lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1610/36

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 16.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1610/36
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
16.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
955
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tanel Saar 16. mai 2017 3-16-1610 Aleksei Pokrase kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju 120 000 euro hüvitamise nõudes Kaebaja/apellant Aleksei Pokras Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksei Pokras esitas 8. augustil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus

võttis menetlusse mittevaralise kahju 120 000 euro hüvitamise nõudes. Kahju tekitati kaebajale sellega, et vangla jättis tema 1. märtsi 2015 kaebuse-kahjunõude nr 537/15/75 tähtaegselt lahendamata ja kaebaja ei ole senini kahjunõudele vastust saanud. Vangla on kaebajat kuritahtlikult eksitanud ja alandanud tema inimväärikust.

2.Tartu Halduskohus jättis A. Pokrase kaebuse rahuldamata 8. märtsi 2017. a otsusega.

Kohtueelse lahendi puudumine ei ole olnud kaebajale takistuseks kohtusse pöördumisel,

1.märtsil 2015 Viru Vanglale esitatud kahjunõude jätkuna on A. Pokras esitanud kahju hüvitamise kaebuse haldusasjas 3-15-1344. Vastustaja jättis küll toimingu õigeaegselt sooritamata, kuid sellega ei rikutud kaebaja õigusi. Samuti ei ole kohtu hinnangul kaebajale kohtueelse lahendi ootamisega põhjustatud kannatused niisugused, mis võivad olla aluseks mittevaralise kahju hüvitamisel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.A. Pokras esitas 7. aprillil 2017 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

taotleb Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2017. a otsuse tühistamist ja tema kaebuse rahuldamist täies ulatuses. Apellant on märkinud, et halduskohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi. Kaebaja põhjendab apellatsioonkaebust sellega, et kõik väited, põhjendused, faktid ja nõudmised jäävad endiseks ja ringkonnakohtul palutakse nendega arvestada. Lisaks taotleb kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest ja palub apellatsioonkaebusest koopiat.

4.Tartu

Ringkonnakohus jättis 20. aprilli 2017. a määrusega A. Pokrase kaebuse käiguta, andis täiendava tähtaja apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks ning jättis rahuldamata kaebaja taotluse apellatsioonkaebusest koopia väljastamiseks. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse tõlke kätte 26. aprillil 2017 ning tulenevalt määruse resolutsiooni p-st 2 oli tal kohustus täiendada apellatsioonkaebuse põhjendusi hiljemalt 8. mail 2017.

5.A. Pokras esitas 3. mail 2017 apellatsioonkaebuse põhjenduste täienduse, milles

märgib, et Tartu Halduskohus on 8. märtsi 2017 otsuses tuginenud vaid vangla esitatud materjalidele. Lisaks märgib kaebaja, et ringkonnakohtule on pandud uurimiskohustus, mistõttu ta peab tuvastama, milliseid tõendeid hindas Tartu Halduskohus valesti või ei hinnanud üldse, samuti tuvastama, milliseid kohtumenetlusnorme rikkus, lähtudes kaebuse esitaja poolt Tartu Halduskohtusse esitatud faktidest, väidetest, põhjendustest ja nõuetest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebusele esitatavad nõuded sätestab HKMS § 182. Juhul kui apellatsioonkaebus ei vasta HKMS §-s 182 esitatud nõuetele, on see aluseks apellatsioonkaebuse tagastamisele HKMS § 187 lg 3 p 7 kohaselt. HKMS § 187 lg 4 sätestab, et juhul, kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.
7.Tartu Ringkonnakohus on 20. aprilli 2017. a määrusega andnud kaebajale tähtaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistavate puuduse kõrvaldamiseks, s.o apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et ka juhul kui kaebaja vaidlustab halduskohtu otsust tervikuna, peavad apellatsioonkaebuse põhjendused tulenema vaidlustatava halduskohtu otsuse põhjendustest. Kaebaja on Tartu Halduskohtu
8.märtsi 2017 otsuse venekeelse tõlke kätte saanud 10. märtsil 2017 ning kaebajale pidid otsuse põhjendused olema arusaadavad. Kaebaja on nii apellatsioonkaebuses kui selle täienduses märkinud, et jääb kõigi halduskohtusse esitatud seisukohtade juurde.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asjas tuvastatud asjaoludele, kehtivale õigusele ja kohtupraktikale tuginedes ammendavalt selgitanud, miks vastustaja tegevus A. Pokrase kahju hüvitamise taotluse lahendamata jätmisel ei olnud küll osaliselt kooskõlas haldusmenetluse reeglitega, kuid arvestades kaebaja poolt samas asjas kohtule kaebuse esitamise aega, ei saanud taotluse lahendamata jätmine põhjustada kaebajale rahas hüvitava mittevaralise kahju tekkimist. Seejuures on halduskohus vastanud kõigile kaebaja väidetele ja põhjendanud nendega mittenõustumist.
9.Apellatsioonkaebuses väidab A. Pokras, et halduskohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid ja kohaldanud valesti menetlusnormi ning kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega. Samas ei ole kaebaja selgitanud, milles seisned tõendite ebaõige hindamine, menetlusnormi rikkumine või halduskohtu põhjenduste ebaõigsus. Ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks, kuid kaebaja siiski ei selgitanud, milles täpsemalt tema arvates on halduskohus eksinud otsust tehes. Seega ei ole kaebaja esitanud apellatsioonkaebuses selliseid etteheiteid halduskohtule, mida saaks pidada halduskohtu otsuses tuvastatud asjaoludega mittenõustumiseks või uue faktiväite esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse asjaolud selged, s.t A. Pokras nõuab kahju hüvitamist seoses vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamata jätmisega, kui taotluse lahendamata jätmine ei takistanud A. Pokrasel sama kahju hüvitamise nõudega kaebust kohtule esitamast. Seega väidab kaebaja mittevaralise kahju tekkimist seoses haldusorganile esitatud taotluse lahendamata jätmisega suhteliselt lühikese perioodi vältel, kusjuures taotluse

lahendamata jätmine ei takistanud nõude maksmapanemiseks kaebusega kohtusse pöördumist ja see võimalus oli kaebajale teada. Ringkonnakohus nõustub, et nendel asjaoludel ilmselt ei ole riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvesid riivatud sellise intensiivsusega, et see õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Toodud asjaoludel ning põhjusel, et apellatsioonkaebuses ega apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamisel ei ole A. Pokras selgitanud, milles halduskohtu eksimus seisneb ja millised on need erilised asjaolud, mis hüvitise väljamõistmist siiski õigustavad, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse väidetel ei saa seda ilmselgelt rahuldada (HKMS § 187 lg 3 p 5).

10.Ringkonnakohus selgitas 20. aprilli 2017. a määruse põhjendavas osas (p 6), et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale. Kaebajale oli antud mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks ning talle selgitati puuduse kõrvaldamata jätmise tagajärgi, kuid hoolimata eeltoodust on ta jätnud apellatsioonkaebuse põhjendused täiendamata. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks menetleda edulootuseta apellatsioonkaebust, mida ka kaebaja ise ei pea vajalikuks täpsemalt põhjendada. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 4 alusel kaebajale tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 187 lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
11.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.
12.Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul vajadus kaebaja menetlusabi taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium