Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev
3-16-1816 21. aprill 2017 Eda Muts Natalja Vabarna kaebus Värska Vallavalitsuse 11. augusti 2015 korralduse nr 208 tühistamiseks Istung 30. märts 2017
Menetlusosalised
Kaebaja – Natalja Vabarna, esindaja advokaat Allar Laugesaar Vastustaja – Värska vald, esindaja Martin Sulp Kolmas isik – Maie Krahv, esindaja Ülli Adamson
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Natalja Vabarnalt Maie Krahv kasuks välja menetluskulud summas 90 (üheksakümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. mai 2017. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.30.06.2015 esitas Maie Krahv Värska Vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotluse, milles soovis ehitada piirdeaeda Tamme kinnistule Tonja külas Värska vallas.
17.07.2015 ja 23.07.2016 esitas Maie Krahv Värska Vallavalitsusele täiendavad joonised ja selgitused ehitatava piirdeaia kohta.
3.24.07.2015 esitas Värska Vallavalitsus kooskõlastustaotluse (tl 51) Tamme kinnistu naabritele Natalja Vabarnale ja Urmas Aalistele koos Maie Krahvi kirjaliku nõusoleku taotluse ja lisadega, milles palus Tamme kinnistuga kokku puutuvatel naabritel anda arvamus rajatise kohta. Kooskõlastustaotlusele oli antud vastamistähtaeg hiljemalt 31.07.2015.
4.31.07.2015 esitas Natalja Vabarna arvamuse rajatava piirdeaia kohta.
5.Värska Vallavalitsuse 11.08.2015 korraldusega nr 208 anti kirjalik nõusolek Maie Krahvile piirdeaia püstitamiseks aadressil Põlvamaa, Värska vald, Tonja küla, Tamme talu (tl 7). Korralduse p-s 3 nähti ette, et aia kõrgus maapinnast võib olla maksimaalselt 2300 mm ja värava kõrgus maksimaalselt 2500 mm vastavalt esitatud joonisele.
6.Natalja Vabarna esitas 12.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Värska Vallavalitsuse 11.08.2015 korralduse nr 208 tühistamise nõudes (tl 1-5). Kaebuse esitaja põhjendused
7.Vaidlustatud korraldus nr 208 ei ole kaebaja arvates antud haldusakti andmise hetkel kehtinud õiguse alusel ja ei ole HMS § 54 kohaselt õiguspärane. Haldusakti andmise ajal kehtis ehitusseadustik. Korralduse nr 208 aluseks on aga märgitud ehitusseaduse paragrahvid 12 ja 17 ning riigilõivuseaduse paragrahvi 329. Korralduse nr 208 andmise ajal kehtinud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 31 p 1 kohaselt tunnistati ehitusseadus kehtetuks. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse nimetatud sätted jõustusid 1. juulil 2015.
8.Asjaolu, et korraldus nr 208 anti kehtetute õigusaktide alusel, tõi kaasa selle, et korraldus nr 208 on ka sisuliselt ebaõige. Kehtiva õiguse alusel oleks vastustaja kaebaja hinnangul pidanud jõudma teistsugusele tulemusele. Korralduse nr 208 andmise hetkel kehtinud ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt tuleb piirdeaia ehitamisel esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 18 lg 2 järgi tuli lugeda ehitusteatis esitatuks, kuid vastustaja oleks pidanud täiendavalt nõudma ehitusprojekti esitamist. Korraldusest nr 208 nähtuvalt ei ole vastustaja ehitusprojekti nõudnud. Ilma ehitusprojektita pidanuks vastustaja piirdeaia ehitamise keelama.
9.Kaebaja hinnangul on korraldus nr 208 ebaselge, kuna jääb arusaamatuks, millise piirdeaia ehitamist ja kuhu täpselt ehitamist lubatakse. Kaebajale jääb vastustaja saadetud kirjast (tl 9) mulje, et ka vastustajale ei ole üheselt selge, millist piirdeaeda ja kuhu kaebaja naaber ehitada soovib ning mille kohta on vastustaja nõusoleku andnud.
10.Vastustaja on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et Tonja küla osas kehtib Tonja-Värska kaitseala, Tonja-Karisilla-Värska looduspargi kaitsekord. Kaitsekord on kehtestatud Põlva rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 30. septembri 1981 otsusega nr 180. Kaitsekorrast tulenevaid nõudeid ei ole haldusakti andmisel arvestatud. Nimelt sätestab kaitsekorra p 6, et ehitiste püstitamine tuleb eelnevalt kooskõlastada rajooni keskkonnakaitsekomisjoniga. Kaebaja hinnangul tuleks ehitamine kaitsealal kooskõlastada eelnevalt keskkonnaametiga. Lisaks sellele tuleb kaitsekorra lisa 2 punkti 1 kohaselt ehitustegevus Tonja-Karisilla-Värska looduspargis kooskõlastada rajooni peaarhitektiga. Kaebaja hinnangul tähendab viimane nõudmine seda, et ehitamise lubamisel tuleb kaaluda ka soovitud ehitise arhitektuurilisi aspekte.
11.Korraldus nr 208 on kaebaja hinnangul vastuolus Värska valla üldplaneeringuga. Värska valla üldplaneeringu kohaselt on Tonja küla II tähtsusklassi väärtuslik maastik. Üldplaneeringu kohaselt tuleb Tonja külas juhinduda ala kaitse-eeskirjadest ja ehitamisel tuleb lähtuda küla ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast küla üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale. Soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad, väravad, haljastus ning väikevormid. Üldplaneeringus ei ole täpsustatud, millised on traditsioonilised piirdeaiad. Samas on
algatatud teemaplaneering „Setomaa kultuuripärand“, kus mitte enam üldsõnaliselt, vaid väga konkreetselt öeldakse, millised on traditsioonilised piirdeaiad Värska valla külades. Teemaplaneeringus on nt Popovitsa küla osas märgitud, et piirdeid ei ole üldse ette nähtud, aga soovi korral on võimalik eraldada hoov ülejäänud alast madala (kuni 1,2 m kõrge) hekiga, et see ei varjaks vaateid talukompleksidele ja järvele. Korralduses nr 208 ei ole asjaolu, et Tonja küla on väärtuslik maastik, arvestatud. Vastustaja ei ole kaalunud, millised on Tonja küla traditsioonilised piirdeaiad. Selle asemel on lubatud ehitada 2,3 m kõrgune vaateid sulgev aed, mis eelviidatud teemaplaneeringu kohaselt ei ole Setomaa kultuuripärandile üldse omane. Kaebaja hinnangul tuleks Tonja küla traditsiooniliste piirdeaedade mõiste sisustamisel lähtuda Setomaa kultuuripärandi teemaplaneeringu analoogilistest nõuetest.
12.Kohtuistungil selgitab kaebaja, et rikutakse tuleohutuse nõudeid, kuna aed ehitatakse taotleja sauna külge. Samuti on takistatud vaade üldteele, aed varjab valgust ja vaadet, aed muudab kogu küla ilmet, tegemist ei ole traditsioonilise aia ehitamisega. Vastustaja vastuväited
13.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebuse täielikult rahuldamata.
14.30.06.2015 esitatud kirjaliku nõusoleku taotluse esitamise hetkel kehtis ehitusseadus, mille § 16 lõige 1 punkt 1 ütleb, et kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2. Sama seaduse § 16 lõige 3 annab kohalikule omavalitsusele õiguse enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti. Kuna ehitusseaduse § 16 lõikes 3 loetletud põhjendatud juhuseid ei tuvastatud, ei nõudnud Värska Vallavalitsus ehitusprojekti, vaid nõudis taotlejalt lisamaterjale. Haldusmenetluse seadus § 5 lg 5 lubab kohaldada menetluse alguses kehtinud õigusnorme, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal. Sõltumata Värska Vallavalitsuse korralduse nr 208 välja andmisest kehtis ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 18 lõige 2, kus ehitusteatis loeti esitatuks varem esitatud kirjaliku nõusoleku taotlusega, ilma ehitusprojektita, kuna taotluse esitamise hetkel ei olnud ehituprojekti esitamise kohustust.
15.Seonduvalt kaebaja väitega, et korraldus nr 208 on vastuolus Värska valla üldplaneeringuga selgitab vastustaja, et Tonja küla on Värska vallas üks väheseid, kus on veel säilinud traditsioonilised setu taluhoovi tunnused majapidamistel. Tunnusteks on kõrged kinnised puidust väravad ja teineteise külge ehitatud hooned. Peale Tonja küla leidub selliseid veel Saabolda külas ning Kolossovas. Kõrgetel kinnistel piiretel on peale traditsioonilise ilme veel ka praktiline väärtus, kui õu asetseb teele niivõrd lähedal. Mõningase privaatsuse saabki luua seto traditsiooniliste kinniste väravatega talu. Tonja küla teeäärsetele õuedele on sellised piirded just õigeks kohaks. Kõnealuse piirdeaia ja värava rajamisega täiendatakse Tonja küla miljööd veel ühe kinnise aiaga, mille rajamiseks kasutatakse traditsioonilist ehitusmaterjali (puit). Tuleb meeles pidada, et üldplaneering annab soovitusi, mitte ei sea maaomanikele kohustusi ehitamisel, rekonstrueerimisel või renoveerimisel. Traditsioonilise kinnise seto värava rajamisel on üldplaneeringus olevaid soovitusi arvesse võetud. Kuna Tonja küla ei ole Setoma kultuuripärandi teemaplaneeringuga määratud miljööväärtuslikuks külaks, ei saa selle planeeringu soovitustega arvestada, kuid planeeringus on traditsioonilisi setu taluhoove kirjeldatud ja lisatud on ka pildimaterjali. Kolmanda isiku seisukohad
16.Korraldusele eelnenud menetluses oli kaebaja kui Maie Krahvi piirinaaber ära kuulatud. Seega oli vastustajal võimalus kaebaja arvamust korraldust andes arvestada. Muud kaebuses väljatoodud asjaolud, näiteks ehitustegevuse vastavus erinevatele planeeringutele ja kaitsetingimustele, ei saa olla haldusakti vaidlustamise alusteks, kuna need ei piira kaebaja isiklikke subjektiivseid õigusi seotult piirinaabri ehitustegevusega talle kuuluval kinnistul. Kaebuses on toonud kaebaja esile asjaolud, millele oli kaebajal võimalus viidata siis, kui vastustaja haldusmenetluse käigus kaebajalt arvamust küsis. Vaidlustatud korralduse tühistamise korral oleks rikutud kolmanda isiku õigused.
17.Kolmanda isiku arvates ei ole HMS § 5 lg-t 5 arvestades kohane tugineda konkreetse menetluse ajal muutunud seadusandlusele. Vastustaja pidi menetlusele tervikuna kohaldama 30.06.2015 taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnorme.
18.Ehitusseadustik näeb ette erisused ehitusprojekti osas, st ehitusprojekti võib koostada ka ise, kui selles ei nähta ette ehitusloa kohaseid töid. Vastasel juhul peab olema ehitusprojekt koostatud või kontrollitud ning allkirjastatud pädeva isiku poolt. Vaidlusaluses haldusmenetluses on vastustaja poolt küsitud täiendavaid selgitusi mitmel korral ning kolmas isik on saatnud selgitusi ja põhjendanud põhjalikult rajatava aia ehituskäiku ja detailandmeid. Lisaks kirjalikule nõusolekule on kaasatud menetlusse uue seaduse kohaselt piirinaabrid, Päästeamet, väljastatud nõuetekohane ehitisteatis (kirjalik nõusolek) ja ka ehitusprojekt (erinevate seletuste ja jooniste näol). Korraldus nr 208 on välja antud lähtuvalt Värska valla üldplaneeringust ja teistest õigusaktidest. Värska valla üldplaneeringu kehtestamisel osales ka Keskkonnaamet, kes ei ole lisanud täpsustusi või looduskaitselisi piiranguid kehtivasse üldplaneeringusse.
19.Värska valla üldplaneeringus on antud piirdeaedade osas üksnes soovitused, tegemist ei ole keelu või kohustusega. Teemaplaneeringus „Setomaa kultuuripärand“ küll öeldakse konkreetselt, millised on traditsioonilised piirdeaiad, ent kolmanda isiku arvates Tonja küla ei kuulu miljööväärtuslike alade hulka ja Tonja küla kohta ei käi teemaplaneering „Setomaa kultuuripärand“. Kohtu seisukoht
20.Natalja Vabarna on vaidlustanud Värska Vallavalitsuse 11.08.2016 korralduse, millega anti kirjalik nõusolek Maie Krahvile temale kuuluvale kinnistule Värska vald, Tonja küla, Tamme talu, piirdeaia püstitamiseks. Kaebaja kinnistu (Põllu) asub Maie Krahvi kinnistu kõrval (tlk.117). Korralduse kohaselt on kirjaliku nõusoleku andmisel arvestatud M. Krahvi 30.06.206 esitatud taotlusega ning võetud aluseks ehitusseaduse § 12 ja § 17. Lisatingimustena on korralduses ette nähtud, et aia kõrgus maapinnast võib maksimaalselt olla 2300 mm vastavalt joonisele, värava kõrgus maksimaalselt 2500 mm ning aia ja värava räästa välise serva kaugus peab jääma naaberkinnistute piiridest vähemalt 100 mm kaugusele, et tagada aia ja värava hooldus ning et räästast tulev vihmavesi ei langeks naaberkinnistule. Kaebuses leiab kaebaja, et vaidlustatud korraldus on vastu võetud mittekehtiva õigusakti alusel, ehk vastustaja poolt on rikutud haldusmenetlusnõudeid, arvestatud ei ole Tonja-Värska kaitseala nõuetega, samuti on korraldus vastuolus valla üldplaneeringuga.
21.Vaidlust ei ole selles, et taotluse piirdeaia ehitamiseks kirjaliku nõusoleku saamiseks esitas kolmas isik vastustajale 30.06.2015.a. Avalduse esitamise ajal kehtis ehitusseadus (ES). ES §
16 lg 1 p 1 sätestas, et kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pind on 20-60 m2.Taotluse kohaselt on ehitise ehitusaluseks pinnaks märgitud 55 m2. Seega oli kuni 30.06.2015 esitatud taotlus kooskõlas sel hetkel kehtiva seadusandlusega. 01.07.2015 hakkas kehtima ehitusseadustik. Vaidlustatud korraldus anti vallavalitsuse poolt välja 11.08.2015, ehk ajal kui kehtis juba ehitusseadustik. Kaebaja leiab, et vallavalitsus oleks pidanud lähtuma korralduse andmisel sel ajal kehtivast ehitusseadustikust, mitte ehitusseadusest, viidates HMS §-le 54. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Mittekehtivast õigusaktist lähtumine on kaebaja hinnangul kaasa toonud sisult ebaõige korralduse. Vastustaja on ehitusloa andmise põhjendatuse osas viidanud HMS § 5 lõikele 5, mis lubab kohaldada menetluse alguses kehtinud õigusnorme, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal. Oluline on siin ka HMS § 35, mille lõike 1 kohaselt haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab muuhulgas taotluse esitamisega haldusorganile. Seega algas antud juhul haldusmenetlus 30.06.2015.a. Kuid antud juhul tuli haldusmenetluse seaduse kui üldseaduse kõrval lähtuda ehitusseadustikust kui eriseadusest ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest. Nii sätestab ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 18, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist on esitatud kirjaliku nõusoleku või ehitusloa taotlus ehitise või ehitamise kohta, mille kohaselt ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusluba nõutav või mille puhul on nõutav ehitusteatise esitamine, siis lõpetab pädev asutus ehitusloa menetluse ehitusluba andmata. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isik peab ehitusseadustiku alusel ehitamiseks esitama ehitusteatise, siis loetakse ehitusteatis esitatuks varem esitatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlusega. Kuigi kolmas isik esitas taotluse ehitamiseks kirjaliku nõusoleku saamiseks ehitusseaduse kehtivuse ajal, tuli ehitusseadustiku rakendamise seaduse alusel vallavalitsusel lähtuda taotluse menetlemise ajal ja haldusakti ajal kehtivast menetluskorrast. Seega on põhjendatud kaebaja seisukoht, et vastustaja on korraldust andes lähtunud ebaõigest õigusaktist. Samas nähtub, et vastustaja on ka ise menetlenud kolmanda isiku taotlust kehtivast ehitusseadustikust tulenevalt, kuna naabritelt ja Päästeametilt 24.07.2015 seisukoha küsimisel on viidatud ja aluseks võetud ehitusseadustiku § 36 lg 5 (tlk.51). Seega on vastustaja taotluse menetluses kord aluseks võtnud ehitusseadustiku norme, kord ehitusseaduse norme.
22.Eelnevast tulenevalt vajab lahendamist küsimus, kas ebaõigest seadusest lähtumine võis viia sisult ebaõigele lahendusele. Ehitusseadustiku § 18 lg 2 kohaselt, kui isik peab ehitusseadustiku alusel esitama ehitusteatise, siis loetakse ehitusteatis esitatuks varem esitatud ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlusega. Seega tuli ka kolmanda isiku kirjaliku nõusoleku taotlus lugeda ehitusteatiseks. Samas on kaebaja välja toonud, et ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt tuleb piirdeaia ehitamisel esitada ehitusteatisele lisaks ka ehitusprojekt, mida taotlejalt ei nõutud, ja mille alusel tuleks kaebaja hinnangul korraldus tühistada. Kohus kaebaja lõppjäreldusega ei nõustu. Ehitusseadustiku lisa 1 sätestab, et piirdeaia ehitamisel, millega kaasnevad kaevetööd, tuleb esitada lisaks ehitusteatisele ka ehitusprojekt. Seega iga piirdeaia ehitamiseks ei ole vajalik ehitusprojekti esitada. Kolmanda isiku kirjaliku nõusoleku teatises toodud ehitise tehniliste andmete järgi on ehitise sügavus 1,5 meetrit. Seega saab järeldada, et kavandatava ehitamisega kaasnevad kaevetööd, mis tingib ka ehitusprojekti esitamise kohustuse. Samas nähtub, et vastustaja on küsinud taotlejalt mitmel korral selgitusi rajatava piirdeaia kohta ning kolmas isik on sellele vastanud (tlk.52) ja esitanud aia joonised (tlk. 55-61), mida kohtu hinnangul saab lugeda ehitusprojekti nõuete täitmiseks.
Ehitusseadustik lubab ehitusprojekti koostada ka ise, kui selles ei nähta ette ehitusloa kohaseid töid. Kuna antud juhul ei olnud ette nähtud teostada ehitusloa kohaseid töid, oli taotlejal endal õigus ehitusprojekt (joonised) koostada. Vastustaja on pidanud vajalikuks taotlejalt selgituste ja jooniste saamist, need on esitatud, mida vallavalitsus on pidanud piisavaks ja mille alusel on vallavalitsus pidanud võimalikuks luba välja anda. Seega saab järeldada, et vastustaja on otsustuse tegemisel saanud arvestada ehitamisele tuleva aia kõrguse, asukoha, ja aia ehitamisest ning selle hilisemast kasutamisest tulenevate asjaoludega.
23.Kaebaja etteheited, nagu annaks vastustaja aia ehitamiseks mitu erinevat nõusolekut, ei ole õiged. Kolmanda isiku poolt 2012 ja 2015 aastal vallale esitatud ehitise kirjaliku nõusoleku taotlused ei puuduta sama aeda. Kolmas isik on esitanud ka kaardi, millel on täpselt märgitud, milline aed on ehitatud 2012 aasta loa alusel ja millisele aiale taotletakse 2015 taotlusega kirjalikku nõusolekut (tlk.41). Kaebuse sisulisest arutelust nähtub, et tegelikkuses on kõigile menetlusosalistele teada ja selge, millise aia ehitamiseks luba taotletakse ning et sama aia ehitamiseks ei ole antud kahte kirjalikku nõusolekut. Kuigi 2012 loa alusel ehitatud ja kavandatav aed on omavahel seotud, ei ole käesoleva taotlusega taotletud aia osas ehitamiseks kirjalikku nõusolekut varasemalt antud. Seega saab ka käesoleva asja raames hinnata ainult 2015 korraldusega antud loa alusel ehitamisele tuleva aia mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele.
24.Kaebust kohtusse saab esitada oma õiguste kaitseks. Kirjalikus kaebuses on kaebaja ainult lühidalt märkinud, et aed varjab kaebaja eest päikesevalgust ja vaadet ning et aia ehitamise tõttu on ohustatud kaebaja omand ja tervis. Kohtuistungil tõi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise osas välja, et rajatav aed varjab tema kinnistult vaadet nii üldteele kui järvele, samuti varjab valgust ning et ehitatav aed muudab kogu küla ilmet ja tegemist ei ole traditsioonilise aiaga. Seega vajab lahendamist küsimus, kas on tõenäoline, arvestades, aia kõrgust ja asukohta, mõjutab aed naabrusõigusest tulenevaid kaebaja huve negatiivselt.
25.Kohus on seisukohal, et ehitatavast aiast tulenevad negatiivsed mõjutused ei ole sellise intensiivsusega, mis tooksid kaasa korralduse tühistamise. Nagu aia joonistest ja aia asukohast nähtub, piirneb ehitamisele kavandatav aed kaebaja kinnistuga 15,44 m ulatuses, ülejäänud osas jääb aed piirnema üldkasutavate teedega. Kaebajaga piirneva 15,44 m aia läheduses ühtki kaebajale kuuluvat hoonet ei ole, seega ei saa tõusetuda ka küsimust valguse varjamise osas. Kaebaja väitel piirab aed vaadet järvele, kuid see ei saa kuidagi võimalik olla, kuna järv asub kaebaja enda kinnistult vaadates ida suunas, aed aga asub edelasuunas (vt.tlk.117). Nõustuda saab küll kaebaja seisukohaga, et rajatav aed varjab teatud osas vaadet üldkasutatavale teele, kuid sellise riive puhul ei ole tegemis olulise õiguse ega põhiõiguse riivega. Iga uue hoone või rajatise ehitamine võib tingida kellelegi teatud piiranguid ja ebamugavusi, seda just vaadete, valguse ja privaatsuse mõjutamise osas. Üldkasutatavale teele vaate vähenemine ei ole kohtu arvates selline mõjutus, mis annaks aluse kaebuse rahuldamiseks, sellega kaebaja tervist ega omandit ei ohustata.
26.Kaebaja märkis kohtuistungil ka aia tuleohtlikkust, kuna aed ehitatakse sauna külge. Vastustaja on 24.05.2015 kirja, milles küsiti naabritel anda vastus rajatava aia kohta, saatnud ka Päästeteenistusele. Sellest kirjast ei selgu otseselt, miks sama kiri on ka Päästeteenistusele saadetud, sest viimasele ühtki küsimust otseselt esitatud ei ole. Samas on kirjas viidatud ehitusseadustiku § 36 lg 5 punktile 2, mis sätestab, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses ehitusteatises märgitud ehitise või ehitamisega tuleb kooskõlastada ehitis või ehitamine pädeva asutusega. Päästeteenistuse vastust kohtule esitatud ei ole, vastustaja esindaja
arvamuse kohaselt vastus saadi. Samas on ka võimalik, et Päästeteenistus ei vastanud, kuna ehitusseadustiku § 42 lg 9 sätestab, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
27.Üksnes kaebaja väide, et aed kujutab ka ohtu tervisele, kuna kaebaja koer on olemasoleva aia tõttu end vigastanud, ei ole tõenäoline. Rajatav aed asub naabri kinnistu piires, seega ei saa aed kuidagi kaebaja tervist füüsiliselt kahjustada, seda ka mitte siis, kui sellel on mingid teravad otsad. Koeral on vabalt ringi liikudes võimalik end vigastada ka muudes kohtades ja asjaoludel. Ka ei ole kaebaja 31.07.2015 vastustajale esitatud vastuses märkinud, et rajatav aed piiraks vaadet või valgust, või ohustaks kaebaja tervist või tuleohutust, kuigi kirjaliku nõusoleku taotluses oli välja toodud nii aia kui värava kõrgus ja millisest materjalist aed ehitatakse, samuti oli lisatud joonised. Vastuse järgi on kaebaja tingimuseks olnud ainult rajatava aia ja aiapostide kaugus katastripiirist, samuti on esitatud küsimus 220 cm kõrguse aia sobivusest Tonja küla üldilmesse.
28.Kas ehitis oma mõõtmetelt, kujult ja asukohast lähtudes sobitub olemasolevasse keskkonda, on suures osas eetilist laadi küsimus, millesse saab kohus sekkuda, kui seda küsimust ei ole kohalik omavalitsus üldse hinnanud või on ilmselge, et selline ehitis olemasolevasse keskkonda üldse ei sobi. Kaebaja märkis, et ta on nõus kuni 1, 6 meetrise aiaga või kõrgema traataiaga, kuid vastustaja ja kolmanda isiku selgituste kohaselt ulatub traditsioonilise seto aia kõrgus kuni hoone räästani. Ka on vastustaja esindaja kinnitanud, et vaidlusalune aed ei ole ainuke selline aed külas ning et Tonja küla on üks väheseid, kus on veel säilinud traditsioonilised setu taluhoovi tunnustega majapidamised. Seega ei saa väita, et selline aed on ilmselgelt sobimatu olemasolevasse keskkonda. Vastustaja selgitustest nähtuvalt on vastustaja hinnanud piirdeaia sobivust Tonja külla, samuti selle vastavust traditsioonilisel seto aiale. Valla üldplaneeringus on piirdeaedade osas märgitud, et soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad, väravad, haljastus ja väikevormid. Seega ei ole vastustaja, ehitamiseks nõusolekut andes, seda soovitust rikkunud. Ka on kaebaja ise märkinud, et üldplaneering ei täpsusta, millised on traditsioonilised piirdeaiad, kaebaja ei ole ka näidanud, kuidas vaidlustatud korraldus valla üldplaneeringuga vastuolus on. Kaebaja poolt väljatoodud teemaplaneering „Setomaa kultuuripärand“ vastustaja kinnitusel Tonja küla ei hõlma, Tonja küla ei ole sellega määratud miljööväärtuslikuks külaks, seega selles toodud soovitused (seega mitte nõuded) antud juhul arvestamisele ei tule.
29.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Värska Vallavalitsus on hinnanud ehitise sobimist ehitatavasse keskkonda, eksimused kirjaliku nõusoleku taotluse menetluses ei ole olnud sellised, mis oleksid viinud ebaõigele otsustusele. Samuti ei ole leidnud tõendamist kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, mis annaksid aluse kaebuse rahuldamiseks. Menetluskulud
30.Kaebaja on esitanud taotluse mõista tema kasuks vastustajalt välja menetluskulud kokku summas 564,0 eurot, sellest riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 549,0 eurot (tlk.103-106 ja lk.129-132). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ega kuludokumente esitanud.
Kolmas isik on esitanud taotluse välja mõista vastaspoolelt menetluskulud (õigusabikulud) kokku summas 300,0 eurot (tlk.108-109, 118-120 ja lk. 123-126). HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Seega on kolmandal isikul õigus taotleda tema poolt kantud menetluskulude väljamõistmist. Kolmas isik esitas kohtuistungil enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekirja menetluskulude summas 210 eurot kohta, milles oli kinnitatud, et kulud on seotud haldusasjaga nr 3-16-1816. Nimekirjale oli lisatud 19.10.2016 arve nr 134-11-16. 30.03.2017 kuupäeva kandva maksekorralduse arve tasumise kohta esitas kolmas isik 30.03.2017, kuid alles peale kohtuistungi lõppu. HKMS § 109 lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuna kolmas isik enne kohtuvaidlusi ei esitanud kuludokumente 19.10.2016 arve tasumise ehk kulude kandmise kohta, jäävad need kulud kolmanda isiku enda kanda. Kohtuistungil osalemise osas on kolmas isik esitanud nõuetekohase kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid, taotlus on põhjendatud ning kohus mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 90,0 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.