Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel 19.04.2017, Tartu 3-16-1737 Deniss Rogateni kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot ja kohustamiskaebuse nõudes Tartu Halduskohtu 21.11.2016. a otsus Deniss Rogateni apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Deniss Rogaten Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.2016. a otsus osas, milles halduskohus lahendas Deniss Rogateni kohustamisnõude. Jätta vastavas osas kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta apellatsioonkaebus hüvitamisnõude osas rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.11.2016. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Jätta Deniss Rogateni menetluskulud (riigilõiv apellatsiooniastmes) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 19.05.2017 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D. Rogaten esitas 24.05.2016 Viru Vanglale taotluse, milles ta palus võimaldada talle jalutamist jalutusboksis, kus ei ole ühtegi suitsetajat ning lisas, et kuna ta ei suitseta ja käib jalutamas ühes jalutusboksis suitsetajatega, siis on tema tervis ohustatud.
2.Viru Vangla jättis 17.06.2016. a vastusega nr 6-10/15457-2 taotluse rahuldamata.
3.D. Rogaten esitas 05.07.2016 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta palus maksta talle hüvitist 5000 eurot, kuna tema õigusi riivatakse ning tema elu ja tervis seatakse ohtu, sest ta pannakse koos suitsetajatega jalutusboksi jalutama, kuigi Eesti Vabariigi seadus keelab suitsetamise avalikus kohas, milleks on ka jalutusboks.
4.Viru Vangla jättis 23.08.2016. a otsusega nr 6-16/95-2 D. Rogateni kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt on suitsetajatele ja mittesuitsetajatele ette nähtud eraldi jalutusalad, mistõttu ei pea mittesuitsetajad olema suitsuga mõjutatud alal. Vanglale pole teada, et kaebajal oleksid tekkinud terviseprobleemid ning vähese suitsulõhna tundmine jalutusalal ei ületa tavapäraseid vangistusega kaasnevaid ebameeldivusi.
5.D. Rogaten esitas 25.08.2016 kaebuse, milles ta palus mõista talle Viru Vanglalt välja hüvitis summas 5000 eurot tema tervise õigusvastase kahjustamise eest ning kohustada vanglat viima suitsetajad ja mittesuitsetajad eraldi jalutama. Kaebuse põhjendused: Jalutusboksi äärmuslik kitsus (10×16 m), suitsetajate rohkus (kuni 15 inimest ja rohkem) ning suitsetajate eraldamatus teistest (punane joon põrandal) ei takista suitsu levimist üle jalutusboksi. Suitsetajad jalutavad kontrollimatult jalutusboksis, ignoreerides märgitud ala. Kõik need tegurid viivad kaebaja tervise kahjustamiseni, mida vangla keeldub tunnistamast. Põhiseaduse (PS) § 28 lg 1 sätestab igaühele õiguse tervise kaitsele. Isiku hoidmine vastu tema tahtmist ruumis, kus suitsetatakse, on käsitatav tervise õigusvastase kahjustamisena, mis toob kaasa õiguse nõuda kahju hüvitamist.
6.Tartu Halduskohus jättis 21.11.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Tubakaseaduse (TubS) §-s 29 toodud nimekirjas ei ole kinnipidamisasutusi. Seega on väär kaebaja seisukoht, et suitsetamine avalikes kohtades üldiselt on keelatud (nt keelatud ei ole tänaval suitsetamine). Vastustaja joonisest nähtub, et jalutusõu suurus on 164,6 m2, millest moodustab suitsetamisala ca 15 m2. Puudub alus kahelda vastustaja esitatud joonise tõele vastavuses. Riigikohus on 22.05.2014. a lahendis nr 3-3-1-30-14 leidnud, et jalutusboksis, mille mõõtmed on ca 3×5 m, ei ole võimalik valida endale kohta, kus kinnipeetavat suitsetamine ei häiriks. Samas käesolevas kaasuses märgitud jalutusala on oluliselt suurem (ca 10×17 m), mis tähendab, et jalutusõue suurust ja kuju arvestades on mittesuitsetaval kinnipeetaval võimalik jalutuskäigu ajal eemalduda suitsetavatest kinnipeetavatest piisavalt kaugele ja püsida neist ka ringiliikumise ajal piisavas kauguses, vältimaks soovimatut tubakasuitsu sissehingamist. 2) Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kinnipeetaval oleksid tekkinud terviseprobleemid, mis seonduksid asjaoluga, et ta viibis jalutamas koos suitsetajatest kinnipeetavatega. Kaebajale on aastatel 2011-2016 teostatud iga-aastaselt röntgenuuring, mille tulemina patoloogilisi leide ei sedastatud. Seega ei kinnita miski suitsetajatega koos jalutama sundimisest kaebaja tervisele tekkida võinud kahju. Olukorras, kus mittesuitsetajast kinnipeetav viiakse jalutama koos suitsetavate kinnipeetavatega samasse jalutusõue, võis tekitada kaebajale pahameelt, solvumist, alandust ja muid sarnaseid üleelamisi, kuid tegemist pole sellise intensiivsusega rikkumisega, mis saaks õigustada kaebajale rahalise hüvitise määramist tema inimväärikuse alandamise eest. Kui tõdeda, et kinnipeetav peab taluma vähesel määral tubakasuitsu lõhna, ei ole tegemist intensiivsema piiranguga, kui seda on kinnipidamisasutuses viibimine ja tegemist pole piinamisega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 tähenduses. Kuivõrd kohus ei tuvastanud avaliku võimu kandja õigusvastast tegevust, puudub alus kahju hüvitamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.D. Rogaten esitas 12.12.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: TubS § 29 p 8 keelab suitsetamise sportimiseks ettenähtud ruumis. Vangla on kohustatud võimaldama kinnipeetavale ühe tunni sportimist päevas värskes õhus. Jalutusboksis ringiliikumise ajal ei ole võimalik püsida suitsetavatest kinnipeetavatest piisavalt kaugel, kuna jalutusboks on väike ja suitsetamisala paikneb jalutusboksi keskel. Kannatused, mida kaebajale tekitatakse, ei ole paratamatud ning seda keelab PS, EL aktid ja vangistusseaduse (VangS) § 41. Diskrimineerivalt lastakse Viru Vanglas astmahaiged jalutama eraldi suitsetajatest. Sellega vangla kinnitab, et oht on olemas. Ka kaebaja tervis omab sama väärtust.
8.Viru Vangla esitas 11.01.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.11.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: Kaebaja paikneb S1 osakonnas, mille kinnipeetavad viiakse jalutama hoone katusel asuvale jalutusõuele, mis on seintega piiratud, ilma katuseta ala, mõõtudelt ca 10×16 m2. Jalutusõuel on suitsetajatele ja mittesuitsetajatele ette nähtud eraldatud alad. Suitsetamine on lubatud vaid suitsetamisalal mõõtudes ca 4×4 m2. Jalutusõue suurust ja suitsetajate/mittesuitsetajate poolt kasutatava ala eraldatust arvestades, ei ole mittesuitsetajast kaebaja sunnitud olema suitsuga mõjutatud alal. Jalutusalal võib kinnipeetav soovi korral sportida, kuid tegemist ei ole sportimisalaga, vaid jalutusalaga. Kaebajal ei ole astmat diagnoositud. Vanglale ei ole teada, et kaebajal oleksid kahjunõudes märgitud asjaoludel tekkinud terviseprobleemid. Kui kaebaja on tundnud vähest suitsulõhna jalutusõues, siis ei ületa see vangistusega kaasnevaid tavapäraseid ebameeldivusi. Olukord võis äärmisel juhul olla kaebajale ebameeldiv, kuid tegemist pole olukorraga, mis saaks õigustada kaebajale rahalise hüvitise määramist. Vanglad on järjepidevalt vähendanud kinnipeetavate suitsetamist ning teevad ettevalmistusi vanglates 2017. aastal suitsetamine lõpetada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ning kohustamisnõude osas läbi vaatamata jätta. Apellatsioonkaebus jääb hüvitamisnõude osas rahuldamata.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 1 tuleneb, et seadusega ettenähtud kohustusliku vaidemenetluse korral võib kaebuse halduskohtule esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Haldusasja materjalidest ilmneb, et Viru Vangla jättis 17.06.2016. a kirjaga nr 6-10/15457-2 kaebaja taotluse jalutuskäigu võimaldamiseks jalutusboksis, kus ei ole ühtegi suitsetajat, rahuldamata (tl 14). Kaebaja sai vangla vastuse kätte 20.06.2016. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vastusele vaide, mida vastustaja oleks lahendanud ning seda ei
kinnitanud ringkonnakohtule ka vastustaja. Samas esitas kaebaja halduskohtule koos mittevaralise kahju hüvitamise nõudega ka nõude, kohustada Viru Vanglat viima suitsetajad ja mittesuitsetajad eraldi jalutama. Halduskohus on kaebuse tervikuna menetlusse võtnud (tl 2021) ning ka kohustamisnõude osas lahendanud (tl 53-55). Kuna kaebaja kohustamisnõue ei olnud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimata jätmise tõttu lubatav, tulnuks halduskohtul kaebus vastava nõude osas kas koheselt tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 4) või pärast menetlusse võtmist läbi vaatamata jätta (HKMS § 151 lg 1 p 1). Kuna halduskohus seda ei teinud, tuleb halduskohtu otsus osaliselt tühistada ning kaebus kohustamisnõude osas läbi vaatamata jätta.
11.Hüvitamisnõude osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga kaebuse lahendamisel ega pea HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata. Käesoleva haldusasja asjaoludest ei ilmne, et kaebaja S1 osakonna kinnipeetavana pidi kinnipeetavatele mõeldud jalutusõues kannatama tubakasuitsu kahjulikku mõju määral, mis õigustaks kaebaja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmist.
12.Kohtupraktikas on tubakasuitsu mõju analüüsides viidatud teadusuuringule, mille kohaselt võib „[l]äbiviidud mõõtmiste kohaselt väliskeskkonnas tubakasuitsuga kokku puutudes üldiselt kahjulike peenosakeste ja suitsu taset pidada nullilähedaseks, kui kaugus ühest põlevast sigaretist on rohkem kui 2 meetrit. Tubakasuitsu kahjulike mõjude ulatus väliskeskkonnas sõltub oluliselt tuule suunast ja tugevusest. Mõju on nullilähedane, kui asuda põlevast sigaretist pealtuule suunas, kuid seevastu suitsetajast allatuule suunas asudes ulatub sigaretisuitsu kahjulik mõju 4 meetrini või rohkemgi. Samuti on kahjulik mõju seda suurem, mida suurem on korraga põlevate sigarettide arv või mida lähemal isik suitsetajale asub“ (vt N. E. Klepeis, W. R. Ott, P. Switzer „Real-Time Measurement of Outdoor Tobacco Smoke Particles“, Journal of the Air & Waste Management Association, Vol 57, May 2007, p 533 – http://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.3155/1047-3289.57.5.522). Ringkonnakohus nõustub eelviidatud uuringule tuginedes kohtupraktikas tehtud järeldusega, mille kohaselt kahjustab tubakasuitsu läheduses viibimine inimese tervist ka väliskeskkonnas, olenedes samas märkimisväärselt tuuletingimustest ja kaugusest suitsetajast. Olukorras, kus isikul pole võimalik asetuda suitsetaja suhtes pealtuult, saab turvaliseks pidada paiknemist põlevast sigaretist minimaalselt 2 meetri kaugusel, arvestades samas ka mitmest suitsetajast ja vastavas keskkonnas viibimise kestusest lähtuvat kumulatiivset mõju (TlnRK 24.09.2015. a jõustunud otsus asjas 3-13-70034, p 14).
13.Vastustaja poolt esitatud jalutusõue plaanilt nähtub, et Viru Vangla jalutusõu on 164,6 m 2 suurune ala, millest suitsetamisala moodustab ca 16 m 2. Suitsetamisala ei asu jalutusõue keskel, nagu väidab kaebaja, vaid selle ühes nurgas, olles kahest küljest ääristatud seintega. Selleks, et jalutusõues jalutajad jääksid suitsetamisalal tekkiva tubakasuitsu suhtes allatuult, peaks tuul puhuma tubakasuitsu suitsetamisalast välja. Tuule tekkimine ja puhumine teisi jalutavaid ohustavas suunas ei ole samas suitsetamisala kahest küljest ääristavate seinte tõttu võimalik. Võimalikuks saab pidada vaid tuulevaikse ilma korral suitsetamisalale kontsentreerunud tubakasuitsu vähemal määral levimist väljapoole suitsetamisala olukorras, kus suitsetajaid on suitsetamisalal rohkem. Ka juhul, kui eeldada suitsetamisalalt igas suunas jalutusalale puhuvat tuult ning eraldada suitsetamisala seetõttu mõttelise 4-meetri laiuse turvatsooniga, jääb jalutusõuele selle mõõtmeid arvestades veel igas küljes piisaval määral jalutusruumi. Seega ei saa väita, et jalutusõues suitsuvaba ruum puudus. Vangla esitatud jooniselt nähtub, et jalutusõue katab osaliselt varikatus, mis ei ole samas sedavõrd lai, et see takistaks jalutusalal õhuringlust ning värske õhu juurdevoolu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga selles, et nimetatud olukord erineb oluliselt Riigikohtu 22.05.2014. a lahendis nr 3-3-1-30-14 märgitust, mil kinnipeetaval tuli viibida koos suitsetajatega 15 m2
suuruses jalutusboksis. Kuna ringkonnakohus on seega kokkuvõtlikult seisukohal, et ohtu kaebaja tervisele ei esinenud, ei oma kaebaja väited astmahaigetele kohaldatavast jalutamisrežiimist käesolevas asjas tähtsust.
14.Asjakohane ei ole kaebaja viide tubakaseaduse (TubS) § 29 lõike 1 punktile 8. TubS § 29 lg 1 p 8 järgi on suitsetamine keelatud sportimiseks ettenähtud ruumis. Vastustaja selgituse kohaselt ei ole jalutusõue näol tegemist sportimis-, vaid jalutusalaga. Ühtlasi ei saa osalise varikatusega ala pidada TubS § 29 lg 1 p 8 mõistes kinniseks ruumiks.
15.VangS § 55 lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. VangS § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Eeltoodud sätetest eraldi ega koosmõjus ei tulene, et vangla peab tagama kinnipeetavatele võimaluse tegeleda kehakultuuriga värskes õhus. Iseenesest ei ole välistatud, et kinnipeetavad kasutavad värskes õhus jalutuskäiguks mõeldud aega ka spordiharjutuste tegemiseks, kuid ainuüksi see ei muuda jalutusõue funktsiooni ega pane vastustajale kohustust rakendada jalutusõue suhtes TubS § 29 lg 1 p-s 8 toodud nõudeid.
16.Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus kaebaja hüvitamisnõudes rahuldamata ning halduskohtu otsus nimetatud osas muutmata. Ringkonnakohus täiendab vastavas osas halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kaebaja oli apellatsiooniastmes menetlusabi jätkuvuse korras apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.