandest nähtuvalt ilmnes lisaks, et kaebaja ei esitanud telefoniandmeid õigeaegselt. Distsiplinaarmenetluse lõppemine distsiplinaarkaristust määramata ning preventiivsel eesmärgil vestluse läbiviimine ei ole käsitletav isiku distsiplinaarkorras karistamisega. Vestlus ei ole distsiplinaarkaristuseks VangS § 63 lg 1 tähenduses. Nähtuvalt 13.04.2016 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 91-92) tuvastati küll telefonikõnede osas puudulike andmete esitamine ning kaebaja süü selles, kuid otsustati teda mitte karistada. Kohtu arvates ei muuda nimetatud asjaolu kuidagi esialgse ettekande sisu.
12.3.Tartu Vangla 12.07.2016 vastusest nr 2-5/1348-2 (tl 19) nähtub selgelt viide 07.04.2016 ettekandele nr 2053 ning selle sisule, mille alusel distsiplinaarmenetlus alustati. Kuivõrd tegemist ei ole distsiplinaarkaristusega ning vastusest nähtub selgelt viide ettekandele ning selle koostamise põhjusele, siis ei ole kohtu arvates alust pidada sellist viidet 12.07.2016 vastuses nr 2-5/1348-2 õigusvastaseks. Seega leiab kohus, et nimetatud episoodis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud.
13.Kaebaja väitel rikub tema õigusi 2016. aasta iseloomustuses märgitud toimepandud kuriteo kvalifikatsioon KarS § 141 lg 2 p-d 1-4 järgi.
13.1.Asja materjalidest nähtuvalt koostati Tartu Vanglas 12.07.2016 kaebajale tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluseks elektroonse järelevalve alla iseloomustus (tl 93-94), milles oli toimepandud kuriteo kvalifikatsioon märgitud järgmiselt: KarS § 113, KarS § 121, KarS § 141 lg 2 p 1-4 ja KarS § 274 lg 1. 14.07.2016 koostas inspektor-kontaktisik ilmse ebatäpsuse parandamise elektroonse järelevalve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise iseloomustuses (tl 95), milles inspektor-kontaktisik tunnistas eksimust iseloomustuses ning palus kaebaja õigeks kvalifikatsiooniks lugeda KarS § 274 lg 1, KarS § 113, KarS § 121 ning selgitas eksimuse põhjuseid. Ka nähtub dokumendist, et see on kaebajale koostatud iseloomustuse lahutamatu osa. 05.08.2016 edastas vangla kaebaja iseloomustuse koos õiendiga ilmse ebatäpsuse parandamise kohta Tartu Maakohtule. Seega vastab tõele, et inspektor-kontaktisik M. Ilumets on algses iseloomustuses eksinud kaebaja kuriteo kvalifikatsiooni märkimisel, kuid Tartu Maakohtule on edastatud iseloomustus koos selle lahutamatuks osaks oleva ilmse ebatäpsuse parandamise dokumendiga. Seega ei riku inspektorkontaktisiku eksimus kohtu arvates kaebaja õigusi.
14.Kaebuse kohaselt ületas Tartu Vangla 06.08.2016 vastus nr 6-24/3288-2 30 päeva.
14.1.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 27.04.2016 vanglale toimingu kinnitamise nõudena pealkirjastatud pöördumise. Pöördumises soovis kaebaja teada, kas inspektorkontaktisik M. Ilumets kinnitab tema poolt väljatoodud seitset asjaolu. Kaebaja pöördumine registreeriti vanglas 27.04.2016 numbriga 6-24/3288-1 (tl 20). Tartu Vangla vastas kaebaja pöördumisele 06.06.2016 kirjaga nr 6-24/3288-2 (tl 21). Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. TVK p 11.1.3 kohaselt on taotlusele vastamise tähtaeg üldjuhul 30 päeva, kui seaduses või käesolevas korras ei ole sätestatud teisiti. Seega sõltumata kaebaja pöördumise liigist tuli kaebaja pöördumisele vastata mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul. Tartu Vangla 06.06.2016 vastusest nr 6-24/3288-2 (tl 21) nähtuvalt vastati kaebaja pöördumisele hilinemisega ja 30-päevast tähtaega ületades. Samas on nimetatud vastuskirjas kaebaja ees
vabandatud vastusega viivitamise pärast. Seega on vangla koheselt tunnistanud menetlustähtaja ületamist ning sellise asjaolu üle vaidlust poolte vahel ei ole. Vastustaja tunnistab, et 06.06.2016 vastusega viivitamine oli õigusvastane, kuid kohtu arvates ei riku nimetatud vastusega viivitamine kaebaja õigusi.
15.Kaebuse kohaselt ei täitnud kontaktisik kaebaja 20.09.2016 teabenõuet viie tööpäeva jooksul.
15.1.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 21.09.2016 vanglale teabenõude, milles palus väljastada koopia teabest, missuguseid isikuandmeid vaatas inspektor-kontaktisik M. Ilumets elektrooniliselt ajavahemikel 04.04.2016 –08.04.2016 ja 01.09.2016 –20.09.2016. Kaebaja teabenõue registreeriti vanglas 21.09.2016 numbriga 2-3/4314-1 (tl 33). Tartu Vangla selgitas 03.10.2016 vastusega nr 2-3/4314-2 (tl 34), et vajaliku teabe saamiseks tuleb pöörduda Siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskuse ning Registrite ja Infosüsteemise Keskuse IT-abi poole ning edastati kaebaja poolt soovitud teave. AvTS § 18 lg 1 kohaselt täidetakse teabenõue viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Käesoleval juhul nähtub, et kaebaja teabenõue täideti 8 tööpäeva jooksul, seega AvTS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et kuna teavet oli vaja koguda teiste asutuste kaudu, siis teabenõude täitmine viibis. Kuivõrd kaebajat ei ole AvTS § 19 kohaselt teavitatud teabenõude täitmise tähtaja pikendamisest, siis tuleb teabenõude hilisemat täitmist pidada õigusvastaseks. Vastustaja tunnistab, et 21.06.2016 esitatud teabenõude täitmine toimus viivitusega, mis oli tingitud kaebaja soovitud teabe kogumisega teistelt asutustelt, seega kohtu hinnangul põhjendatult, kuid teave edastati kaebajale siiski mõistliku aja jooksul.
16.Kaebaja väitel märkis kontaktisik Tartu Vangla 07.10.2016 vastuses nr 2-5/2303-2, et kaebaja on negatiivselt meelestatud kinnipeetav ning et kaebaja on ebapädev ja mõjutaja.
16.1.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kinnipeetav Andrus Lukk vanglale teabenõude nr 25/2303-1 (tl 31). Tartu Vangla väljastas 07.10.2016 vastusega nr 2-5/2303-2 (tl 32) soovitud teabe A. Lukule, kuid ei andnud hinnanguid kaebajale, vaid vastuses refereeriti inspektor-kontaktisiku tehtud päevikukandeid. Kohtu arvates ei nähtu refereeritud päevikukannetest, et kaebajale oleks antud hinnangut „negatiivselt meelestatud kinnipeetav“ või „mõjutaja“. Kandest nähtub, et inspektorkontaktisik on selgitanud kaaskinnipeetavale, et tema on lasknud end mõjutada kaebaja ebaõigetest seisukohtadest. Kuigi päevikukandest nähtub, et kaebajat on peetud ebapädevaks, on tegemist inspektor-kontaktisiku hinnanguga. Kui kaaskinnipeetav A. Lukk on ametnikule kinnitanud, et kaebaja tema esindajana on selgitanud, et nii RH kui ITK koostamine on haldusaktid, siis näitab see, et kaebaja ei ole kursis haldusakti ja toimingut eristava kohtupraktikaga. See omakorda seab aga juba kahtluse alla kaebaja teadmised ja oskused andmaks õiget ja asjakohast nõu kaaskinnipeetavale.
17.Kaebuse kohaselt on kontaktisik teinud päevikukandes järelduse, et kaebaja käitumine näitab, et kinnipeetav on negatiivselt meelestatud vanglas kehtiva korra ja vanglaametnike suhtes ning ta pole omandanud seadusekuulekaid hoiakuid. Kontaktisik märkis päevikukandes, et vanglas ja AKI-s pole tuvastatud, et vangla oleks kaebaja õigusi rikkunud.
17.1.Asja materjalidest nähtuvalt on inspektor-kontaktisik M. Ilumets teinud vangiregistrisse järgmise sisuga päevikukande: Kuna kinnipeetav (kp) on varasemalt korduvalt suuliselt ja kirjalikult avaldanud seisukohta, et keeldub ITK vestlusest, pole võimalik kp-ga ITK vestlust läbi viia. Kp täidab ITKd vahelduva motivatsiooniga. Jätkab hariduse omandamist 12. klassis, on samas klassis õppinud mitu aastat; selgitab ise, et ei suuda terviseprobleemide tõttu õppida täiskoormusega, kuid samas on avaldanud ka seisukohta, et soovib õppimise katkestada, sest on hõivatud teiste tegevustega, mis ei jäta õppimiseks aega; med osakond kinnitab kp terviseprobleeme, kuid samas ka kohustust
käia koolis kõikides tundides tavatunniplaani alusel. Tööhõivest on kp käesolevalt vabastatud med osak otsusega. Kp teavitas vanglat, et talle on määratud puue ja töövõimetus. Kp-l on toetavad suhtes pereliikmetega. Kp igapäevases käitumises on probleemid hoiakute ja suhtumistega. Kp esitab igapäevaselt arvukalt kirjalikke pöördumisi, mis sageli on vastuolulised ja arusaamatud (nt väidab, et talle pole vastust õigeaegselt väljastatud, kuid samas taotleb väljastatud vastuse kehtetuks tunnistamist), vaidlustab vanglas kehtivat korda (nt keeldub ITK vestlustest), väljendab rahulolematust talle väljastatud vastustega (nt taotleb toimingute sooritamist, mille taotlemiseks puudub kp-l seadusandlusest tuleneb õigus;), on rahulolematu tema suhtes tehtud otsustega (nt ei ole nõus,et tal ei võimaldata sots programmi läbida korduvalt). Kp esitab kirjalikke pöördumisi ka teiste kp-te nimel, kellega on sõlminud esinduslepingud, kuid tal puudub ilmselgelt esindamiseks vajalik pädevus, mistõttu taotleb toiminguid, mille taotlemiseks puudub tal seadusandlusest tulenev õigus ja mida ei kohusta seadusandlus vanglat sooritama (nt väljaspool haldusmenetluse raame või delikaatsetesse isikundmetesse puutuvalt). Kp ei võta kuulda ametnike selgitusi, vaid jätkab samasisuliste pöördumiste esitamist vaatamata asjaolule, et talle on sama teemat suuliselt ja kirjalikult selgitatud (nt A. Luki AVO dokumentide koopiate väljastamisega seonduv: A. Lukile koostati kõik seadusega ettenähtud dokumendid ja väljastati nende koopiad, kuid kp väidab, et neid pole väljastatud ja jätkab koopiate väljastamise taotlemist). Samas pole tuvastatud vanglas, kohtus, andmekaitse inspektsioonis vms, et vangla oleks rikkunud kp või tema poole esindatavate kp-te õigusi. Selline käitumine näitab, et kp on negatiivselt meelestatud vanglas kehtiva korra ja vanglaametnike suhtes ning et ta pole omandanud seaduskuulekaid hoiakuid.
17.2.Kohus märgib, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.07.2004 määrusele nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 4 lg-le 2 on vangiregistri andmed ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil ei ole õiguslikku tähendust. Seega on tegemist vaid informatiivse tähendusega kandega, mis on mõeldud eelkõige haldusülesannete täitmise lihtsustamiseks. Kuivõrd sellisel päevikukandel ei ole õiguslikku tähendust, siis ei ole sellel ka kohtu arvates vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Kaebaja vaidlustatud päevikukannete osa näol on tegemist inspektor-kontaktisik M. Ilumetsa hinnangutega. Hinnangu andmine kinnipeetavaga seonduva ja tema iseloomu kohta on siiski juba oma olemuselt subjektiivset elementi sisaldav. Asjaolu, et kaebaja tema suhtes tehtud hinnangutega ei nõustu ja peab neid solvavateks, ei tähenda, et ta oleks ise objektiivne enda suhtes hinnanguid andmaks. Isiku nägemus endast ei pruugigi kattuda teiste inimeste nägemustega temast. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema kohta antud hinnangud oleksid temale meelepärased ning sisult positiivsed. Seega ei saa kaebaja kohta päevikukannetena kajastatud hinnangud rikkuda kohtu arvates tema õigusi.
18.Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
19.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.