T.P. ja V.K. ühiskaebus Mikitamäe Vallavolikogu 22.02.2017 otsusele nr 2 „Mitte nõustuda Lüübnitsa, Audjassaare, Võõpsu, Kahkva ja Usinitsa külade üleandmisega Mikitamäe valla koosseisust Räpina valla koosseisu“.
Resolutsioon
Tagastada T.P. ja V.K. ühiskaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1.Mikitamäe Vallavolikogu 22.02.2017 otsusega nr 2 „Mitte nõustuda Lüübnitsa, Audjassaare, Võõpsu, Kahkva ja Usinitsa külade üleandmisega Mikitamäe valla koosseisust Räpina valla koosseisu“ otsustati 1) mitte nõustuda Räpina Vallavolikogu 25.01.2017 otsusega nr 1 tehtud ettepanekuga algatada piiride muutmise menetlus eesmärgiga üle anda Räpina valla koosseisu Lüübnitsa, Võõpsu ja Audjassaare külad; 2) jätta rahuldamata Mikitamäe Vallavolikogule esitatud Lüübnitsa küla, Võõpsu küla, Audjassaare küla, Kahkva küla ja Usinitsa küla elanike avaldused külade arvamise kohta Mikitamäe valla koosseisust Räpina valla koosseisu. Nimetatud otsuses on märgitud, et Vabariigi Valitsus on teinud Mikitamäe Vallavolikogule sundliitmise ettepaneku valla tervikuna arvamiseks Setomaa valla koosseisu.
2.T.P. ja V.K. esitasid Tartu Halduskohtule 14.03.2017 kaebuse, millest võis välja lugeda, et kaebusega soovitakse vaidlustada Mikitamäe Vallavolikogu 22.02.2017 otsust nr 2. Kaebusele oli juurde lisatud T.P. pöördumine Eesti Vabariigi peaministri ja Eesti Vabariigi riigihalduse ministri poole, Rahandusministeeriumi vastus nr 14-3/00415-2 ning Lüübnitsa, Võõpsu, Usinitsa, Audjassaare külade elanike pöördumised, mille järgi soovitakse Räpina vallaga ühinemist. Lisatud
on ka ühe isiku allkirjaga Räpina vallaga ühinemist toetav leht (tempel: kiri saabunud 21.dets 2016) ning volikogu esimehe Feliks Raudkett ́i seletuskiri. Kaebajad on Mikitamäe valla, Võõpsu küla elanikud. Kaebuses on märgitud, et kaebajad leiavad, et nende tõmbekeskus on Räpina vald ja loodavasse valda sundliitmise tagajärjel ühinemisel elanike elukvaliteet halveneb oluliselt. Kaebuse esitamisel oli tasutud riigilõivu 15 eurot.
3.Tartu Halduskohtu 17.03.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-598 jäeti T.P. ja V.K. kaebus käiguta ning anti kaebajatele kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 31.03.2017. Kohus selgitas kaebajatele, et kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Halduskohtumenetluse seaduse (edaspidi HKMS) § 104 lg-e 1 kohaselt mitme isiku ühise kaebuse korral tasutakse riigilõivu iga isiku poolt kogu seaduses sätestatud ulatuses. Seega, kuna kaebuse on esitanud kaks kaebajat, tuleb kaebuselt tasuda riigilõivu kokku 30 eurot ja tasuda täiendavalt 15 eurot. Tartu Halduskohtu 17.03.2017 määruses selgitati ka kaebajatele, et kuna kaebus on väga lakooniline, nõuab kohus, et kaebuses tuleb täpsustada, millist haldusakti soovivad kaebajad vaidlustada, millise akti kohta on kaebajad esitanud tühistamisnõude. Kõnealuses kohtumääruses on märgitud, et kaebuses on märkimata, kuidas ja milline haldusakt või toiming kaebajate õigusi rikub, milles näevad kaebajad haldusakti või toimingu õigusvastasust ja oma õiguste rikkumist ning kaebuses peab kajastuma kaebuse faktiline põhjendus.
4.28.03.2017 saabus Tartu Halduskohtusse T.P. ja V.K. vastus Tartu Halduskohtu 17.03.2017 kohtumäärusele, ühes riigilõivu tasumist tõendava maksekorraldusega. Kaebajad põhjendasid, et külade (Lüübnitsa, Audjassaare, Võõpsu, Kahkva ja Usinitsa) elanikud soovivad, et külad arvataks Räpina valla koosseisu, kuna külade elanikud on tihedalt seotud Räpina vallaga ja Räpina vald on kujunenud nende külade tõmbekeskuseks. Kohtule esitatud vastuses on kaebajad märkinud, et Vabariigi Valitsuse otsusega hakkab oletatav Setomaa vald kuuluma Võru maakonna koosseisu. Nimetatud külade elanikel puudub reaalne võimalus otseühenduseks Võru maakonna keskusega ja seega halveneb oluliselt elanikele teenuste kättesaadavus, pole selge millised elanikel vajaminevad teenused jäävad Võru linna. 1314.11.2016 korraldatud rahvaküsitluse tulemusena hääletas Räpina vallaga ühinemise poolt 68% arvamuse avaldajatest. Mikitamäe valla elanikud on igapäevaselt seotud Räpina ja Põlvaga.
5.Tartu Halduskohtu 07.04.2017 määrusega jäeti T.P. ja V.K. kaebus teist korda käiguta ning anti kaebajatele kaebuses esinevate puuduste (st selgelt nimetama kõik need asjaolud miks, kuidas ja milline haldusakt või toiming kaebajate õigusi rikub ning nimetama, milles näevad kaebajad haldusakti või toimingu õigusvastasust ja oma õiguste rikkumist) kõrvaldamiseks tähtaeg 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
6.T.P. ja V.K. vastus Tartu Halduskohtu 07.04.2017 kohtumäärusele saabus Tartu Halduskohtusse 24.04.2017. Kaebajad on kõnealuse vastusega uuesti kohtule esitanud 28.03.2017 vastuse teksti ning täiendanud seda põhjendustega, miks just Mikitamäe Vallavolikogu 22.02.2017 otsus nr 2 kaebajate õigusi rikub. Kaebajad on märkinud, et nad võtavad osa Räpina valla kultuuriüritustest (laulukoor, raamatukogu, internetipunkt, tantsurühm), kasutavad Räpina polikliiniku tervishoiuteenuseid (perearstid, röntgen, eriarstid, apteegid, hambaravi). Kui toimub sundliitmine, on oht, et mõningaid tervishoiuteenuseid tuleb hakata kasutama maakonnapõhiselt (Võru linnast), kuid kaebajatel puudub ühistranspordi kasutamise võimalus Võruga. Võõpsust Võrru otse bussiliin puudub
(vahemaa on üle 50 km). Kaebajate hinnangul loodava oletatava sundliitmise teel tekkiva Seto valla keskus võib hakata asuma kas Värskas või Meremäel. Praeguse maakonna keskusesse Põlvasse on ca 50 km ja liiklustihedus on mitu korda päevas ning bussiühendus Räpinaga on väga soodne (bussipilet maksab 60 senti). Kaebajate hinnangul haldusreformi eeldusekohaselt peaks olema arvestatud inimeste igapäevane ränne, st et ühinemispiirkond oleks maksimaalselt kooskõlas inimeste kommunikatsiooni piirkonnaga, ennekõike teenus- kui töörände, mis on omavahel tihedalt seotud. Igapäevaselt on Mikitamäe valla elanikud seotud Räpina ja Põlvaga. Kaebajad on jätkuvalt esitanud seisukoha, et Lüübnitsa, Võõpsu, Audjassaare, Kahkva ja Usinitsa külade elanikel puudub reaalne võimalus otseühenduseks Võru maakonna keskusega ja seega halveneb oluliselt elanikele teenuste kättesaadavus, pole selge, millised elanikel vajaminevad teenused jäävad Võru linna. Vastuses kohtule on märgitud, et kaebajaid ja Võõpsu küla elanikke ei seo Setomaaga miski.
Kohtu seisukoht
7.Kohus lahendab esmalt kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkuse (I) ning teiseks kaebajate kaebeõiguse Lüübnitsa, Võõpsu, Audjassaare, Kahkva ja Usinitsa külade elanike nimel (II) seoses Mikitamäe Vallavolikogu 22.02.2017 otsuse nr 2 tühistamiskaebuse esitamisega. Viimasena lahendab kohus riigilõivu tagastamise küsimuse (III). I
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 44 lg 1 kohaselt on halduskohtule kaebuse esitamise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine.
9.Kaebajad tuginevad oma kaebeõiguse sisustamisel asjaolule, et haldusreformi läbiviimine rahva tahtest mööda minnes rikub nende õigusi ning haldusreformi läbiviimisel on jäetud arvestamata rahva heaolu ja piirkonna arenguga. Kaebusest nähtuvalt peavad kaebajad õigusvastaseks ja endi õigusi rikkuvaks asjaolu, et Mikitamäe Vallavolikogu ei ole arvestanud 22.02.2017 otsuses nr 2 külaelanike (sh kaebajate) arvamusega, st sooviga ühineda Räpina valla koosseisu. Kaebajad on kohtule korduvalt esitanud seisukoha, et sundliitmise tagajärjel loodav Setomaa vald hakkab kuuluma Võru maakonna koosseisu. Kaebajate hinnangul on oht, et haldusreformi tulemusena on nad sunnitud kasutama tervishoiuteenuseid maakonnapõhiselt (tulevikus Võru maakonnas), kuid kaebajatel puudub ühistranspordi kasutamise võimalus Võruga. Kaebajad on märkinud, et kuivõrd kõnealuse sundliitmise seletuskirja kohaselt transpordiliini käivitamine ei ole mõistlik, siis nende olukord halveneb.
10.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 10 sätestab, et haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine ja taotlemine on volikogude ainupädevuses. Seega saavad vallaelanikud selliseid küsimusi lahendada volikogude kaudu. Isikutel on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis tuleb võtta arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul (KOKS § 32 lg 1). Vallaelanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamises on KOKS 4. peatükist nähtuvalt siiski võimalik vaid piiratud ulatuses.
11.Tallinna Halduskohus on 28.02.2017 määruses nr 3-17-123 ja Tallinna Ringkonnakohus on 09.01.2017 määruses nr 3-16-2708 selgitanud, et haldusreformi seadus (edaspidi HRS) ega Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (edaspidi ETHS) ei anna üksikisikule subjektiivset õigust nõuda haldusterritoriaalse reformi läbiviimist talle meelepärasel viisil ning konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemist isikule sobiliku valla või linnaga. HRS-st nähtuvalt on valla või linna haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise õigus vastaval volikogul (seaduse 2. ptk) või Vabariigi Valitsusel (seaduse 3. ptk), lähtudes sealjuures nimetatud seaduses sätestatud menetluskorrast. Iga muudatus, mis võib mõjutada omavalitsusüksuse elanikke, ei ole käsitatav isiku subjektiivsete õiguste rikkumisena. Ka Vabariigi Valitsusel on kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ettepaneku tegemisel ulatuslik kaalutlusruum. Samuti selgitas kõnealuses määruses ringkonnakohus, et eeltoodut ei muuda asjaolu, et HRS § 6 lg 1 kohaselt selgitatakse haldusterritooriumi korralduse muutmisel välja elanike arvamus ETHS § 7 lg 8 alusel kehtestatud korra kohaselt. HRS § 6 lg 3 järgi kui elanike küsitluse tulemusena selgub, et soovitakse mõne territooriumiosa arvamist ühe kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisust teise kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu ning asjaomased kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud nõustuvad sellega, siis muudetakse valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse käigus ka vastavate haldusüksuste piire Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 71 lg 3 alusel. Käesoleval juhul, kuigi Lüübnitsa, Võõpsu, Audjassaare, Kahkva ja Usinitsa külade elanikud on avaldanud soovi liituda Räpina vallaga ja Räpina Vallavolikogu on vastavasisulise ettepaneku teinud Mikitamäe Vallavolikogule, ei ole Mikitamäe Vallavolikogu tehtud ettepanekuga nõustunud. Seega ei ole saanud Mikitamäe valla Lüübnitsa, Võõpsu, Audjassaare, Kahkva ja Usinitsa külad haldusreformi läbiviimise raames liikuda Räpina valla koosseisu. Kohus selgitab kaebajatele, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 20.12.2016 otsuse nr 3-4-1-3-16 p-s 136 selgitanud, et rahvaküsitlus, erinevalt rahvahääletusest, ei ole Eesti õiguskorras siduva iseloomuga. Rahvaküsitluse tulemuste põhjal ei saa kaebajal tekkida õigustatud ootust, et kohalik omavalitsus tegutseb ühel või teisel konkreetsel viisil.
12.Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoriaalse korralduse muutmisel valdade ja linnade osas on kaalutlusruum ka Vabariigi Valitsusel (ETHS § 71 lg-d 2-4). HRS § 9 lg 2 annab Vabariigi Valitsusele volituse algatada alla kriteeriumi oleva omaalgatuslikult ühineva omavalitsuse ühendamine mõne teise omavalitsusega ning õiguse hõlmata oma ettepanekuga (Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu) ka mõni omavalitsus, kes vastab kriteeriumile või on ühinemas kriteeriumile vastavaks. HRS § 5 lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse nõustamiseks moodustatud haldusreformi piirkondlikele komisjonidele on HRS §-ga 10 antud pädevus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek omavalitsuse ühendamiseks kriteeriumile vastavaks või erandi kohaldamiseks. Kuna Meremäe vald, Mikitamäe vald ja Värska vald ei täitnud kriteeriumi, algatas Vabariigi Valitsusel nende omavalitsuste ühendamise.
13.Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni soovitusel ja Vabariigi Valitsuse algatusel viidi 26-29.01.2017 Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulgas läbi rahvaküsitlus. Rahvaküsitlus viidi läbi selleks, et haldusreformi käigus valdade ühinemise kohta oleks võimalik teha kaalutletud otsus, mis võtab lisaks olemasolevale informatsioonile arvesse piirkonna kultuurilist eripära ja kohalike elanike soove. Küsitluse tulemusena selgus, et 76,9% küsitletutest on Setomaa vallaks liitmise poolt (http://www.fin.ee/kusitletutest-ule-76-protsenditoetab-setomaa-valla-moodustamist).
Vabariigi Valitsus on HRS alusel algatanud Mikitamäe valla suhtes haldusterritoriaalse korralduse muutmise ehk sundliitmise. 15.02.2017 esitas Riigihalduse minister Mihhail Korb kirjaga nr 1.1-10/01517 Meremäe, Mikitamäe, Misso ja Värska Vallavolikogudele HRS § 9 lg 2 alusel arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse ettepaneku ehk Vabariigi Valitsuse määruse „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu). Nimetatud eelnõu kohaselt muudetakse Mikitamäe ja Värska valla maakondlikku kuuluvust, arvates Mikitamäe ja Värska valla Põlva maakonna koosseisust Võru maakonna koosseisu. Muudatus on vajalik, kuna Meremäe vald ja Misso valla Luhamaa nulga külad kuuluvad Võru maakonna koosseisu ning vältida olukorda, kus Põlva maakonnal tekiks lahustükk Võru maakonna territooriumi sees.
14.Kohus märgib, et lähtuvalt kaebuse materjalidest ei ole võimalik järeldada, et kaebajate olukord Mikitamäe valla sundliitmisel Setomaa valla ja seega Võru maakonna koosseisu halveneks. See, et kaebajatele ei meeldi, et haldusreformi käigus nende füüsilise elukoha küla ja vald liigub Setomaa valla ja seega Võru maakonna koosseisu, ei tähenda, et tagajärjeks oleks kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohtu hinnangul asjaolu, et kaebajad viitavad endi soovile kasutada Räpina valla teenuseid (tervishoiuteenused, huviringid jms) ja sealset transpordiühendust, ei muuda samuti Mikitamäe Vallavolikogu 22.02.2017 otsust nr 2 kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuvaks. Kohus möönab, et tänasel päeval ei ole võimalik täielikult välistada olukorda, kus teatud teenuste olemasolu ja kättesaadavust asub loodav uus kohalik omavalitsus ümber korraldama, kuid samas on ka loodaval omavalitsusel kohustus tagada oma elanikele igapäevateenuste kättesaadavus. Kohus märgib, et haldusterritoriaalse reformi läbiviimise eesmärk on tõsta kohalike omavalitsuste võimekust osutada avalikke teenuseid. Kõnealuses eelnõus on selgelt märgitud, et loodav Setomaa vald peab lahendama elanike igapäevaste teenuste korralduse, arvestades erinevate tõmbekeskuste olemasolu ning loogiliste liikumissuundadega ja et senist avalike teenuste tarbimismustrit ei ole võimalik ega mõistlik oluliselt korrigeerida. Kuna haldusterritoriaalse reformi läbiviimise tulemusena ei muutu kaebajate füüsiline elukoht, on neil ka pärast reformi läbiviimist võimalik soovi korral endale meelepäraseid (nt Räpina valla) teenuseid kasutada. Seega ei ole kohtul käesoleval hetkel võimalik järeldada, et kaebajate olukord halveneks seetõttu, et nende füüsiline elukoht ei kuulu tulevikus Räpina valla ja seega Põlva maakonna koosseisu.
15.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et esiteks ei ole kaebajatel õigust nõuda enda füüsilise elukoha küla kuuluvust teatud valla koosseisu, sest selliste otsuste tegemise pädevus on kohalikul omavalitsusel ja Vabariigi Valitsusel.
II
16.Kaebajad on kohtle esitanud korduvalt seisukohad, et haldusreformi läbiviimine rahva tahtest mööda minnes rikub Lüübnitsa, Võõpsu, Audjassaare, Kahkva ja Usinitsa külade külaelanike õigusi ning haldusreformi läbiviimisel on jäetud arvestamata rahva heaolu ja piirkonna arenguga. Igapäevaselt on Mikitamäe valla elanikud seotud Räpina ja Põlvaga. Kaebajad on märkinud, et Lüübnitsa, Võõpsu, Audjassaare, Kahkva ja Usinitsa külade elanikel puudub reaalne võimalus otseühenduseks Võru maakonna keskusega ja seega halveneb oluliselt elanikele teenuste kättesaadavus, pole selge, millised elanikel vajaminevad teenused jäävad Võru linna. Võõpsu küla elanikke ei seo Setumaaga miski.
Kohus selgitab, et kaebajad ei saa esitada halduskohtule kaebust külaelanike huvide kaitseks. Kohus märgib, et nii nagu kaebajad, saavad ka teised (küla)elanikud, kes on seni kasutanud Räpina valla teenuseid ja transpordiühendust, teha seda ka pärast haldusterritoriaalse reformi läbiviimist.
17.Lähtuvalt eeltoodust tagastab kohus T.P. ja V.K. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
III
18.Kaebuse esitamisel on kaebajad T.P. ja V.K. tasunud riigilõivu kokku summas 30 eurot. HKMS § 104 lg 5 p-i 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse kaebajale, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, ei kuulu kaebajate poolt tasutud riigilõiv tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.