lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-1928/16

Majandushaldusõigus › PRIA asjad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-1928/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Majandushaldusõigus › PRIA asjad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4340
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits

Otsuse avalikult teatavakstegemise 09.05.2017, Tartu aeg ja koht Haldusasja number

3-15-1928

Haldusasi

OÜ Tõlvamäe Agro kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 02.02.2015. a otsuse nr 126/138 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Tõlvamäe Agro apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant OÜ Tõlvamäe Agro Lepinguline esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.01.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 08.06.2017 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Majandushaldusõigus
  • 16.07.20263-26-1953/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.06.20263-26-154/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-25-2748/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-23-1187/27Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-24-304/42Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-640/45Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.Tõlvamäe Agro OÜ esitas 18.05.2012 PRIA-le pindalatoetuse taotluse nr 11012111974 (kandenumber 1304109) mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks kokku 235,82

hektarile, millest mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse raames oli kindlakstehtud pindala suuruseks 232,11 hektarit (tl 22-60).

2.21.05.2012 esitas Tõlvamäe Agro OÜ PRIA-le teavituse kohustuse üleandmiseülevõtmise kohta nr 11012111974 (kandenumber 1318532), millega kinnitas Mahe Seeme OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtmist 226,20 hektari osas (tl 61-62).
3.07.02.2013 esitas Tõlvamäe Agro OÜ PRIA-le põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse võtmise kinnituse, millega kinnitas tutvumist kõigi mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuetega ja kohustus neid nõudeid täitma viis järjestikust kalendriaastat taotluse esmakordsest esitamisest alates (tl 63).
4.19.05.2014 esitas Tõlvamäe Agro OÜ PRIA-le pindalatoetuse taotluse nr 11014115692, milles taotles muuhulgas mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 197,33 hektarile (tl 65-98p).
5.PRIA määras 02.02.2015. a otsusega nr 12-6/138 Tõlvamäe Agro OÜ-le osaliselt 2014. aastal taotletud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse ning nõudis osaühingult tagasi 2012.2013. aastal alusetult saadud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse, tasaarveldades alusetult saadud toetussumma otsusega määratud toetusmaksega (tl 4-5p).
6.26.02.2015 esitas OÜ Tõlvamäe Agro PRIA otsusele vaide (tl 6-6p), mille PRIA jättis 01.07.2015. a vaideotsusega nr 12-4/15/80-2 rahuldamata (tl 7-7p).
7.OÜ Tõlvamäe Agro esitas 31.07.2015 Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 1-2p), milles taotles PRIA 02.02.2015. a otsuse nr 12-6/138 tühistamist ja uue haldusakti andmist. Kaebaja leidis, et vaidlusalune PRIA otsus ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Toetuste tagasinõudmise otsus rikub kaebaja õigusi saada toetusi 2009.-2014. aasta kohta. Kaebaja leidis, et ta on õiguspäraselt õigustatud saama toetust ning vajab seda selleks, et saaks jätkata põllumajandustootmisega. Tõlvamäe Agro OÜ võttis 2012. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse üle Mahe Seeme OÜ-lt, kes oli võtnud algse kohustuse 2010. aastal. Põllumajandusministri 08.04.2010. a määruse nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 44) § 17 lg 1 kohaselt lõpeb 2009. aastal võetud kohustuste puhul kohustuseperiood 20.05.2014. Kohustusperioodi jooksul on taotlejal õigus kohustusalust pinda vähendada kuni 30%. Kaebaja taotles esmakordselt mahepõllumajandusliku tootmise toetust 2012. aastal, kuid samaaegselt esitas ta ka teavituse kohustuse ülevõtmise kohta. Kuna kaebajal ei olnud varasemalt endal mahepõllumajandusliku tootmise kohustust, siis määruse nr 44 § 10 lg 3 kohaselt on kohustusperioodi pikkuseks algne kohustusperioodi pikkus – s.t antud juhul ajavahemik 2010-2015 ning taotleja 5-aastane kohustus algas 2010. aastal. Kuna määruse nr 44 § 17 lg 6 kohaselt on enne 2012. a võetud kohustuse korral võimalik vähendada toetusaluse maa pindala kuni 30%, siis käesoleval juhul tulekski nimetatud sätet kohaldada ning tühistada otsus osas, mis puudutab toetuse tagasinõudmist selle maa eest, mille osas on toimunud toetusaluse maa pindala vähenemine üle 10%. PRIA leidis, et kaebaja 2012. aastal ülevõetud mahekohustuse pikkus tuleb lugeda kogu mahekohustuse pikkuseks. Kaebaja ei olnud toetust taotledes teadlik, et lisaks ülevõetud kohustusele hakkaks tal ka 9,73 ha ulatuses uus kohustus. Kuigi kaebaja esitas 2013. aastal PRIA-le vormi MT60, kus kinnitas kohustuse ülevõtmist, ei olnud ta teadlik uuest, alanud kohustusest ning on siiani veendunud, et tegemist on arusaamatusega, kuna taotleja ei ole 2012. aastal uut kohustust võtnud ning majandanud vaid maaga, mille on üle võtnud Mahe

Seeme OÜ-lt. 2012. aastal alanud kohustusest sai kaebaja teada alles vaideotsusest ning taotlusperioodil 2012-2014 esitatud taotlustelt see ei nähtu. PRIA väide, et juhul kui PRIA ei oleks arvestanud 2012. aastast alanud uut kohustust, siis oleks ülevõetud kohustuse vähendamine olnud määruse nõuetega vastuolus, on väär, kuna ülevõetud kohustus loetakse algseks kohustuseks määruse nr 44 § 10 lg 3 kohaselt. Sellisel juhul oleks olnud taotlejal õigus algset kohustust vähendada 30% ulatuses ning käesolevat vaidlust ei oleks tekkinud. Seega PRIA väited taotleja panemisest soodsamasse positsiooni uue kohustusperioodi alustamisega 2012 ei ole asjakohased. Lähtudes EL määruse nr 1698/2005 preambulis (p 35) sätestatust, on keskkonnatoetuste eesmärk maapiirkondade säästva arengu toetamine. Võetavad meetmed, mida liikmesriik kehtestab siseriiklikus õiguskorras menetlusnormidena, ei tohi muuta ühenduse õiguskorra alusel antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks. Lähtudes EL määruses nr 65/2011 sätestatust, nõutakse toetus tagasi sõltuvalt kindlakstehtud kohustuse täitmata jätmise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse põhjal. Ning, täitmata jätmise tõsidus sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse nende kriteeriumite taotletavat eesmärki, mida ei ole järgitud. Kaebaja suhtes kohaldatud sanktsioon ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. EL määrus nr 1306/2013 sätestab, et kohaldatavad karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad.

8.Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses jätta kaebus rahuldamata (tl 17-19).
9.Tartu Halduskohus jättis 19.01.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata (tl 107-109p). Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemist ja mahetootmise kohustuse ulatust reguleerib täpsemalt määrus nr 44. Vastavalt määruse nr 44 § 10 lg-le 1 ja nõukogu määruse 1698/2005 art 44 lg-le 1 võttis kaebaja üle Mahe Seeme OÜ mahetootmise kohustuse. Kaebajal endal varasemalt mahetootmise kohustust ei olnud. Määruse nr 44 § 10 lg 3 ls-st 1 tulenevalt loetakse ülevõetud kohustus ja § 3 lg-s 3 nimetatud algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Sama määruse § 3 lg 3 sätestab, et taotleja võtab kohustuse tegeleda ettevõtte põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat (edaspidi kohustuseperiood) selle määruse nõuete kohaselt mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (edaspidi mahepõllumajanduslik tootmine) kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal ja selle pindalal (edaspidi algne kohustus). Halduskohus tõlgendas määruse nr 44 § 10 lg 3 lauset 1 koostoimes sama määruse § 3 lg-ga 3 selliselt, et algne kohustus on esmaselt mahepõllumajandusliku tootmise toetust taotlenud ja sellega vastava kohustuse võtnud isiku kohustus. Kohustuse üleandmisel ei ole enam tegemist algse kohustusega, vaid ülevõetud kohustusega. Olukorras, kus mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtjal endal on samuti põllumajandusliku tootmise kohustus, on viimane ülevõtja algseks kohustuseks ning teiselt isikult saadud kohustus ülevõetud kohustuseks. Need kohustused liituvad ja mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse viieaastast perioodi mahetootmise kohustusega hõlmatud maa suhtes tervikuna arvestatakse hiljem võetud kohustuse järgi, s.t pikemat aega kestnud kohustusega hõlmatud maa suhtes kohustuseperiood vastavalt pikeneb. Kui aga kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus (määrus nr 44 § 10 lg 3 ls 2). Mahe Seeme OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtmise ajal kaebajal endal mahetootmise kohustus puudus. Seega puudus kaebajal endal algne kohustus ja kohustuse perioodi kestuseks ülevõtmise ajal tuli lugeda Mahe Seeme OÜ 2010. aastal alanud kohustuse kestus.

Mahe Seeme OÜ-lt üle võetud kohustusega hõlmatud põllumaast suurema pindalaga põllumaale mahetootmise toetuse taotlemisega 2012. aastal Tõlvamäe Agro OÜ suurendas mahetootmise kohustuse ruumilist ulatust. Halduskohus nõustus vastustajaga, et kuna kaebajal endal algne kohustus puudus, s.t ta oli mahepõllumajanduskohustuse saanud ülevõtmise teel Mahe Seeme OÜ-lt, siis ei laienenud talle määruse nr 44 § 11 lg-s 1 sätestatud õigus suurendada kohustusealuse maa pindala 30% võrra ilma, et see mõjutaks kohustuseperioodi kestust. Seetõttu tingis kaebaja tahteavaldus mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks 235,82 ha-le määruse nr 44 § 11 lg-s 2 sätestatud regulatsiooni rakendumise, s.t kogu taotluses nimetatud maa kohta algas uus kohustus, mille kestus on viis aastat. Uue mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse tekkimine 2012. aastal andis kaebajale õiguse vähendada mahetootmise kohustuse ulatust vastavalt määruse nr 44 § 12 lg-le 1, s.o 10% võrra kohustusega hõlmatud maa pindala osas. Uue kohustuse tekkimise tõttu tuleb, sellest hetkest kaebaja mahetootmise kohustus kogu ulatuses lugeda algseks kohustuseks määruse nr 44 § 3 lg 3 mõttes. Juhul, kui kaebaja ei oleks 2012. aastal ülevõetud mahetootmise kohustust suurendanud, siis tulenevalt määruse nr 44 § 12 lg-st 2 ei oleks ta olnud õigustatud mahetootmise kohustuse ulatust üldse vähendama ilma, et oleks rakendunud sanktsioonina toetuse tagasinõudmine vastavas osas. Kuna kaebaja mahetootmise kohustuse periood kohustuse suurendamise järgselt algas pärast 02.05.2012 (tl 22p), siis ei kohaldunud edaspidi tema suhtes määruse nr 44 § 17 lg-s 6 sätestatud erand, mis lubab varem võetud kohustuste ulatust vähendada 30% ulatuses ilma toetuse tagasinõudmise sanktsiooni rakendumiseta ja kaebaja oli õigustatud kohustuse ulatust vähendama 10% võrra. Kuna kaebaja 2012. aasta toetustaotluse lahendamisel luges PRIA kindlakstehtud pindalaks kokku 232,11 ha, siis oli kaebaja õigustatud vähendama mahetootmise kohustuse ulatust 23,21 ha võrra. PRIA arvestuse kohaselt, mida Tõlvamäe Agro OÜ ei ole kahtluse alla seadnud, vähendas kaebaja 2013. aastal kohustusealust pinda 3,12 ha ja 2014. aastal 50,1 ha võrra, vähendades seega mahetootmise kohustust enam kui 10% ulatuses algse kohustuse suhtes. Kuigi Tõlvamäe Agro OÜ taotles 2014. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 197,33 ha (tl 65, 66), ei järeldu sellest, et ta oleks vähendanud kohustusealust pinda algse kohustusega võrreldes üksnes 34,78 ha võrra, kuna 2014. aasta toetustaotluses on osaliselt märgitud põllumaa, mis ei ole 2012. aasta toetustaotluses nimetatud, s.t kaebaja on üheaegselt nii suurendanud, kui vähendanud määruse nr 44 § 11 ja § 12 mõttes kohustusealust pinda. Halduskohus leidis, et PRIA on põhjendatult lugenud Mahe Seeme OÜ-lt üle võetud mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ulatust ületavale pinnale 2012. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemise kaebaja poolt kohustuse suurendamiseks, mis tõi kaasa uue viieaastase kohustuseperioodi algamise. Määruse nr 44 regulatsioonist ei tulene, et ülevõetud kohustus tuleks lugeda kohustuse ülevõtja algseks kohustuseks määruse nr 44 § 3 lg 3 tähenduses. Vastupidi, määruse nr 44 § 10 lg-s 3 eristatakse selgelt taotleja poolt ülevõetud kohustust ja tema enda algset kohustust. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kaebaja väide, et Mahe Seeme OÜ-lt kohustuse ülevõtmisega tekkis tal vastavalt määruse nr 44 § 11 lg-le 1 õigus suurendada kohustust või vastavalt sama määruse § 17 lg-le 6 vähendada kohustust 30% ulatuses ilma, et see tingiks kohustuseperioodi muutumise või toetuse tagasinõudmise. Juhul, kui taotleja vähendab algse kohustuse aluse maa pindala enam kui 10% tuleb PRIA-l lubatut ületavas osas vähendatud pinna kohta eelmistel aastatel makstud toetus tagasi nõuda. Alusetult makstud toetuse tagasinõudmise sätestab ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) § 111 lg 1. Halduskohtu hinnangul ei ole alust sellega kaebajale saabuvat tagajärge ebaproportsionaalseks pidada. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse regulatsioon on suunatud muuhulgas sellele, et saavutada põllumajandusmaa jätkuv kasutamine põllumajandustootmiseks

keskkonnasäästlikul viisil. Mahetootmise kohustuse üleandmisel kohustuse lugemine ülevõtja algseks kohustuseks lubaks aga sellest eesmärgist kõrvale kalduda, kuna iga järgmine kohustuse ülevõtja võiks kohustusealust pinda kumulatiivselt vähendada. Äärmuslikul juhul oleks 5. kohustuseaastaks võimalik vähendada kohustusealust pinda veerandini algsest kohustusest. Teiselt aitab ka toetuse tagasinõudmine tagada toetuse maksmisega taotletavat eesmärki, kuna paneb taotleja olukorda, kus maa osas, millel mahetootmise kohustust ei täideta, vastavat toetust ei ole makstud. Määrus nr 44, ELÜPS ega komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 ei sea toetusmeetmega taotletavat eesmärki või selle eesmärgi saavutamiseks sanktsiooni kohaldamist sõltuvusse sellest, kas taotleja on mõistnud toetuse tingimusi ja toetuse saamisega kaasnevaid kohustusi. Halduskohus leidis, et põllumajandustootmise valdkonnas tegutsevalt ettevõtjalt oodatava tavapärase hoolsuse korral pidi kaebajal tekkima vähemalt kahtlus selles, et tema mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse perioodi arvestatakse tema enda esmakordse toetustaotluse esitamisest arvates. Määrus nr 44 näeb ette spetsiifilised reeglid mahetootmise kohustuse suurendamise ja vähendamise kohta ning ühtlasi toetuse tagasinõudmise mahetootmise kohustuse ülemäärase vähendamise korral. Reeglite enda suhtes täpsema rakendumise välja selgitamata jätmisega võttis Tõlvamäe Agro OÜ ise riski, et tema toimingud mahetootmise kohustuse vähendamisel võivad kaasa tuua eelnevatel aastatel makstud toetuse tagasinõudmise. Vastustaja kinnitusel on vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevad andmed kaebaja mahetootmise kohustuse ulatuse ja perioodi kohta olnud kaebajale elektrooniliselt kättesaadavad. Kaebaja ei ole vastustaja väidet kahtluse alla seadnud. Samuti ei ole kaebaja pöördunud PRIA poole oma kohustuste selgitamiseks. Seetõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et nii mahetootmise kohustuse perioodist, kui vähendamise reeglitest sai ta teada alles vaidlustatud otsusest ja PRIA 01.07.2015. a vaideotsusest nr 12-4/15/80-2. Halduskohus lisas, et Tõlvamäe Agro OÜ ei ole vaidlustanud PRIA 02.02.2015. a otsust nr 126/138 selle arvandmete tõepärasuse ega arvutuste õigsuse osas. Ka halduskohtule ei olnud võimalikud eksimused äratuntavad.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10.Kaebaja esitas 18.02.2016 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 114-115, 137138), milles taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ning kohaldanud määruse nr 44 § 10 lg-t 3, § 11 lg-t 3 ja § 12 lg-t 2 koostoimes § 3 lg-ga 3. Olukorras, kus kohustuse võtab üle isik, kellel varasem kohustus puudub, arvestatakse tema suhtes kohustuse pikkuseks ülevõetud kohustus. Määruse nr 44 § 10 lg 3 eesmärk on tagada, et kohustuse ülevõtmisega ei vähendata ülevõetava maa osas § 3 lg-s 3 sätestatud minimaalset 5 aasta pikkust kohustust. Määruseandja on näinud ette ka võimaluse kohustusaluse maa pindala suurendada või vähendada vastavalt määruse nr 44 §-s 11 või §-s 12 sätestatule. Nimetatud võimalust saab kasutada üksnes algse kohustuse osas. Seega arvestuse baas on alati algne kohustus. Nimetatud võimaluse eesmärk on tagada teatav paindlikkus kohustusaluse maa pindala muutumiseks taotlejast sõltumatute asjaolude ilmnemisel (näiteks rendimaade osakaal on tootmises kasutaval põllumaal märkimisväärne, ületades 50%, sätte eesmärk on tagada muuhulgas paindlikkus rendilepingute lõppemisel rentnikust sõltumatutel põhjustel). Algne kohustus on oluline just iga taotleja seisukohast – algselt võetud kohustust kasutatakse maa-arvestuse baasväärtusena ning sellest lähtuvalt toimuvad 5 aasta jooksul kohustuse vähendamised ja suurendamised. Määruseandja on näinud ette, et kohustuse ülevõtmise

korral, juhul kui ülevõtjal varasemat kohustust ei ole, siis loetakse kohustuse pikkuseks ülevõetava kohustuse pikkus (§ 10 lg 3). Olukorras, kus ette on nähtud võimalus algse kohustuse vähendamiseks (või suurendamiseks), ei ole ühtegi selgitust, miks ei peaks suurendamise või vähendamise võimalus kohalduma ka kohustuse ülevõtjale (seda eeldusel, et algset kohustust ei ole üleandja poolt juba lubatud piirmääras – 10% või 30% vähendatud või suurendatud). Kui § 10 lg 3 kohaselt loetakse kohustuse puudumisel kohustuse pikkuseks ülevõetava kohustuse pikkus, siis samamoodi kaasneb selle kohustusega võimalus kohustuse muutmiseks. Vastupidisel juhul oleks tegemist taotlejate (põhjendamatult) ebavõrdse kohtlemisega, sest esiteks puudub põhjendus, miks ülevõtja ei võiks kohutusaluse maa pindala muuta, kui tema algseks kohustuseks lugeda ülevõetud kohustus, ning teiseks oleks kohustuse muutmise lähteväärtuseks sellisel juhul algselt võetud kohustuse väärtus. Määruse nr 44 § 18 lg-s 1 on sätestatud piirang, et kohustust saab üle anda alates teisest kohustusaastast. Juhul kui määruseandja oleks soovinud välistada võimaluse, et kohustuse ülevõtja vähendab või suurendab ülevõetud kohustust selle algse väärtuse suhtes, siis oleks selline keeld ka sõnaselgelt sätestatud. Praegusel juhul tuleb lähtuda määruseandja mõttest, määruse sõnastusest ning taotlejate võrdse kohtlemise printsiibist. Kaebajal ei olnud kohustuse ülevõtmise ajal 2012. aastal endal kohustust ning ülevõetav kohustus tuli lugeda algseks kohutuseks, seega kohustus algas 2010. aastal. Ülevõtjal on õigus suurendada või vähendada algse kohustuse pinda ning käesolevas kaebuses eelnevalt toodud põhjendustel on algseks kohustuseks ülevõetav kohustus. 2012. aastal kohustuse suurendamine koos kohustuse ülevõtmisega on kooskõlas määruse nr 44 § 11 lg-ga 3. Sellisel juhul ei alanud taotleja suhtes uus kohustus, vaid lähtudes taotlejate võrdsest kohtlemisest kaebaja suurendas algse, Mahe Seeme OÜ poolt 2010. aastal võetud kohutusaluse maa pindala lubatud määras. Määruse nr 44 kohaselt on kohustuse baasväärtuseks alati algne kohustus ning kohustuse ülevõtja puhul on algseks kohustuseks üleandaja poolt võetud algne kohustus. Antud juhul tuleb kohaldada enne 2012. aastat kehtinud algset võimalust kohustuse muutmiseks 30% ulatuses. Kuna määruse nr 44 § 17 lg 6 kohaselt on enne 2012. aastat võetud kohustuse korral võimalik vähendada toetusaluse maa pindala kuni 30%, siis käesoleval juhul tulekski nimetatud sätet kohaldada ning tühistada PRIA otsus osas, mis puudutab toetuse tagasinõudmist selle maa eest, mille osas on toimunud toetusaluse maa pindala vähenemine üle 10%. Kaebaja möönab, et esitas 2013. aastal kohustuse võtmise vormi MT60, kus kinnitas kohustuse võtmist. Kaebaja leiab, et kuivõrd tal puudus enne 2012. aastat varasem kohustus, siis algas tema kohustus ülevõtmise teel ning ta kasutas õigust kohustuse suurendamiseks juba esimesel aastal. Seega tuleb lugeda 2013. aastal esitatud vormi MT60 esitamine ilmselgeks eksimuseks nagu kaebaja on alates vaidemenetlusest ka väitnud. Kuskil ei ole sätestatud määruseandja tahe välistada toetuse ülevõtjal võimalus kohustuse vähendamiseks või suurendamiseks. Selline piirang oleks ebaproportsionaalne, kuna ei toetaks meetme eesmärki. Jätkuvalt kehtib arvestus algse kohutusaluse maa suhtes, nagu on sätestatud määruse nr 44 § 11 lg-s 3 ja § 12 lg-s 2. Kuigi kaebaja on esitanud 2013. aastal vormi MT60, kus kinnitab kohustuse ülevõtmist, ei olnud ta teadlik uuest, alanud kohustusest ning on siiani veendunud, et tegemist on arusaamatusega, kuna kaebaja ei ole 2012. aastal uut kohustust võtnud ning majandanud vaid maaga, mille on üle võtnud Mahe Seeme OÜ-lt. 2012. aastal alanud kohustusest sai kaebaja teada alles vaideotsusest ning taotlusperioodil 2012-2014 esitatud taotlustelt see ei nähtu. Sellest ebakõlast nähtuvalt on ka PRIA pidanud vaideotsuses vajalikuks selgitada olukorda, miks ikkagi oli kaebajale kasulik 2012. aastal uue kohustusega alustamine. Seega ei ole

praeguseks kindlalt välja selgitatud, milline oli kaebaja tegelik tahe vormi MT60 esitamisel ning kas tegemist võis olla eksimusega erinevate vormide rägastikus, nagu kaebaja on ka vaidemenetlusest alates väitnud ning kas kaebaja üldse sai teada 2012. aastast uue kohustuse tekkimisest. Kohustuse ülevõtmise, vähendamise või suurendamisega seotud täpsemad reeglid on siseriiklikult kehtestatud. Võetavad meetmed peavad toetama EL määruste, aga ka maaelu arengukava vastava meetme eesmärkide saavutamist. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud taotlejate ebavõrdne kohtlemine, milleks määrus ka alust ei anna. Kogu vastustaja põhjenduskäik on üles ehitatud väitele, et kaebajal algas uus kohustus 2012. aastal ning kaebajal poleks olnud võimalik ka uut kohustust võtmata algset kohustust muuta. Nimetatud seisukoht ei tugine määruse normidele.

11.PRIA taotleb hiljem täiendatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 125-126p, 147-147p) apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist. Tõlvamäe Agro OÜ taotles 18.05.2012 mahepõllumajandusliku tootmise toetust ning võttis seega endale määruse nr 44 § 3 lg-s 3 sätestatud viieaastase mahetootmise kohustuse. Samuti võttis kaebaja 21.05.2012 üle Mahe Seeme OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse. Kuna Tõlvamäe Agro OÜ taotles 2012. aastal lisaks Mahe Seeme OÜ-lt ülevõetud kohustusele (226,20 ha) mahepõllumajandusliku tootmise toetust veel 9,73 ha suurusele maale, mis ei olnud hõlmatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, kokku 235,82 hektarile (taotluse raames kindlakstehtud pindala 232,11 hektarit), siis selle tulemusena arvestatigi määruse nr 44 § 10 lg 3 järgi viieaastase kohustuseperioodi alguseks 2012. aasta. Määruse nr 44 § 10 lg 3 sätestab, et kohustuse ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus ja § 3 lg-s 3 nimetatud algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Antud juhul tuleb lugeda lühemat aega kestnud kohustuseks Tõlvamäe Agro OÜ-l 2012. aastal alanud kohustus, sealhulgas kohustus 9,73 ha suurusele maale, mis ei olnud varem mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustusega hõlmatud. Mahe Seeme OÜ-l algas mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse viieaastane periood 2010. aastal, mistõttu tuleb lugeda Mahe Seeme OÜ-lt ülevõetud kohustus kauem aega kestnud kohustuseks. Kuna Tõlvamäe Agro OÜ taotles 2012. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetust lisaks maale, mis ei olnud Mahe Seeme OÜ-lt ülevõetud kohustusega hõlmatud, ei olnud Tõlvamäe Agro OÜ-l võimalik mahepõllumajandusliku tootmise kohustust jätkata Mahe Seeme OÜ kohustusega, vaid Tõlvamäe Agro OÜ-l algas 2012. aastal määruse nr 44 § 11 lg 2 kohaselt uus viieaastane kohustuseperiood. Uue kohustuse tekkimisega tuleb arvestada Tõlvamäe Agro OÜ kogu mahetootmise kohustus täies ulatuses algseks kohustuseks määruse nr 44 § 3 lg 3 järgi. Uue mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse algamisega 2012. aastal oli Tõlvamäe Agro OÜ õigustatud vähendama mahetootmise kohustuse ulatust määruse nr 44 § 12 lg 1 alusel kuni 10% kohustusega hõlmatud maa pindala osas. Tõlvamäe Agro OÜ esitas 07.02.2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse võtmise kinnituse (vorm MT60), millel kinnitas, et võtab mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse, on tutvunud toetuse saamise nõuetega ja kohustub neid nõudeid täitma kohustuse võtmise kalendriaastast alates viis kalendriaastat. Seega pidi Tõlvamäe Agro OÜ ilmselgelt olema teadlik, et 2012. aastal algas uus viieaastane kohustuseperiood. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega selle kohta, et määruse nr 44 § 17 lg 6 alusel oli tal õigus toetusaluse maa pindala vähendada kuni 30%. Kaebaja on määruse nr 44 § 10 lg-s 3 ja §-s 12 toodud kohustuse vähendamise aluseid ebaõigesti tõlgendanud, jättes märkamata § 17 lg-s 6 sätestatu.

Tõlvamäe Agro OÜ-l ei olnud õigust mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega hõlmatud maa pindala vähendada 30%, kuna Tõlvamäe Agro OÜ mahetootmise kohustuse periood kohustuse suurendamise järgselt algas pärast 02.05.2012. Tõlvamäe Agro OÜ on esitanud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse PRIA-le 18.05.2012, seega antud juhul määruse nr 44 § 17 lg 6 Tõlvamäe Agro OÜ suhtes ei kohaldu. Määruse nr 44 § 17 lg 6 sätestatust tulenevalt võib enne 02.05.2012 kohustuse võtnud toetuse saaja vähendada § 3 lgs 3 nimetatud algse kohustuse aluse maa pindala kuni 30%, ilma et selle maa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutakse. Määruse nr 44 § 11 lg 1 ja § 12 lg 1 kohaselt vaadeldakse kohustuse suurenemist ja kohustuse vähenemist algse kohustusealuse maa suhtes, s.o kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maa ja selle pindala suhtes. Kuna Tõlvamäe Agro OÜ-l algas uus kohustus 2012. aastal mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse suurendamisega, siis tuleb lugeda algseks kohustuseks 2012. aastal alanud kohustus. Samuti ei oleks Tõlvamäe Agro OÜ-l olnud õigust toetusaluse maa pindala vähendada 30% ulatuses ka temal endal algse kohustuse puudumise korral, s.t kui Tõlvamäe Agro OÜ-l oleks olnud ainult ülevõetud kohustus, kuna tulenevalt määruse nr 44 § 12 lg-st 2 ei ole kohustuse ülevõtjal õigust ise üldse kohustusealust pindala vähendada. Vähendamine saab toimuda üksnes algse kohustuse aluse maa pindala osas kuni 10% ulatuses. Seoses mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustuse võtmisega 18.05.2012 tekkis Tõlvamäe Agro OÜ-l õigus vähendada määruse nr 44 § 12 lg 1 alusel (toetusaluse maa pindalast 232,11 hektarit) kuni 10%, s.o 23,21 ha ulatuses kohustusealuse maa pindala. Tõlvamäe Agro OÜ vähendas aga 2013. aastal kohustusealust pindala 3,12 ha võrra ning 2014. aastal 50,10 ha võrra, s.o kokku 53,22 ha. Seega vähendas Tõlvamäe Agro OÜ algse kohustuse aluse toetusaluse maa pindala 30,01 ha rohkem kui määruse nr 44 § 12 lg-ga 1 lubatud 10%. Kaebaja puhul on tegemist põllumajandusvaldkonnas tegutseva ettevõtjaga, kellelt on põhjendatud oodata tavapärasest suuremat hoolsuskohustust. Andmed mahetootmise kohustuse ulatuse ja perioodi kohta on olnud kaebajale elektrooniliselt kättesaadavad e-PRIA vahendusel. Samuti oli kaebajal võimalus ja kohustus endal kahtluse korral asjaolud välja selgitada selgituse küsimisega PRIA-lt. PRIA on 01.02.2013 mahepõllumajandusliku toomise toetuse otsusel nr 12-6/227 märkinud: „apellandi 2012. aastal taotletud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlus jäetakse tervikuna rahuldamata, kuna ülevõetud kohustust on suurendatud, kuid taotleja ei ole esitanud uut kohustust alustavat vormi - vorm MT60“. Kaebaja on nimetatud otsuse kätte saanud ning esitas nõutud vormi 07.02.2013, milles ka kinnitas uue viieaastase kohustuse võtmist. Seega on alusetu tugineda väitele, et kaebaja ei teadnud 2012. aastal alanud viieaastasest kohustusest. Igal aastal (ka 2013) on PRIA infokirjas ja pindalatoetuste põhitõdedes teavitatud taotlejaid, et neile, kes on taotluse eelmisel aastal esitanud e-PRIA-s, taotlusvorme ja kohustuste trükist paberil ei saadeta. Samuti teavitatakse taotlejaid, et e-PRIA-s on võimalik teenuse „Pindala- ja loomapõhiste toetuste kohustuste andmete vaatamine, üleandmine ja asendamine“ kaudu kohustust üle anda või asendada ning selles teenuses on võimalik kehtivate kohustustega taotlejatel tutvuda oma kohustuste andmetega, sealhulgas saada infot kohustuseluste pindade ja/või loomade kohta. Lisaks kuvatakse igale taotlejale taotluse täitmisel info ka kehtiva kohustuse olemasolu kohta. Kuna Tõlvamäe Agro OÜ esitas 2012. aastast alates oma taotluse e-PRIA-s, siis temale kohustuste trükist koju ei saadetud, sest kohustuste info (ka selle kehtivus) oli talle nähtav e-PRIA-s.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse seisukohtadele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kumb määruse nr 44 § 10 lg 3 kahest lausest kuulub käesoleval juhul kohaldamisele. Määruse nr 44 § 10 lg 3 sätestab: „Kohustuse ülevõtmise korral loetakse ülevõetud kohustus ja § 3 lõikes 3 nimetatud algne kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus.“ Määruse nr 44 § 3 lg 3 sätestab, et taotleja võtab kohustuse tegeleda ettevõtte põllumajandusmaal taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat määruse nr 44 nõuete kohaselt mahepõllumajandusliku taimeja loomakasvatusega kohustuse võtmise aastal taotluses näidatud või taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maal ja selle pindalal; kui taotluse kontrollimisel kindlaks tehtud maa pindala on suurem kui pindala, mille kohta toetust taotletakse, loetakse algse kohustuse aluseks maaks see maa ning maa pindalaks see pindala, mille kohta toetust taotletakse.
15.Kaebaja soovib tugineda määruse nr 44 § 10 lg 3 lausele 2 ning väidab, et ta võttis 2012. aastal esmalt Mahe Seeme OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse üle ja seejärel suurendas seda. Sellise tõlgenduse korral tuleks kaebaja kohustuse alguseks lugeda 2010. PRIA on seisukohal, et kaebaja esitas esmalt mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse ja seejärel teiselt tootjalt kohustuse ülevõtmise teavituse ning tugineb määruse nr 44 § 10 lg 3 lausele 1. Sellisel juhul tuleks kaebaja kohustuse alguseks lugeda 2012. Ringkonnakohus leiab, et määravaks tuleb pidada taotluste/teavituste PRIA-le esitamise järjekorda päevase täpsusega. Haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 1 järgi algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Seega on just taotluse esitamise ajahetk see, mis määrab ära haldusmenetluse käivitumise. Tõlvamäe Agro OÜ esitas 18.05.2012 PRIAle pindalatoetuse taotluse nr 11012111974 (kandenumber 1304109) mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks kokku 235,82 hektarile, millest mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse raames oli kindlakstehtud pindala suuruseks 232,11 hektarit (tl 22-60). 21.05.2012, s.t kolm päeva hiljem esitas Tõlvamäe Agro OÜ PRIAle teavituse kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta nr 11012111974 (kandenumber 1318532), millega kinnitas Mahe Seeme OÜ-lt mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtmist 226,20 hektari osas (tl 61-62). Ringkonnakohus leiab, et kuna pindalatoetuse taotlus oli esitatud enne teavitust kohustuse üleandmise-ülevõtmise kohta, on PRIA õigesti tõlgendanud määrust nr 44 ja lähtunud käesoleva juhtumi asjaolude hindamisel selle § 10 lg 3 lausest 1.
16.Kaebaja väidab samuti, et ta esitas 2013. aastal kohustuse võtmise vormi MT60, kus kinnitas kohustuse võtmist, ekslikult. Ringkonnakohus ei pea seda kaebaja väidet usutavaks ja nõustub PRIA-ga, et kaebaja puhul on tegemist põllumajandusvaldkonnas tegutseva ettevõtjaga, kellelt on põhjendatud oodata tavapärasest suuremat hoolsuskohustust. Andmed mahetootmise kohustuse ulatuse ja perioodi kohta on olnud kaebajale elektrooniliselt kättesaadavad e-PRIA vahendusel. Samuti oli kaebajal võimalus ja kohustus endal kahtluse korral asjaolud välja selgitada selgituse küsimisega PRIA-lt. Kuna kaebaja on jätnud oma väidetavale eksimusele õigeaegselt PRIA tähelepanu juhtimata, siis ei pea ringkonnakohus sellekohaseid käesolevas kohtumenetluses esitatud kaebaja väited usutavaks.
17.Eelnevast tulenevalt jätab halduskohtu otsuse muutmata.

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

ja

18.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.06.20263-22-1017/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.06.20263-25-1309/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja