JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ kaebus Saare Maavalitsuse 12.12.2016 korralduse nr 1-1/16-383 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja – JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“, esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann; esindajad Vastustaja – Saare Maavalitsus, esindaja Jaan Leivategija;
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tühistada 12.12.2016 korraldus nr 1-1/16-383;
Saare
Maavalitsuse
2.Mõista Saare Maavalitsuselt kaebaja kasuks menetluskuluna välja 2230 eurot Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 10.05.2017. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Leedu lennuettevõte JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ sõlmisid 19.06.2016 Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliini avaliku liiniveo teostamise ning teenindamise lepingu (tl 14-23).
2.Saare Maavalitus koostas 12.12.2016 korraldusega nr 1-1/16-383 JSC aviation company’le „TRANSAVIABALTIKA“ ettekirjutuse hoidumaks edaspidistest liinigraafiku rikkumistest. Korralduse põhjendustest nähtuvalt oli Saare Maavalitsusele esitatud hilinemiste ja ärajäänud lendude
teate kohaselt alates oktoobrikuust tehnilistel põhjustel hilinenud 2,5 reisi ja ära jäänud üks reis. 19.06.2016 sõlmitud lepingu nr 3-3/16-135 järgi oli aga Vedaja kohustatud teenindama punktis 2.1 nimetatud lennuliini kokkulepitud lennugraafiku kohaselt pakkumuses esitatud lennuki(te)ga, mis pidid olema tehniliselt korras, vastama seaduses sätestatud nõuetele ning mida pidid juhtima kvalifikatsiooninõuetele vastavad piloodid.
3.JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ esitas 10.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saare Maavalitsuse 12.12.2016 korralduse nr 1-1/16-383 tühistamise nõudes. Kaebus sisaldas endas ka esialgse õiguskaitse taotlust vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamiseks.
4.Tallinna Halduskohtu 12.01.2017 määrusega jäeti JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 118). Määrust ei vaidlustatud.
5.Tallinna Halduskohtu 26.01.2017 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 126). Saare Maavalitsus vastas kaebusele 27.02.2017.
6.Tallinna Halduskohtu 17.03.2017 määrusega küsiti kaebaja arvamust Saare Maavalitsuse vastuse suhtes (tl 144). Kaebaja esitas oma täiendava seisukoha 21.03.2017.
7.Tallinna Halduskohtu 30.03.2017 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8.Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane. Eirati menetlusnorme ning uurimispõhimõtet kohaldati puudulikult. Kaebajale ei ole tagatud õigust olla ära kuulatud. Korraldusest ei nähtu hüvede ning tõendite objektiivset kaalumist. Lisaks ei ole näidatud ära seda kaalukat avalikku huvi, mis tingib ühistranspordiseaduse tähenduses ettekirjutuse tegemise selles viidatud põhjendustel. Menetluse kirjelduse ja kaalutluse järelduste asemel on esitanud haldusorgan oma hinnangud. Samuti puudub haldusaktis sisuline analüüs ja huvide kaalumine. Korralduses puudub täielikult üheselt mõistetav faktiline kui ka õiguslik põhjendus hinnangute kohta, samuti puudub nende omavaheline loogiline sidumine.
9.Kaebaja leiab, et haldusmenetluses ei saa haldusorgan süüdistada taotluse esitajat selles, et viimane ei esitanud omaalgatuslikult piisavalt materjale selleks, et haldusorgan saaks teha positiivse otsuse. Vastustaja on puudulikult kohaldanud HMS §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet, eelkõige ei ole täitnud asja uuel otsustamisel HMS §-s 40 sätestatud kohustust kuulata ära taotleja arvamus.
10.Menetlusnõuete oluline rikkumine on mõjutanud otseselt asja sisulist otsustamist. Haldusorgan on jätnud kaebaja informatsiooni tõendina sisuliselt analüüsimata, põhjendamata on kaalukas avalik huvi ettekirjutuseks ning materiaalõigust on kohaldatud seadusandja eesmärki arvestamata. Haldusorgan on ekslikult ja puudulikult tuvastanud 17.10.2016 juhtumi faktilised asjaolud. Lend hilines 3,5 tundi, kuid see oli tingitud tootjatehase praagist agregaadist. Asjakohaselt ei ole käsitletud ka 02.11.2016 juhtumit, sest vahetult enne lendu viis lennumeeskond läbi lennuki lennueelse kontrolli. Avastati, et lennuki ühe mootori tiiviku kaks laba ei soojene. Lend jätkus koheselt peale vea kõrvaldamist. Hilinemine oli 2,5 tundi. Mis puutub aga 01.12.2016 Tallinn-Kuressaare reisi, siis see ei jäänud ära. Reis teenindati probleemideta ja õigeaegselt vastavalt avaliku teenindamise lepingule. Ära jäi üksnes KuressaareTallinn reis. Tagasilennul lennuki ukse sulgumisel ei kustunud ukse sulgumist kinnitav märgutuli. Ohutuse mõttes otsustati lend tühistada ja reisijad toimetati viivitamata bussiga Tallinna. 04.12.2016 juhtumi osas selgitab kaebaja, et Kuressaarest Tallinna tagasilennul peale lennuki mootorite
käivitamist andis pardaarvuti veateate käivitussüsteemile. Lendurite poolt viidi läbi vastav protseduur ja teostati mootorite korduv käivitus. Viga enam ei esinenud ja reisijad lubati uuesti lennukile. Lend hilines ca 1 tund.
11.Lennuki tehnilise probleemi kahtlusel on koheselt, tuginedes lepingu 5.2.2 punktile, lennud peatatud. Seejuures on arvestatud ka lepingu punktist 8.5 tuleneva õigusega, mille kohaselt ei loeta lühiajalist (kestab vähem kui vea tekkimisele järgnev tööpäev) puudust lepingu rikkumiseks. Selleks, et vastustaja saaks tugineda kohustuse rikkumisele, tuleks teha kindlaks konkreetse võlasuhte tingimused ehk 19.06.2016 lepinguga kokku lepitu. Kaebaja ei nõustu sellega, et tehnilistel põhjustel, lennuohutuse ja reisijate turvalisuse tagamise kaalutlusel ära jäetud reisid on käsitletavad lepingu rikkumisena.
12.Kaebaja hinnangul ei ole korralduses viidatud õiguslikul alusel ettekirjutuse tegemise eeldused lepingu punkti 8.5 tähenduses täidetud. Haldusmenetluses ei tuvastatud, et lennuk ei olnud tehniliselt korras. Tehniline tõrge ei anna alust korralduses toodud väiteks, et lennuk ei ole tehniliselt korras. Isegi kui oleks võimalik käsitleda ootamatuid tehnilisi vigu lepingu rikkumisena, siis tuleb need lugeda lepinguga kokkulepitud teiste õiguste ja kohustuste alusel õiguspäraselt oma kohustuse täitmisest keeldumiseks.
13.Täiendavas 21.03.2017 seisukohas (tl 145-150) leiab kaebaja, et Saare Maavalitsus on 12.12.2016 korralduse alusel teostanud järelevalvet ühistranspordiseaduse tähenduses. Samas ei ole vastustaja 19.06.2017 lepingu osapool. Selleks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vaieldav on aga järelevalvemenetluses kohaldatud õiguslik alus, samuti sellise kohustuse panemise võimalikkus ning selline õiguslik tõlgendus. Kaebaja leiab, et 12.12.2016 korralduse näol on tegemist koormava haldusaktiga, millel on HMS § 51 lg 1 toodud regulatiivne mõju. Maavalitsus ei saa teha ühistranspordiseaduse alusel tehtavas järelevalvemenetluses võlaõiguse tähenduses hoiatust lepingu rikkumise kohta. Sellist volitusnormi ei tule ei haldusmenetluse seadusest ega ühistranspordi seadusest. Korraldust ei muuda õiguspäraseks ka vastustaja põhjendus, et neil oli vajadus avaliku huvi tõttu reageerida.
14.Täiendavas 17.04.2017 seisukohas märgib kaebaja, et vastustajale ei tule ministeeriumi 25.05.2016 käskkirjast nr 16-0163 volitust lepingulise pretensiooni esitamiseks. Ministeerium on delegeerinud küll maavalitsuse täitmiseks lepingust tulenevad kohustused, kuid ei ole andnud üle lepingust tulenevate õiguste teostamise kohustust TsÜS § 117 lg 1 tähenduses. Vastustaja ei ole jätkuvalt esitanud selgelt seisukohta, et millise menetluse ja millisel eesmärgil on ta läbi viinud. Vastupidised väited viitavad pigem sellele, et tegelikult oli Saare Maavalitsusel igal juhul kavatsus teha kaebajale ettekirjutus mistahes alusel ning kinnituseks selle kohta ettekirjutuse fakti kiire avalik publitseerimine.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Korralduse andmisel ei ole rikutud menetlus- ega vorminõudeid, kuid isegi kui eeldada, et mingeid rikkumisi korralduse andmisel esines, siis haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa kaebaja nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
16.Ettekirjutise tegemisel oli tõendatud, et kaebaja on teostanud 17.10.2016 hommikused, 02.11.2016 ja 04.12.2016 õhtused väljumised lennuliinil Tallinn-Kuressaare-Tallinn mitte graafikujärgselt ning jätnud ära 01.12.2016 väljumise suunal Kuressaare-Tallinn. Samuti oli tõendatud, et antud graafiku
mittejärgimised ja lennu ärajätmine toimusid lennukil ilmnenud tehniliste probleemide tõttu. Vastutaja luges eespool toodud asjaolud tõendatuks hinnates kaebaja esitatud teateid hilinemiste kohta ja Kuressaare lennujaama poolt Saare Maavalitsusele igakuiselt esitatavate hilinemiste raporteid. Rohkemate tõendite kogumist ei pidanud Saare Maavalitsus vajalikuks, sest kaebaja on kohustatud vastavalt lepingu nr 3-3/16-135 punktile 5.1.11 informeerima tellija esindajat operatiivselt lennugraafiku muutmisest ilmastiku või tehnilise rikke tõttu, kui väljalend viibib üle 20 minuti ning koostoimes lepingu punktiga 13.1. peab selline teabevahetus sisaldama kõiki asjaolusid, mis võisid mõjutada või takistada lepinguliste kohustuste täitmist.
17.Maavalitsus ei ole korraldust andes kaldunud kõrvale kaebaja poolt esitatud teabest. Olukorras kus puudus vajadus lisaandmete saamiseks, ei pidanud maavalitsus HMS § 40 lg 3 p 2 järgi vajalikuks kaebaja ära kuulamist. Isegi kui leida, et rikutud on ärakuulamise õigust, ei tulene kaebusest ühtegi faktilist asjaolu, mis lükkaks ümber korralduses toodud faktilisi asjaolusid v.a 01.12.2016 toimunut. Maavalitsus tunnistab enda viga 01.12.2016 asjaolude kirjeldamisel ja nõustub, et tehnilistel põhjustel ei ole ära jäänud mitte 1 lend, vaid 0,5 lendu. Faktilise kirjeldusega eksimine on kahetsusväärne, kuid see ei muuda asjaolu, et 01.12.2016 Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliinil, suunal Kuressaare-Tallinn, jäi väljumine ära tehniliste probleemide tõttu. Kaebaja esitatud asjaolu, et 01.02.2016 õhtusele lennule järgnenud hommikul ei olnud ilmastikuolude tõttu võimalik lendu teostada, ei oma tähtsust, sest regionaallennunduses ei ole otstarbekas igapäevase lendamise korral ärajäänud lende teistel aegadel järgi lennata. Samuti sätestab lepingu punkt 5.1.12., et kaebaja oleks pidanud tellijaga kokku leppima graafikujärgse ärajäänud reisi toimumise uue aja, kuid kaebaja seda ei teinud.
18.Kaebaja on ekslikult viidanud, et Saare Maavalitsus on vastu võtnud kõige rangeima võimalikest lahenditest. Antud seisukoht on väär. Pigem võib öelda, et maavalitsus valis kaebajat kõige vähem mõjutava lahenduse, sest kohustus lepingut täita tuleneb lepingust endast ka ilma maavanema korralduseta. Maavalitsus hindas korrektselt toimunud lendude ja lepingut rikkudes toimunud lendude osakaalu ning leidis, et sanktsioonide kohaldamine ei ole vajalik, kuid nõudis siiski lepingu edaspidist korrektset täitmist, sest olles rikkumise tuvastanud, ei saa järelevalve asutus jätta seda tähelepanuta.
19.Kaebaja on lepingu punkti nr 8.5 valesti tõlgendanud. Kaebaja tõlgenduse kohaselt annab antud punkt õiguse, mille kohaselt ei loeta lühiajalist (kestab vähem kui vea tekkimisele järgnev tööpäev) puudust lepingu rikkumiseks. Antud punktiga on sätestatud olukord, kus tellija leiab vedaja poolses teenuses puuduse või vea ning teavitab sellest. Vedajal on kohustus viga tööpäeva jooksul kõrvaldada ning kui seda tööpäeva jooksul ei suudeta, on tellijal õigus kohaldada leppetrahvi. Samuti sätestab antud punkt võimaluse kokkuleppel puuduse kõrvaldamise tähtaega pikendada ning võimaluse, mitte kohustuse, tellida teenuse kvaliteedi kontrollimiseks erapooletu eksperthinnang. Lepingu mõttest ei tulene, et puudust, mis likvideeritakse vähemalt järgneva tööpäeva jooksul, ei loeta puuduseks ning lepingu mittekohaseks täitmiseks. Vedaja peab täitma kõiki lepingu punkte ning ainus lepingu rikkumise vabandatavus on kirjas lepingu punktis 10.1., aga eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.
20.Vastustaja märgib, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et vedaja on rikkunud graafikut. Maavalitsus on korraldust andes kasutanud oma VÕS § 101 lg 1 p 1 tulenevat õigust nõuda kohustuse rikkumise korral lepingus sätestatud kohustuste täitmist ja ei ole nõudega oma õigusi ületanud, sest puuduvad VÕS § 108 lg 2 tulenevad vastuväited kohustuse nõudmise täitmiseks. Kaebaja vastutus tuleneb sellest, et ta peab lepingut teenindama tehniliselt korras lennukitega ning olukorras, kus lend hilineb või jääb ära tehnilistel põhjustel, ei saa kaebaja asetada end positsiooni, kus viitab vääramatule jõule.
21.Täiendavas 13.04.2017 seisukohas (tl 153-156) märgib vastustaja, et kaebaja eksitab kohut, väites, et maavalitsusel ei ole õigust lepingut sisustada, tõlgendada või sellest tulenevaid pretensioone esitada.
Minister on volitanud Saare maavanemat mitte ainult lepingut sõlmima, vaid ka täitma. Vastustaja jääb oma varasema seisukoha juurde, et ta on ÜTS § 14 lg 1 p 11 ning § 80 lõigete 3 ja 5 alusel ning tulenevalt majandus- ja taristuministri 25.05.2016 käskkirjast nr 16-0163 pädevaks asutuseks järelevalve teostamisel avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu täitmise üle. Vastustaja oli pädev kontrollima lepingu täitmist ja õigustatud lepingu rikkumise korral tegema ettekirjutust nii rikkumise lõpetamiseks kui ka kohustuse täitmiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et haldusakt on välja antud menetlusnõudeid rikkudes. Ettekirjutus tehti peale kaebaja ärakuulamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Saare Maavalitsuse 12.12.2016 korraldust nr 1-1/16-383 ning taotletud selle tühistamist. Nimetatud korraldusega tehti lennuettevõttele JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA“ ettekirjutus edaspidistest liinigraafiku rikkumistest hoidumiseks. Saare Maavalitsuse ettekirjutus baseerub asjaolul, et kaebaja ei järginud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, keda esindas Saare maavanem ja JSC aviation company „TRANSAVIABALTIKA vahel 19.06.2016 sõlmitud lennuliinide avalikku teenindamist puudutavast lepingust nr 3-3/16-135 tulenevaid kohustusi. Nähtuvalt vaidlustatud korralduse põhjendustest oli Saare Maavalitsusele esitatud hilinemiste ja ärajäänud lendude teate kohaselt hilinenud alates 2016. aasta oktoobrikuust tehnilistel põhjustel 2,5 reisi ja ära jäänud üks reis. Samas oli aga vedaja kohustatud 19.06.2016 sõlmitud lepingu nr 3-3/16-135 järgi teenindama lepingu punktis 2.1 nimetatud Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennuliini poolte vahel kokkulepitud lennugraafiku kohaselt pakkumuses esitatud lennuki(te)ga Jetstream 3200, sh asenduslennukiga LET L-410, mis pidid olema tehniliselt korras, vastama seaduses sätestatud nõuetele ning mida pidid juhtima kvalifikatsiooninõuetele vastavad piloodid. Saare Maavalitsus on seisukohal, et lendude väljumiste ära jätmisel või graafiku eiramisel rikuti lepingust tulenevaid kohustusi. Kaebaja arvates ei järginud aga maavalitsus menetluse läbiviimisel protsessuaalseid reegleid, olles ühtlasi veel ka seisukohal, et korralduses viidatud õiguslikul alusel ei olnud ettekirjutuse tegemise eeldus täidetud ja et mõningad tehnilised tõrked ei anna alust väita seda, et lennuk ei olnud tehniliselt korras.
23.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus on põhjendatud. Küsimus on selles, et vaidlusalune korraldus on antud Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 punkti 16 ja ühistranspordiseaduse § 14 lõike 1 punkti 12 alusel. Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p 16 seostub maavanema üldise pädevusega, kuid ühistranspordiseaduse § 14 lg 1 punkt 12 sätestab maavalitsuse konkreetse ülesandena korraldada järelevalvet maakonna haldusterritooriumit läbivate kaugliinide liiniloa nõuete täitmise üle. 19.06.2016 lepingu nr 3-3/16-135 puhul aga ei ole tegemist maakonna haldusterritooriumit läbivate kaugliinide liiniloa nõuete järgimise temaatikaga, vaid avaliku liiniveo teostamise ning teenindamisega lennuliinil Tallinn-KuressaareTallinn. Saare Maavalitsus on oma 27.02.2017 kirjalikus vastuses küll märkinud, et tegemist oli kirjaveaga ja et viide oleks pidanud olema sama paragrahvi ja lõike punktile 11, kuid ka eelnimetatu ei annaks maavalitsusele taolist pädevust. Ühistranspordiseaduse § 14 lg 1 punkt 11 kohaselt võib maavalitsus korraldada järelevalvet tema antud liiniloa nõuete, (tema) sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu täitmise üle, kuid avaliku liiniveo teostamise lepingu nr 3-3/16-135 on sõlminud kaebajaga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Asjaolu, et lepingu on allkirjastanud ministeeriumi volitusel maavanem, ei muuda seda maavalitsuse lepinguks. Ministeeriumi 25.05.2016 käskkirjas nr 16-0163, millele vastustaja on viidanud ja mis on haldusasja materjalide juurde ka esitatud, on volitatud Saare maavanemat lepingut allkirjastama ning täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi (tl 157), kuid vaidlustatud ettekirjutust ei tehtud lepingu punktis 8 ettenähtud vastutuse pinnalt, vaid ühistranspordiseaduses sätestatud järelevalve alase regulatsiooni baasil. Taolist pädevust aga maavalitsusel antud juhul ei olnud. Kaebaja on seisukohal, et maavalitsus
ei saa ilma ministeeriumi vastavasisulise volituseta ka lepingu punktis 8 nimetatud sanktsioone kohaldada, kuid see on eraldi teema. Mis puutub aga maavalitsuse järelevalve alasesse pädevusse vastavalt ühistranspordiseaduse regulatsioonile, siis see ei saa tuleneda kaebaja ja ministeeriumi vahelisest lepingust nr 3-3/16-135. Sisuliselt nähtub see ka ühistranspordiseaduse § 80 lõigetes 3 ja 5 sätestatust, mille kohaselt teostab maavalitsus vastavat järelevalvet maakonnaliiniloa ja tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingu üle ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingute nõuete täitmise üle. Ka ühistranspordiseaduse § 19 lg 1 punkti 2 kohaselt, millele lepingu nr 3-3/16-135 punktis 2.1. on viidatud, korraldab avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava lennuliikluse veotingimustega seonduvat nimelt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seega oleks pidanud teostama ühistranspordiseadusest tulenevat järelevalvet ning rakendama vastavaid meetmeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
24.Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakt on antud pädevust ületades, mis tähendab seda, et haldusmenetluse seaduse paragrahvis 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduste nõue ei ole täidetud. Taolises situatsioonis ei ole vaja enam hinnata seda kas kõik kaebaja väited seonduvalt väidetava ebapiisavusega uurimispõhimõtte ja diskretsiooni teostamisel olid põhjendatud või mitte, sest haldusakt tuleb tühistada pelgalt seetõttu, et seda ei andnud välja selleks pädev haldusorgan. Tegelikult on see ettekirjutus, millega kohustati kaebajat edaspidistest liinigraafiku rikkumistest lihtsalt hoiduma, ka suhteliselt sisutühi, sest rikkumiste vältimise nõue tuleneb avaliku liiniveo teostamise ja teenindamise lepingust nr 3-3/16-135.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse need kohtu poolt määratud tähtaja jooksul (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja on menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid tähtaegselt esitanud (tl 177-188) taotledes riigilõivude ning 2633 euro ja 33 sendi suuruste õigusabikulude väljamõistmist vastustajalt. Õigusabikulude väljamõistmist on taotletud ilma käibemaksuta ning eelnimetatud summas käibemaks ei sisaldu. Samas tuleb kohtul lähtuvalt HKMS § 109 lõikest 6 mõista välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Antud juhul on kaebaja õigusabikulu mõnevõrra ülemäärane. Põhjendatud õigusabikuluks, vähemalt mitte taotletud mahus, ei saa pidada kaebuse esitamisega seotud toiminguid e-toimiku vahendusel, kliendi väidete täpsustamist, kohtumajaga suhtlemist, kliendi konsultatsiooni ja viietunnilist ajakulu täiendava seisukoha koostamiseks 20.03.2017 ning seda iseäranis olukorras, kus kaebuse koostamise ja sellele eelnenud tegevuse maht oli 06.01.2017 ja 09.01.2017 ajaliselt kokku 11 tundi. Põhjendatud menetluskulu kindlakstegemine jääb alati mingil määral hinnanguliseks, kuid haldusasja keerukust ja mahtu tervikuna arvesse võttes, peab kohus põhjendatud menetluskuluks 2230 eurot, milles sisalduvad ka kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivud summas 30 eurot. Summa käibemaksu ei sisalda, sest menetluskulude väljamõistmist on taotletud ilma käibemaksuta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.