D. R kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju summas 5000 eurot hüvitamiseks ja kohustamiskaebuse nõudes
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – D. R Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
Resolutsioon Edasikaebamise kord
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. detsember 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited
1.Kinnipeetav D. R esitas 24.05.2016 Viru Vangla direktorile taotluse (tl 13), milles palus võimaldada talle jalutamist jalutusboksis, kus ei ole ühtegi suitsetajat. Ta lisas, et kuna ta ei suitseta ja ta käib jalutamas ühes jalutusboksis suitsetajatega, on tema tervis ohustatud.
2.Viru Vangla üksuse juhi T. K 17.06.2016 vastusega nr 6-10/15457-2 (tl 14) jäeti taotlus rahuldamata.
3.D. R esitas 05.07.2016 hüvitise nõude (tl 10) Viru Vangla direktorile, milles palus maksta talle hüvitist summas 5000 eurot. Nõude kohaselt riivatakse tema õiguseid, sest ta pannakse koos suitsetajatega jalutusboksi jalutama, millega seatakse tema elu ja tervis ohtu. Ühtlasi meenutab D. R , et Eesti Vabariigi seadus keelab suitsetamist avalikus kohas, milleks jalutusboks osutubki.
4.Viru Vangla direktori A. M 23.08.2016 otsusega nr 6-16/95-2 (tl 11-12) jäeti D. R kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Otsuse kohaselt on suitsetajatele ja mittesuitsetajatele ette nähtud eraldi jalutusalad, mistõttu ei pea mittesuitsetajad olema suitsuga mõjutatud alal. Vanglale ei ole ka teada, et kaebajal oleksid tekkinud terviseprobleemid. Vähese suitsulõhna tundmine jalutusalal ei ületa tavapäraseid vangistusega kaasnevaid ebameeldivusi.
5.D. R esitas 25.08.2016 Viru Maakohtule kaebuse (tl 3), milles palus mõista talle hüvitis summas 5000 eurot tema tervise õigusvastase kahjustamise eest ning kohustada Viru Vanglat viia suitsetajad ja mittesuitsetajad eraldi jalutama. Jalutusboksi äärmuslik kitsus (10 m x 16 m), suitsetajate rohkus (kuni 15 inimest ja rohkem) ning suitsetajate eraldamatus teistest (punane joon põrandal) ei takista suitsu levimist üle jalutusboksi. Lisaks saavad suitsetajad jalutada kontrollimatult jalutusboksis, ignoreerides märgitud ala. Kõik need tegurid viivad kaebaja tervise kahjustamiseni, mida Viru Vangla keeldub tunnistamast. Kaebaja toob eraldi välja järgmised punktid: 1) Põhiseaduse (PS) § 28 lg 1 sätestab igaühele õiguse tervise kaitsele; 2) EIÕK art 3; 3) Isiku hoidmine vastu tema tahtmist ruumis, kus suitsetatakse, on käsitav tervise õigusvastase kahjustamisega ja see toob kaasa õiguse nõuda kahju hüvitamist [vangistusseaduse (VangS) kommenteeritud väljaanne 2014]; 4) nikotiini kahjulikkus on üldteada ja tõestatud fakt.
6.Viru Maakohtu 29.08.2016 kirjaga (tl 1) edastati D. R kaebus läbivaatamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale.
7.Tartu Halduskohtu 13.09.2016 määrusega nr 3-16-1737 (tl 20-21) vabastati D. R riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-16-1737 ja võeti kaebus menetlusse.
8.10.10.2016 saabus Tartu Halduskohtule vastustaja seisukoht (tl 26-27), milles leitakse, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb seisukohale, et tema tegevus ei ole saanud kaebajale kahju tekitada, mis tingiks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1, § 9 lg 1 alusel rahalise kahju hüvitamise. Tegevuses puudub õigusvastasuse element, mis oleks kahju hüvitamise rahuldamise esmaseks eelduseks. Kinnipeetavad viiakse jalutama vangla S hoone katusel asuvale jalutusõue, mis on seintega piiratud, ilma katuseta ala ja mõõtudelt ca 10 m x 16 m, s.o ca 160 m2. Jalutusõuel on suitsetajatele ja mittesuitsetajatele ette nähtud vastavad eraldatud alad. Suitsetamine on lubatud vaid suitsetamisalal, mis on mõõtudelt ca 4 m x 4 m, s.o ca 16 m2. Vastustaja on seisukohal, et jalutusõue suurust ning suitsetajate ja mittesuitsetajate poolt kasutatava ala eraldatust arvestades ei ole mittesuitsetajast kaebaja sunnitud olema suitsuga mõjutatud alal. Vastustaja edastas halduskohtule kaebaja tervisekaardi, millest nähtub, et vangla meditsiiniosakond on süstemaatiliselt jälginud kaebaja tervist, teostanud uuringuid ja vajadusel ka kaebajale ravi osutanud. Vastustaja rõhutab, et vanglale ei ole teada, et kaebajal oleksid kahjunõudes märgitud asjaoludel tekkinud terviseprobleemid. Kaebaja ei ole tervisekaardi kohaselt seesuguseid kaebusi esitanud. Vastustaja on seisukohal, et kui kaebaja on tundnud vähest suitsulõhna jalutusõues, siis kindlasti ei ületa see vangistusega kaasnevaid tavapäraseid ebameeldivusi. Lisaks ei ole ka vähem oluline, et vanglad on järjepidevalt vähendanud kinnipeetavate suitsetamist. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on välja öelnud põhimõtte, et riigil on kohustus tagada kinnipeetavale sellised elamistingimused, mis austavad inimese väärikust ning et
karistuse kandmise viis ning täideviimise meetodid ei tohi tekitada rohkem kannatusi ega kurnatust kui need, mis paratamatult vangistusega kaasnevad. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena (sh ka inimväärikuse alandamisena) peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskustaseme, s.o siis kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi või/ja vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Tegemist on vägagi tõsiste näidetega, mis ei ole käesolevas kaasuses kohalduvad. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9.31.10.2016 saabus Tartu Halduskohtule kaebaja täiendav seisukoht (tl 47-50). Kaebaja leiab, et iga portsjon sisse hingatud sigaretisuitsu kahjustab otseselt tervist ja sealjuures ei ole selle kogus oluline. Vangla eksitab kohut valede andmetega, sest jalutusboksi suurus ei ole 10 m x 16 m, vaid see on 44 m2 väiksem. Kuna seda piiravad 3,5 m kõrgused seinad ning paksude ribade ja konstruktsioonielementidega katus, ei saa sellist jalutusboksi nimetada jalutusõueks. Jalutusboks on avalik koht, kus kõrgete seinte, väikese ala ning suure rahvahulga tõttu püsib sigaretisuits pikka aega boksi sees, ohustada ja kahjustades inimeste tervist. Maa peale joonistatud joon ei saa takistada suitsu levimist. Kaebaja on sunnitud sisse hingama suuri koguseid sigaretisuitsu. Nii Euroopa Inimõiguste Komitee kui ka Eesti Vabariik keelavad suitsetamist avalikes kohtades. VangS § 41 lg 1 alusel rikub vangla kaebaja õigusi järgnevalt: 1) suitsetava inimesega koosviibimine piiratud alas ei austa inimväärikust; 2) kannatuste põhjustamine ei ole paratamatu, kuna terve päeva jooksul kasutatakse jalutusboksi vaid 4 korda. Sotsiaalreklaam Eesti televisioonis kinnitab sigaretisuitsu kumulatiivset efekti. Ka justiitsminister Urmas Reinsalu on 16.03.2016 vangla sisekorraeeskirja muutmise eelnõu seletuskirjas märkinud, et ka ilma seinteta suitsetamisala ei paku piisavalt kaitset õhus leviva tubakasuitsu eest ka välisruumis. Kohtu põhjendused
10.Halduskohus, analüüsinud vaidlusalust otsust ja asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Kaebuse esitaja seisukoht põhineb asjaolul, et koos suitsetajatega jalutamas käimine kahjustab tema tervist ja ta nõuab seetõttu eraldi jalutama viimist ning kahjutasu.
12.Vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg 2 võib kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Vangla kohustus on tagada, et kinnipeetavad peaksid nimetatud korrast kinni.
13.Tubakaseaduse (TubS) § 29 sätestab kohad, kus suitsetamine on keelatud. Nimekirja hulgas ei ole kinnipidamisasutused. Seega on väär kaebaja seisukoht, et suitsetamine avalikes kohtades üldiselt on keelatud (nt keelatud ei ole tänaval suitsetamine).
14.Riigikohus on 22.05.2014 lahendis nr 3-3-1-30-14 leidnud, et kuigi õigusaktid ei keela otseselt suitsetavate ja mittesuitsetavate kinnipeetavate ühisesse jalutusboksi paigutamist, pole õiguspärane sundida kinnipeetavat valima, kas jätta värskes õhus viibimise õigus kasutamata või taluda jalutusboksis suitsetamist ning kuna vastavad kannatused ei ole kinnipidamise režiimi järgimiseks otseselt vajalikud, võib olla
tegemist väärikuse alandamisega. Samas tuleb tähele panna, et need seisukohad on igati kohaldatavad ka käesoleva juhtumi puhul, kuid mis iseenesest pole veel piisavad selleks, et kohus saaks kaebaja kahjunõude ilma edasise analüüsita rahuldada.
15.PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist.
16.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses, mille § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
17.RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.
18.See tähendab, et kahju hüvitamise eelduseks on esiteks kahju tekkimine, teiseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. Vastustaja (Viru Vangla) on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (vangistuse täideviimine).
19.Üldjuhul kuulub avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui kahju tekkis avaliku võimu kandja õigusvastase teo tagajärjel.
20.Viru Vangla seisukoht on, et tema tegevuses puudub õigusvastasuse element.
21.Kaebaja leiab, et jalutusboksi äärmuslik kitsus (10 m x 16 m), suitsetajate rohkus (kuni 15 inimest ja rohkem) ning suitsetajate eraldamatus teistest (punane joon põrandal) ei takista suitsu levimist üle jalutusboksi. Ta lisab, et jalutusboksi suurus ei ole 10 m x 16 m, vaid see on 44 m2 väiksem. Kuna seda piiravad 3,5 m kõrgused seinad ning paksude ribade ja konstruktsioonielementidega katus, ei saa sellist jalutusboksi nimetada jalutusõueks. Jalutusboks on avalik koht, kus kõrgete seinte, väikese ala ning suure rahvahulga tõttu püsib sigaretisuits pikka aega boksi sees, ohustada ja kahjustades inimeste tervist. Maa peale joonistatud joon ei saa takistada suitsu levimist. Kaebaja on sunnitud sisse hingama suuri koguseid sigaretisuitsu.
22.Vastustaja esitas kohtule joonise, millest nähtub, et jalutusõu suurus on 164,6 m2, millest moodustab suitsetamisala ca 15 m2. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja esitatud joonise tõelevastavuses, mistõttu jääb kaebaja väide jalutusõu suuruse valedest mõõtmetest paljasõnaliseks.
23.Riigikohus on lahendis 22.05.2014 lahendis nr 3-3-1-30-14 leidnud, et jalutusboksis, mille mõõtmed on ca 3 x 5 meetrit, ei ole võimalik valida endale kohta, kus kinnipeetavat suitsetamine ei häiriks. Samas tuleb arvestada, et käesolevas kaasuses märgitud jalutusala on oluliselt suurem (ca 10 x 17m). See tähendab, et jalutusõu suurust ja kuju arvestades on mittesuitsetaval kinnipeetaval kohtu hinnangul võimalik jalutuskäigu ajal eemalduda suitsetavatest kinnipeetavatest piisavalt kaugele ja püsida neist ka ringiliikumise ajal piisavas kauguses, vältimaks soovimatut tubakasuitsu sissehingamist.
24.Vastustaja esitas kohtule kaebaja tervisekaardi, millest ei nähtu, et kinnipeetaval oleksid tekkinud terviseprobleemid, mis seonduksid asjaolust, et kaebaja viibis jalutamas koos suitsetajatest kinnipeetavatega. Märkimist vajab ka fakt, et kaebajale on aastatel 2011-2016 teostatud iga-aastaselt röntgenuuring, mille tulemina patoloogilisi leide ei sedastatud. Kohtul pole mingit alust kahelda selles, et vanglas töötavad arstid teavad kinnipeetavatele rakenduvaid tingimusi ja oskavad hinnata nende mõju. Seega ei kinnita miski ka suitsetajatega koos jalutama sundimisest kaebaja tervisele tekkida võinud kahju.
25.Kohus asub seisukohale, et olukorras, kus mittesuitsetajast kinnipeetav viiakse jalutama koos suitsetavate kinnipeetavatega samasse jalutusõue, võis tekitada kaebajale pahameelt, solvumist, alandust ja muid sarnaseid üleelamisi, kuid ilmselgelt pole tegemist sellise intensiivsusega rikkumisega, mis saaks õigustada kaebajale rahalise hüvitise määramist tema inimväärikuse alandamise eest. Isegi kui tõdeda asjaolu, et kinnipeetav peab taluma vähesel määral tubakasuitsu lõhna, ei ole kohtu hinnangul tegemist rohkem intensiivse piiranguga, kui seda on kinnipidamisasutuses viibimine ja kohe kindlasti pole tegemist piinamisega EIÕK artikkel 3 tähenduses. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis nr 3-3-1-44-06 leidnud, et väiksema rikkumise puhul ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine üldse põhjendatud. Kuivõrd kohus ei tuvastanud avaliku võimu kandja õigusvastast tegevust, puudub ka alus kahju hüvitamiseks.
26.Tulenevalt eelpooltoodust jätab kohus kaebaja kaebuse rahuldamata täies ulatuses.
27.Vastavalt HKMS 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 13. septembri 2016 määrusega (tl 20-21). Vastustaja esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, kuid ei esitanud menetluskulude nimekirja.
28.HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda.
(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2017 lahendis toodud muudatustega osaliselt 29.05.2017
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.