Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasjade numbrid Haldusasjad Vaidlustatav kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Agu Timmi 23.05.2017, Tartu 3-16-2181 Aleksandr Daki taotlus riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määrus Aleksandr Daki määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja Aleksandr Dak
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aleksandr Daki taotlus riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määruse peale määruskaebuse koostamiseks.
2.Jätta Aleksandr Daki määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik (HKMS § 206 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohus lõpetas 09.01.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-16-2181 Aleksandr Dakile riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1 alusel. Halduskohus nõustus A. Dakile riigi õigusabi korras määratud advokaadi Andrei Svištši taotlusega, et haldusasjas puuduvad protsessuaalsed võimalused taotleja õiguste ja taotluses toodud huvide kaitseks.
Tartu Halduskohus tagastas 30.01.2017. a määrusega A. Daki määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.01.2017. a määrusele, kuna A. Dak jättis kohtu nõudmise määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata ning riigilõivu tasumata.
3.A. Dak esitas Tartu Halduskohtule 05.02.2017 määruskaebuse.
4.08.02.2017. a määrusega jättis Tartu Halduskohus A. Daki määruskaebuse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse
kättesaamisest. Halduskohus mõistis A. Daki 05.02.2017 esitatud määruskaebust selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu 30.01.2017. a määrust. Kui kohus sai kaebaja määruskaebusest õigesti aru, palub kohus kaebajal seda kinnitada ning selgesõnaliselt välja öelda taotlus, märkides ära, millises ulatuses kaebaja halduskohtu 30.01.2017. a määruse tühistamist soovib ning missugust ringkonnakohtu lahendit taotleb.
5.A. Dak esitas Tartu Halduskohtule 13.02.2017 avalduse vastusena 08.02.2017. a käiguta jätmise määrusele. Avalduse kohaselt on kaebaja lähim eesmärk taastada hagimenetlus ja kaugem eesmärk saada kompensatsiooni raisatud varanduse eest. Kaebaja sai 200 eurot eesti keele kursusel osalemise eest, sellest rahast jäi tema käsutusse 60 eurot. Kaebaja palub, et talle vastataks vene keeles, sest tal pole enam kedagi, kes talle tõlgiks. Kaebaja arusaamisest eesti keelest ei piisa seaduste punktide ja juriidiliste kirjade kirjutamiseks ega nendele vastamiseks. Avaldusele on lisatud täidetud blanketid riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks koos taotleja majandusliku seisundi teatisega.
6.Tartu Halduskohus tagastas 22.02.2017. a määrusega A. Daki määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määruse peale. Halduskohus leidis, et vastavalt halduskohtu 08.02.2017. a määrusele tuli A. Dakil määruskaebuses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Väljastusteatest nähtuvalt on A. Dakile 08.02.2017 määrus allkirja vastu kätte toimetatud 10.02.2017. A. Daki vastus on saabunud kohtule 14.02.2017. Vastavalt HKMS § 182 lg 1 p-le 7 tuli A. Dakil välja tuua selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses ta halduskohtu 30.01.2017 määrust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit taotleb. A. Daki määruskaebuses puudus taotlus ning põhjendused ja selgitused miks Tartu Halduskohtu 30.01.2017 määrus rikub tema õigusi. Vastavate puuduste kõrvaldamine on eelduseks määruskaebuse menetlusse võtmiseks ja läbivaatamiseks. 13.02.2017 koostatud vastuses on A. Dak üksnes märkinud, et tema lõplikuks eesmärgiks on taastada hagimenetlus ning saada kompensatsiooni. Samuti kirjeldab A. Dak oma majanduslikku seisundit, palub vastata talle vene keeles ning avaldab soovi advokaadi saamiseks. A. Dak ei ole kohtu määratud tähtajaks 30.01.2017 määruse peale esitatud määruskaebuse puudusi kõrvaldanud. Esitatud kujul aga ei saa halduskohus määruskaebust menetlusse võtta. Kuna A. Dak on jätnud kohtu nõudmise määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata, siis kuulub tema määruskaebus eelnevalt väljatoodud sätete alusel tagastamisele. Kohtulahendite vene keelde tõlkimine ei ole põhjendatud, sest senises menetluses on A. Dak kõik tema poolt esitatud avaldused ja taotlused saanud kohtule esitada eesti keeles. Kohtul ei ole põhjust oma seisukohta muuta. Seonduvalt A. Daki poolt kohtule koos 13.02.2017 avaldusega saadetud riigi õigusabi täidetud blankettidega, tuleb märkida, et käesoleva haldusasja raames on A. Dakile 03.11.2016 määrusega juba määratud riigi õigusabi. Kuna aga riigi õigusabi korras määratud advokaadi hinnangul puuduvad A. Dakil protsessuaalsed võimalused oma õiguste ja huvide kaitseks ning kohus nõustus selle seisukohaga, siis lõpetas kohus 09.01.2017 määrusega riigi õigusabi määramise. A. Dakil oli võimalik viimati nimetatud määrust vaidlustada, ent ta ei esitanud kohtule korrektset määruskaebust. Seejuures selgitas halduskohus mitmel korral piisavalt põhjalikult määruskaebuse esitamise nõudeid ja korda.
Kuna määruskaebus kuulub tagastamisele, ei võta kohus seisukohta 13.02.2017 avaldusele lisatud riigilõivust vabastamise taotluse osas.
7.A. Dak esitas 07.03.2017 Tartu Halduskohtule kirja, kus märgib, et sai 22.02.2017. a otsuse kätte ja ta valdab eesti keelt A-2 tasemel, kuid see ei ole piisav, et mõista, mida kohus talle kirjutas. Viidatud seaduste paragrahvid ei ole vene keelde tõlgitud. Kaebajal ei ole juriidilisi teadmisi, et neist aru saada, isegi kui seaduste tõlge oleks olemas. Raha tõlgile tasumiseks kaebajal ei ole ja ka tõlge tehakse 30 päeva jooksul, nii et tähtaegselt kaebaja kohtule vastata ei jõua. Kaebaja ei ole midagi kirjutanud ega lugenud eesti keeles, kuna talle lugesid ja tõlkisid advokaat või kambrikaaslane. Praegu kaebajal kambrikaaslast ja advokaati ei ole. Kohus keeldus kaebajale tõlkimast ja võttis temalt võimaluse end kaitsta. Kirjale on lisatud taotluse blankett riigi õigusabi saamiseks määruskaebuse koostamiseks Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määruse peale ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis.
8.Tartu Halduskohus vabastas 14.03.2017. a määrusega A. Daki riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määrusele, võttis A. Daki määruskaebuse menetlusse ja jättis rahuldamata ning edastas määruskaebuse koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruse kohaselt ei ole A. Dak 07.03.2017 kohtule esitatud avalduses esitanud selgesõnalist taotlust halduskohtu 22.02.2017 määruse tühistamiseks ja menetlusabi andmiseks, kuid kaebaja vastavat tahet saab avaldusest siiski järeldada. Halduskohus käsitleb A. Daki 07.03.2017. a avaldust määruskaebusena Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määrusele. Kuna menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, on mõistlik menetlusökonoomiast lähtuvalt vabastada A. Dak täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Mõistlik ei ole jätta A. Daki 07.03.2017. a määruskaebust puuduste kõrvaldamiseks käiguta ja kohus saab selle menetlusse võtta. Määruskaebus vastab seaduses sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta ja läbi vaadata. Halduskohus on märkinud, et kuna A. Dak esitas kuni 07.03.2017. a avalduseni kõik varasemad pöördumised kohtule eestikeelsetena, siis järeldas kohus, et A. Dakil on olemas oskus kohtumäärustest arusaamiseks või vähemalt ligipääs tõlkeabile ega pidanud vajalikuks kohtumäärusi vene keelde tõlkida. A. Daki poolt kohtule esitatud eestikeelsed avaldused ei sisalda üksnes taotlust tõlgete saamiseks, vaid nendes on esitatud ka sisulisi põhjendusi, miks ta soovib asja edasist menetluse jätkamist või miks tahab halduskohtu määruse vaidlustamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus lahendab esmalt A. Daki 07.03.2017. a määruskaebusele lisatud riigi õigusabi taotluse (I) ja seejärel A. Daki määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määruse peale (II). (I)
10.Ringkonnakohus leiab, et A. Daki taotlus riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määrust, tuleb jätta rahuldamata.
11.HKMS § 207 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega
tegemata. Kaebaja esitas 07.03.2017 halduskohtule avalduse, mida halduskohus käsitles kui määruskaebust halduskohtu 22.02.2017. a määruse peale ja võttis selle avalduse määruskaebusena menetlusse. Kaebaja lisas 07.03.2017. a avaldusele ka riigi õigusabi taotluse, kus on märgitud, et riigi õigusabi on vaja selleks, et koostada määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määruse peale. Kuna halduskohus jättis kaebaja nimetatud riigi õigusabi taotluse määruskaebuse menetlusse võtmisel lahendamata, lahendab ringkonnakohus nimetatud riigi õigusabi taotluse HKMS § 207 lg 1 alusel ise. Ringkonnakohus jätab A. Daki taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Asja materjalidest nähtub, et tegemist ei ole väga keerulise haldusasjaga, mis nõuaks menetlusosaliselt eriteadmisi või -oskusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldus-asjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Samuti on halduskohus juba eelneva menetluse käigus 09.01.2017. a määruses leidnud, et kaebajale ei ole vajalik riigi õigusabi osutada, kuna tema kaugema eesmärgi saavutamiseks puuduvad protsessuaalsed võimalused. A. Dak esitas riigi õigusabi taotluse halduskohtule koos 07.03.2017. a avaldusega, mida saab halduskohtu hinnangul käsitleda kui määruskaebust halduskohtu 22.02.2017. a määruse peale. Ringkonnakohus ühtib halduskohtu seisukohaga, kuna arvestades A. Daki seniseid avaldusi ei ole mõistlik jätta 07.03.2017. a määruskaebust käiguta. Halduskohus võttis 07.03.2017. a esitatud avalduse määruskaebusena menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule menetlemiseks. Nimetatud asjaolude tõttu puudub otsene vajadus kaebajale riigi õigusabi määramiseks, kuna tegevus, milleks kaebaja riigi õigusabi soovi, on kaebaja enda poolt tehtud. Määruskaebusest on arusaadav, millist halduskohtu lahendit taotleja vaidlustab ja kaebaja eriarvamused halduskohtu seisukohtade osas. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus A. Daki taotluse riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määrust, rahuldamata. Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks vastavalt RÕS § 6 lg-le 1. (II)
12.Ringkonnakohus leiab, et A. Daki määruskaebus Tartu Halduskohtu 22.02.2017. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski määrusekaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
13.Halduskohus on 08.02.2017. a määruses, millega jäeti A. Daki määruskaebus halduskohtu 30.01.2017. a määruse peale käiguta, selgelt välja toonud, et kaebajal tuleb halduskohtule kinnitada ja selgesõnaliselt välja tuua taotlus, millises ulatuses kaebaja halduskohtu 30.01.2017. a määruse tühistamist soovib ning missugust ringkonnakohtu lahendit taotleb. Kaebaja 13.02.2017 allkirjastatud avalduse sisust halduskohtule kohtu soovitud taotlust ega kinnistust ei nähtu ja kaebaja ei ole ka teiste sõnadega või muul moel väljendanud arvamust halduskohtu 30.01.2017. a määruse tühistamise ulatuse kohta. Samuti ei ole kaebaja märkinud, millise lahendi peaks ringkonnakohus tegema. Ringkonnakohtu hinnangul pidi isegi õiguslikult
kogenematul isikul olema halduskohtu 08.02.2017. a määrusest arusaadav, millised puudused tuli määruskaebuses kõrvaldada ja mida tuli halduskohtule vastata. Asja materjalidest nähtub, et halduskohus on kaebajale varasema menetluse käigus korduvalt selgitanud tema taotlustes esinevaid puudusi ja välja toonud, mida kaebaja peab halduskohtule vastama, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Eeltoodu tõttu tagastas Tartu Halduskohus A. Daki määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.01.2017. a määrusele õiguspäraselt, kuna A. Dak ei kõrvaldanud määruskaebuses halduskohtu poolt ära märgitud puudusi.
14.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuna ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada, jääb kaebaja vastavasisuline 28.03.2017 edastatud taotlus rahuldamata. HKMS § 206 lg 2 sätestab, et määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. Arvestades eelnevat on ringkonnakohtu määrus A. Daki määruskaebuse tagastamise osas lõplik.