lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-2254/37

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-2254/37
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1302
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Agu Timmi 04.05.2017, Tartu 3-15-2254 Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla 24.07.2015. a käskkirja nr 6-2/977 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 09.03.2016. a otsus Remo Ainsare apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Remo Ainsar Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Remo Ainsare apellatsioonkaebus rahuldamata ja 09.03.2016. a otsus muutmata.

ja Tartu Halduskohtu

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 05.06.2017 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla määras 24.07.2015. a käskkirjaga nr 6-2/977 kinnipeetavale Remo Ainsar vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 süülise rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamise seitsmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt ei allunud R. Ainsar 19.07.2015 kella 15.50 ajal valvuri korduvatele korraldustele eemaldada jalutusboksi vaateakna ette riputatud jope.
2.R. Ainsar esitas vaide Tartu Vangla 24.07.2015. a käskkirja tühistamiseks. Tartu Vangla jättis 04.09.2015. a vaideotsusega nr 1-11/474-2 R. Ainsare vaide rahuldamata.
3.R. Ainsar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 24.07.2015. a käskkirja nr 62/977 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt karistati kaebajat allumatuse pärast, kuid ta ei näe oma teos allumatust, kuna ta ei kuulnud valvuri korraldust. Vaideotsuses on märgitud, et kaebaja naeris, kuid puuduvad tõendid, et kaebaja naeris. Kaebaja ei mäleta, kas ta naeris, kuid kindlasti ei naernud ta

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

korralduse üle, kuna ta ei kuulnud seda. Käskkirja koostanud inspektor-kontaktisik teab, et raadio heli segab suhtlemist isegi läbi toiduluugi. Antud juhul toiduluuk avatud ei olnud. Kaebaja seisis seljaga vastu ust, et kui toiduluuk avatakse, paigutatakse talle käerauad. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on ebaproportsionaalne. Käskkiri on kaalutlusvigadega.

HALDUSKOHTU LAHEND

4.Tartu Halduskohus jättis 09.03.2016. a otsusega R. Ainsare kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et kaebajale määratud karistus on ebaproportsionaalne. Vanglateenistuse ametniku G. Kisari 22.07.2015 selgituste kohaselt oli kaebaja tõmmanud jope üle pea selliselt, et see varjas kogu vaateakna. Kaebaja ei eita asjaolu, et jalutusboksi vaateaken oli tema jopega kaetud selliselt, et vaateaknast jalutusboksi sisse näha ei olnud, seega tunnistab kaebaja ise teo toimepanemist ja pidi aru saama, et talle antakse korraldus jope vaateakna eest eemaldada. Usutavad ei ole kaebaja väited, et tema toimepandud tegu ei olnud tahtlik, kuna ta ei kuulnud ametniku korraldust. Kuna kaebaja võeti jalutuskäigult ära viimasena, mida ta kuulis ja ka ise kinnitab, siis pidi ta kuulma korraldust, mille andmiseks oli ta ise ettevalmistusi teinud ja mida pikisilmi oodanud. Jopega jalutusboksi vaateakna kinni katmise eesmärgiks oli takistada ametnikel jalutusboksi sisse vaatamine, seega kaebaja tegevus oli teadlik ja tahtlik. Kuna kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele teadlikult ning tahtlikult, mis on vanglas käsitletav raske distsipliinirikkumisena, siis on kaebajale selle eest määratud karistus proportsionaalne toimepandud teoga ning käskkirja tühistamiseks ei ole alust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.R. Ainsar esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada, teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt tugineb halduskohtu otsus valedele faktidele, ilma kaebaja seletusi ümber lükkamata või kinnitamata. Kaebaja ei kuulnud ametnike korraldusi ega keeldunud neid täitmast. Kaebaja küsis kohe pärast jalutusboksist väljavõtmist, et miks teda viimasena ära viiakse ja talle vastati, et ta ei allunud korraldusele. Kaebaja näitas koheselt nii oma käitumise kui ka sõnadega välja, et ta ei kuulnud korraldust. Kaebajal oli jope üle pea tõmmatud tingituna trennist ja palavast ilmast, mitte vaateava kinni katmiseks ning nii vangla kui ka kohus ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kaebaja ei hoidnud jopet meelega vaateava ees, vaid seisis seljaga vastu ust, oodates käeraudade paigaldamist. Kaebajal on seljaga vastu ust seismine tavaline poos, kuna siis saab ta kohe ulatada käed käeraudade paigaldamiseks. Kohus ei hinnanud, et kuulda oli palju teisi tugevaid helisid ruuporist tulev heli ja metalluste kinnipanemine, mis ei võimaldanud kaebajal inimese häält kuulda. Kaebaja tunnistab ja möönab, et vaateava võis olla kaetud aga ta ei osanud sellele tähelepanu pöörata. Tema käitumine ei olnud tahtlik. Kuna kaebaja ei ole tahtlikult korraldusele mitteallunud, siis on määratud karistus ebaproportsionaalne ja tahtmatu teo eest liiga range. Hinnatud ei ole kaebaja hilisemat käitumist ega asjaolusid adekvaatselt. Halduskohus ei põhjendanud, miks vastaja väited on tõepärasemad kui kaebaja omad.
6.Tartu Vangla palub vastuses R. Ainsare apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt pani kaebaja jope vaateava ette teadlikult, eesmärgiga takistada ametnikul jalutusboksi vaatamine ning kaebaja kuulis antud korraldust vabastada vaateaken aga jättis selle teadlikult täitmata. Kaebaja viibib vangistuses pikemat aega, mistõttu on talle hästi teada tingimused, milles ta jalutab. Selle teadlikkuse olemasolule viitab kaebaja kirjeldus metalluste sulgemise ja ruuporist tuleva heli kohta. Kuna kaebaja on neid helisid pidanud kuulma pikemat

aega, on kirjeldatud helide näol tegemist tema jaoks igapäevaste helidega, mille kuulmine ei üllata ega pälvi erilist tähelepanu. Kinnipeetava jalutusboksist väljavõtmisel peab ametnik veenduma, et jalutusboksi ukse avamine on turvaline ja seda saab ta teha ainult vaateaknast boksi vaadates. Kui vaateaknast ei ole võimalik kinnipeetavat näha ning ei ole teada tema kaugus uksest, turvalisuse huvides ukses olevat luuki ei avata. Ametnikule on teada muude helide olemasolu, mistõttu antakse korraldus tavapärasest tugevamal häälel, et korraldus jõuaks boksis oleva kinnipeetavani. Seega ei ole usutav, et kaebaja ei kuule vahetult ukse taga seistes temale mitmeid kordi tavapärasest kõvema häälega antud korraldust. Kaebaja väidetud asjaolu, et tema suhtes ei kasutatud jalutusboksi sisenemisel erivahendit, ei tõenda, et teda ei peetud ametnike julgeolekut ohustavaks kinnipeetavaks. Tartu Vanglas viibimise ajal on kaebaja suhtes olnud vajadus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid neljal korral. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus ei ole ebaproportsionaalne. Kinnipeetaval on kohustus alluda vanglas julgeoleku tagamiseks temale antud korraldustele, mis on vajalik vanglas kehtestatud korra ja distsipliini tagamiseks. Seega on igasugune kinnipeetava tegevus, mis on vastuolus kehtestatud reeglitega ning kinnipeetava poolt temale antud korralduse täitmata jätmine käsitlev raske distsipliinirikkumisena, mille eest kartserikaristuse määramine on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et R. Ainsare apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.03.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kuna ta korraldust ei kuulnud, siis ei ole ta ka mingit rikkumist toime pannud. Valvur G. Kisar on ettekandes kinnitanud, et kaebaja ei allunud tema korduvalt antud korraldustele jope eemaldamiseks vaateakna eest. Hiljem on ta kinnitanud, et on veendunud selles, et kaebaja kuulis korraldust, kuna ta kohati naris antud korralduse üle. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ametnikele on teada muude helide olemasolu ja seoses sellega antakse korraldus tavalisest valjemal häälel. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kaebaja ei kuulnud esimest talle antud korraldust, siis on eluliselt usutav, et järgmiselt antud korraldus antakse juba valjema häälega ja seega pidi kaebaja ka seda kuulma. Kaebaja on ka ise möönnud asjaolu, et tema seljas olnud jope võis varjata vaateava ja selle kinni katta. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et jopega vaateava kinnikatmine oli tahtlik tegevus, mille eesmärgiks oli mitte võimaldada ametnikul jalutusboksi vaatamist. Kinnipeetava jalutusboksist väljavõtmisel peab ametnik veenduma, et jalutusboksi ukse avamine on turvaline ja selleks peab ta olema võimalik jalutusboksi sisse vaadata. Käesoleval juhul oli G. Kisaril võimalik jalutusboksi uks avada ainult teise vanglaametniku juuresolekul, et tagada turvalisus. Seega oli tegemist kaebaja tahtliku tegevusega ja teda on õigustatult karistatud distsiplinaarkorras.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et talle määratud distsiplinaarkaristus ei ole proportsionaalne toimepanduga. Kaebajat on distsiplinaarkorras karistatud kokku viieteistkümnel korral, sealhulgas kuuel korral on teda karistatud korraldustele allumatuse eest. Viimati karistati teda 13.07.2015 korraldusele allumatuse eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Seega on kaebaja näidanud, et ta ei ole teinud järeldusi talle varem määratud karistustest. Seega on vastustaja õigustatult leidnud, et noomituse määramine ei oleks kooskõlas rikkumise raskusega ja varem määratud karistustega ning kaebajat on vajalik

karistada kartserisse paigutamisega. Kuna kartserikaristust on võimalik määrata kuni 45 ööpäevaks, siis on praegune karistus proportsionaalne ja puudub alus selle tühistamiseks.

10.Kuna kaebaja oli apellatsioonimenetluses jätkuvalt vabastatud riigilõivu tasumisest, siis menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium