Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.05.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1352
Haldusasi
XX kaebus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži aluseks olevate asjaolude tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan Kaasatud haldusorgan – Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindajad Meelis Kärt ja Margit Tammistu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.12.2016 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.12.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1352 muutmata.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.06.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-16-1352 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 14.04.2016 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks kui isik, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XVII (Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont) erialakoodi 19829 (kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontöör) alusel ja erialakoodi 19855 (õhuliinide (pingega 35 kV ja enam) remondi elektrik, kes töötab kõrgusel üle 5 m) all ette nähtud töödel.
2.XX teatas 18.05.2016 avalduses SKA-le, et soovib kohtus tuvastada staaži ajavahemiku 01.12.1983–28.08.1998 osas.
3.SKA peatas 20.05.2016 otsusega nr 03617 XX pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kahe kuu jooksul selle otsuse kättesaamisest. SKA otsuse kohaselt ei saa soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka arvata XX töötamise aega 01.12.1983–28.08.1998 (kokku 14 a 8 k 28 p). Esitatud dokumentide alusel ei leidnud tuvastamist töötamine erialakoodi 19829 ega koodi 19855 all ette nähtud töödel. Haldusmenetluses esitatud tõenditest nähtub XX töötamine elektripaigaldiste ehitusel, hooldus- ja remonttöödel, sealhulgas õhuliinide ehitus- ja montaažitöödel, kaabelliinide ehitus- ja montaažitöödel, mastide püstitamisel kõrgronimisega, elektrijaamade ehitustöödel ning elektriinstallatsioonitöödel, kuid ei nähtu töötamine kontaktvõrgu, s.o elektrisõidukite elektriga toitmiseks mõeldud elektrivõrgu elektrimontöörina. Raudteeseaduse (RdtS) § 3 p 4 kohaselt on kontaktvõrk raudteerajatis. Seega peab isiku töö olema seotud kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrkudega ning mõlemat seoses raudteega.
4.XX halduskohtule kaebuse soodustingimustel pensioniõigusliku staaži aluseks olevate asjaolude tuvastamiseks ja SKA kohustamiseks. Kaebaja töötas kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrkude elektrimontöörina (erialakood 19829). Seda asjaolu kinnitavad nii tööraamat kui ka tööandja õigusjärglane Y AS. SKA ei pea täiendama soodustingimustel pensionit andvate ametikohtade loetelu ega kaebaja tööd mingi ametikohaga võrdsustama, kuna kaebaja ametikoht vastas loetelus olevale koodile. Kaebaja palub tuvastada, et ta töötas 01.12.1983–28.08.1998 terve tööpäeva vältel soodustingimustel vanaduspensioni õigust andval ametikohal kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrkude elektrimontöörina D-S, hilisema nimega L, ning arvata töötatud aeg soodustingimustel pensioni andva tööstaaži hulka.
Sotsiaalkindlustusamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
1) Haldusmenetluses esitatud ja täiendavalt kogutud tõenditest ei nähtu kaebaja töötamist kontaktvõrgu, s.o elektrisõidukite elektriga toitmiseks mõeldud elektrivõrgu, ehitus- ja montaažitöödel ning samuti remondi elektrikuna õhuliinide pingega 35 kV ja enam remondil ja töötamist kõrgusel üle 5 m. Samuti ei nähtu dokumentidest, et XX oleks remontinud pinge all olevaid õhuliine. 2(7)
3-16-1352 2) Vabariigi Valitsuse määrusega nr 206 kehtestatud nimekirja nr 2 ülesehitusest nähtuvalt on igale kutsealale omistatud kindel kood. Juhul, kui loetelu ühes reas toodud tingimusi on võimalik arvestada ka mitme kutsealana, on rea ette märgitud ka vastav arv koode. Nimekirja nr 2 osas XVII koodi 19829 all märgitud kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontööri puhul on tegemist ühe kutseala nimetusega. Soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks peavad koodi 19829 all märgitud kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontööri puhul isiku töökohustused hõlmama üheaegselt nii kõrgepinge-õhuliinide kui ka kontaktvõrgu ehitust, rekonstrueerimist, ümberseadistamist, restaureerimist ja remonti. RdTS § 3 p 4 kohaselt on kontaktvõrk raudteerajatis. Kohtupraktikas (haldusasi nr 3-14-52929) on leitud, et kontaktvõrgu puhul on tegemist elektrivõrguga, mis on mõeldud elektrisõidukite toitmiseks elektriga ning SKA on teinud põhjendatult järelduse, et koodi 19829 puhul peavad olema täidetud mõlemad tingimused. 3) Koodi 19855 puhul peavad soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks olema täidetud järgmised tingimused: töötatakse õhuliinide remondil, remonditakse õhuliine pingega 35 kV ja enam ning töötatakse kõrgusel üle 5 meetri. Sotsiaalministeeriumi selgituse järgi tekib koodi 19855 rakendamisel õigus soodustingimustel vanaduspensionile õhuliinide remondi elektrikul, kes remondib pinge all (35 kV ja enam) olevaid õhuliine kõrgusel üle 5 m täistööpäeva ulatuses. Õigust soodustingimustel vanaduspensionile ei anna uute õhuliinide rajamine (ehitamine), pingestamata õhuliinide remont ja 0,4–35 kV pingestatud õhuliinide remont. Tartu Ringkonnakohus asus haldusasjas nr 3-11-675 nimekirja nr 2 osa XVII koodi 19855 kohaldamise osas seisukohale, et soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks pidi isik omama õigust remontida ning olema remontinud nii 35 kV kui ka enama pinge all olevaid õhuliine, vastasel juhul oleksid sõnad „ja enam“ koodi määratluses üleliigsed ning määrusega hõlmatud isikute ring ebamõistlikult lai. Seega pidi kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimiseks remontima ning omama õigust remontida ka enama kui 35 kV pingega õhuliine ning väär on seisukoht, nagu piisaks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks sellest, kui lisaks madalama pingega õhuliinidele remonditi aeg-ajalt ka 35 kV pingega õhuliine. Seda seisukohta toetasid haldusasjas nr 3-11-675 antud ekspertide selgitused ja ütlused. 4) XX ametinimetus on seotud Nõukogude Liidus kehtinud mõistetega ja tema tööülesanded on määratletud samuti lähtuvalt nõukogude ajal kehtinud õigusaktidest (üleliidulised tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmikud). SVPS alusel pensioni määramisel ja mõistete sisustamisel tuleb loetelu nr 2 kohaldamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest. Asjaolu, et nõukogude ajal võis kaebaja tööülesannete puhul olla ametinimetuseks ka kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontöör, ei anna alust soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks SVPS alusel, kui töö sisu ei vasta loetelus nr 2 toodud ametinimetuse kehtivatest õigusaktidest tulenevale töö sisule. Ka juhul, kui Eesti NSV-s kehtisid normid, mis nägid ette õiguse tekkimise soodustingimustel vanaduspensionile kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontööril, kelle tööülesanded ei olnud seotud elektrisõidukite elektriga toitmiseks ettenähtud elektrivõrguga, siis pärast taasiseseisvumist Eesti Vabariigi õigusaktid seda ette ei näe. Tehnilise Järelevalve Ameti vastused kohtu küsimustele kinnitavad senist haldus- ja kohtupraktika seisukohta, et loetelu nr 2 osa XVII koodi 19829 (kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontöör) alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile elektrimontööril, kelle tööülesanded on seotud elektrivõrguga, mis on mõeldud elektrisõidukite toitmiseks elektriga.
6.Tehnilise Järelevalve Ameti arvamuse järgi on kontaktvõrk elektrivõrk, mis on mõeldud elektrisõidukite toitmiseks elektriga. Termini kasutusala on piiratud transpordi valdkonnaga. Kontaktvõrk on ühtlasi ka kõrgepinge-õhuliin, kui selle nimipinge on vahelduvpingel suurem kui 1000 V ja alalispingel suurem kui 1500 V. Keskpinge on kõrgepingepiirkonna osa pingetel 1–35 kV. 3(7)
3-16-1352
7.Tallinna Halduskohus jättis 15.12.2016 otsusega XX kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 1) XX tööraamatu kannetest nähtuvalt oli ta alates 01.12.1983 võetud tööle D 3 liigi autojuhina ja elektrimontööri õpilasena, alates 01.06.1984 on talle omistatud kõrgepingeõhuliinide ja kontaktvõrkude II kategooria elektrimontööri kvalifikatsioon, alates 04.02.1985 on ta üle viidud III kategooria kõrgepinge- õhuliinide ja kontaktvõrkude elektrimontööriks, alates 03.10.1988 on üle viidud IV kategooria kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrkude elektrimontööriks, alates 15.01.1993 nimetati asutus ümber L. 12.10.1992 töölepingu kohaselt võeti kaebaja tööle kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontöörina liiniehitusjaoskonda ja tema töö sisuks oli Eesti Vabariigis 0,4 kuni 15 kV õhuliinide ehitus ja olemasolevate liinide rekonstrueerimine. Töölepingust nähtuvalt oli kaebajal töösuhe elektrimontöörina alates 01.12.1983. Kaebaja vabastati töölt 28.08.1998. Kaebaja tööandja õigusjärglane Y AS on vastuseks SKA järelepärimisele 18.04.2016 vastuses selgitanud, et XX töötas 01.12.1983–28.08.1998 kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontöörina. Kaebaja ametikohustuste hulka kuulusid elektripaigaldiste ehitus, hooldus ja remonttööd, sealhulgas õhuliinide ehitus- ja montaažitööd, kaabelliinide ehitus- ja montaažtööd, mastide püstitamine kõrgronimisega, elektrialajaamade ehitustööd, elektriinstallatsioonitööd. 2) Kaebaja selgituste järgi hõlmas tema töö igapäevaselt kõrgustes (5 m) töötamist. Töö toimus projekti järgi: märgiti maha liin, püstitati postid, toimus kaabli ühendamine, lahklülitite jm paigaldamine. Kaebaja teostas liinide ehitust ja remonti, ehitas kõrge- ja madalpingeliine ning alajaamu. Remondi ja ehituse ajal ei olnud liinid pinge all. Sarnaselt on tööd kirjeldanud oma ütlustes ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad. 3) Tartu Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-11-675, et koodi 19855 all märgitud ametikohal töötamise kindlakstegemiseks pidid olema üheaegselt täidetud järgmised eeldused: 1) täistööajaga töötamine remondi elektrikuna õhuliinide remontimisel; 2) remondi objektiks olid ning isikul oli õigus remontida 35 kV ja enama pinge all olevaid õhuliine; 3) õhuliinid asusid enam kui 5 m kõrgusel. Teist eeldust tuleb viidatud lahendi järgi tõlgendada selliselt, et selle täitmiseks pidi isik omama õigust remontida ning olema remontinud nii 35 kV kui ka enama pinge all olevaid õhuliine, vastasel juhul oleksid sõnad „ja enam“ koodi määratluses üleliigsed ning määrusega hõlmatud isikute ring ebamõistlikult lai. Sotsiaalministeeriumi arvamuse kohaselt tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile õhuliinide remondi elektrikul, kes remondib pinge all 35 kV ja enam olevaid õhuliine (st töö tegemise ajal on liin pinge all), kõrgusel üle 5 m täistööpäeva ulatuses ning õigust sooduspensionile ei anna uute õhuliinide rajamine (ehitamine), pingestamata õhuliinide remont ja alla 35 kV pingestatud õhuliinide remont. Nii kaebaja kui ka tunnistajad on märkinud, et nende jaoskonnas (üksuses) ei tegeldud liinidega pingega 35 kV ja enam. Nende liinidega tegelesid spetsiaalsed brigaadid (nt Viljandi kolonn). Seega on kaebaja puhul täitmata üks koodi 19855 kohaldamise kolmest kohustuslikust koosseisulisest elemendist – töötamine kõrgepingeliinidega pingega 35 kV ja enam. 4) Määruse nr 206 loetelu nr 2 vastava tekstiosa grammatiline ja süstemaatiline tõlgendamine viib järelduseni, et koodi 19829 all märgitud kutsealal töötanud isiku töökohustused peavad hõlmama ka kontaktvõrgu ehitamist. Kaebaja on arvamusel, et tema töö koosneski mõlemast eeltoodud komponendist ning ta on igapäevaselt tegutsenud nii liinide kui ka kontaktvõrgu elektrimontöörina. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja pole kunagi töötanud kontaktvõrgu elektrimontöörina transpordivaldkonnas. Kaebaja puhul on täidetud vähemalt osaliselt koodi 19829 rakendamise üks vajalik eeldus – töötamine nii kõrgepinge-õhuliinide kui ka kontaktvõrgu elektrimontöörina. Kaebaja töölepingust ega tunnistajate ütlustest ei järeldu, et kaebaja oleks tegutsenud täistööajaga kõrgepinge-õhuliini ja/või kontaktvõrgu (nimipinge 4(7)
3-16-1352 vahelduvpingel suurem kui 1000 volti ja alalispingel suurem kui 1500 volti) ehitusel. Kaebaja tööülesannete hulka kuulus lisaks koodi 19829 rakendamise tingimuseks olevatele ehitustöödele ka olemasolevate liinide remont. Koodi 19829 all nimetatud tööna on ülaltoodud selgituste ja kohtupraktika kohaselt ehitamine (mitte remonditööd). Nagu nähtub asjas kogutud tõenditest, eelkõige tunnistajate ütlustest ja kaebaja enda seletustest, moodustas kõrgepingeõhuliinide ja/või kontaktvõrgu ehitus väiksema osa tööde üldisest mahust (umbes 1/3). Rohkem tegeldi madalpingeliinidega. Seega ei vastanud kaebaja töötamine kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontööri ametikohal koodi 19829 all ette nähtud töötamisele täistööajaga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohus tõlgendas valesti materiaalõiguse normi ja leidis ekslikult, et kaebaja töötamine kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontööri ametikohal ei vastanud koodi 19829 all ettenähtud töötamisele täistööaja vältel. Kohtu hinnangul tuleb soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva töötamisena arvestada vaid kõrgepingeliinide ehitust, jättes arvestamata remonttööd. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 osa XVII sõnastusest (hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont) aga järeldub remonttööde sisaldumine soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tööde hulgas. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas on kohus sisuliselt hinnanud kaebaja ja tunnistajate ütlusi seoses sellega, kas ja mis ulatuses töötas kaebaja liinide või alajaamade ehitusel või remondil kõrge-, kesk- ja madalpingeliinidel ning kuidas töötingimused madal- ja kõrgpingeliinidel erinesid. Kohus on tunnistajate ütluste põhjal lugenud kõrgepingeliinide ehituse raskeimaks osaks töövahendite transportimist maastikul, mis on füüsiliselt raske töö, kuid oma olemuselt ei ole see kõrgepingeliini elektrimontööri töö. Kohtuotsusest pole arusaadav, kui palju tööde mahust moodustas remont ning kas keskpingeliinidel tehtud töid on hinnatud kõrge- või madalpinge tööde hulka. Kohtuotsuse p-s 23 on märgitud, et kaebaja ja tunnistajate seletuste järgi tehti elektrimontööri töid 10–15 kV, osalt ka 20 kV pingega liinidel. See on vastuolus kohtu seisukohaga, et tunnistajate ja kaebaja väitel toimus enamus töid madalpingeliinidel. 2) Kohus ei ole võtnud selget seisukohta vastustaja arvamuse osas, et töötamine peab samaaegselt vastama mõlemale koodi nr 19829 elemendile. 3) Kohtuotsuse p-st 15 võib järeldada, et soodustingimustel pensioni saamiseks peab isik olema remontinud pingestatud 35 kV või kõrgema pingega õhuliini. Sellise tõlgenduse järgi oleks soodustingimustel pensioni saamine võimalik vaid postuumselt, kuna ellujäämine sellistes tingimustes töötamisel on väheusutav.
9.Sotsiaalkindlustusamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtade ja põhjendustega ning jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
5(7)
3-16-1352
11.Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 punkti 3 alap-ga 1 pannakse nimekirjade rakendamise osas selgituste andmise kohustus praegusele Sotsiaalministeeriumile. Haldusasjas 3-11-675 tegi SKA Sotsiaalministeeriumile järelepärimise koodide 19855 ja 19829 rakendamise kohta. Sotsiaalministeeriumi vastuses on selgitatud, et „koodi 19829 rakendamisel tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu (elektrivõrk, mis on mõeldud elektrisõidukite toitmiseks elektriga) elektrimontööril, kelle puhul on täidetud mõlemad tingimused üheaegselt (näiteks elektriraudtee)“. Vastustaja on lisaks märkinud, et kui ühe koodi juures on ametinimetus kaheosaline (nagu koodi 19829 puhul), peab töötamine vastama mõlemale nimetatud elemendile. Vastasel juhul oleks ametinimetuse juures mitu koodi. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kood 19829 eeldab samaaegset töötamist kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrguga. Kehtivate õigusaktide (RdtS § 3 p 4; teede- ja sideministri 09.07.1999 määrus nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“), Sotsiaalministeeriumi selgituse ja haldusasjas nr 3-11-675 antud eksperttunnistaja OO selgituste järgi on kontaktvõrk elektrivõrk, mis on mõeldud elektrisõidukite toitmiseks elektriga. Ringkonnakohtul pole alust arvata, et määruse nr 206 koostamisel mõeldi kontaktvõrgu all midagi muud, näiteks liinide ühendusi (kontakte), nagu mõistavad seda kaebaja ja tema endised töökaaslased.
12.Kaebaja tööraamatu järgi oli kaebaja töönimetuseks kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrkude elektrimontöör. Kaebaja töö sisuks oli kõrgepingeliinide rajamine jaotusalajaamadest jaotuspunkti, sealt edasi alajaama ning alajaamast madalpingeliinide ehitus tarbijateni. Kaebaja tööülesannete hulka kuulusid nii elektripaigaldiste ehitus, hooldus- kui ka remonttööd. Vaidlust pole selles, et kaebaja töö ei hõlmanud tööd elektriraudteel või muul elektrivõrgul, mis on mõeldud elektrisõidukite toitmiseks elektriga. Ringkonnakohus ei kahtle, et kaebaja töötas vähemalt osa tööajast tervistkahjustavates ja rasketes tingimustes. Üksnes see aga ei anna kaebajale õigust saada soodustingimustel vanaduspensioni, vaid kaebaja töö peab vastama Vabariigi Valitsuse kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirjale nr 2. Kuna kaebaja töö ei puudutanud kontaktvõrku, ei vastanud tema töötamine koodi 19829 tingimustele.
13.SVPS § 1 lg 5 järgi ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirjades loetletud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Sellest sättest järeldub, et kaebaja töötamise kõrgepinge-õhuliinide ja kontaktvõrgu elektrimontööri ametikohal saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui ta tegelikult täitis täistööajaga vastavaid tööülesandeid. Ringkonnakohus ei pea siinkohal oluliseks, kas suurema osa kaebaja tööst hõlmas nimetatud liinide ehitamine või remontimine. Halduskohus tuvastas, et kaebaja tegeles kõrgepingeliinide ehitamise või remontimisega vaid osa (umbes 1/3) oma tööajast ning suurema osa tema tööst hõlmas madalpingeliinide ehitamine või remontimine. Halduskohtu otsus ei ole selles osas vastuoluline: asjaolu, et kohus on otsuse p-s 23 välja toonud maksimaalsed kõrgepinge väärtused, millega kaebaja ja tema töökaaslased kokku puutusid, ei väära halduskohtu järeldust, et põhiosa kaebaja tööst oli seotud madalpingeliinidega. Madalpingeliinide puhul on mastid madalamad ning nende ehitamine on võrreldes kõrgepingeliinide ehitamisega kergem muu hulgas selle tõttu, et madalpingeliinide rajamine toimub enamasti asulate läheduses ja seega lihtsama juurdepääsu tingimustes. Seega ei saa väita, et kaebaja täitis täistööajaga kõrgepinge-õhuliinide elektrimontööri ülesandeid.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja töötamine ei vastanud ka koodile 19855. Selle koodi järgi peab elektrik olema remontinud õhuliine pingega 35 kV ja enam. Vaidlust pole selles, et kaebaja remontis muu hulgas kõrgepinge-õhuliine, kuid need olid pingega kuni 15 või 20 kV. Kaebaja ja tunnistajate selgitustest ning 12.10.1992 töölepingust (tl 57) järeldub, et kaebaja üksuses ei tegeldud liinidega pingega 35 kV ja enam. Seega isegi kui jätta
6(7)
3-16-1352 kõrvale küsimus sellest, kas liinid pidid remontimise ajal olema pinge all, ei ole koodi 19855 tingimused kaebaja puhul täidetud.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, jäävad ka vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.