Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 18.04.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-16-1027/13
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 18.04.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2971

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2017, Tallinn

Haldusasja number

Vaidlustatud kohtulahend

3-16-1027 SM ja JS kaebus Maksu- ja Tolliameti 27. aprilli 2016. a vastutusotsuse nr 13-7/596-14 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2016. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebajad – SM ja JS, esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister

Menetluse alus ringkonnakohtus

SM ja JS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Haldusasi

RESOLUTSIOON

1.Jätta SM ja JS apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-1027 muutmata.

2.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. mail 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Maksuõigus

2.MTA kohustas 27.04.2016 vastutusotsusega nr 13-7/596-14 SM ja JS tasuma solidaarselt Pojave Neugodni OÜ maksuvõlg 25 896,46 eurot (põhivõlg 19 792,09 eurot, intress 6104,37 eurot). Pojave Neugodni OÜ ei ole maksuotsusest tulenevat maksuvõlga tasunud ning maksuvõlga ja intressi ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena enam kui kolme kuu jooksul sisse nõuda. Ei esine maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning vastutusotsuse menetluslikud eeldused on täidetud: Pojave Neugodni OÜ-l on maksuvõlg, mille sissenõudmine ei ole aegunud ning mida ei ole kustutatud; äriühingul on säilinud õigusvõime. Maksuvõlg on kujunenud SM ja JS juhatuse liikmeks olemise ajal. SM rikkus passiivsuse ja hoolsuskohustuse olulisel määral järgimata jätmisega juhatuse liikme MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi raskest hooletusest. SM on tunnistanud, et ei olnud äriühingu tegevusega kursis ja kuigi tal oli võimalus äriühingu dokumentatsiooniga tutvuda, siis tal ei olnud seda vaja ning see ei huvitanud teda, vaid äriühinguga tegeles abikaasa JS. Äriühingute juhatuse liikmete vahelised kokkulepped ei võta üheltki juhatuse liikmelt MKS § 8 lg 1 järgimise kohustust. SM pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt, kuid ta ei võtnud meetmeid selle vältimiseks. Teisele juhatuse liikmele piiramatu tegutsemisvabaduse andmisel ei käitu ka see juhatuse liige nõuetekohaselt, kui teine liige tegutseb ebaseaduslikult. SM rikkus maksude deklareerimise ja tasumise kohustust ning intressi arvestamise ja tasumise kohustust. Kohustuste rikkumise ning maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos, sest etteheidetava tegevuseta poleks maksuvõlga tekkinud. Kuna intressivõlg tekib põhikohustuse tasumata jätmise tulemusena, siis on SM juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena tekkinud ka intressikohustus. JS on jätnud tahtlikult täitmata juhatuse liikmele MKS § 8 lg-st 1 tulenevad kohustused, kuna ei ole täitnud maksuseaduseid. JS rikkus maksude deklareerimise ja tasumise kohustust ning intressi arvestamise ja tasumise kohustust. JS on andnud suulisi seletusi, et ainult tema juhtis Pojave Neugodni OÜ-d ning tegeles kõigega. JS on teadlikult ja tahtlikult esitanud ebatõeste andmetega deklaratsioone, et äriühingu maksukohustust vähendada. Tema eesmärgiks oli ettevõttest maksuvabalt raha väljaviimine ja väljamakstud töötasude deklareerimata jätmisega neilt töötasudelt tekkiva maksukohustuse vähendamine. JS teadliku ja tahtliku tegevuse ning Pojave Neugodni OÜ maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui JS äriühingu seadusliku esindaja ning äriühingus toimuva üle täielikku kontrolli omanud isikuna oleks deklareerinud ja täitnud maksukohustusi korrektselt, poleks maksuvõlgnevust tekkinud. Kuna intressivõlg tekib põhikohustuse tasumata jätmise tulemusena, siis on JS juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena tekkinud ka intressikohustus.

SM süü vormina ei tuvastatud mitte tahtlus, vaid raske hooletus, ning seda järeldust on vastutusotsuses põhjendatud. Kohtupraktikas (Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-13-2092 ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 3-13-1581, 3-12-2511, 3-11-2445, 3-10-1284, 3-11-2679, 3-11-2581, 3-11-2645, 3-09-2605, 3-08-7) on leitud, et juhatuse liikmete tööjaotus ei oma nende suhtes MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutuse tekkimise seisukohalt tähtsust. Seega on põhjendamatu SM seisukoht, nagu tuleks maksuvõla teket siduda kitsalt vaid ühe juhatuse liikme tegevusega. Äriühingu maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et SM oli samal ajal tegevusetu. Viidatud kohtupraktika kohaselt peavad äriühingu juhatuse liikmed täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega ning ka omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve, mitte suhtuma seadusest tulenevatesse kohustustesse passiivselt. Ilmselgelt pidanuks SM oma juhatuse liikme rolli täites aktiivselt tegutsema ja tagama MKS §-s 8 ettenähtud kohustuste kohase täitmise või juhatuse liikme kohalt tagasi astuma. SM-l puudusid selleks objektiivsed takistused ning tema passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise juhatuse liikmega. Sellist olukorda ei saa pidada vastutusotsuse tegemist välistavaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-11-2679). SM on jätnud deklareerimis- ja tasumiskohustuse süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud tema tööjaotuse järgseks ülesandeks. Kui äriühingu juhatuse liige ei ole teadlik sellest, et teine juhatuse liige rikub deklareerimis- ja tasumiskohustust, tuleb sellist olukorda käsitada passiivse juhatuse liikme raske hooletusena. SM-l olnuks võimalik neutraliseerida teise juhatuse liikme õigusvastane tegevus ja vältida sellega deklareerimis- ja tasumiskohustuse rikkumist, kuid kuna ta jäi tegevusetuks, esineb ka tema tegevusetuse ja äriühingu kohustuste õigusvastase täitmata jätmise vahel põhjuslik seos. Riigikohtu otsustest nr 3-3-1-23-12 ja 3-3-1-41-05 tuleneb järeldus, et kui tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega, siis hooletus on seotud valdavalt objektiivsete tunnustega, milleks on kohaste nõuete mittejärgimine. SM on alates 2008. a olnud ka teiste äriühingute juhatuste liikmeks, mille tõttu saab eeldada, et ta omab piisavalt kogemusi äriühingute juhtimises ning ta on teadlik juhatuse liikme kohustustest.

1) Vastutusotsus on õiguspärane ning selle põhjendustes on vastatud kaebajate väidetele, mistõttu ei ole vajalik neid HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes üle korrata. Vastutusotsuse tegemise eeldused, mida Tallinna Ringkonnakohus selgitas 10.04.2015 otsuses asjas nr 3-13-1581, on täidetud. 2) Maksukohustuslasest äriühingu maksevõime omab vastutusotsuse tegemisel tähtsust üksnes MKS § 96 lg-s 5 sätestatud ulatuses (s.o seoses eeldusega, et maksuvõla sissenõudmine äriühingult ei ole mõistliku aja jooksul õnnestunud), kuid oluline ei ole, kas maksuvõla kindlaks tegemise ajal, juhatuse liikme äriühingust lahkudes või mingil muul ajahetkel oli äriühingul teoreetiliselt piisavalt vara, et tuvastatud maksuvõlga tasuda (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.04.2015 otsus nr 3-13-1581, p 12 ja 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 14). MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt võib teha vastutusotsuse pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 p-s 3 sätestatud viisil (pööratud sissenõue rahalisele õigusele MKS ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras) ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Kuna Pojave Neugodni OÜ maksuotsusega määratud summat ei tasunud, tegi maksuhaldur 29.04.2015 korraldused äriühingu pangakontode arestimiseks ja esitas 11.06.2015 avalduse täitemenetluse alustamiseks. Maksuhaldur on avalikele registritele tuginedes täiendavalt kindlaks teinud, et Pojave Neugodni OÜ-l ei ole mingit registrisse kantavat vara, v.a 2004. a sõiduauto Volkswagen Touareg, millele on seatud käsutamise keelumärked Eesti Vabariigi ja erinevate kohtutäiturite kasuks. 3) Pojave Neugodni OÜ ainuosanik SM võõrandas 28.05.2015 lepinguga osad Panama äriühingule TIBC. Lepingu p 2.2.3 kohaselt on ostja teadlik, et äriühingul oli 28.05.2015 seisuga maksuvõlg. See teave iseloomustas Pojave Neugodni OÜ majanduslikku seisu ajal, mil TIBC ostis äriühingu osad, ja võis mõjutada nt müügihinda või muid lepingu poolte vahelisi suhteid, kuid leping ei välista kaebajate vastutust Pojave Neugodni OÜ maksuvõla eest. Kaebajatelt nõutakse vaidlustatud vastutusotsusega Pojave Neugodni OÜ maksuvõla tasumist 4(7)

3-16-1027 põhjusel, et nad olid maksuvõla tekkimise ajal selle äriühingu juhatuse liikmed. Seaduslik esindaja vastutab seaduses sätestatud tingimustel maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega (MKS § 40 lg 1). Vastutuse seisukohalt on seega oluline, et isiku volitused seadusliku esindajana kehtisid maksukohustuse täitmise tähtaja saabumise hetkel (nt vastava maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäeval) ja hilisem juhatuse liikmete vahetus ei oma tähtsust. 4) SM-le vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei saa juhatuse liikmelt võtta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt äriühingu raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine) puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt ega ole võtnud meetmeid selle vältimiseks. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes. Põhjendamatu on siduda äriühingu maksuvõla tekkimist kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse liikme tegevusega, sest maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et teised juhatuse liikmed olid samal ajal tegevusetud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014 otsus nr 3-12-2511, p 13; 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 13; 04.04.2013 otsuse nr 3-10-1284 p-d 11 ja 18; 26.03.2013 otsus nr 3-11-2679, p-d 13 ja 17; 21.03.2013 otsus nr 3-11-2581, p-d 14 ja 17; 30.11.2012 otsus nr 3-11-2645, p 15; 16.08.2012 otsus nr 3-09-2605, p-d 25-26; 28.02.2011 otsus nr 3-08-7). Olukorda, kus juhatuse liikmel puudusid objektiivsed takistused äriühingu majandustegevuse juhtimises sisuliseks osalemiseks või vajaduse korral juhtorganist lahkumiseks, vaid tema passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise juhatuse liikmega, ei ole peetud vastutusotsuse tegemist välistavaks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2013 otsus nr 3-11-2679, p-d 16-17). Kuna SMle ei ole ette heidetud MKS § 8 lg-st 1 tulenevate kohustuste rikkumist tahtlikult, ei pidanud maksuhaldur vastutusotsuses tõendama ega põhjendama, et SM soovis õigusvastase tagajärje saabumist. 5) JS rikkus juhatuse liikme MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi tahtlikult. JS seletustele tuginedes on maksuhaldur kindlaks teinud, et JS juhtis ja korraldas kogu Pojave Neugodni OÜ tegevust ning esitas teadlikult ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone ja jättis maksud tasumata eesmärgiga vähendada äriühingu maksukohustust ja raha äriühingust maksuvabalt välja viia (p 5.2.1 ja 5.2.2). Maksuhaldur on tuvastanud ka selle, et JS poolse rikkumise ja Pojave Neugodni OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest ilma JS-le etteheidetava tegevuseta ei oleks äriühing esitanud ebaõigete andmetega maksudeklaratsioone ja jätnud makse tasumata. JS ei ole kaebuses selgitanud, mida oleks maksuhaldur pidanud veel põhjendama või tõendama. 6) Kui maksuhaldur leiab vastutusmenetluses, et vastutavad mõlemad juhatuse liikmed, kuid nõuab maksuvõla sisse ühelt neist, on nõude täitnud isikul omakorda õigus sisesuhtest tulenevalt tsiviilõiguslikus korras esitada nõue teise vastutava isiku vastu (VÕS § 69). SM-l on sisesuhtes võimalik tugineda sellele, et suurema osa vastutusest peaks kandma JS.