lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-375/7

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-375/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1938
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedHKMS § 2 lg 5Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 235Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaegHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 49Kaebuse muutmineHKMS § 5 lg 1Halduskohtu volitused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-375/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja01.09.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-375 ML kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 16.01.2017 hoiatuse nr 1612899/00173 tühistamiseks Kaebaja – ML, volitatud esindaja v.adv Andres Aavik Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Elis Allas

Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. veebruari 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ML määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada ML määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-375 ja saata haldusasi samale halduskohtule edasiseks menetlemiseks.
3.Jätta ML esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab Tallinna Halduskohtu 17.02.2017 määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamist (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei ole määrus edasikaevatav ( lg 7).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 18.08.20263-25-4480/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-793/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20263-26-1828/7Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
HKMS § 6 lg 1Haldusakt ja toiming
HMS § 109Õiguste kaitse
HKMS § 252

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi 06.05.2016 ML-le ettekirjutus-hoiatuse nr 1612899/00173 nõudega taastada Sihi tn 108 ebaseaduslikult lammutatud väärtuslik hoone, lammutada osaliselt Sihi tn 108 kinnistul asuv ebaseaduslikult püstitatud uusehitis ning ehitada uusehitis valmis vähendatud mahus. Ettekirjutuse täitmiseks anti ML-le aega kuus kuud ettekirjutuse teatavakstegemisest arvates. Ettekirjutuses sisaldus 2000 euro suurune sunniraha hoiatus.
2.ML esitas 06.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 06.05.2016 ettekirjutushoiatuse nr 1612899/00173 tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-1143). Haldusasi on Tallinna Halduskohtu menetluses.

3-17-375

3.TLPA koostas ML-le 16.01.2017 hoiatuse nr 1612899/00173, milles märkis, et nõuab ettekirjutuses määratud sunniraha (2000 eurot) sisse täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras, kui sunniraha ei ole määratud kontole laekunud hiljemalt 31.01.2017. Ühtlasi määras TLPA ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja (16.03.2017) koos uue sunniraha (4000 eurot) hoiatusega.
4.ML esitas TLPA-le hoiatuse kehtetuks tunnistamiseks vaide, milles sisaldus taotlus peatada hoiatuse täitmine kuni haldusasjas nr 3-16-1143 tehtava lahendi jõustumiseni. TLPA tagastas vaide 03.02.2017 kirjaga nr 4-3/908-26 põhjendusel, et samas asjas toimub kohtumenetlus.
5.ML esitas 15.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 16.01.2017 hoiatuse nr 1612899/00173 tühistamiseks. Vaidlustatud akti näol on tegemist uue haldusaktiga. Seda kinnitab ka 16.01.2017 hoiatuse nr 1612899/00173 sõnastus ning selles märgitud edasikaebamise kord. Asjaolu, et kaebuse esitamisel ei ole kohtult taotletud haldusakti täitmise peatamist, ei muuda olematuks seda, et ettekirjutus on täies ulatuses kohtus vaidlustatud ja seoses sellega on vajalik enne haldusakti täitmist ära oodata kohtuvaidluse lõpplahend. Vastasel juhul võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või osutuda võimatuks või lahendatakse küsimus kohtu seisukohtadele mittevastavalt. Hea halduse tava põhimõttest tulenevalt ei ole vastustajal kohane nõuda vaidlustatud haldusakti täitmist ning rakendada sunniraha enne kohtuliku menetluse lõppu.
6.Kaebusele oli lisatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles kaebaja palub peatada TLPA 16.01.2017 hoiatuse nr 1612899/00173 täitmine kuni kaebuse osas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Vastustaja on pahatahtlikult asunud vaidlustatud ettekirjutuse nr 1612899/00173 alusel sunniraha sisse nõudma. See rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. TLPA 16.01.2017 hoiatuse täitmine võib muuta kohtuotsuse täitmise võimatuks või seda oluliselt raskendada ja on vajalik kaebaja omandi kaitseks kohtumenetluse kestel.
7.Tallinna Halduskohtu 17.02.2017 määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel (p 1) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (p 2). Hoiatuse näol on tegemist toiminguga, mille tühistamist ei saa halduskohtult nõuda. Riigikohus on korduvalt leidnud, et hoiatus ei ole käsitatav haldusaktina, kui sellel puudub regulatiivne sisu (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2010 otsuse nr 3-3-1-44-10 p-d 11–13; 22.04.2015 otsuse nr 3-3-1-72-14 p-d 11–14). Ka praegusel juhul ei ole TLPA 16.01.2017 hoiatusega pandud kaebajale täiendavaid kohustusi ega muudetud olemasolevaid kohustusi. Hoiatuses on üksnes nenditud ettekirjutuse täitmata jätmist, rakendatud ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärge ning hoiatatud ettekirjutuse edasise täitmata jätmise korral saabuva tagajärje eest. Ükski kirjeldatud elementidest ei pane kaebajale täiendavaid kohustusi. Isegi juhul, kui pidada hoiatust haldusaktiks ja tunnustada eraldiseisva tühistamiskaebuse esitamise õigust, ei oleks taolise kaebuse esitamine praegusel juhul otstarbekas. Hoiatuse eraldiseisev vaidlustamine ei peataks selle aluseks oleva ettekirjutuse kehtivust ega täitmist. Kaebaja eesmärgiks on saavutada olukord, kus TLPA ei nõuaks 06.05.2016 ettekirjutuse täitmist enne ettekirjutuse õiguspärasuse kontrolli lõppemist kohtus, sh ei väljastaks kaebajale sunniraha hoiatusi ega rakendaks sunniraha. TLPA 16.01.2017 hoiatuse vaidlustamine ei takista

2(5)

3-17-375 uute hoiatuste tegemist. Kaebajal on võimalik ja otstarbekas kaitsta oma õigusi haldusasja nr 316-1143 raames. Kaebuse tagastamise tõttu jääb läbi vaatamata ka esialgse õiguskaitse taotlus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.ML palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 17.02.2017 määrus ja kohaldada esialgset õiguskaitset. TLPA on 16.01.2017 hoiatuse selgelt sõnastanud haldusaktina, mida kinnitavad nii dokumendi p 4 kui ka hoiatuses sisalduv viide vaidlustamiskorrale. Ka hoiatuse sisust lähtuvalt on vastustaja dokumenti pidanud haldusaktiks. Kaebaja eesmärgiks on tühistada 06.05.2016 ettekirjutuse nr 1612899/00173 alusel 16.01.2017 antud haldusakt. Asjaolu, et kaebaja ei ole seni taotlenud esialgset õiguskaitset haldusasja nr 316-1143 raames, ei anna linnavalitsusele alust kohtumenetluse kestel vastuolus hea halduse tavaga nõuda haldusakti täitmist ja määrata täiendav sunniraha. Kui haldusorgan ikkagi leiab, et vaatamata haldusakti vaidlustamisele halduskohtus tuleb seda täita, peab kaebajal olema võimalus seda vaidlustada. Ka juhul, kui kaebaja taotleks 06.05.2016 ettekirjutuse täitmise peatamist, ei hõlmaks see ikkagi 16.01.2017 hoiatust. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et 16.01.2017 hoiatusega ei ole varasema haldusaktiga pandud kohustusi muudetud ega täpsustatud. TLPA 16.01.2017 hoiatusega on muudetud ettekirjutuse täitmise tähtaega ning määratud uus sunniraha määr. Seetõttu on hoiatuse eraldiseisev vaidlustamine otstarbekas.
9.Tallinna linn vaidleb määruskaebusele vastu. Kaebus ei ole lubatav. TLPA 16.01.2017 hoiatus on toiming. Kaebaja kohustused tulenevad TLPA 06.05.2016 ettekirjutusest nr 1612899/00173 ning hoiatusega üksnes nenditi ettekirjutuse täitmata jätmist, ettekirjutuse täitmata jätmise tagajärge ning hoiatati ettekirjutuse jätkuva mittetäitmise korral saabuva tagajärje eest. Hoiatusega ei panda kaebajale peale täiendavaid kohustusi. Vastustaja möönab, et hoiatuse tekstis ja vaidlustamisviites on hoiatust ekslikult nimetatud haldusaktiks. Hoiatuse eraldiseisev vaidlustamine ei peata selle aluseks oleva ettekirjutuse kehtivust ega täitmist ning ka hoiatuse tühistamise korral säilib vastustajal õigus nõuda ettekirjutuse täitmist ja rakendada ettekirjutuse (jätkuva) mittetäitmise korral sunniraha. Haldusasja nr 3-16-1143 raames, kus kaebaja taotleb TLPA 06.05.2016 ettekirjutuse tühistamist, on kaebaja 02.03.2017 juba esitanud esialgse õiguskaitse taotluse TLPA 06.05.2016 ettekirjutuse täitmise peatamiseks. Puudub pöördumatute tagajärgede saabumise oht. TLPA 06.05.2016 ettekirjutuse p 4.2 kohaselt pidi kaebaja esitama kõigest nõuetekohase ehitusprojekti ning ehitusloa taotluse. Nimetatud ettekirjutuse punktist ei tulene kaebajale kohustust asuda ehitist lammutama. Järelikult ei muuda ettekirjutuse täitmine p 4.2 osas kaebajale soodsa kohtuotsuse korral võimatuks uue hoone ehitamist ega ümberehitamist teisel kujul ega raskenda seda oluliselt. Kuna ettekirjutuse kehtivust ega täitmist ei olnud peatatud, oli kaebajal jätkuvalt kohustus täita ettekirjutusest tulenevat nõuet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-17-375

10.Õige on halduskohtu järeldus, et vaidlustatud hoiatuse näol on tegemist toiminguga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes, mille tühistamine ei ole halduskohtus võimalik. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Täitetoimingule eelnevat menetlust tuleb vaadelda eelnenud, täidetava haldusakti andmiseks läbi viidud haldusmenetluse jätkuna (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, lk 471, ptk 14, p 14.1.5). Ka uue sunniraha määramine ning selle suuruse muutmine ei muuda hoiatust haldusaktiks. Hoiatuse eesmärgiks on üksnes isiku teavitamine sunniraha rakendamise menetlusest ning isiku kallutamine ettekirjutuse täitmisele (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsuse nr 3-3-1-72-14 p-d 11–14). TLPA 06.05.2016 ettekirjutus oli 16.01.2017 seisuga ML poolt täitmata. Ettekirjutuse täitmisele suunamiseks võis seega vastustaja hoiatada korduva sunniraha rakendamisega. Asjaolust, et 16.01.2017 hoiatuses oli 06.05.2016 ettekirjutuse täitmiseks antud uus tähtaeg, ei saa järeldada, et tegemist on uue haldusaktiga. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse kohaselt tuleks haldusorganil haldusakti täitmata jätmise ja sunniraha määramise korral anda adressaadile uus tähtaeg ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks kuni uue sunniraha määramiseni ning ettekirjutusega pandud põhikohustus sunniraha määramisel ei peaks lõppema. Praegusel juhul on 16.01.2017 hoiatuse sõnastusest nähtuvalt antud kaebajale just selline täiendav tähtaeg ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks. Sellist uue tähtaja määramist ei saa mõista kui ettekirjutuse muutmist, st uue haldusaktina. Tegemist on ettekirjutuse täitmiseks järgmise sunniraha määramiseni antud tähtajaga.
11.Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohalik omavalitsus ei saa ettekirjutuse täitmist nõuda, kui see on vaidlustatud halduskohtus. Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest ning haldusakti kehtivuse eeldus haldusmenetluse seaduse § 61 kohaselt ei sõltu sellest, kas see on halduskohtus vaidlustatud. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsuse nr 3-3-1-72-14 p 16). TLPA 16.01.2017 hoiatusega sunniraha määramise ajal ei olnud TLPA 06.05.2016 ettekirjutuse täitmine ega kehtivus peatatud. Seega võis kohalik omavalitsus ettekirjutuse täitmist nõuda ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunniraha. Üksnes käimasolev kohtumenetlus haldusakti täitmist ei peata.
12.ML kaebusest ja määruskaebusest nähtuvalt on praeguses haldusasjas tema eesmärgiks sunniraha tasumise kohustuse vältimine. TLPA 16.01.2017 hoiatusega on rakendatud 06.05.2016 ettekirjutuses määratud sunniraha, tehtud uus sunniraha hoiatus ja antud tähtaeg, mille jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha rakendatakse (16.03.2017). Üksnes hoiatuse õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda ettekirjutuse täitmise kohustust (mille täitmata jätmisega võib kaasneda korduva sunniraha rakendamine) ega täitetoimingute läbiviimist juba rakendatud sunniraha sissenõudmiseks.
13.Juhul, kui vastustaja on juba alustanud täitetoiminguid TLPA 16.01.2017 hoiatusega määratud sunniraha sissenõudmiseks või on sunniraha juba sisse nõutud ja tasutud, on kaebajal võimalik kasutada vajaduse korral efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid. Riigikohus on selgitanud, et halduskohus saab oma otsusega keelata haldusorganil sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise või teha ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks (HMS § 109, HKMS § 5 lg 1 p-d 3 ja 5). Kui haldusorgan rakendas sunniraha õigusvastaselt, ent kohtutäitur on juba alustanud sunniraha sissenõudmist, võib halduskohus kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus (TMS § 48 lg 1 p 1). Kaebaja põhjendatud huvi korral on halduskohtul võimalik teha kindlaks sunniraha rakendamise õigusvastasus või sunniraha rakendamist välistav asjaolu (HKMS § 6 lg 1 p 6).

4(5)

3-17-375 Vaidluses sunniraha määramise üle on halduskohtul võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsuse nr 3-3-1-72-14 p 15). Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium selgitanud, et sunniraha rakendamine või sissenõudmine võib (sõltumata hoiatuse õiguspärasusest) olla õigusvastane. Kui sunniraha rakendamise või sissenõudmise kontrollimisel omab hoiatuse õigusvastasus tähtsust, on see asja lahendamise käigus võimalik kindlaks teha ilma hoiatust otseselt vaidlustamata (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2015 määruse nr 3-3-1-31-15 p 9). Seega tuleks kaebajal vajaduse korral vaidlustada nimetatud toimingud, mille raames on ML-l muu hulgas võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist, s.o keelata haldusorganil vaidlustatud toimingu sooritamine (HKMS § 251 lg 1 p 2) ning vajaduse korral tõstatada TLPA 16.01.2017 hoiatuse võimaliku õigusvastasuse küsimus.

14.Kui aga sunniraha on juba sisse nõutud, kuid haldusorgan rakendas seda õigusvastaselt, on adressaadil võimalik nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist vastavalt HKMS § 37 lg 2 ple 5 ja riigivastutuse seaduse § 11 lg-le 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.10.2015 määruse nr 3-3-1-31-15 p 12).
15.Korduva sunniraha rakendamine ei ole praegusel hetkel võimalik. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on ML haldusasja nr 3-16-1143 raames vaidlustanud TLPA 06.05.2016 ettekirjutuse nr 1612899/00173 õiguspärasuse ning esitanud esialgse õiguskaitse taotluse ettekirjutuse täitmise peatamiseks kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, mis on halduskohtu 08.03.2017 määrusega ka rahuldatud. Seega ei tule ML-l kuni esialgse õiguskaitse määruse tühistamise või menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni vaidlustatud ettekirjutust täita. Seega ei saa vastustaja kuni esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemiseni rakendada korduvat sunniraha.
16.Kaebaja saab oma õigusi kaitsta nii haldusasjas nr 3-16-1143 kaebuse muutmise kaudu täiendavate, eelkirjeldatud nõuete esitamisega (HKMS § 49) kui ka täitetoimingute vaidlustamisega eraldi. Kaebaja on seda praeguses haldusasjas, küll ebaõige nõude esitamisega teinud. Halduskohtul lasub selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg 5 ja § 120 lg 1 p 3), millest tulenevalt tuli halduskohtul selgitada, millised nõuded tuleb kaebajal oma õiguste tõhusaks kaitseks kohtule esitada. Kaebuse tagastamine on lubatud, kui kaebaja vaatamata halduskohtu antud selgitustele kaebuse nõudeid ei muuda. Halduskohus ei ole seda praegusel juhul teinud. Sobivate nõuete esitamise järel on halduskohtul võimalik kaebused praeguses haldusasjas ja haldusasjas nr 3-16-1143 liita.
17.Kaebuse tagastamise korral ei saa halduskohus jätta esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata, vaid jätta kaebuse eduväljavaadete puudumise tõttu rahuldamata. Esialgse õiguskaitse taotlust ei ole põhjendatud sellega, et sunniraha tasumine kohtumenetluse ajal tooks talle kaasa raskesti kõrvaldatavad tagajärjed nt seeläbi, et kaebajal puudub piisav sissetulek. Kuna täiendavalt vastustaja sunniraha määrata ei saa, sest ettekirjutuse kehtivus on haldusasjas nr 3-16-1143 peatatud, puudub esialgse õiguskaitse kohaldamiseks selline vajadus, millele kaebuses tuginetakse. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kaebajal on siiski igas menetlusstaadiumis võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist uuesti.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium