Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

XXXXXX).

Taotluse kohaselt kontrollib MTA 26.09.2016 ja 25.01.2017 korralduste nr 12.2-3/037980-1 ja nr 12.23/037980-69 alusel S OÜ käibemaksu, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmakse õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2016 – august 2016.

3-17-786 MTA teostas 26.09.2016 etteteatamata vaatluse, mille käigus kopeeriti raamatupidaja arvutist maksuhalduri mälupulgale fail pealkirjaga „Auto kulud“. Nimetatud fail sisaldab algfaile „Auto kulude loetelu“ perioodi jaanuar – august 2016 eest kuude lõikes ning iga algfail koosneb mitmest leheküljest, mille nimetuseks on autode registrinumbrid ning leheküljed peakirjaga „Aruanne“ ja „Materjalide kulu“. Aruandes on tabeli kujul peetud arvestust autode registrinumbrite ning töötajate järgi. Iga auto kohta on kuupäevaliselt märgitud töötaja nimi, töötaja poolt töötatud töötunnid, palk (tundide koguarv on korrutatud tunnitasuga), arve summa, kasum. Nimetatud aruande koostamise aluseks on iga remonditud auto kohta koostatud lehekülg, kus on toodud töötaja/meistri nimi, kasutatud materjalide omahind ning müügihind, töötundide maksumus meistrile ja tellijale. Lehekülje „Materjalide kulud“ avaneva tabeli peakirjaks on toodud „Mitteametlik S OÜ“. Töötajale töötatud tundide alusel arvestatud töötasu summa ning tellijate arvete kogusumma on kantud iga kuu lõpus tabelisse „Mitteametlik S OÜ“. Tabelites „Aruanne“ kajastatud käibe ja töötasu andmed on toodud taotluse lisas 3. Nimetatud dokumentide alusel tuvastas MTA, et kontrollitaval perioodil oli S OÜ 20% määraga maksustatav käive ning töötajatele tehtud väljamaksed deklareeritust suuremad. Võrreldes aruannetes toodud andmeid S OÜ raamatupidamisandmetes toodud andmetega, nähtub, et osa aruannetes kajastatud arveid kajastuvad S OÜ raamatupidamisarvestuses. Valdavalt kajastuvad S OÜ raamatupidamisarvestuses pangaülekande ja kaardimaksetega tasutud arved. Maksumenetluse raames on tuvastatud, et S OÜ 20% maksustatav käive kontrollitaval perioodil oli tegelikult 304 576,84 eurot, s.o 85 401,96 eurot deklareeritust rohkem, ning sellelt arvestatud käibemaks 60 915,36 eurot, s.o 17 080,39 eurot deklareeritust rohkem. Tegeliku maksustatava käibe arvutamisel lahutas maksuhaldur maha aruannetes olevad arved, mis on kajastatud S OÜ raamatupidamisearvestuses ja deklareeritud käibedeklaratsioonidel. Tabelites „Aruanne“ kajastatud autode omanikud/kasutajad, kellele osutatud teenused ei kajastu raamatupidamisandmetes ega deklareeritud käibedeklaratsioonidel, teatasid, et remontisid oma autot S OÜ-s (kokku 16 isikut). Kassa algdokumentides ei olnud kajastatud sularaha arveid, mis olid esitatud osutatud teenuste eest eraisikutele. MTA hinnangul toimub käibe varjamine läbi sissetulnud sularahakäibe varjamise ning S OÜ käibedeklaratsioonidel kajastatud andmed ei vasta täies ulatuses tegelikkusele. S OÜ on teinud kontrollitaval perioodil töötasu väljamakseid füüsilistele isikutele summas 24 222,24 eurot, kuid deklareeris kontrollitaval perioodil MTA-le esitatud TSD-del vaid 9737,16 eurot. S OÜ-l oli kohustus kontrollitaval perioodil deklareerida, kinni pidada ja tasuda töötajatele tehtud väljamaksetelt järgmised tööjõumaksud: tulumaksu kokku summas 2748,82 eurot, sotsiaalmaksu kokku summas 4646,91 eurot, töötuskindlustusmakse kokku summas 345,91 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse kokku 100,90 eurot. MTA tuvastas, et S OÜ varjas käivet ning äriühingu raamatupidamine ei kajasta õigesti kõiki äriühingu majandustegevusest tekkinud rahalisi liikumisi. Kuna puudub info varjatud käibelt saadud rahaliste vahendite kasutamise kohta ettevõtluse tarbeks, loetakse need ettevõtlusega mitteseotud kuluks, millelt kuulub tasumisele tulumaks. Kuna kontrollimise käigus tuvastati, et S OÜ on kontrollitaval perioodil teinud deklareerimata töötasu väljamakseid ning töötasu rahastamise allikaks oli varjatud käive, siis arvestatakse väljamakstud töötasud perioodil jaanuar – august 2016 varjatud käibest summas 84 457,33 eurot maha kokku 7842,54 eurot. Seega jääb ettevõtlusega mitteseotud kuluks 76 614,79 (84 457,33 – 7842,54) eurot. Tulumaksuseaduse § 51 lg 1, lg 2 p 3 ja § 54 lg 4 kohaselt kuulub S OÜ-le arvestamisele tulumaksu ettevõtlusega mitteseotudkuludelt kokku 19 153,70 eurot. S OÜ maksukohustus suureneb kokku 44 076,63 euro võrra (17 080,39 käibemaks + 7842,54 tööjõumaksud + 19 153,70 tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt).

2(7)

3-17-786 MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. S OÜ on tahtlikult hoidnud maksude tasumisest kõrvale. Käibe varjamine saab olla üksnes teadlik ja tahtlik tegu, mille eesmärk on maksueelise saamine. S OÜ juhatuse liige AM S OÜ majandustegevust korraldanud ning töökorraldust organiseerinud isikuna teadis varjatud käibest ning selle arvelt töötajatele tehtud reaalsetest väljamaksetest, kuivõrd edastas tegeliku käibe ja töötasuarvestuse raamatupidajale. Määratav maksusumma ületab oluliselt ettevõtte igakuist maksukohustust. Maksumenetluse käigus selgus, et suurem osa sularaha käibest viiakse äriühingu kassast välja ning selle kohta puuduvad igasugused raamatupidamise algdokumendid. Seega on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et rahaliste vahendite arestimine võib osutuda võimatuks. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril vaja rakendada S OÜ suhtes MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoimingut, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane võõrandab talle kuuluvad sõidukid enne maksuotsuse jõustumist. S OÜ ei oma kinnistusraamatu andmetel kinnisvara. Samuti ei oma S OÜ väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on taotluse esitamise seisuga S OÜ omandis seitse sõidukit, sealhulgas Maserati Granturismo (registreerimisnumber

XXXXXX)

väljalaskeaastaga 2007 ja Man TGA 18.350 4x2 BLS (registreerimisnumber XXXXXX) väljalaskeaastaga 2006. Veebiportaali www.auto24.ee andmetele tuginedes on nende keskmine turuväärtus 07.04.2017 seisuga vastavalt 38 500 eurot ja 9960 eurot. Kuna S OÜ sõidukite puhul on tegemist 7–13 aastat vanade ja kasutatud sõidukitega ning MTA-l puudub ülevaade nende tehnilisest seisukorrast, siis ei ole välistatud, et nende tegelik müügihind võib olla keskmisest turuväärtusest madalam. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et sõidukite turuväärtus pidevalt väheneb. Keelumärke seadmisega tagatakse võimaliku maksukohustuste täitmine ega piirata äriühingu majandustegevust, milleks äriregistri teabesüsteemide kohaselt on mootorsõidukite hooldus ja remont. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab MTA S OÜ vastu suunatud täitetoimingu, kui S OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 52 891,96 eurot (44 076,63 + 8 815,33 (20% nõude summast on maksuhalduri praktika kohaselt täitemenetluse võimalik kulu)), valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Kui S OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 52 891,96 eurot.

3-17-786 2016. a jaanuarist kuni augustini. Äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MTA põhjendab oma kahtlust sellega, et S OÜ on MTA hinnangul tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud, määratav maksusumma ületab oluliselt ettevõtte igakuist maksukohustust (alates 2015. a septembrist on käibemaksu ja tööjõumakse deklareeritud ja tasutud kokku 16 788,79 eurot) ja sularaha käibe äriühingu kassast väljaviimise tõttu võib rahaliste vahendite arestimine osutuda võimatuks. Neid asjaolusid arvestades on usutav, et äriühing ei kavatse ka tulevikus maksuseadusi järgida ning hakkab maksuotsusega määratavat maksukohustust vältima. Kuna S OÜ-l muu märkimisväärne vara puudub, on mootorsõidukite võõrandamine enne maksuotsuse jõustumist oht, millega MTA on põhjendatult arvestanud. Mootorsõiduki Maserati Granturismo (väljalaskeaastaga 2008) väärtus käesoleva määruse tegemise ajal on mootorsõidukite müügipakkumiste portaalis www.auto24.ee, 37 900 eurot. Varasema väljalaskeaastaga (nt 2007) mootorsõidukite aktiivseid müügikuulutusi nimetatud portaalis hetkel ei ole. Mootorsõiduki Man TGA (väljalaskeaastaga 2006) keskmine väärtus käesoleva määruse tegemise ajal on mootorsõidukite müügipakkumiste portaalis www.auto24.ee, 7500 eurot. Arvestades sõidukite väärtuse pidevat vähenemist ning nende hävimise ja olulise kahjustumise riski, ei ole käsutamise keelumärkega märgistatavate sõidukite turuväärtus võimaliku maksukohustuse suurusega võrreldes ülemäärane. Tegemist ei ole täitetoiminguga, mis S OÜ õigusi ülemääraselt piiraks. S OÜ põhitegevusala on äriregistri andmetel mootorsõidukite hooldus ja remont, mida kahele sõidukile keelumärke kandmine ei takista. Eeltoodust tulenevalt peab kohus täitetoimingu valikut põhjendatuks. Taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab S OÜ vastu suunatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 2 p 3). Taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

S OÜ palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.04.2017 määrus.

Maksuhalduri taotlus on tõendamata ja rajaneb üksnes maksuhalduri seletustel. Taotluses ei ole välja toodud kohtupraktikas aktsepteeritavaid asjaolusid, mis viitaksid määruskaebuse esitaja ebausaldusväärsusele või pettusele. Ainuüksi maksuhalduri seisukoht, et käive on deklareeritud valesti, seda ei tähenda. Pärast kontrolli laiendamist tekkis määruskaebuse esitajal arvamus, et maksuhaldur kavandab maksu määramist. Samas, kuigi kaebajal oli ajaliselt aega umbes kolm kuud, ei võõrandanud ta kogu vara (enne arestimist oli võõrandatud ainult sõiduk Man TGA, mille kohta esitab määruskaebuse esitaja arve). Selline käitumine kummutab maksuhalduri väited kavatsusest vara võõrandada või maksupettusi toime panna. Halduskohus pidi kontrollima, kas maksuhalduri väidete õigsust eeldades on võimalikult määratav maksusumma tõenäoline. Taotlusest ei selgu, kuidas kujunes väidetavalt 4(7)

3-17-786 deklareerimata jäetud käibemaks, kuidas sai määruskaebuse esitaja vastavat käivet teostada, jättes sisse ostmata vajalikud varuosad jmt. Samuti ei selgu, millisel põhjusel on vastav summa määruskaebuse esitaja kassast „välja viidud“. Selgusetud on maksuhalduri arvestused. Tegemist on topeltmaksustamisega. Kui maksuhaldur ise ei tea, millist summat ta tulevikus kavatseb sundtäita ja kuidas on see arvestatud, seab see taotluse põhjendatuse kahtluse alla. Halduskohus ei ole kaalunud menetlusosaliste varaliste huvide kaitsmise vajadust. Kui määruskaebuse esitaja ei saa sõidukeid võõrandada kuni maksumenetluses tehtud otsustuse jõustumiseni, siis nende väärtus väheneb. Kui maksumenetluse tulemusena määratakse maks, siis peab kahju kandma määruskaebuse esitaja, ilma et ta oleks põhjustanud seda oma tegevusega. Kui maks jääb määramata, peab määruskaebuse esitaja läbima kahju väljanõudmiseks riigilt eraldi menetluse, mis on koormav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-786 isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine leiab aset, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse ja konkreetse juurdemääratava maksusumma suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline. MKS §-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2013 määrus nr 3-12-2678, p 7).

3-17-786 maksuotsuse jõustumist. Maksude tasumisest kõrvale hoidumise korral esineb suur oht, et maksu määramisel ei ole maksuvõla sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud mingeid omapoolseid andmeid, mille alusel oleks põhjust selles maksuhalduri järelduses kahelda. Ka ei ole S OÜ esitanud andmeid, et halduskohtu poolt antud loa alusel sõidukite käsutamise piiramine võiks tuua kaasa talle sedavõrd koormavaid tagajärgi, et maksuhalduri taotluse rahuldamine oleks tema suhtes ebaproportsionaalne. Arvestades, et tegemist on 7‒13 aastat vanade ja kasutatud sõidukitega, samuti asjaolu, et sõidukite väärtus pidevalt väheneb, ei saa võrreldes eeldatava maksukohustuse suurusega piiranguid pidada ülemääraseks. S OÜ põhitegevusala on äriregistri kohaselt mootorsõidukite hooldus ja remont, mida kahele sõidukile keelumärke kandmine ei takista.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.