ITEST Invest OÜ kaebus keskkonnaministri 18.10.2016 käskkirja nr 1-2/16/1014 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – ITEST Invest OÜ, seaduslik esindaja Aleksandr Vain Vastustaja – keskkonnaminister Maa-ameti kaudu, volitatud esindaja Kaire Bamberg
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta ITEST Invest OÜ kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.05.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Keskkonnaminister (vastustaja) otsustas 22.06.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/609 määrata mh Harju maakonnas Rae vallas Peetri alevikus asuva Tähnase tee 14 kinnistu (katastritunnus
3-16-2346
65301:002:1754) valitsemise eesmärgiks tulu saamise ning otsustas mh nimetatud kinnistu võõrandamiseks korraldada avaliku enampakkumise, mille korraldajaks määras Maa-ameti.
2.Vastustaja tunnistas 18.10.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1014 kehtetuks mh Tähnase tee 14 kinnistu müügiotsuse ja määras kinnisasja valitsemise eesmärgiks reservina säilitamise. Kinnisasi võib osutuda riigile vajalikuks seoses Rail Balticu projekti maaküsimuste lahendamisega. Seetõttu ei ole nimetatud kinnisasja müügimenetlust läbi viidud ning kinnisasi on otstarbekas säilitada riigi omandis.
3.ITEST Invest OÜ (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 18.10.2016 käskkirja nr 1-2/16/1014 tühistamiseks osas, milles tunnistati kehtetuks Tähnase tee 14 kinnistu müügiotsus. Kaebaja soovib nimetatud kinnistut omandada selleks, et tema äripartneril oleks võimalik kolida ümber suuremale kinnistule, et tootmistegevust laiendada. Peetri alevikus ei ole muud sobivat kinnistut. Kaebaja arvestas enampakkumisele tuleva Tähnase tee 14 kinnistu omandamise võimalusega ning tegi selleks plaane ja kulutusi. Müügiotsuse kehtetuks tunnistamine oli alusetu, sest tegemist on hoonestamata kinnistuga, mis paikneb alevikus teiste uute hoonete vahel. Sellise kinnistu eravaldusesse sattumine ei saa takistada Rail Balticu projekti elluviimist. Rail Balticu trassikoridor ega selle kaitsevöönd ei ulatu kinnistuni ja asub sellest kaugemal. Kaebajal tekkis õiguspärane ootus enampakkumisel osalemise ja kinnistu omandamise vastu. Enampakkumist välja kuulutades sidus vastustaja end kohustusega enampakkumisi hinnata, valida välja parim pakkumine ja sõlmida temaga müügileping.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Riigivaraseaduse (RVS) § 29 lg 1 p 1 järgi võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole riigivara valitsejale vajalik. Riigivara valitsejal on RVS-st tulenevalt lai otsustusdiskretsioon küsimuses, kas riigivara võõrandada (Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-217, p 22). Õigusaktidest ei tulene, et kui riik ei vaja konkreetset vara avalikul eesmärgil kasutamiseks, siis peab ta selle igal juhul võõrandama ning vara enda omandis pidamist ja mittevõõrandamist kuidagi põhjendama (Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1445). Riigivara valitseja müügiotsused ei ole ega saa olla aluseks isiku õiguspärase ootuse tekkimisele maa omandamiseks enampakkumisel. Praegusel juhul ei ole riigivara enampakkumist välja kuulutatud ja pakkumisi pole esitatud, mistõttu puudus vastustajal kohustus enampakkumisi hinnata, neid võrrelda ja parima pakkujaga leping sõlmida. Kaebajal puudub alus väita, et just tema oleks enampakkumise võitnud. Õiguspärane ootus oleks saanud kaebajal tekkida vaid haldusakti suhtes, millega oleks otsustatud kinnitada enampakkumise tulemused tema kasuks. Praegusel juhul ei ole ühtegi soodustavat haldusakti kaebaja suhtes vastu võetud.
4.2.Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus vaidlusalust kinnistut omandada, ei oma tema tehtud kulutused ka mingit tähtsust. Kaebaja ei olnud vaidlusaluse käskkirja menetluses menetlusosaline ega puudutatud isik, seega ei saa käskkiri tema subjektiivseid õigusi kuidagi rikkuda. Tegemist on haldusesiseseid suhteid reguleeriva haldusaktiga, mis paneb kohustusi üksnes volitatud asutusele Maa-ametile ning ei oma mõju haldusväliste isikute subjektiivsetele õigustele. Kaebajal ei ole õigust enampakkumise korraldamist nõuda ja ühestki seadusest ei tulene riigile kohustust riigivara võõrandada. See, kas riigivara on vajalik reservina säilitamiseks või on see otstarbekas tulu teenimise eesmärgil müüa või kasutusse anda, otsustab riigivara valitseja RVS alusel kaalutlusõigust kohaldades üksnes riigi huve silmas pidades. Kaebaja huvi vaidlusalune kinnistu omandada ei tähenda tema õiguspärast ootust. Õiguspärase ootuse puhul peab olema haldusaktina eelnevalt antud konkreetsele isikule mingeid õigusi, mida ta on asunud realiseerima. Isiku abstraktne huvi ei ole seadusega kuidagi
2(5)
3-16-2346
kaitstud. Ainuüksi asjaolu, et 22.06.2016 käskkirjaga otsustati kinnisasi müüa, ei saanud kaebajale tekitada õiguspärast ootust selle omandamiseks. Kindlaks ei määratud enampakkumise toimumise aega. Võimalike kulutuste tegemine oli kaebaja enda risk. Vastustaja ei ole kaebajat selleks kohustanud ega talle selliseid soovitusi jaganud. Tähnase tee 14 kinnistu oli ka varem 2 korral enampakkumisel, mis nurjusid. Kaebajal oli võimalik kinnisasi neil enampakkumistel omandada, kuid ta ei kasutanud seda võimalust.
4.3.Käskkiri, millega vastustaja otsustas Tähnase tee 14 kinnistu võõrandada, ei ole käsitletav enampakkumise väljakuulutamisena. Pakkumismenetlust reguleerib RVS ja keskkonnaministri 28.04.2010 määrus nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord” (Kord), mille § 10 sätestab avaliku enampakkumise või valikpakkumise läbiviimise tingimused ning § 11 enampakkumise teate avalikustamise. Praegusel juhul ei olnud Korra §-s 10 nimetatud tingimusi otsustatud ega RVS § 58 kohast enampakkumise teade avaldatud. Haldusorgan võib kaalutlusõigust teostades enampakkumise tühistada ka juhul, kui see on juba välja kuulutatud. Seega ei saa isikul enampakkumise vara omandamiseks tekkida õiguspärast ootust ka juhul, kui enampakkumine on välja kuulutatud.
4.4.Tähnase tee 14 kinnistu on osutunud riigile vajalikuks, et tagada maareserv Rail Balticu projekti elluviimiseks. Raudteeprojekti elluviimisel võib riigil tekkida vajadus omandada eraomandis olevad kinnisasjas tervikuna või osaliselt. Seejuures peab riik arvestama, et kõik eraomandis olevate kinnisasjade omanikud ei tarvitse nõustuda oma kinnistu raha eest võõrandamisega, mistõttu võib olla vajalik ümberkruntimine. Mida rohkem on riigil reservmaad ümberkruntimiseks, seda vähem on vaja eraomandis olevaid kinnisasju riigile sundvõõrandada. Maa-amet on juba müünud arvestatava koguse Tallinna ja Maardu lähedal asuvaid kinnisasju, mistõttu riigi maareserv on selles piirkonnas kavandatava Rail Balticu raudtee koridori lähiümbruses väga piiratud. Kuigi Tähnase tee 14 kinnisasi ei jää tõenäoliselt raudtee trassikoridori, on teiste seas ka selle säilitamine reservina vajalik, et tagada ümberkruntimiseks vajalike riigi reservmaade olemasolu. Seetõttu saab riik jätkata Tallinna lähiümbruses ning Maardu ja Jõelähtme piirkonnas kinnisasjade tavapärast müümist alles pärast Rail Balticu projektiga seotud maavajaduste selgumist.
4.5.Käskkirja tühistamiseks puudub alus. Käskkiri on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. Vastustaja tunnistas varasema käskkirja kehtetuks kaalutlusõiguse alusel. Kuna vaidlusalusel käskkirjal ei olnud halduseväliseid adressaate, kelle õigusi või kohustusi kehtetuks tunnistamine võinuks kahjustada, ei olnud vastustajal kohustust kaaluda võimalike adressaatide huve. Põhjendus on toodud käskkirjas. Kaebajal puudub kaebeõigus käskkirja vaidlustamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.RVS § 4 lg 4 järgi on riigivara valitsejal kõik seadusest tulenevad omaniku õigused ja kohustused. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lg 2 järgi võivad olla omaniku õigused kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.
6.Eeltoodust tulenevalt on vastustajal Tähnase tee 14 kinnistu valitsejana kõik omaniku õigused, sh õigus otsustada, kas kinnistu võõrandada või mitte. Sellist õigust saavad piirata vaid asjakohased seadused (nt RVS) või teiste isikute õigused.
3(5)
3-16-2346
7.Kaebaja ei ole viidanud ühelegi temale õigusaktidest tulenevale subjektiivsele õigusele, mille alusel ta nõuab vaidlusaluse kinnistu võõrandamist temale. Ka kohtule ei ole ükski selline õigusnorm äranähtav. Üksnes huvi omandada naaberkinnistu, et laiendada sinna enda või oma äripartneri majandustegevust, sellist subjektiivset õigust kaebajale ei anna. Samamoodi ei anna selline kinnistu omandamise huvi kaebajale nõudeõigust ühegi teise kinnistuomaniku vastu. Kaebaja huvi naaberkinnistu omandamise vastu ei kohusta vastustajat seda kinnistut kaebajale või kellelegi teisele võõrandama. Kaebajal on võimalik omandada majandustegevuse laiendamiseks muu sobiv kinnistu kinnisvaraturult, sh mujal piirkonnas. Seega ei riku vaidlusalune haldusakt kaebaja õigusi.
8.Kaebaja ei ole väitnud, et vaidlusaluse kinnistu näol oleks tegemist ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobiva kinnistuga, mille võõrandamist kaebajale saaks käsitleda Eesti majandusarengule olulise investeeringuna, millega kaasneb majanduslik lisandväärtus, keskkonnasõbralikkuse ja regionaalarengu ning sotsiaal-majandusliku arengu soodustamine (RVS § 741 lg 1). Sellisel juhul tuleks kinnistu võõrandamise taotlus esitada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (RVS § 743 lg 1) ning otsustuskorras kinnistu võõrandamiseks peab olema olemas Vabariigi Valitsuse nõusolek (RVS § 744 lg 3). Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks sellise taotluse esitanud. Erinevalt praegusest kaebusest saab sellise taotluse lahendamine puudutada kaebaja õigusi.
9.Riigivara valitsemise põhimõtted sätestab RVS § 8. Selle lg 1 kohaselt on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Sama paragrahvi lg 4 järgi peab riigivara valitseja riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid tehes juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. Sama paragrahvi lg 5 järgi peab riigivara valitseja tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt. RVS § 10 lg 6 kohustab riigivara valitsejat määrama enda valitsemisel oleva vara valitsemise eesmärgi. Sama paragrahvi lg 1 järgi valitsetakse riigivara: 1) riigivõimu teostamiseks; 2) muul riigivara valitseja poolt määratud avalikul eesmärgil; 3) tulu saamiseks; 4) reservina säilitamiseks. RVS § 10 lg 7 järgi on riigivara valitseja kohustatud korraldama talle mittevajaliku riigivara üleandmise teisele riigivara valitsejale, kellele see riigivara on vajalik, või korraldama selle võõrandamise või hävitamise või esitama ettepaneku selliste toimingute tegemiseks. Võõrandada võib riigivara RVS § 29 lg 1 p 1 järgi siis, kui vara ei ole riigivara valitsejale vajalik.
10.Praegusel juhul on vastustaja selgitanud, et vaidlusalune kinnistu on vajalik säilitada reservina, et kasutada seda vajadusel Rail Balticu projekti maaküsimuste lahendamisel (eraomandis olevate kinnistute sundvõõrandamise vältimiseks nende ümberkruntimine riigivara arvelt). Rail Balticu projekt on üldteadaolevalt üle-euroopalise tähtsusega, seega on selle projekti paremaks elluviimiseks vajamineva riigivara reservina säilitamine ja hilisem kasutamine avalikes huvides ning vastustajal puudub kohustus seda müüa (RVS § 10 lg 7, § 29 lg 1 p 1).
11.Kuigi vastustaja määras 22.06.2016 käskkirjaga vaidlusaluse kinnistu valitsemise eesmärgiks tulu saamise ja otsustas korraldada kinnistu võõrandamiseks uue avaliku enampakkumise, ei sea RVS riigivara valitsejale piiranguid vara valitsemise eesmärkide muutmisel. Seejuures ei ole riigivara valitsejal keelatud muuta riigivara valitsemise eesmärki ka pärast enampakkumise väljakuulutamist. Selle otsustamisel, kas ja millisel eesmärgil on riigivara selle valitsejale vajalik, on riigivara valitsejal ulatuslik kaalutlusõigus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel kaalumist teostama. Vastustaja on
4(5)
3-16-2346
vaidlusalust käskkirja põhjendanud ja esitanud täiendavad põhjendused kaebajale ka 02.12.2016 kirjas. Kohtule ei nähtu asja lahendust mõjutada võivaid kaalutlus- või menetlusvigu.
12.Erinevalt kaebaja leitust ei kuulutatud vastustaja 22.06.2016 käskkirjaga välja avalikku enampakkumist. Tegemist oli võõrandamise otsusega RVS § 38 tähenduses. Avalik enampakkumine algab enampakkumise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (RVS § 58). Antud juhul on Maa-amet avaldanud Ametlikes Teadaannetes 19.05.2015 ja 16.11.2015 teadaanded Tähnase tee 14 kinnistu avaliku enampakkumise kohta. Need enampakkumused nurjusid. Vastustaja 22.06.2016 otsusele tuginevat avaliku enampakkumise teadet ei ole Ametlikes Teadaannetes avaldatud, seega ei ole enampakkumist algatatud. Kuna enampakkumist ei ole algatatud, siis ei saanud kaebajal tekkida ka mingit õigustatud ootust menetluses osalemiseks ja menetluse õiguspärase tulemuse vastu. Vastustaja 22.06.2016 käskkiri ei olnud suunatud kaebajale ega reguleerinud tema õigusi või kohustusi. Seetõttu ei saa ka selle kehtetuks tunnistamine kaebaja õigusi rikkuda.
13.Kaebaja viited kinnistu omandamise eesmärgil tehtud kulutustele on ebaselged. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid kulutusi ja mis põhjusel on ta kandnud. Igal juhul ei saa nende kulutuste kandmise eest vastutada vastustaja, sest vaidlusaluse kinnistu võõrandamiseks ei olnud avalikku enampakkumist välja kuulutatud, seega ei saa neid väidetavaid kulutusi seostada enampakkumisega.
14.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune haldusakt ei riku kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1) ja tühistamiskaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Kuna vastustaja ei ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda.