lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-900/2

Majandushaldusõigus › Tarbijakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-900/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › Tarbijakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
824
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-900

Haldusasi

K.K.i kaebus Tarbijakaitseameti kohustamiseks keelata Eesti Toiduainetööstuse Liidul lipumärgi kasutamine eksitaval viisil

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada K.K.i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.K.K. (kaebaja) pöördus 14.03.2017 Tarbijakaitseameti poole kirjaga, milles palus selgitust Eesti Toiduainetööstuse Liidu (ETL) poolt reguleeritud „lipumärgi“ tarbijat eksitava olukorra kohta. Lihatoodete osas on enamusel tarbijatest arusaamine, et ostes lipumärgiga toote, toetab tarbija Eesti põllumeest, kes kasvatab (liha-)looma. Tavatarbija ei pruugi olla teadlik informatsioonist reklaamis või ETL kodulehel, mis selgitab, et lipumärk tähendab toote Eestis tootmist, mitte tooraine päritolu.
2.Tarbijakaitseamet selgitas 13.04.2017 kirjas, et teostab järelevalvet reklaamiseaduses (RekS) sätestatud nõuete ja tingimuste täitmise üle. Lipumärgi statuudi kohaselt on lihatoodete (nt vorstid, singid) puhul päritolumaaks maa, kus lihatoode on valmistatud. Tarbijakaitseamet ei leidnud Eesti lipumärgi kasutamises vastuolu kehtiva seadusandlusega, st lipumärgi kasutamisel toodetel, mis on toodetud/valmistatud Eestis, kuid mille põhitooraine ei pärine Eestist, ei ole tegemist eksitava reklaamiga RekS tähenduses. Tarbijakaitseamet viitas RekS § 2 lg 1 p-le 3, § 4 lg-dele 1 ja 4. Eesti lipumärki annab välja ETL. Samuti ei näinud Tarbijakaitseamet lipumärgi kasutamisel vastuolu Eesti lipumärgi väljaandmise ja kasutamise põhikirja/statuudiga. Tarbijakaitseamet konsulteeris ka Veterinaar- ja Toiduametiga, kes samuti ei leidnud, et tegemist oleks eksitava reklaamiga RekS tähenduses.

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Kaebaja esitas 27.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tarbijakaitseametit koostöös teiste asjassepuutuvate riigiametitega keelama ETL lipumärgi ja sellega sarnase kvaliteedimärgi kasutamine eksitaval moel. Tarbijakaitseamet peab teostama

3-17-900

järelevalvet tarbijakaitseseaduse (TKS) ja RekS rakendamise üle. Kaebaja pere on olnud lipumärgiga eksitamise ohver. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25.10.2011 määruse nr 1169/2011 p-s 29 on sätestatud, et igal juhul peaks märge toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta olema esitatud nii, et tarbijat ei peteta ning see teave tuleks esitada selliste selgelt määratletud kriteeriumide alusel, mis tagavad tööstusele võrdsed võimalused ja parandavad tarbijate arusaamist toidu päritoluriigi või lähtekoha kohta esitatud teabest. Lipumärgi kasutamise eksitavast olukorrast annab teavet läbiviidud uuring. Kaebaja taotles uuringu läbiviimist Tarbijakaitseametilt, Maaeluministeeriumilt, Konjunktuuriinstituudilt ja põllumeeste organisatsioonidelt, kuid need ei olnud nõus uuringut tellima, mistõttu finantseeris uuringu kaebaja. Uuring tõestab, et tarbijad on lipumärgi kasutamisest eksitavalt aru saanud (RekS § 4 lg 1, TKS § 16 lg 2 p 2 ja § 16 lg 3 p 8). ETL Lipumärgi statuudi kohaselt tähendab toidu tootmine kasvatamist. Seega peaks lipumärgil olema kiri „Valmistatud Eestis“. Kaebaja palub tema kasuks kohtukuluna välja mõista Eesti Uuringukeskuselt tellitud erapooletu ja sõltumatu lipumärgi uuringu maksumuse 1800 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.
5.Kaebaja peab kaebuses õigusvastaseks olukorda, kus toiduainepakenditel kasutatakse Eesti lipumärki ka juhul, kus toode on küll valmistatud Eestis, kuid tooraine on ostetud väljastpoolt Eestit. Kaebaja peab sellises olukorras Eesti lipumärgi kasutamist tarbijaid eksitavaks, sest tarbijate arvates viitab sellise märgi olemasolu Eestist pärit toorainele. Kaebusest nähtub, et kaebaja on ka ise varem olnud sellise märgiga tähistatud toiduainete tooraine päritolumaa osas eksimuses, kuid uurides märgi kasutamise tingimusi ja suheldes ametiasutustega on ta saanud teada, millises olukorras lubatakse märki toiduainepakenditel kasutada. Kaebusest nähtuvalt ei väida kaebaja tema enda õiguste rikkumist, vaid soovib kaitsta teiste isikute, st tarbijate huve.
6.Antud juhul puudub õigusnorm, mis lubaks kaebajal esitada viidatud olukorras kaebust halduskohtule avalikes huvides või teist isikute õiguste ja huvide kaitseks. Avalikes huvides kaebuse esitamine on võimalik vaid väga üksikutel juhtudel, nt planeeringuvaidlustes ja keskkonnaküsimustes. Tarbijakaitseasjades sellist populaarkaebuse esitamise õigust ette nähtud ei ole. Seega puudub kaebajal HKMS § 44 lg-st 2 tulenevalt kaebeõigus. Kuna kaebaja ei ole esitanud kaebust ühegi tema subjektiivse õiguse kaitseks, puudub tal ka HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt kaebeõigus.
7.Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebaja ei ole viidatud ühelegi tema subjektiivsele õigusele, millest tulenevalt on tal õigus nõuda Tarbijakaitseametilt haldusakti andmist või toimingu sooritamist, seega puudub kaebajal nõudeõigus Tarbijakaitseameti vastu. Samuti puudub kaebajal õigus nõuda Tarbijakaitseametilt riikliku järelevalve menetluse algatamist. Kui kaebaja leiab, et mõni ettevõtja on tema õigusi või õigusnorme rikkunud, on tal võimalik sellele Tarbijakaitseameti tähelepanu juhtida. Kuid järelevalvemenetluse algatamise vajaduse ja otstarbekuse üle otsustab Tarbijakaitseamet ise kaalutlusõigust kasutades.
8.Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.

2(3)

3-17-900

9.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis kohus kaebajale riigilõivu ei tagasta. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja