Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-17-551/13
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 08.05.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 697

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks

Määruse tegemise aeg ja koht

08.05.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-551 AN kaebus Tallinna Vangla 06.03.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/41-2 peale Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AN määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.04.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-551 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AN esitas 08.03.2017 Tallinna Halduskohtule määruskaebusena pealkirjastatud kaebuse Tallinna Vangla 06.03.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/41-2 peale. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest. Eesmärgiks on vaideotsuse tühistamine.

2.Tallinna Vangla esitas 15.03.2017 asjaga seonduvaid haldus- ja vaidemenetluse dokumente, millest nähtuvalt 07.12.2016 registreeriti Tallinna Vanglas 32 AN pöördumist numbriga 5-18/16/27544-1, millest 26 võttis kinnipeetav 13.12.2016 tagasi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse

5.Tallinna Halduskohus tagastas 17.04.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebaja õigusi pole rikutud ja kaebusel puuduvad eduväljavaated. Tallinna Vangla kodukorra p 18 kohaselt võimaldab vangla kinnipeetavatele vaba aja veetmiseks huvitegevust, spordiüritustel osalemist ning raamatukoguteenuse kasutamist. Lisaks on kinnipeetavatel võimalik soetada vangla kauplusest endale lauamänge üksnes enda isiklike rahaliste vahendite arvel, sest vanglal ei ole kohustust lauamängude väljastamiseks vangla arvelt. Kaebaja pöördumisele väljastada mikrolaineahi nagu naisvangidele, on vangla vastuses kaebajale selgitanud, et naiskinnipeetavatele väljastatakse mikrolaineahi üksnes sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis ja see on ette nähtud soodustusena. Tulenevalt asjaolust, et kinnipeetavaid toitlustatakse igapäevaselt kolmel korral sooja toiduga, puudub vajadus mikrolaineahju kasutamiseks. VangS § 55 lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Kodukorra p 18.1.2 kohaselt toimub spordisaali kasutamine sektsioonide kaupa graafiku alusel. Kuivõrd kinnipeetavatele ja ametnikele on kasutamiseks ainult üks ühine spordisaal, siis ei ole ajaliselt võimalik tagada kinnipeetavatele võimalust kasutada spordisaali rohkem, kui üks kord nädalas. Samas on võimalik kehakultuuriga tegeleda igapäevaselt jalutuskäigu ajal jalutusboksis. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene seega kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglalt sektsioonidesse lauamängude male, kabe ja Monopoli, samuti mikrolaineahju väljastamist ning spordisaali kasutamise täiendava aja võimaldamist. Vangla on kaebaja taotlustele vastanud ja vajalikud selgitused andnud. Vangla ei ole rikkunud ettenähtud korda kaebajale vastamisel ning etteheited eri asjadele koos vastamise ja vastuse ühel lehel vormistamise, samuti menetlusnormide ja hea haldustava rikkumise osas, on alusetud. Vangla on kaebajale asjakohased selgitused kaebaja taotluste osas andnud ja seega on vastus vajalikul määral põhistatud. Lisaks ei ole kaebaja kaebuses nimetanud ühtegi põhjust, millest nähtuks, et kaebaja õigusi oleks rikutud vaidemenetluses vaide esemest sõltumata. Seadusest ei tulene vanglatele kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, sh spordiga tegelemise ja muud vaba aja veetmise võimalused. Kusjuures erinevate tingimuste võimaldamist ei ole alust pidada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks, kui kinnipeetavatele on õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamine tegelikult ja seaduses ette nähtud mahus tagatud. Seejuures võivad vanglates pakutavad vaba aja veetmise võimalused olla erinevad. Vangistusega kaasnevad paratamatult ebameeldivused, kuid seda ei saa pidada diskrimineerimiseks.