M.M. kaebus Viru Vangla kodukorra osalise tühistamise ning Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja M.M.
Resolutsioon
1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus kaebuse ärakirja saamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja 4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu muud selgitused Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
5.Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud
1.22.02.2017.a saabus Tartu Halduskohtule M.M. kaebus Justiitsministeeriumi ja Viru Vangla vastu järgmistes nõuetes: - tühistada Viru Vangla kodukorra punktid 1.12.19, 9.11, 7.1.39, 1.12.20, 7.1.4, 7.1.49, 7.1.43 ja 7.1.44 (osas, mis puudutab kõrvatroppe). Kui kohus leiab, et mõni neist punktidest ei ole õigusvastane, palus kaebaja tühistada need, mis on; - tuvastada, et Justiitsministeeriumi vanglate osakond asekantsleri isikus jättis 2 aasta jooksul tähelepanuta õiguskantsleri märgukirja (seoses vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 vastuoluga põhiseadusega) ja ei teinud midagi õigusvastase olukorra likvideerimiseks ning alandas sellega kõikide kinnipeetavate, sh kaebaja inimväärikust; - tuvastada, et Viru Vangla direktori isikus on vaidlusaluseid kodukorra punkte kehtestades, rakendades ning vaideid edastamata jättes rikkunud hea halduse tava ja ületanud volitusi ning alandanud sellega kaebaja inimväärikust; - tuvastada, et Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ettekirjutusel on pika aja vältel õigusvastaselt piiratud kinnipeetavate, sh kaebaja õigusi ja alandatud sedasi inimväärikust. Kui kohus leiab, et vanglate uued kodukorrad said ühes sõnastuses kehtestatud juhuslikult, siis palus kaebaja tuvastada, et vanglate osakond on jätnud täitmata järelevalvekohustuse
ning vanglad said vabalt volitusi ületades piirata kinnipeetavate, sh kaebaja õigusi ja alandada inimväärikust. Tuvastamisnõuete esitamist põhjendas kaebaja preventiivse huvi ja kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusega. Kaebaja esitas ka taotlused tuvastada vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 ja vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 vastuolu põhiseadusega, vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest ja väljastada kaebajale kaebuse ärakiri.
2.Kaebusele lisatud dokumentide põhjal esitas kaebaja 09.01.2017.a vaide Viru Vangla kodukorra punktide 1.12.19 ja 9.11 kehtetuks tunnistamiseks ning 11.01.2017.a kodukorra punkti 7.1.39 kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla andis 13.01.2017.a kaebajale tähtaja vaiete puuduste kõrvaldamiseks, sh selgitamaks, millist mõju avaldavad vaidlustatud sätted kaebaja suhtes ja kuidas need rikuvad tema õigusi. Samuti juhiti kaebaja tähelepanu asjaolule, et ta esitas punktide 1.12.19 ja 7.1.39 peale vaided juba 2013. aastal ja korduv vaie lubatud ei ole. See tekitab ka küsimuse vaide tähtaegsusest. Vastuseks leidis kaebaja, et vaidlusalused kodukorra punktid piiravad tema õigusi, kuna need ei luba tal omada teatud esemeid ning jagada kambrikaaslasega vangla toitu. Kaebaja arvates oli tal õigus esitada vaie 30 päeva jooksul hetkest, kui õigusakt hakkas piirama tema õigusi ning asjaolude muutumisel ei ole keelatud seda korduvalt teha. Viru Vangla otsustas 20.01.2017.a jätta vaided Justiitsministeeriumile edastamata. Kaebaja ei põhistanud, kuidas avaldasid vaidlustatud sätted talle reaalset mõju. Vaided on olemuselt populaarkaebused. Vaided on osaliselt korduvad, menetluse uuendamise aluseid ei esine.
3.Kaebusele lisatud dokumentide põhjal esitas kaebaja 13.01.2017.a vaided Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.20, 7.1.4 ja 7.1.49 kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla andis 20.01.2017.a kaebajale tähtaja vaiete puuduste kõrvaldamiseks, st selgitamaks, kuidas vaidlustatud kodukorra punktid rikuvad kaebaja õigusi ja omavad tema suhtes mõju. Samuti on kaebaja kodukorra punkte 1.12.20, 7.1.4 ja 7.1.49 2013. aastal juba vaidlustanud. Korduv vaie ei ole lubatud. See tekitab ka küsimuse vaide tähtaegsusest. Vastuseks leidis kaebaja, et vaidlusalused kodukorra punktid asusid tema õigusi piirama alates 09.01.2017, kui ta uuesti tutvus Viru Vangla kodukorraga. Vaidlusalused punktid keelavad tal lapselapsele kaarti joonistada, omada kambris enamat kui 5 raamatut, omada kambris teist kruusi. Viru Vangla otsustas 03.02.2017.a jätta vaided Justiitsministeeriumile edastamata. Kaebaja ei põhistanud, kuidas vaidlusalused sätted talle reaalset mõju avaldavad ning olemuselt on tegemist populaarkaebustega. Vaided on korduvad, menetluse uuendamise aluseid ei esine.
4.Kaebusele lisatud dokumentide põhjal esitas kaebaja 31.01.2017.a vaide Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.43 ja 7.1.44 (vaide alguses ekslikult 7.1.42) kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla otsustas 07.02.2017.a jätta vaide Justiitsministeeriumile edastamata. Kaebajal puuduvad vaidlustatud kodukorra punktides nimetatud esemed ehk silmaklapid ja kõrvatropid.
Kaebaja õigusi ei saa rikkuda see, et nende kasutamine on vanglas keelatud. Vaie on olemuselt populaarkaebus, mille esitamine lubatud ei ole. Kohtu seisukoht Tühistamisnõude tagastamine
5.Kohus tagastab kaebaja tühistamisnõude halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtupraktika põhjal tuleb taotluse tagastamise all mõista õigusvastast tagastamist. Kui taotlus tagastati kinnipeetavale õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigust ei ole. VangS § 11 lg 41 alusel vaatab vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaided läbi Justiitsministeerium. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 1 kohaselt esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu. HMS § 76 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse vaides põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. HMS § 80 lg 1 alusel edastab haldusorgan vaide seda lahendavale organile, kui vaie vastab haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele ning HMS § 79 lg 1 p 2 lubab vaide tagastada, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud.
6.Viru Vangla jättis kaebaja vaided Justiitsministeeriumile edastamata ja tagastas need põhjendusega, et kaebaja ei põhjendanud, kuidas vaidlustatud kodukorra sätted reaalselt kaebaja õigustele mõju avaldavad. Vangla kodukord on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses ning on suunatud väga mitmesuguste olukordade reguleerimisele. Kohus nõustub sellega, et isik saab vangla kodukorra sätet vaidlustada juhul, kui tal on sellega isiklik puutumus, mis väljendub tema õiguste riives. Vangla kohustas kaebajat selgitama, mil moel vaidlustatud kodukorra sätted on konkreetselt tema õigusi rikkunud. Kaebaja ühtegi sellist konkreetset juhtu välja ei toonud. Kaebaja on üksnes üldsõnaliselt kirjeldanud, mida kodukord kinnipeetavatel teha ei luba, kuid kuidas või millal see temale reaalset mõju avaldanud on, kaebaja välja toonud ei ole. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetav ei saa vangla kodukorda vaidlustada abstraktselt, põhistamata seda, kuidas vaidlustatud säte reaalselt tema olukorda mõjutab. Ühe vaide jättis vangla edastamata põhjusel, et kaebajal ei ole esemeid, mille lubamist ta taotleb. Kohus nõustub, et ka sel juhul on tegemist abstraktse vaidlusega eseme kui sellise lubatuse või keelatuse üle.
7.Kohus märgib, et kodukorra punktide 1.12.20, 1.12.19, 7.1.39, 7.1.4 ja 7.1.49 osas saanuks vaided tagastada ka põhjusel, et need on esitatud korduvalt. Kui kinnipeetav on vanglale vaide esitanud ja vangla on selle lahendanud, siis on menetlus selles asjas lõppenud HMS § 43 lg 1 p 1 alusel vaideotsuse teatavaks tegemisega. Lõppenud haldusmenetlust on võimalik uuendada HMS § 44 lg 1 sätestatud aluste esinemisel, sh uute oluliste tõendite ilmnemisel.
Kaebaja ei ole vastu vaielnud vangla väitele, et vaided olid selles osas korduvad. Kaebaja on küll väitnud, et vaide uuesti esitamist õigustas uute asjaolude ilmnemine, kuid ei ole selgitanud, milles need uued asjaolud seisnesid.
8.Kokkuvõttes leiab kohus, et Viru Vangla jättis kaebaja vaided Justiitsministeeriumile edastamata ja tagastas need õiguspäraselt. See tähendab, et kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tuvastamisnõuete tagastamine
9.Kohus tagastab kaebaja tuvastamisnõuded HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebust ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. HKMS § 44 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.
10.Kaebaja ei saa tuvastamiskaebust esitada teiste kinnipeetavate huvides. Reeglina ei ole see lubatud ning seadusest tulenev erand praeguse asja puhul puudub. Kaebajal ei ole otsest puutumust Justiitsministeeriumi haldustegevusega. Õiguskantsleri märgukirja järgimata jätmine või järelevalve kohustuse täitmata jätmine ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja õiguste riive peab olema konkreetne ning selle otsene mõju väljenduma tema kohta antud haldusaktides või tema suhtes tehtud toimingutes. Ministeeriumi üldine haldustegevus ei saa alandada kaebaja väärikust. Justiitsministeeriumi suhtes esitatud nõuete osas ei ole kaebaja pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks.
11.Viru Vangla suhtes esitatud tuvastamisnõude osas puudub kaebajal selle nõude esitamiseks põhjendatud huvi. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt märkinud, et kaebuse esitamise eesmärk on tulevikus erinevates menetlustes tuvastatud rikkumiste alusel esitatav kahju hüvitamise nõue, samuti jätkuva rikkumise tuvastamine ja lõpetamine, preventiivne huvi ning soov tühistada põhiseadusega vastuolus olevad õigusaktid või nende osad. Kohus leiab, et jätkuva rikkumise tuvastamise ja lõpetamise eesmärgiga põhjendab kaebaja pigem tühistamisnõuet ning soov tühistada põhiseadusega vastuolus olevad õigusaktid või nende osad puudutab menetluslikku taotlust tuvastada nende sätete vastuolu põhiseadusega. Seega on tuvastamisnõuete esitamise põhjendustena välja toodud hilisem hüvitisnõude esitamise kavatsus ja preventiivne huvi.
12.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt saab füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väitel on vangla alandanud tema väärikust.
Kodukorra vaidlustatud sätete kehtestamine ja vaiete menetlemine ei saanud põhjustada kaebajale sellise intensiivsusega kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Vaidlustatud sätetega keelatud esemeteks olid rohkem kui 5 raamatut, hoiukarbid ja –kotid, isevalmistatud ja vangla poolt pakutavate esemetega sarnased esemed, silmaklapid ja kõrvatropid, samuti puudutasid vaidlustatud sätted kinnipeetavate õigust teha omavahel tehinguid. Erimeelsused vaidluste lahendamisel on elu loomulik osa nii vanglas kui väljaspool seda. Tegemist ei ole ka ühegi teise RVastS § 9 lg 1 sätestatud põhiõiguse riivega. Isegi kui tegemist oleks mõne RVastS § 9 lg 1 toodud põhiõiguse riivega, ei saanud riive intensiivsus olla selline, mis tooks kaasa rahalise hüvitise määramise kaebajale. Tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivsel eesmärgil peab olema reaalne oht sarnase olukorra kordumiseks tulevikus. Sellist ohtu kaebaja välja toonud ei ole ning kohtule ei ole see äratuntav.
13.Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebaja taotluste lahendamine
14.Põhiseadusega vastuolus oleva akti kohaldamata jätmine on HKMS § 158 lg 4 alusel võimalik asja sisulisel lahendamisel. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata.
15.Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas.
16.HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid HKMS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Praeguses asjas taotleb kaebaja ärakirja kaebusest, mille kaebaja ise koostas ja kohtule edastas, mille sisu on kaebajale teada ning millest kaebajal oli endal võimalik teha ärakirju (sh käsikirjalist ärakirja). Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt vajadus kaebuse ärakirja saamiseks ja kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.