Vaivara valla kaebus Päästeameti 02.06.2016.a ettekirjutuste nr 7.2-6.3/1483-1, 7.2-6.3/1484-1 ja 7.26.3/1485-1 ning 26.07.2016.a vaideotsuse nr 7.2-8/14672-4 osalise tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Vaivara vald, esindaja advokaat Ardi Rebane Vastustaja Päästeamet, esindaja Margit-Marit Raudsepp
Resolutsioon
1.Võtta vastu kaebusest loobumine ettekirjutuse nr 7.26.3/1483-1 punkti 9 ja ettekirjutuse nr 7.2.-6.3./1485-1 punkti 7 osas ning lõpetada selles osas menetlus.
2.Lõpetada menetlus ettekirjutuse nr 7.2-6.3/1483-1 punktide 1, 2, 3, 5, 7 ja 8, ettekirjutuse nr 7.2-6.3/1484-1 punktide 1 ja 2 ning ettekirjutuse nr 7.2-6.3/1485-1 punktide 1, 2, 3, 4, 6 ja 8 osas.
3.Jätta kaebus ülejäänud osas, s.t ettekirjutuse nr 7.26.3/1483-1 punktide 6 ja 10, ettekirjutuse nr 7.26.3/1484-1 punktide 3 ja 4, ettekirjutuse nr 7.2-6.3/14851 punkti 9 ning vaideotsuse nr 7.2-8/14672-4 osalise tühistamise nõudes rahuldamata.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 12.06.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebus ja poolte seisukohad
1.Päästeameti Ida päästekeskus teostas paikvaatlused: - 27.04.2016 Olgina rahvamaja hoones ja 04.05.2016 hoone dokumentidega tutvumiseks (paikvaatluse protokollid nr 7.2-5.3/2104-4 tl 79-83 ja 7.2-5.3/2104-5 tl 13-14),
- 27.04.2016 Sinimäe noortekeskuse hoones (paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/2105-4, tl 31-32), - 27.04.2016 Vaivara raamatukogu hoones ja 04.05.2016 hoone dokumentidega tutvumiseks (paikvaatluse protokollid nr 7.2-5.3/2106-4 tl 84-89 ja 7.2-5.3/2106-5 tl 43).
2.Päästeamet edastas 10.05.2016.a Vaivara vallavalitusele teatised kavandatavate haldusaktide kohta: - Olgina rahvamaja osas nr 7.2-2.3/10134-1 (tl 15-19), - Sinimäe noortekeskuse osas nr 7.2-2.3/10136-1 (tl 34-36), - Vaivara raamatukogu osas nr 7.2-2.3/10138-1 (tl 45-49). Päästeamet selgitas, et oma arvamused, selgitused ja vastuväited tuleb Vaivara vallavalitsusel esitada hiljemalt 17.05.2016. Päästeamet pikendas vastamise tähtaega kuni 27.05.2016.
3.Vaivara vallavalitsus esitas 27.05.2016.a oma arvamused, selgitused ja vastuväited vastavalt nr 16-5/918-1 (tl 21-22), nr 16-5/917-1 (tl 37) ja nr 16-5/919-1 (tl 50-51). Vald teavitas nendes vastustajat, et kavandatavad ettekirjutused on osaliselt täidetud.
4.Päästeamet (Ida päästekeskus) pani 02.06.2016.a ettekirjutusega nr 7.2-6.3/1483-1 (tl 2430, edaspidi ettekirjutus nr 1483) Vaivara vallavalitsusele Olgina rahvamaja hoone osas järgmised kohustused.
4.1.Evakuatsiooni tagamiseks tähistada tuleohutusmärgiga hoone teise korruse hädaväljapääs.
4.2.Paigaldada spordisaalis olemasolev tulekustuti vertikaalselt spetsiaalse kinnitusega hoone seinale, põrandale või kergesti avatavasse kappi.
4.3.Tagada hoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) paiknemisskeemide ja hoolduspäeviku olemasolu ATS keskseadme juures.
4.4.Tagada hoone evakuatsioonivalgustuse aasta kontroll ja hooldus, selle kuupäevad ja lühikirjeldused fikseerida kirjalikult.
4.5.Tagada hoone ventilatsioonisüsteemi hooldus vastavalt tootja hooldusjuhendile ja õigusaktidele. Teostatud hooldustööd fikseerida kirjalikult.
4.6.Tagada hoone I korruse evakuatsioonipääsu juurde jääva tulekahjuteatenupu paigaldus selliselt, et see asuks põrandast 1,2 kuni 1,6 meetri kõrgusel.
4.7.Tagada hoone ATS paiknemisskeemide täiendamine selliselt, et nendel oleksid välja toodud ruumide nimetused, avastamispiirkonnad ja tingmärkide tähendused ning need oleks tehtud vastupidavast materjalist.
4.8.Tagada objektil hoone evakuatsioonivalgustuse projektdokumentatsiooni olemasolu.
4.9.Moodustada hoone evakuatsioonitrepikojast omaette tuletõkkesektsioon.
4.10.Evakuatsiooni tagamiseks rajada hoone I korrusel asuva aula varuevakuatsioonipääs.
5.Päästeamet (Ida päästekeskus) pani 02.06.2016.a ettekirjutusega nr 7.2-6.3/1484-1 (tl 3942, edaspidi ettekirjutus nr 1484) Vaivara vallavalitsusele Sinimäe noortekeskuse hoone osas järgmised kohustused.
5.1.Paigaldada autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur koosoleku ruumi vastavalt tootja juhistele kuni autonoomse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamiseni.
5.2.Tähistada tuleohutusmärkidega hoone evakuatsiooniteed ja -pääsud kooskõlas evakuatsiooni lahendusega.
5.3.Paigaldada hoonesse autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.
5.4.Paigaldada evakuatsioonivalgustus hoone evakuatsiooniteedele ja -pääsudele.
6.Päästeamet (Ida päästekeskus) pani 02.06.2016.a ettekirjutusega nr 7.2-6.3/1485-1 (tl 5358, edaspidi ettekirjutus nr 1485) Vaivara vallavalitsusele Vaivara raamatukogu hoone osas järgmised kohustused.
6.2.Tähistada tuleohutusmärkidega hoone keldrikorruse evakuatsiooniteed ja -pääsud kuni evakuatsioonivalgustuse täiendamiseni ning tagada hoone evakuatsioonivalgusti märgi paigaldus (asukohaga seltsimaja) selliselt, et märgil näidatud otsesuunas liikudes juhitaks inimesed evakuatsioonipääsu suunas.
6.3.Paigutada katlaruumis paiknev puuriit (edaspidi põlevmaterjal) vastavalt tuleohutusnõuetele selliselt, et põlevmaterjal paikneks hoone välisseinas olevast akna- või muust avast vähemalt 4 meetrit.
6.4.Tagada hoone ATS paiknemisskeemide ja hoolduspäeviku olemasolu ATS keskseadme juures.
6.5.Tagada hoone evakuatsioonivalgustuse aasta kontroll ja hooldus, mille kuupäevad ja lühikirjeldused fikseerida kirjalikult.
6.6.Tagada hoone ventilatsioonisüsteemi hooldus vastavalt tootja hooldusjuhendile ja õigusaktidele. Teostatud hooldustööd fikseerida kirjalikult.
6.7.Moodustada hoone keldrikorruse evakuatsioonitee omaette tuletõkkesektsioonina.
6.8.Paigaldada evakuatsioonivalgustus hoone rajatavatele varuevakuatsioonipääsudele ja keldrikorruse evakuatsiooniteedele ja -pääsudele.
6.9.Evakuatsiooni tagamiseks rajada hoone esimesel ja teisel korrustel varuevakuatsioonipääsud.
7.Vaivara vald esitas 04.06.2016 punktis 4-6 nimetatud ettekirjutustele vaided (tl 60-66). Päästeamet rahuldas 26.07.2016.a vaideotsusega (tl 67-74) vaide osaliselt: tunnistas kehtetuks ettekirjutuse nr 1483 punkti 4 ja ettekirjutuse nr 1485 punkti 5 ning kohustas Päästeameti Ida päästekeskust koguma täiendavalt tõendeid ja tegema uue otsuse ettekirjutuse nr 1485 punkti 7 osas. Muus osas jäi vaie rahuldamata. Päästeamet tuvastas vaideotsuses, et täidetud on ettekirjutuse nr 1483 punktid 1, 2, 3, 5, 7 ja 8, ettekirjutuse nr 1484 punktid 1 ja 2 ning ettekirjutuse nr 1485 punktid 1, 2, 3, 4 ja 8 (edaspidi kõik koos täidetud punktid).
8.Päästeamet (Ida päästekeskus) tunnistas alates 22.08.2016 kehtetuks ettekirjutuse nr 1485 punkti 7 (tl 104).
9.Vaivara vald esitas 25.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-11) ning 28.09.2016, 21.04.2017 ja 03.05.2017 täiendavad seisukohad (tl 97-100, 147-148, 158-160). Kaebaja palus tühistada ettekirjutused nr 1483, 1484 ja 1485 selles osas, milles need jäid vaideotsusega kehtetuks tunnistamata ning vaideotsuse osas, milles vaie jäi rahuldamata. 28.09.2016 loobus kaebaja kaebusest ettekirjutuste kahele punktile (vt otsuse punkti 11). Kokkuvõttes ei vaidlusta-nud kaebaja ettekirjutuse nr 1483 punkte 4 ja 9 ning ettekirjutuse nr 1485 punkte 5 ja 7.
9.1.Vaidlustatud ettekirjutused on täidetud punktide osas õigusvastased, kuna ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Kaebaja täitis need kohustused enne ettekirjutuste tegemist ja teavitas sellest vastustajat. Vastustaja jättis selle kontrollimata. Asjaolude väljaselgitamine ja tõendite kogumine on haldusorgani ülesanne. Kuna puudused kõrvaldati enne ettekirjutuse tegemist, siis ei ole haldusaktid täidetavad.
Kaebaja leidis, et ettekirjutuste tegemine täidetud kohustuste kohta rikub tema õigusi. Vaidlusalused ettekirjutuste punktid on kehtivad, vastustaja võib nõuda vastavate kohustuste täitmist ning nõude täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendeid. Asjaolu, et kaebajale on tehtud ettekirjutus, rikub kaebaja kui kohaliku omavalitsuse üksuse ja järelevalve teostaja mainet ja usaldusväärsust. Ettekirjutus on kantud ehitisregistrisse, selle kustutamine on võimalik ainult ettekirjutuse tühistamise korral. Kaebajal on preventiivne huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust tema suhtes.
9.2.Ettekirjutuse nr 1483 punktis 10 ja ettekirjutuse nr 1485 punktis 9 nõutud evakuatsiooniväljapääsude rajamise nõue ei ole õiguspärane. Olgina rahvamaja aulas ei tööta ja ei viibi alaliselt keegi, aulat kasutatakse harvade ürituste puhul ning aulat kasutab korraga vähem kui 10 inimest. Aula asub esimesel korrusel ja väljapääsudena saab kasutada aknaid. Vaivara raamatukogu hoones on kaks töötajat, töötajaid ja külastajaid on korraga kokku vähem kui 10 (välja arvatud üksikud sünnipäevad ja üritused, mil inimesi võib olla majas rohkem). Seetõttu on lubatav üks evakuatsiooniväljapääs. Mõlemalt korruselt pääseb välja ka akende kaudu. Vastustaja on jätnud kaebaja eeltoodud argumendid arvestamata, tegemist on kaalutlusveaga.
9.3.Ettekirjutuse nr
punktis
ja
toodud autonoomse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja evakuatsioonivalgustuse paigaldamise nõuded on õigusvastased, kuna tegemist on 1969. aastal ehitatud hoonega, mida ei ole ümber ehitatud ega laiendatud. Sellisele hoonele vastustaja toodud nõuded ei laiene.
9.4.Ettekirjutuse nr 1483 punkti 6 osas leidis kaebaja, et tulekahjuteatenupu paigutamine 1,2 kuni 1,6 meetri kõrgusele ei ole obligatoorne, vaid selle hindamine, kui kõrgele nupud tulnuks paigaldada, on haldusorgani kaalutlusotsus. Nuppude asetamine vastavalt 1,7 ja 1,6 meetri kõrgusele ei ole sisuline ja oluline puudus. Vastustaja on varem nuppude senise asukoha heaks kiitnud (tl 102).
9.5.Ettekirjutuse nr 1485 punktis 6 ventilatsioonisüsteemi hoolduse kohta tehtud ettekirjutuse osas leidis kaebaja, et tuleohutuse seaduses puudub delegatsiooninorm, mille alusel tuleb ventilatsioonisüsteemide tuleohutuse hindamisel lähtuda Eesti standardist EVS 812-2:2014. Kaebaja hooldab hoonet nõuetekohaselt. Nõue puhastada iga-aastaselt ventilatsiooni õhukanaleid on hoone kasutusotstarvet arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalne.
9.6.Vaideotsust vaidlustab kaebaja seetõttu, et vastustaja ei arvestatud kaebaja argumente ja ei teinud kaebaja soovitud lahendit.
9.7.Kaebaja leiab, et vaidlustatud ettekirjutused tehti riikliku järelevalve käigus. Vastustaja kontrollis valda tuleohutusnõuete täitmisel võrdselt teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega, mitte kohaliku omavalitsuse üksust selle haldusfunktsiooni teostamisel.
10.Vastustaja esitas 11.10.2016 kohtule vastuse kaebusele (tl 107-114) ja 02.05.2017 täiendavad seisukohad (tl 154-155). Vastustaja palus jätta kaebuse täidetud punktide osas läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata.
10.1.Ettekirjutuste tühistamine täidetud punktide osas ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vastustaja leidis vaideotsuses, et täidetud punktide osas kuulub haldusmenetlus lõpetamisele. Täidetud punktide tühistamisel ei ole võimalik nende tagasitäitmine. Selleks, et vastustaja saaks esitada kaebajale nende punktide täitmise nõude, peaks kaebaja tema poolt tehtu ise tagasi täitma. Mõnede punktide osas ei ole see isegi võimalik (teostatud hooldustöid ei saa
olematuks muuta). Puuduste kõrvaldamine on fikseeritud 12.07.2016.a paikvaatluse protokollis. Kaebajal ei ole alust hilisema hüvitamiskaebuse esitamiseks. Kaebus on eeltoodud osas muutunud ilmselgelt perspektiivituks. Vastustaja ei nõustu sellega, et täidetud punktide kohta ettekirjutuse tegemine kahjustab kaebaja mainet. Küll aga võib kaebaja mainet kahjustada see, et kaebaja kasutab hooneid tema enda poolt ehitisregistris registreeritud kasutusotstarbele mittevastavalt. Kaebaja ei ole ehitisregistrit tänaseni korrastanud. Kaebajal oli võimalik likvideerida puudused ja esitada seda kinnitavad tõendid alates 27.04.2016. 27.05.2016 esitas kaebaja tõendid ainult ühe puuduse likvideerimise kohta, kuigi vastustaja pikendas kaebajale vastamiseks määratud tähtaega. Kaebaja teatas, et muude puuduste kõrvaldamist ei ole tal võimalik tõendada enne 15.06.2016. Kaebaja ei saanud eeldada, et talle antud tähtaega veelkord pikendatakse ja tõendite esitamist lõputult oodatakse. Uurimispõhimõtte eesmärk ei ole kogu koormuse asetamine üksnes haldusorganile. Kaebaja oli teadlik kohustusest esitada tõendid ja pidi arvestama, et tõendite esitamata jätmisel võib haldusorgan lugeda asjaolud tõendatuks temale kahjulikus suunas. Ettekirjutustes on nimetatud, et adressaadi selgitusi ettekirjutuse täitmise osas ei ole arvestatud põhjusel, et puudusid seda kinnitavad tõendid.
10.2.Ettekirjutuse nr 1483 punkt 10 ja ettekirjutuse nr 1485 punkt 9 on õiguspärased. Vaidlust ei ole selles, et Olgina rahvamaja ja Vaivara raamatukogu hoonete tegelik kasutusviis on IV ning et tegemist on enne 01.01.2005 õiguslikul alusel ehitatud hoonetega. Kiire ja ohutu evakuatsiooni tagamiseks on oluline, et inimestel oleks olemas võimalus evakuatsioonialalt väljuda kahe erineva ohutu väljapääsu kaudu. Vaivara raamatukogu hoone osas on haldusmenetluses tuvastatud, et hoone kasutusotstarve ehitisregistris on muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone, sh kasvuhoone, hoonet kasutatakse tegelikult raamatukogu ja seltsimajana, kasutajate arv sõltub üritustest, üritusel võivad viibida 50-60 inimest, raamatukogus käib 10-15 inimest päevas, II korrusel paiknev saal antakse rendile sünnipäevade ja tähtpäevade tähistamiseks (max 20 inimest), hoones on vaid üks evakuatsioonipääs, puuduvad I ja II korrustest varuevakuatsioonipääsud, I korruse evakuatsioonipääsuna tähistatud aken ei vasta evakuatsioonipääsu nõuetele, hoone ümberehituse projektil puudus Päästeameti pitsat (tl 84-85). Kui tulekahjukolle asub evakuatsioonipääsu vahetus läheduses ja varuevakuatsioonipääsud puuduvad, siis võib inimeste ohutu evakuatsioon osutuda võimatuks. Olgina rahvamaja hoone osas haldusmenetluse käigus tuvastatud, et hoone kasutusotstarve ehitisregistris on muu büroo- või administratiivhoone, hoonet kasutatakse rahvamajana, I korrusel asuvast aulast ja II korrusel paiknevast raamatukogust viib vaid üks evakuatsioonipääs, mõlemalt evakuatsioonialalt puuduvad varuevakuatsioonipääsud, kuigi hoone kasutajate arvuks on 55 inimest (tl 79-80), raamatukogus on üks alaline töökoht ja kolm arvutikohta, raamatukogus võib korraga viibida 6 inimest, II korrusel paiknevas kabinetis võetakse kord nädalas vastu vallakodanikke, tavaliselt 1-2 inimest, kuu alguses vahel ka 10 inimest (tl 13-14). Selles olukorras ei saa olla kindel, et ohutu evakuatsioon on tagatud: I korruse spordisaalist viiv evakuatsioonipääs asub teises hoone osas, spordisaali evakuatsioonipääsu kaudu on võimalik hoonest väljuda spordisaali lahtiolekuaegadel ning spordisaali evakuatsioonipääsuni on võimalik jõuda aula evakuatsioonipääsust mööda liikudes. Kui tulekahjukolle asub aula evakuatsioonipääsu vahetus läheduses, siis võib aulas viibivate inimeste ohutu evakuatsioon osutuda võimatuks.
Kaebajal ei olnud kummagi hoone kohta esitada tõendusmaterjali, et enne ümberehitatud hoonete kasutusele võtmist on Päästeamet kooskõlastanud evakuatsiooni lahenduse, hinnates hoone vastavust tuleohutusnõuetele. Väikese kasutajate arvu mõiste sisustamisel on lähtutud Eesti standardi EVS 812-7:2008 punktist 13.10, mille järgi väike kasutajate arv on kuni 10 inimest. Päästeamet on sisustanud mõistet "alaline" või "püsiv" nii, et see tähendab hoone või selle osa regulaarset tihedamini kui kord kuus kasutamist. Tegemist ei ole hoonetega, millel on lubatud ainult üks evakuatsioonipääs.
10.3.Ettekirjutuse nr 1484 punktid 3 ja 4 on kooskõlas õigusaktide nõuetega. Vaidlust ei ole selles, et Sinimäe noortekeskuse tegelik kasutusviis on IV ning et tegemist on enne 01.01.2005 õiguslikul alusel ehitatud hoonega. Hoone suletud netopind on 165,5 m 2, sellisel hoonel peab olema autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja evakuatsioonivalgustus.
10.4.Ettekirjutuse nr 1483 punkt 6 on kooskõlas õigusaktide nõuetega. Hoone I korrusel paikneva aula evakuatsioonipääsu ja II korrusel paikneva raamatukogu evakuatsiooniteel oleva ukse juures on tulekahjuteatenupud on paigaldatud põrandast vastavalt 1,7 ja 1,6 meetri kõrgusele. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projektis on märgitud, et tulekahjunupud paigaldatakse 1,5 m kõrgusele põrandast. Tulekahjuteatenupu paigaldamine kõrgusele 1,2 m kuni 1,6 m loob eeldused, et ohu korral on nupp kergesti leitav ja kasutatav. Tulekahjusignalisatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 102) on küll leitud, et signalisatsioon vastas projektile ja nõuetele, kuid aktis ei ole fikseeritud ühtegi mõõtetulemust ning Päästeameti asutustel ei olnud 2003. aastal vastavat mõõtepädevust, et käsiteadustite kõrgust hinnata. Päästeametil on vastav pädevus alates 27.03.2014, kui kinnitati peadirektori käskkirjaga nr 147 „Päästeameti erialase mõõtja pädevus ja kvaliteedikäsiraamatu kinnitamine“.
10.5.Ettekirjutuse nr 1485 punkt 6 on kooskõlas õigusaktide nõuetega. Päästeametil puudub pädevus teha ventilatsioonisüsteemi hoolduse sageduse osas erandeid. Vastustaja on kindlaks teinud, et see ettekirjutuse punkt on täidetud.
10.6.Vastustaja leidis, et ta teostas riiklikku järelevalvet. Päästeamet ei kontrolli kohaliku omavalitsuse kui kohaliku võimu kandja ja haldusorgani tegevuse õiguspärasust või otstarbekust või talle kui kohaliku elu küsimuste otsustajale ja korraldajale seadustega pandud ülesannete täitmist. Päästeameti poolt läbi viidav riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Kohtu seisukoht Menetluse osaline lõpetamine
11.Kaebaja esitas kohtule avalduse (tl 100), millega ta loobus kaebusest ettekirjutuse nr 1485 punkti 7 ja ettekirjutuse nr 1483 punkti 9 osas. Vastustaja teatas, et ta on kaebusest loobumisega nõus (tl 113 pöördel). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab kaebusest loobumise vastu.
Kaebusest loobumine on kaebaja õigus. Kaebaja esindajaks on advokaat, seetõttu on kohus seisukohal, et kaebaja on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Kohus võtab vastu kaebusest loobumise ja lõpetab menetluse ettekirjutuse nr 1485 punkti 7 ja ettekirjutuse nr 1483 punkti 9 osas.
12.Pooled on ühel meelel selles, et ettekirjutuse nr 1483 punktid 1, 2, 3, 5, 7 ja 8, ettekirjutuse nr 1484 punktid 1 ja 2 ning ettekirjutuse nr 1485 punktid 1, 2, 3, 4, 6 ja 8 on enne kohtumenetluse algust täidetud. Enamuse eelnimetatud punktide (erandiks on ettekirjutuse nr 1485 punkt 6) osas väidab kaebaja, et ta kõrvaldas puudused enne ettekirjutuste tegemist. Vastustaja ei ole sellele kaebaja väitele selge sõnaga vastu vaielnud, kuid tugineb sellele, et kaebaja ei esitanud enne ettekirjutuste tegemist tõendeid nende puuduste kõrvaldamise kohta. Ettekirjutuse nr 1485 punkti 6 kohta on vastustaja selgitanud, et selle täidetuks lugemiseks vajalikud dokumendid sai vastustaja pärast ettekirjutuse tegemist.
13.HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta eeltoodud alusel menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohtupraktika kohaselt tuleb eeltoodud sätteid kohaldada ka juhul, kui haldusakt on täielikult ammendunud. Sel juhul on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu (Riigikohtu lahend 3-3-1-44-14 p 12). Vastustaja taotles otsuse punktis 12 nimetatud punktide osas kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuid sisuliselt tugines sellele, et kaebajal puudub õiguskaitsevajadus. Kaebaja vaidles sellele taotlusele vastu.
14.Kohus lõpetab menetluse ettekirjutuse nr 1483 punktide 1, 2, 3, 5, 7 ja 8, ettekirjutuse nr 1484 punktide 1 ja 2 ning ettekirjutuse nr 1485 punktide 1, 2, 3, 4, 6 ja 8 osas. Kaebaja on selles osas ettekirjutused täitnud. Vastavate puuduste kõrvaldamine on fikseeritud 26.07.2016.a vaideotsuses nr 7.2-8/14672-4 (tl 67-74), ettekirjutuse nr 1485 punkti 6 osas täiendavalt vastustaja vastustes kaebusele. Seetõttu ei ole võimalik, et vastustaja nõuab kaebajalt tulevikus uuesti samade puuduste kõrvaldamist ja kasutab sellega seoses sunnivahendeid. Õige ei ole kaebaja arusaam, et ettekirjutused on eelnimetatud punktide osas kehtivad. Ettekirjutuste kehtivus on lõppenud kohustuste täitmise tõttu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2 alusel. Praeguses asjas ei ole tegemist olukorraga, kus ettekirjutustel säiliks hoolimata nende kehtivuse lõppemisest mõju ja praktiline tähendus. Kaebaja omistab suurt tähtsust asjaolule, et ta kõrvaldas enamuse neist puudustest enne ettekirjutuse tegemist. Kohtu hinnangul ei oma see määravat tähendust, kuna olenemata puuduste kõrvaldamise ajast ei ole vaidluse all see, et kaebuse esitamise ja seega ka kohtuotsuse tegemise ajaks oli nende ettekirjutuse punktide regulatiivne toime lõppenud. Ettekirjutused ei saanud kaebajat enam millekski kohustada, kuna kohustused olid täidetud ja nende täitmine oli dokumenteeritud. Vaielda võib selle üle, kas vastustaja menetlustoimingud pärast puuduste kõrvaldamise kohta teate saamist (tl 139-142) olid päris korrektsed. Isegi kui väita, et vastustaja pidanuks leidma võimaluse kontrollida puuduste kõrvaldamist enne
ettekirjutuste tegemist, ei too see kaasa kaebaja õiguskaitsevajadust tühistamiskaebuse esitamisel.
15.Kaebaja ei ole esitanud taotlust minna ettekirjutuse nr 1483 punktide 1, 2, 3, 5, 7 ja 8, ettekirjutuse nr 1484 punktide 1 ja 2 ning ettekirjutuse nr 1485 punktide 1, 2, 3, 4, 6 ja 8 osas üle nende õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kohus ei pea vajalikuks küsida selle kohta täiendavalt kaebaja seisukohta, kuna kaebajal puudub ilmselgelt põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Sellise põhjendatud huvina tunnustatakse kohtupraktikas reeglina preventiivset huvi või kavatsust esitada kahju hüvitamise nõue. Kaebaja kui avalik-õiguslik juriidiline isik ei saa riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 kohaselt esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja õigusi või mainet ei saa kahjustada see, et nähtuvalt ehitisregistrist on kaebajale tehtud ettekirjutus. Ettekirjutuse nr 1485 punkt 6 ei saanud põhjustada kaebajale varalist kahju. Ettekirjutuse järgi (tl 56) väljendus puudus selles, et kaebaja ei esitanud dokumente, mis tõendaksid, et ventilatsioonisüsteemi tuletõkkeklappidele on tehtud hooldus ja ventilatsioonisüsteemi õhukanalid on puhastatud. Vastustaja selgituse kohaselt (tl 113) muretses vastustaja pärast ettekirjutuse tegemist nende tööde tegemist kinnitavad dokumendid ning selle tulemusena luges ettekirjutuse täidetuks. See tähendab, et kaebajal ei tulnud teha puuduse kõrvaldamiseks mingeid töid ning tööde tegemist tõendavad dokumendid kogus vastustaja. Lähtudes sellest, et kaebaja tegi vastustaja poolt nõutavad tööd enne järelevalve teostamist omal algatusel (puudusid üksnes seda kinnitavad dokumendid), ei saa kaebajal olla ettekirjutuse nr 1485 punkt 6 vaidlustamiseks ka preventiivset huvi. Muude täidetud punktide osas ei ole kaebaja tuginenud nõuete õigusvastasusele või esitanud neile muid sisulisi vastuväited. Sel juhul ei saanud kaebajal olla preventiivset huvi ning ettekirjutuste tegemine ei saanud põhjustada kaebajale kahju.
16.Menetluse lõpetamise tõttu ei käsitle kohus poolte sisulisi väiteid ettekirjutuse nr 1485 punkti 6 õiguspärasuse kohta. Kaebuse sisuline lahendamine
17.Kohtul tuleb sisuliselt lahendada ettekirjutuse nr 1483 punktide 6 ja 10, ettekirjutuse nr 1484 punktide 3 ja 4 ning ettekirjutuse nr 1485 punkti 9 tühistamise nõue.
18.Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.06.2015.a määrusega nr 54 (edaspidi määrus). Määruse § 40 lg 1 sätestab, et enne 01.01.2005 õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama üksnes sama määruse § 2 lg 1 p 5 ja 6 toodud nõuetele. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõik kolm hoonet on ehitatud enne 01.01.2005 õiguslikul alusel. Küll on vastustaja välja toonud, et hooneid ei kasutata vastavalt ettenähtud kasutamise otstarbele. Olginas asuva hoone kohta on paikvaatluse protokollis (tl 79) märgitud, et ehitisregistri andmetel on hoone kasutusotstarve muu büroo- või administratiivhoone, kuid hoonet kasutatakse rahvamajana, Vaivaras asuv hoone kohta, et see on ehitisregistri andmetel muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone, sh kasvuhoone, kuid on kasutusel raamatukogu ja seltsimajana (tl 84) ning Sinimäel asuva hoone kohta, et selle kasutusotstarve on ehitisregistri andmetel raamatukogu, tegelikult kasutatakse hoonet noortekeskusena (tl 31). Kohus veendus elektroonilise ehitisregistri alusel, et vastustaja andmed hoonete registreeritud kasutusotstarvete kohta on õiged.
Alates 22.07.1995.a jõustunud planeerimis- ja ehitusseadusest on Eesti ehitusõiguses pidevalt kehtinud ehitise kasutusloa ja selle ehitisregistrisse (varem hooneregistrisse) kandmise nõue ning see, et ehitise kasutusotstarve kantakse ehitisregistrisse (hooneregistrisse) kasutusloa alusel. Kohus peab eeltoodut õigusalaste põhiteadmiste hulka kuuluvaks ning ei pea vajalikuks viidata kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse, 01.01.2003 kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse või alates 01.07.2015 kehtiva ehitusseadustiku vastavatele sätetele. Praegusel juhul ei ühti ehitisregistrist nähtuv hoonete kasutusotstarve nende tegeliku kasutamisega ning see tähendab, et hooneid ei kasutata vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. Seega ei kehti nende hoonete suhtes ka määruse § 40 lg 1 sätestatud erand. Eelnimetatud sättes sisalduva otstarbele vastava kasutamise nõude mõte ongi kohtu hinnangul selles, et sel juhul on ehitise kasutusse võtmisel (kasutusloa väljastamisel) kontrollitud ehitise nõuetele vastavust muuhulgas tuleohutuse nõuete seisukohast. Kuna määruse § 40 lg 1 kehtestatud erand vaidlusalustele hoonetele ei kohaldu, siis tuli nende hoonete puhul täita tuleohutuse seadusest (TuOS) ja määrusest tulenevaid üldisi nõudeid.
19.Ettekirjutuse nr 1483 punktis 10 kohustati kaebajat rajama Olgina rahvamaja I korrusel asuva aula varuevakuatsioonipääs ja ettekirjutuse nr 1485 punktis 9 rajama Vaivara raamatukogu esimesele ja teisele korrusele varuevakuatsioonipääsud. Kohus nõustub sellega, et vastavaid hooneid kasutavate isikute arvu osas võis vastustaja tugineda paikvaatluse protokollides sisalduvatele andmetele. Paikvaatluse juures viibis ja protokollile andis oma allkirja ka kaebaja esindaja (Poe 3 haldusmenetluse toimiku dokument nr 9 ja 15, Narva mnt 12 haldusmenetluse toimiku dokumendid nr 8 ja 18). Kohtu hinnangul on üheselt mõistetav, et protokollides märgitud andmed andis kaebaja esindaja. Selliste andmete kajastamine paikvaatluse protokollis ei muuda neid andmeid ebausaldusväärseteks. Määruse § 23 lg 1 kohaselt määratakse evakuatsioonipääsude arv mitte lähtudes ehitises tegelikult või pidevalt viibivate isikute arvust, vaid vastavalt ehitise kasutamisotstarbele ja ehitise kasutajate ettenähtud maksimaalsele arvule. Kaebaja möönab ka ise, et nii Olgina rahvamaja aulat kui Vaivara raamatukogu hoonet kasutatakse ürituste korraldamiseks ning siis viibib hoonetes rohkem inimesi (tl 10). Nendel inimestel on õigus elu ja tervise kaitsele, mis väljendub võimaluses pääseda tulekahju korral hoonest kiiresti ja ohutult välja. Olukorras, kus kaebaja paikvaatluse ajal avaldas hoonetes viibivate isikute arvu suuremana ning hiljem, pärast selle põhjal ettekirjutuse tegemist asus andmeid isikute arvu kohta oluliselt vähendama, ei saa kohus pidada õigeks hilisemaid andmeid.
20.Määruse § 20 lg 2 kohaselt peab ehitises olema vastavalt selle kasutamisviisile ja - otstarbele piisav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid evakuatsiooniteid ja - pääse. Määruse § 23 lg 2 sätestab, et ehitise igalt evakuatsioonialalt, kus alaliselt viibib või töötab inimesi, peab üldjuhul olema võimalik jõuda vähemalt kahe erineva, hajutatult paigutatud evakuatsioonipääsuni. Määruse § 23 lg 3 sätestab, millal on lubatav üks evakuatsioonipääs. Vaidlusaluste hoonete puhul nõustuvad mõlemad pooled, et hoonete kasutusviis on IV, seega on kohaldatav ainult eeltoodud lõike p 4 ehk tegemist peab olema väikese kasutajate arvuga ehitisega, sellest ei tohi tekkida ohtu kasutaja turvalisusele ning evakuatsioonialalt peab olema ka hädaväljapääs. Kohus mõistab eeltoodud sätteid nii, et üks evakuatsioonipääs on nii hoone kui terviku kui ka iga evakuatsiooniala puhul lubatav üksnes määruse § 23 lg 3 sätestatud juhtudel.
21.Olgina rahvamajas tervikuna on kaks evakuatsioonipääsu, peasissepääs ja võimla tagaseinas asuv uks. Hädaväljapääsudena on kasutatavad mõlema korruse avatavad aknad (tl 13). Vastustaja etteheide ei olegi seotud hoone kui terviku, vaid aula kui evakuatsiooniala väljapääsude arvuga. Vastustaja on ettekirjutuse nr 1483 punktis 10 põhjendanud, miks ei ole aula evakuatsioonipääsud piisavad ja ei vasta otsuse punktis 20 toodud nõutele (tl 29-29 pöördel). Sh on vastustaja välja toonud, et enne 2001. aastal rekonstrueeritud hoone kasutusele võtmist ei ole on pädev haldusorgan kooskõlastanud evakuatsioonilahendust, I korruse spordisaalist viiv evakuatsioonipääs asub teises hoone osas, spordisaali evakuatsioonipääsu kaudu on võimalik hoonest väljuda spordisaali lahtiolekuaegadel, spordisaali evakuatsioonipääsuni on võimalik jõuda aula evakuatsioonipääsust mööda liikudes ning kui tulekahjukolle asub aula evakuatsioonipääsu vahetus läheduses, siis võib aulas viibivate inimeste ohutu evakuatsioon osutuda võimatuks. Kohtu hinnangul on vastustaja eeltoodud kaalutlustel õigesti leidnud, et aulale kui evakuatsioonialale tuleb rajada täiendav evakuatsioonipääs. Kaebaja väide, et evakuatsioonipääsuna võib kasutada aula aknaid, võib küll põhimõtteliselt olla õige, kuid sel juhul tuleb need vastavalt välja ehitada ja tähistada.
22.Vaivara raamatukogus on üks evakuatsioonipääs, hoone trepikoda. I korrusel on võimalik evakueeruda akende kaudu. II korrusel on hädaväljapääsudeks aknad (tl 43). I korrusel on evakuatsioonipääsuna tähistatud aken, mille ees väljaspool on metalltorudest ruut, akna taga puudub trepp (tl 84 pöördel, 85 pöördel). Vastustaja on ettekirjutuse nr 1485 punktis 9 põhjendanud, miks ei ole aula evakuatsioonipääsud piisavad ja ei vasta otsuse punktis 20 toodud nõutele (tl 57 pöördel - 58). Ka kohtu hinnangul ei ole tegemist hoonega, millele ei ole lubatud üks evakuatsioonipääs ning I ja II korruse aknaid ei saa pidada evakuatsioonipääsudeks. Ka selle hoone puhul ei ole pädev haldusorgan enne ümberehitatud hoone kasutusele võtmist 2002. aastal kooskõlastanud evakuatsioonilahendust. Kaebaja väitel ei takista I korruse akna taga olev metallist ruut aknast väljumist ja trepp ei ole akna kõrguse tõttu vajalik, ka II korruse aknast pääseb maapinnale redeli abil. Kohus nõustub siiski vastustaja hinnanguga, mille järgi neid väljapääse ei saa pidada evakuatsioonipääsudeks. Määruse § 22 lg 1 järgi peab evakuatsioonipääs juhtima ehitisest ohutult välja maapinnale või tuletõkkesektsiooni, millest on olemas ohutu pääs ehitisest välja maapinnale.
23.Ettekirjutuse nr 1484 punktidele 3 ja 4 esitas kaebaja vastuväited üksnes seoses hoonele laienevate nõuetega, seda käsitles kohus otsuse punktis 18.
24.Ettekirjutuse nr 1483 punkti 6 kohaselt tuli Olgina rahvamaja I korruse evakuatsioonipääsu juurde jääv tulekahjuteatenupp paigaldada selliselt, et see asuks põrandast 1,2 m kuni 1,6 meetri kõrgusel. Kohus märgib alustuseks, et vastustaja ei ole kaebajale teinud ettekirjutusi hoone II korrusel asuva 1,6 m kõrgusele paigaldatud teatenupu kohta. Ettekirjutus puudutab üksnes I korrusel paiknevat 1,7 m kõrgusele paigaldatud nuppu. Kohus ei nõustu sellega, et kui üldjuhul tuleb teatenupp paigaldada 1,2 kuni 1,6 m kõrgusele, siis tuleb haldusorganil kaalutlusõigust teostades põhjendada, miks nõuab ta nupu paigaldamist just sellele kõrgusele. Kui isik soovib endale erandi tegemist, siis tuleb temal esitada selleks taotlus (seda saab teha muuhulgas ehitusprojekti kooskõlastamise ja kasutusloa andmise käigus) ja välja tuua selle aluseks olevad põhjendused. Praegusel juhul oli hoone
projektis ette nähtud teatenupu paigaldamine 1,5 m kõrgusele. See tähendab, et nupu kõrgust ei otsustanud mitte vastustaja, vaid kaebaja ise. Kaebaja esitatud üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 102) ei muuda asjaolu, et teatenupp on paigaldatud kõrgusele, mis ei vasta projektile ega õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
25.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse otsuse punktis 17 toodud nõudes rahuldamata. Vaideotsusele ei ole kaebaja mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kaebaja vaidlustas vaideotsuse põhjusel, et ta ei nõustu vaideotsuses toodud vastustaja põhjendustega ja vastustaja otsustusega vaide rahuldamata jätmise osas. Kuna kohus ei tühista vaidlustatud ettekirjutusi, siis jätab kohus rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude. Taotlused, menetluskulud
26.Kaebaja esitas 03.05.2017.a kohtule avalduse pealkirjaga "Kaebaja seisukoht, vastuväide kohtu tegevuse peale ja korduv taotlus tõendite vastuvõtmiseks" (tl 158-160). Avaldusest ei nähtu, millise vastuväite ja millise menetlustoimingu kohta kaebaja esitab. Samuti ei ole avaldusele lisatud tõendeid. Seetõttu ei saa kohus vastavaid taotlusi lahendada.
27.Pooled ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirju ja kuludokumente. Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.