Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
16. mai 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-987
Haldusasi
R.E.e esialgse õiguskaitse taotlus
Jätta R.E.e esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Tallinna Halduskohtule saabus 10.05.2017 R.E.e esialgse õiguskaitse taotlus.
Taotleja märkis, et taotleb esmast õiguskaitset seoses tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusega, mille aluseks on Tallinna Vangla valvuri Janek Lavrinenko ettekanne nr 87-M. Taotleja leiab, et Tallinna Vangla 25.04.2017 käskkiri on tema suhtes liialt koormav haldusakt ning lisaks on tal keelatud kodukülastused 4-aastase tütre, elukaaslase ja vanemate juurde. Taotlejal on oluline jätkata töölkäimist, et tütrele elatist maksta. Taotleja soovib, et kohus vabastaks ta liikumispiirangutest, mis kaasnevad Tallinna Vangla 25.04.2017 käskkirja väljaandmisega. Rikkumise osas, millega seoses taotleja suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, selgitas taotleja, et kui taotlejalt vanglasse naastes keelatud esemete kohta küsiti, vastas ta, et midagi keelatut ei tohiks tal kaasas olla, kuid otsustas siiski enne läbiotsimist asjad üle kontrollida. Taotlejat ei olnud veel viidud avavanglaosakonda ega läbiotsimiste ruumi. Kotist jope väljavõtmisel haaras valvur jope ning jopet raputades oli kuulda tikutoosis olevate tikkude kõla. Taotlejal polnudki olnud võimalust tikke hoiulaekasse anda, kuid valvurit see ei huvitanud, vaid palus taotlejal toimunu kohta seletuskirja kirjutada. Taotleja viga seisnes selles, et ta hoiab tikke ja suitsu harilikult mugavalt taskus. Taotleja ei ole kunagi vanglas vales kohas ega valel kellaajal suitsetanud. Samuti pole taotleja üritanud midagi varjata ja palub kohtu kaitset, et tema suhtes ei oldaks ülekohtune.
käiguta, andes taotlejale tähtaja riigilõivu 15 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.
Tallinna Vangla palus 15.05.2017 seisukohas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta.
Kinnipeetava lubamine tööle väljapoole vanglat kui soodustuse andmine on vanglateenistuse diskretsiooniotsus (VangS § 41 lg 1, § 22) ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda lubamist sellisele tööle. VangS § 22 lg 2 täpsustab, et lg-s 1 sätestatud soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi. Kinnipeetava järelevalveta väljapoole vanglat tööle lubamisel võtab vangla suure riski ning sellise loa andmine eeldab kinnipeetava suhtes suurt usaldust. Tegemist on kõige ulatuslikuma täideviimise käigus rakendatava soodustusega üldse. Otsuse kinnipeetava väljapoole vanglat järelevalveta tööle lubamiseks saab teha üksnes vangla, mitte halduskohus. Tallinna Vangla direktori 21.02.2014 käskkirjaga nr 32 kinnitatud „Tallinna Vangla Maardu üksuse avavangla kodukord“ (Kodukord) p 12.1 kohaselt paigutatakse kinnipeetavale kuuluvad sigaretid ja tikud selleks vanglas ettenähtud lukustatavasse kappi. Kodukorra p 12.4 kohaselt võib väljaspool vanglat hõivatud kinnipeetav hõive kohale kaasa võtta sellise koguse sigarette, mida oleks tal õigus suitsetada samal ajavahemikul vangla territooriumil olles, ning vajaduse korral tuletikud. „Vangla sisekorraeeskirja“ § 641 p 3 tulenevalt on kinnipeetavatel vanglas keelatud süütamisvahendid, välja arvatud tuletikud avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas (kuid seda vaid ajal ja kohas, millal ja kus on lubatud suitsetada). Vanglateenistusel on tekkinud kahtlus, et R.E. üritas 24.04.2017 kell 18.30 eluosakonda tuua süütamisvahendeid (tikke), mis on kinnipeetavale lubatud üksnes siis, kui kinnipeetav viibib suitsetamiseks ettenähtud ajal suitsetamiseks lubatud kohas. Võimaliku distsipliinirikkumise kohta koostatud ettekande kohaselt oli taotlejale korduvalt antud võimalus keelatud esemed (tikud) ära anda, kuid taotleja seda ei teinud, väites, et tal pole keelatud esemeid. Kuivõrd süütamisvahendid põhjustavad mh tuleohtu ning ohtu isikute elule ja tervisele, on tikkudega avavangla eluruumidesse sisenemine rangelt keelatud ning kinnipeetavale kuuluvad tikud paigutatakse kinnipeetava hoonesse sisenemisel selleks vanglateenistuse poolt ettenähtud lukustatavasse kappi, mis avatakse ja lukustatakse kinnipeetava juuresolekul vanglateenistuse ametniku poolt. Kuna süütamisvahendite eluruumidesse sattumine kätkeb endas tõsist ohtu vangla julgeolekule ning isikute tervisele, suhtub vangla sellesisulistesse võimalikesse rikkumistesse ülima tõsidusega. On võimalik, et taotleja on toime pannud distsipliinrikkumise, mis seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse karistuse avatud täideviimiseks ja suutlikkuse hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et R.E. on vangla usaldust kuritarvitanud ja rikkunud süütamisvahendite kasutamisega seotud korda, ei vastaks ta enam VangS § 22 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine iseenesest taotleja õigusi ei riku. Distsiplinaarmenetluse käigus on vanglateenistusel võimalik olulised asjaolud välja selgitada ja vastavalt sellele isiku poolt distsipliinirikkumise toimepanemine tuvastada või isik kahtlusest vabastada. Kui vanglateenistus leiab, et kinnipeetav on distsipliinirikkumise toime pannud ja teda otsustatakse distsiplinaarkorras karistada, võib olenevalt distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud asjaoludest tõusetuda ka küsimus kinnipeetava avavanglast tagasi kinnisesse vanglasse paigutamiseks, kuivõrd justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9 kinnitatud „Täitmisplaani“ § 17 lg 2 p-st 1 2(4)
tulenevalt peetakse avavanglasse paigutamise hindamisel kaalukaks distsiplinaarrikkumiseks süütamisvahendite korra nõuete rikkumist. Tallinna Vangla ei näe võimalust esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada, kuna hetkeseisuga ei ole selge, kas isik on distsipliinirikkumise toime pannud ning isegi, kui see tuvastamist leiab, siis kas sellise üleastumise näol võib olla tegemist rikkumisega, mis välistab kinnipeetava edasise viibimise avavanglas – kõik need asja otsustamist tingivad olulised asjaolud selgitatakse välja läbiviidava distsiplinaarmenetluse käigus. Seega ei saa vangla hinnangul kohaldada esialgset õiguskaitset nii, nagu kinnipeetav soovib. Kuna vangla sai võimalikust distsipliinirikkumisest teada 24.04.2017, siis on distsiplinaarmenetluse läbiviimise tähtaeg 24.05.2017 (VangS § 64 lg 41). Avalik huvi on igal juhul taotleja õigustest kaalukam. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda ei karistuse kandmist avavangla tingimustes ega ka enda suhtes VangS §-s 22 loetletud soodustuste kohaldamist. Üldreeglina kantakse karistust kinnises vanglas. Vanglal on kinnipeetava osas soodustuste kohaldamisel ning ka avavanglas karistuse kandmise võimaldamise osas suur kaalutlusruum ning peab olema põhjust arvata, et kinnipeetav ei kuritarvita vangla usaldust. Kui leiab tuvastamist, et kinnipeetav on vangla usaldust kuritarvitades rikkunud distsiplinaarkorda, siis on ilmne, et vanglal puudub sellise isiku suhtes usaldus. Distsiplinaarmenetluse ajaks on põhjendatud Tallinna Vangla Maardu üksuse juhi 05.01.2017 käskkirja kehtivuse peatamine, kuna vangla ei saa enne oluliste asjaolude väljaselgitamist lubada väljapoole vanglat kinnipeetavat, kelle suhtes on tekkinud kahtlus, et ta on vangla usaldust kuritarvitanud ja pannud toime distsipliinirikkumise. R.E. on avavanglas viibimise ajal ka eelnevalt pannud toime distsipliinirikkumise (vt 10.10.2016 käskkiri nr 5-2/1185).
seonduvalt Tallinna Vangla 25.04.2017 käskkirjaga esialgse õiguskaitse vajadus vaid tema töötamist puudutavas osas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.