ALM Invest OÜ kaebus Tarbijakaitseameti 17.03.2016 ettekirjutuse nr EK-TT-2016-00022 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – ALM Invest OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Vastustaja – Tarbijakaitseamet, volitatud esindaja Ave Mägi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta ALM Invest OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.06.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tarbijakaitseamet (TKA) saatis 01.02.2016 ALM Invest OÜ-le (ALM) selgitusnõude, milles teatas, et on algatanud ALM suhtes järelevalve menetluse. Järelevalve menetluse eesmärgiks oli laenuandja tegevuse, sealjuures võlaõigusseaduse (VÕS) tarbijaregulatsioonis kehtestatud lepingueelse nõustamise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kontroll.
2.ALM esitas TKA-le 08.02.2016 ja 10.02.2016 omapoolsed selgitused. ALM selgitas, et tegeleb autode müümisega, finantsteenuseid seoses autode järelmaksu võtmisega pakuvad ettevõtted OÜ Mogo ja OÜ Autokiirpant.
3.TKA saatis 25.02.2016 ALM-le selgitusnõude, milles selgitas, et juhul, kui ettevõtte ise ei paku krediiti ning kohapeal ei võimaldata tarbijatel täita laenutaotlusi, laenulepinguid ega koguta andmeid krediidivõimelisuse hindamiseks, ei ole ettevõtte näol tegemist krediidiandjaga ega ka krediidivahendajaga. Samas juhtis TKA ALM-i tähelepanu sellele, et kui ta ei paku ise krediiti, siis on veebilehekülg www.autojarelmaks24.ee eksitav – veebileht, sh domeeninimi, jätab tarbijatele mulje, et finantsteenust pakkuvaks ettevõtteks on kaebaja, kuigi see tegelikult nii ei ole. TKA palus ALM-l muuta oma veebilehel avaldatud informatsiooni selliselt, et see ei oleks tarbijaid eksitav.
ALM esitas 04.03.2016 TKA-le vastuväited.
5.TKA tegi 17.03.2016 ALM -le ettekirjutuse nr EK-TT-2016-00022, millega juhtis ALM tähelepanu õigusrikkumisele, mis seisnes tarbijakaitseseaduse (TKS) § 15 lg-test 1, 9 ja § 16 lg 2 p-st 1 tuleneva ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumises ja reklaamiseaduse (RekS) § 4 lg-st 1 tuleneva eksitava reklaami kasutamise keelu rikkumises (resolutsiooni p 1); kohustas ALM-i lõpetama ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumine ning eksitava reklaami kasutamise keelu rikkumine – kaebajal tuleb veebilehelt eemaldada eksitav teave ning muuta veebilehe domeeninimi selliselt, et see ei oleks tarbijaid eksitav (resolutsiooni p 2). Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli 28.03.2016 ja ettekirjutuse täitmisest tuli teavitada TKA-d. 1) Veebilehel www.autojarelmaks24.ee on jäetud mulje, et järelmaksuga müük on ettevõtte peamine kauba turustamise viis. Sellele viitab ka ettevõtte veebilehe esileht. Viidatud veebilehele suundumisel on võimalik näha järelmaksukalkulaatorit ja protsessi, kuidas on võimalik sõidukit järelmaksuga taotleda. Samuti on esilehel välja toodud järelmaksu tingimused. Tarbijale võib jääda mulje, et krediidi pakkujaks ja krediidilepingu pooleks on ALM, kuna igasugune viide järelmaksu pakkujale veebilehe esilehel puudub. Alalehele „järelmaks“ minnes on võimalik veebilehe allosast lugeda, et tegelikult on krediiti pakkuvateks ettevõteteks Mogo OÜ ja Autokiirpant OÜ. 2) Ebaaus kauplemisvõte on mh eksitav reklaam. Domeeninimi on internetis kasutatav aadress, mis sarnaneb oma funktsioonilt kaubamärgiga. Viidates domeeninime omajale, mõjutab domeeninimi interneti külastajaid külastama just seda veebilehekülge. Domeeninimi hõlbustab meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Domeeninime kasutamist saab pidada reklaamiks. Domeeninime omaniku eesmärk on kaupade/teenuste müügi edendamine mitte ainult domeeninime alt kättesaadava veebilehe abil, vaid ka domeeninime enda abil, mis on valitud innustamaks võimalikult paljusid interneti kasutajaid külastama veebilehte. Selline domeeninime kasutamine kujutab endast üht teabe esitamise vormi, mis on suunatud potentsiaalsetele tarbijatele ja sisendab neile, et nad leiavad selle nime alt nimetatud kaupade või teenustega seotud veebilehe.
2(9)
3-16-644 3) Eelnevast tulenevalt on veebilehe domeeninimi www.autojarelmaks24.ee ja veebilehel olev teave tarbijaid eksitav, kuna loob petliku kujutluse, et ALM pakub ise järelmaksu võimalust.
6.ALM esitas 01.04.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse TKA 17.03.2016 ettekirjutuse nr EK-TT-2016-00022 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse TKA 17.03.2016 ettekirjutuse täitmise peatamiseks.
7.Kohus võttis 05.04.2016 määrusega ALM-i kaebuse menetlusse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
8.TKA tegi 05.04.2016 ALM-le otsuse nr 6-25/16-001035-009 sunniraha määramise kohta. Nimetatud otsuse p 5 kohaselt määras TKA ALM-le sunniraha 3000 eurot ning otsuse p 6 kohaselt on sunniraha tasumise tähtaeg 19.04.2016.
9.ALM esitas 12.04.2016 kohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus jättis 15.04.2016 määrusega rahuldamata.
10.ALM esitas 22.04.2016 kohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse. Vastusena 22.04.2016 kohtunõudele palus TKA 27.04.2016 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning kohus jättis 03.05.2016 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.TKA esitas 05.05.2016 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebuse rahuldamata.
12.ALM esitas 17.05.2016 määruskaebuse kohtu 03.05.2016 määruse peale. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.05.2016 määrusega ALM-i määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 03.05.2016 määruse muutmata.
13.ALM esitas 25.05.2016 seisukoha TKA vastusele ning ühtlasi ka uue esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus jättis 30.05.2016 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
14.Kohus määras 15.07.2016 määrusega asja arutamise kirjalikku menetlusse, võimaldades menetlusosalistel esitada kuni 06.10.2016 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid ning kuni 27.10.2016 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 17.11.2016 kell 16.00.
15.ALM esitas 05.10.2016 kohtule seisukoha, milles palus alternatiivselt esitatud tühistamisnõudele kohustada vastustajat vastama kaebaja 31.05.2016 pöördumisele. Nimetatud pöördumises palus kaebaja vastust TKA 17.03.2016 ettekirjutuse täitmise kohta. Samuti palus ALM kohtul tuvastada, et ALM on täitnud TKA 17.03.2016 ettekirjutuse.
16.TKA esitas 06.10.2016 ja 27.10.2016 kohtule omapoolsed seisukohad.
17.Kohus tühistas 31.10.2016 määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (17.11.2016 kell 16.00) ning uuendas asja arutamise. Sama määrusega kohustas kohus TKA-d esitama kohtule hiljemalt 04.11.2016 TKA poolt kaebajale saadetud vastuskiri ning andis ka kaebajale võimaluse esitada vastustaja 27.10.2016 esitatud vastuse osas oma seisukoht hiljemalt 11.11.2016.
18.TKA edastas 31.10.2016 kohtule kaebajale saadetud vastuskirja.
19.ALM esitas 10.11.2016 seisukoha, milles mh selgitas, et on teinud veebilehel täiendavad parandused ning seega on kõrvaldatud viimased puudused, millele TKA viitas oma vastuskirjas kaebajale. Lisaks teatas ALM, et edastas täiendava pöördumise TKA-le seisukoha esitamiseks küsimusega, kas ettekirjutust on võimalik lugeda täidetuks.
3(9)
3-16-644
20.TKA vastas 05.12.2016 kaebaja 10.11.2016 esitatud seisukohale, et kaebaja täiendavale pöördumisele on vastatud 02.12.2016. Kohtule edastatud TKA 02.12.2016 vastuskirja nr 6-25/16-001035-017 kohaselt ei ole ALM poolt ettekirjutust nõuetekohaselt täidetud.
21.ALM teavitas 16.12.2016 kohtule, et on pöördunud uuesti vastustaja poole seoses ettekirjutuse täitmisega, kuna on teinud omalt poolt täiendavad parandused.
22.TKA teatas 13.01.2017 kohtule, et vastas kaebaja viimasele pöördumisele 10.01.2017 kirjaga nr 16-001035-020. TKA leidis, et 17.03.2016 ettekirjutusega taotletud eesmärk on seoses kaebaja poolt tehtud muudatustega täidetud (ehk rikkumised on kõrvaldatud).
23.Kohus keeldus 01.02.2017 määrusega kaebuse täiendamisest uute nõuetega. Sama määrusega kohustas kohus ALM-i esitama 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest oma seisukoht kaebuse juurde jäämise, kaebuse nõude muutmise ja menetluse lõpetamise osas.
24.ALM teatas 16.02.2017 kohtule, et jääb oma kaebuse juurde ning palub tühistada vaidlusalune ettekirjutus.
25.Kohus määras 14.03.2017 määrusega asja arutamise kirjalikku menetlusse, võimaldades menetlusosalistel esitada kuni 04.04.2017 täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid ning kuni 18.04.2017 vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule. Kohus määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 18.05.2017 kell 16.00.
26.ALM esitas 04.04.2017 kohtule menetluskulude nimekirja.
27.TKA esitas 04.04.2017 kohtule oma täiendava seisukoha ning 18.04.2017 oma vastuväited ALM-i menetluskulude taotlusele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
28.Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja kasutab oma äritegevuses domeeninime www.autojarelmaks24.ee. Kaebaja tegeleb autode ostu-müügiga, kaebaja puhul ei ole tegemist krediidiandjaga ega krediidivahendajaga. Nimetatud domeeninime kasutab kaebaja koostöös oma äripartneritega (Mogo OÜ ja Autokiirpant OÜ). Teenuseid, mis on seotud järelmaksu finantseerimisega, osutavad kaebaja koostööpartnerid ning vastav info on olemas viidatud internetileheküljel. Kaebaja ja tema koostööpartnerite eesmärgiks on sõidukite ostjate ringi laiendamine sõiduki järelmaksuga soetamise võimaluse arvelt. Üldteada on asjaolu, et suuremad pangad ja liisinguettevõtted vanade ja odavate autode ostmist ei finantseeri, mistõttu on kaebaja äriprojekt pigem tarbija huvidega kooskõlas. Autode müük ei ole seadusega keelatud. 2) Ettekirjutuses ei ole TKA selgitanud, kuidas kaebaja domeeninimi eksitab keskmist tarbijat ja milles seisneb tarbijate petmine. Samuti ei ole TKA täpsemalt selgitanud, mida tähendab termin „eksitav reklaam“. Vaidlusaluses ettekirjutuses on märgitud, et ettevõtjatel on keelatud esitada valeandmeid mh toote põhiomaduste ja ettevõtja või tema esindaja olemuse, tema tunnuste ja õiguste kohta. Samas ei ole konkreetselt välja toodud, milliseid valeandmeid kaebaja tarbijatele esitab. Kuna tarbijal on võimalus osta auto järelmaksuga, siis ei saa pidada kaebaja tegevust eksitavaks. Kaebaja hinnangul saaks valeandmete esitamiseks pidada näiteks seda, kui tarbija saaks kohapeal teada, et autot järelmaksuga osta ei saa, aga saab selle osta ainult sularaha eest. Kuna käesoleval juhul sellist olukorda ei ole, siis ei saa rääkida ka tarbijate eksitamisest. 3) TKA on leidnud, et tarbijale võib jääda mulje, et krediidi pakkujaks ja krediidilepingu pooleks on kaebaja, kuna igasugune viide järelmaksu pakkujale veebilehe esilehel puudub.
4(9)
3-16-644 Kaebaja hinnangul pidanuks TKA selgitama, et vastav info tuleb paigutada ka esilehele, mitte koheselt keelama domeeninime kasutamist. Olenemata sellest on kaebaja seisukohal, et kuna kaebaja viitab sellisele teenusele oma äripartnerite kaudu ning tarbijal on võimalik arvutada kalkulaatoril võimalikku järelmaksu, siis ei saa see olla tarbija eksitusse viimiseks ning tarbijal ei saa tekkida muljet, et finantsteenust osutab kaebaja (sellist infot ei ole veebilehel). Puuduvad ka andmed, et keegi tarbijatest oleks pöördunud TKA poole sellekohase kaebusega. 4) Domeeninime kasutamise keeld on äärmuslik meede, mis mõjutab ettevõtlust ning selline keeld peab olema veenvalt põhjendatud, samuti peavad olema tuvastatud asjaolud, mis on seotud tarbija eksitusse viimisega. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei nähtu. Kaebaja on oma varasemalt esitatud menetlusdokumentides selgitanud, miks on oluline just selle domeeninime kasutamine. Oma väidete tõendamiseks on kaebaja esitanud kohtule vastavad koostööpartnerite lepingud. Kaebaja ja Autokiirpant OÜ vahel sõlmitud koostöölepingu p-s 1.5 on kokku lepitud, et lepingu eesmärgi saavutamiseks teevad pooled koostööd, mh kasutades domeeninime autojärelmaks24.ee. Seega ei saa väita, et tegemist on eksitava reklaamiga, kuna koostööpartnerite lepingus on täpselt määratletud, millised ettevõtted kasutavad domeeni, millega koostööpartnerid tegelevad ning millised tegevused on pooltel. 5) Domeeninimi www.autojarelmaks24.ee kuulub eraisikule A. M.le (domeeninime omanik). A. M. (üürileandja), kaebaja (üürnik 1) ja Autokiirpant OÜ (üürnik 2) vahel sõlmitud üürilepingu p-s 1.2 on sätestatud, et pooled on teadlikud, et üürileandja ja üürniku 1 vahel on sõlmitud domeeninime kasutamiseks üürileping ning on teadlik, et üürnik 1 teeb koostööd üürnikuga 2. Sama lepingu p-s on veel märgitud, et eesmärgiga koostööd jätkata ja äri arendada, leppisid pooled kokku üürilepingut muuta ja täiendada. Üürilepingu p-s 1.3 on sätestatud, et pooled leppisid kokku, et üürileping antakse üürniku 1 poolt üürniku 1 ja üürniku 2 kaasvaldusesse VÕS §-de 179 ja 290 sätestatud üürilepingu üleandmise tähenduses, s.o üürilepinguga antakse üürnikule 1 ja üürnikule 2 üle kasutamiseks lepingus toodud tingimustel domeeninimi autojarelmaks24.ee (üüriobjekt).
29.Vastustaja vastuväited: 1) Eksitava reklaami ja ebaausa kauplemisvõtte puhul ei ole oluline, et tarbija satuks eksimusse, vaid piisab tõenäosusest, et tarbija võib sattuda eksitusse. Domeeninimi on samuti üks kauba või teenuse turunduse viise, võimalus reklaamida oma teenust või toodet. Domeeninime kasutamise ilmselge eesmärk on domeeninime omaniku kaupade või teenuste müügi edendamine. Domeeninime kasutamine, mis viitab teatavatele kaupadele või teenustele või ka äriühingu ärinimele, kujutab endast üht teabe vormi, mis on suunatud potentsiaalsetele tarbijatele ja sisendab neile, et nad leiavad selle nime alt nimetatud kaupade või teenustega või kõnealuse äriühinguga seotud veebilehe. 2) Ettekirjutuse p-des 1.8-1.11 on esitatud põhjendused, miks vastustaja hinnangul domeeninimi autojarelmaks24.ee on käsitletav reklaamina ning milles seisneb tarbija eksitamine. Kuna kaebaja ei paku ise krediidilepingu sõlmimise võimalust ja on pelgalt sõidukite müüja, siis selline kaupleja tegevusviis oma kaupu turundada domeeninime autojarelmaks24.ee abil, on tarbijaid eksitav. Vastustaja ei ole keelanud kõnealusel veebilehel autode müüki ega ka finantsteenuse pakkumist. Vastustaja on palunud veebilehel olev informatsioon viia kooskõlla kehtiva õigusega, s.t muuta oma veebilehe informatsiooni selliselt, et see ei eksitaks tarbijaid. 3) Kuivõrd kõnealune veebileht eksitas tarbijaid, on selline kaupleja tegevus käsitletav eksitava kauplemisvõttena TKS § 16 mõistes. Eksitava kauplemisvõtte kasutamine on keelatud. Vastustaja hinnangul eksitab kaebaja tarbijaid juba oma kaupade müügiks pakkumisel ja müümisel oma üldise esitusviisi tõttu. Veebilehel on kaebaja jätnud mulje, et järelmaksuga 5(9)
3-16-644 müük on ettevõtte peamine kauba turustamise viis, samuti ei ole selgelt ja õiges kohas esitatud teavet selle kohta, kes on müügilepingu teiseks pooleks ja kes pakub järelmaksu. Kaupleja nimi ja finantsteenuse pakkujate nimed on avaldatud selliselt, et need koheselt veebilehelt silma ei hakka. Seega on kogu veebilehe sisu ja domeeninime kogumis üldiselt tarbijaid eksitav. 4) Seletuskirjas reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde on välja toodud, et kergekäelise laenamise probleem on kõigist tarbijakrediidi alaliikidest suurim just sellise tarbijakrediidi puhul, mida antakse lühikese laenuperioodiga (mõnest nädalast mõne kuuni), kõrge intressimäära ja muude kuludega ning mille taotlemine ja väljastamine käib kiiresti. Seega on ka viimasel ajal aset leidnud seaduste muudatused (sh reklaamiseaduse) ajendatud sellest, et ei tohiks jätta muljet, et laenamine on kiire ja lihtne viis oma asjade soetamiseks, vaid see peab olema tarbija teadlik ja läbimõeldud valik. Arvestades, et kõnealusel veebilehel algavad hinnad ca 500 eurost ning arvesse võttes järelmaksu tingimustes välja toodut „Laen 32 kuuks summas 3500 eurot, fikseeritud intressimäär 39%, krediidi kulukuse määr 53,20%, lepingutasu 175 eurot (lisandub laenusummale), tagasimaksete summa ja kogusumma 5966 eurot.“, võib algselt ca 500 eurose auto soetamine kujuneda tarbija jaoks lõpptulemusena oluliselt kallimaks. Eeltoodut silmas pidades peab tarbija, kes teeb valiku odava auto kasuks, väga selgelt aru saama kogu informatsioonist enne tehingu tegemist. 5) Vastustaja rõhutab, et informatsioon, mida pakutakse veebilehel autojarelmaks24.ee on juba oma üldise esitlusviisi tõttu tarbijat eksitav ning käsitletav ebaausa kauplemisvõttena TKS mõistes ja eksitava reklaamina RekS mõistes. Täpsemalt ei ole avalehel esitatud ühegi nime peale autojärelmaks24 ehk teisisõnu, ei kuvata ei kaupleja isikut, kelleks antud juhul on kaebaja, ega finantsteenuse pakkujate isikuid, kelleks väidetavalt on kaebaja koostööpartnerid. Veebilehe avalehel tuuakse välja neli punkti ja käitumisjuhist, mis on paigutatud nimetuse „autojärelmaks24“ alla: 1. Valige meelepärane sõiduk; 2. Tulge autot vaatama ja proovima; 3. Vormistame dokumendid; 4. Saate võtmed kätte ja sõidate oma uue autoga. Kaupleja nimi ja järelmaksu pakkujad on käesolevaks ajaks välja toodud avalehe kõige alumises ääres, mida märkab kodulehe külastaja vaid siis, kui avalehte mitmeid kordi n.ö „alla kerib“. Seega on vaja tarbijal aktiivselt tegutseda veebilehel ja otsida, et teada saaja kauba tegeliku müüja ja tegeliku finantsteenuse pakkuja isikud. 6) Antud asjas on tõendatud, et tarbijad ei saa aru, kes on see isik, kes temaga lepingu sõlmib või kelle poole peaks ta vajadusel pretensioonidega pöörduma. Arvestades, et tarbijad kõnealune veebileht eksitas ja võib ka edaspidi eksitada ning rikkumise jätkumisel jäävad tarbijad ilma selgest ja vajalikuks teabest, mida nad vajavad kaalutletud otsuse tegemiseks, oli ettekirjutuse tegemine põhjendatud ja proportsionaalne.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus leiab, et ALM-i kaebus ei anna alust TKA 17.03.2016 ettekirjutuse nr EK-TT-201600022 tühistamiseks.
31.Kohtul tuleb vaidlusalust ettekirjutust hinnata selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega hindab kohus vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasust nende asjaolude ja tõendite valguses, mis olid vastustajale teada enne ettekirjutuse tegemist. Kaebaja poolt kohtule esitatud üürileping A. M. (üürileandja), kaebaja (üürnik 1) ja Autokiirpant OÜ (üürnik 2) vahel on väidetavalt sõlmitud 19.05.2016 (tl 94), seega pärast vaidlusaluse ettekirjutuse tegemist, mistõttu ei analüüsi kohus viidatud üürilepinguga seotult kaebaja väiteid. Samamoodi ei hinda kohus kaebaja poolt pärast ettekirjutuse tegemist tehtud muudatusi tema veebilehel.
6(9)
3-16-644 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja kasutab domeeninime www.autojarelmaks24.ee. Samuti puudub vaidlus selles, et ettekirjutuse tegemise ajal oli nimetatud veebilehe avalehel võimalik näha järelmaksukalkulaatorit ja järelmaksu saamisega seonduvat infot, ent viide sellele, et kes järelmaksu pakub (kes on veebilehe kaudu kaupu/teenuseid pakkuv isik), puudus (tl 10). Veebilehe teise alalehe „Järelmaks“ allosas oli ettekirjutuse tegemise ajal märgitud, et finantsteenuse pakkujateks on OÜ Mogo ja OÜ Autokiirpant ning sõidukite müüja on ALM (tl 10 pöördel). Vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati kaebajat eemaldama oma veebilehelt eksitav teave ning muutma veebilehe domeeninimi selliselt, et see ei oleks tarbijaid eksitav.
32.Kaebuse peamiseks argumendiks on see, et kaebaja domeeninimi ega veebileht ei eksita tarbijaid, kuna antud juhul on tarbijatel võimalik autot järelmaksuga osta ning tarbijatel ei saa tekkida muljet nagu pakuks finantsteenust kaebaja, kuna sellist informatsiooni ei ole kaebaja veebilehel. Vastustaja seevastu leiab, et nii kaebaja domeeninimi kui ka veebileht on oma üldise esitusviisi tõttu tarbijaid eksitavad, kuna veebilehelt jääb mulje, et järelmaksuga müük on kaebaja peamine kauba turustamise viis ning samuti ei ole selgelt esitatud teavet selle kohta, kes on müügilepingu teiseks pooleks ja kes pakub järelmaksu. Seega on käesoleval juhul poolte vahel sisuliselt vaidlus selles, kas kaebaja domeeninimi ja veebileht võisid tarbijaid eksitada.
33.TKS § 13 lg 1 kohaselt on kauplemisvõte TKS tähenduses kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale või tarbijalt asja ostmisega. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Euroopa Kohtu 11.07.2013 otsuses asjas nr C-657/11 on kohus muu hulgas väljendanud seisukohta, et domeeninime kasutamist saab pidada reklaamiks ning sellega seonduvalt selgitanud „/../Vastupidi B. Peelaersi ja Visyse väidetele, kavatseb domeeninime omanik edendada oma kaupade või teenuste müüki mitte üksnes domeeninime alt kättesaadava veebilehe abil, vaid ka domeeninime abil, mis on valitud innustamaks võimalikult paljusid internetikasutajaid külastama seda veebilehte ja tutvuma selle pakkumistega /.../ Lisaks kujutab selline domeeninime kasutamine, mis viitab teatavatele kaupadele või teenustele või ka äriühingu ärinimele, endast üht teabe vormi, mis on suunatud potentsiaalsetele tarbijatele ja sisendab neile, et nad leiavad selle nime alt nimetatud kaupade või teenustega või kõnealuse äriühinguga seotud veebilehe. Lisaks võib domeeninimi tervikuna või osaliselt koosneda kiitvatest väljenditest või võib seda tajuda viidatavate kaupade või teenuste omadusi ülistavana.“ Eeltoodu põhjal saab domeeninime kasutamist kaupleja poolt pidada kauplemisvõtteks TKS § 13 lg 1 tähenduses ja reklaamiks RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses. Ka veebilehel olevat informatsiooni saab käsitada kui kauplemisvõtet TKS § 13 lg 1 tähenduses. Nii ebaausa (sh eksitava) kauplemisvõtte kasutamine kui ka eksitav reklaam on keelatud (vt TKS § 14, RekS § 4).
34.Kaebaja heidab ette, et vaidlusaluses ettekirjutuses ei ole selgitatud, mida tähendab eksitav reklaam ning milles seisneb tarbijate eksitamine. Kohus ei saa kaebaja sellekohase väitega nõustuda. Nimelt on vaidlusaluses ettekirjutuses välja toodud ettekirjutuse tegemise aluseks olevad õigusnormid, muu hulgas TKS § 16 (eksitav kauplemisvõte) ja RekS § 4 (eksitava reklaami keeld) ning põhjendatud, milles seisneb tarbijate eksitamine – tarbijatele võib jääda mulje, et kaebaja on finantsteenuse pakkujaks, ent tegelikult on finantsteenuste pakkujateks
7(9)
3-16-644 kaebaja koostööpartnerid OÜ Mogo ja OÜ Autokiirpant ning kaebaja on sõidukite müüja (tl 1316). Seega ei ole etteheited ettekirjutuse põhjendamata jätmise kohta asjakohased.
35.Kaebaja hinnangul ei ole tema kasutatav domeeninimi ega veebileht tarbijaid eksitavad, kuna tarbijatel on võimalik kaebaja pakutavaid autosid järelmaksuga soetada ning veebilehel puudub info selle kohta, et kaebaja tegeleb järelmaksu osutamisega. Kohus vastava järeldusega ei nõustu, põhjendades seda järgnevalt.
35.1.Domeeninimi on internetis kasutatav aadress (veebilehe aadress), mis sarnaneb oma funktsioonilt kaubamärgiga (kaubamärk on kaubamärgiseaduse § 3 kohaselt tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest). See tähendab, et ettevõtluses kasutatav domeeninimi viitab konkreetsele isikule, kes pakub konkreetset kaupa või teenust. Domeeninimi võib sisaldada tähiseid, mis tavakeele tähendusega sõna ei moodusta (näiteks „www.mogo.ee“) või ka sõnu, millel on keeleline tähendus (näiteks „www.autokiirpant.ee“). Arvestades samas, et domeeninime ülesehitus on käsitatav nii kauplemisvõttena TKS § 13 lg 1 tähenduses kui reklaamina RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, siis ei tohi domeeninimes sisalduvad sõnad olla eksitavad, st jätta ebaõiget muljet pakutava kauba või teenuse sisust.
35.2.Kohus leiab, et kaebaja kasutatav domeeninimi www.autojarelmaks24.ee viitab sellele, et vastava domeeninime (veebilehe) omanik / haldaja pakub tarbijatele järelmaksu võimalust autode ostmisel (vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal oli TKA-le teadaolevalt domeeninime haldajaks ALM, millele ei vaielnud järelevalvemenetluses vastu ka kaebaja). Domeeninimest www.autojarelmaks24.ee ei saa selgelt järeldada, et veebilehe haldaja tegeleb sõidukite müügiga ning järelmaksu teenusega tegeleb keegi kolmas isik. Antud juhul ei ole küsimus selles, kas järelmaksuga autode ostmise võimalus on tarbijatele tagatud, vaid selles, kas tarbija peaks nimetatud veebilehele minnes eeldama, et seal pakutakse müügiks kaupu (autosid) ning autode müüjaks on üks isik (s.o kaebaja) ja finantsteenuse pakkujaks on mõni teine isik.
35.3.Kohtu hinnangul tuleb antud juhul nõustuda vastustaja seisukohaga, mille kohaselt võib nii domeeninimi www.autojarelmaks24.ee kui ka veebilehel (eelkõige avalehel, kuhu tarbija reeglina kõige esimesena suundub) olev teave juba oma üldise esitusviisi tõttu eksitada. Domeeni nimi ei viita sellele, et veebilehe omanik on üksnes autode müüja, st veebilehe sisuks ja eesmärgiks on tegelikult sõidukite müügiks pakkumine ning finantsteenus (järelmaksu pakkumine) on kõrvalteenus, mille pakkujateks on kaebaja koostööpartnerid Mogo OÜ ja Autokiirpant OÜ. Isegi kui lähtuda eeldusest, et mõiste „autojärelmaks“ viitab ka sõidukite müügiks pakkumisele, siis jättis veebileht ettekirjutuse tegemise ajal mulje, et kaebaja on nii autode müüjaks kui ka ühtlasi finantsteenuse pakkujaks. Ka veebilehe avalehel puudus viide sellele, et veebilehe omanik on üksnes autode müüja ning finantsteenuse pakkujateks on koostööpartnerid Mogo OÜ ja Autokiirpant OÜ. Kaebaja koostööpartnerid on tuntud autolaenu pakkujad Eestis ning nendel on olemas eraldi kodulehe aadressid.
35.4.Kohus peab asjakohatuks kaebaja väidet, mille kohaselt ei saa veebileht ega domeeninimi olla tarbijaid eksitav, kuna veebilehel ei ole kaebaja väitnud, et pakub ise ka finantsteenust. Vastupidiselt kaebaja seisukohale ning nagu eelnevalt juba märgitud, võis kohtu arvates kaebaja domeeninimest kui ka veebilehel olnud informatsioonist saada tarbija aru selliselt, et veebilehe sisuks on üksnes finantsteenuse pakkumine või vähemalt on veebilehe omaniku / haldaja puhul tegemist nii autode müüjaga kui ka finantsteenuse pakkujaga. Kaebaja veebilehel olnud viide alalehe „Järelmaks“ allosas finantsteenuse pakkujate äriühingute nimedele ei olnud piisav selleks, et seda muljet hajutada. Kohus peab seejuures täiendavalt vajalikuks rõhutada, et tulenevalt TKS § 16 lg-st 2 võib teave olla eksitav ka siis, kui see on faktiliselt õige.
8(9)
3-16-644
36.Kaebusest võib aru saada, et lisaks eelnevale heidab kaebaja vastustajale ette ka seda, et vastustaja oleks pidanud selgitama, milline info tuleb esilehele täpselt paigutada ning mitte koheselt ettekirjutusega keelama domeeninime kasutamist. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajale haldusmenetluses antud võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks ning seda võimalust on kaebaja ka kasutanud (tl 5-12).
37.TKS § 16 lg 2 esimese lause järgi peetakse kauplemisvõtet eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. RekS § 4 lg 1 järgi on reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti, on keelatud. Eelkirjeldatud sätetest tuleneb esmalt see, et ebaausa kauplemisvõtte (eksitava kauplemisvõtte) ja ka eksitava reklaami hindamisel tuleb hinnata ka seda, kas kauplemisvõte (sh reklaam) avaldab tarbijatele tehinguotsuste tegemisel tõenäoliselt (st arvatavasti) eksitavat mõju. Seega ei ole asjakohased kaebaja väited selle kohta, kas kaebaja domeeninimi ja veebileht on mõnda konkreetset tarbijat eksitanud või mitte. Samas on vastustaja oma 27.04.2016 kohtule esitatud menetlusdokumendis välja toonud tarbijate pöördumiste sisu, millest nähtuvalt on tarbijatele jäänud ebaselgeks see, kes pakub tarbijatele finantsteenuseid (tl 52).
38.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TKA 17.03.2016 ettekirjutus on seaduslik ja põhjendatud ning ALM-i kaebus ettekirjutuse tühistamiseks jääb rahuldamata.
39.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).